peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE 4. OS FRONTALE- otsmikuluu 5. OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE 6. OS ETHMOIDALE- sõelluu -näokolju luud: 1. MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE 2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3. OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9
SKELETT Ajukolju luud : kuklaluu o s o c c i p i t a l e Näokolju luud: põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a
Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesköbruke (tuberculum articulare). Trummiosa (pars tympanica) piirab välimist kuulmekäiku (meatus acusticus externus). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus)
KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5
KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5
distaalsega. Kolju. Kolju koosneb aju ja näokoljust. Koljuluud on enamikus üksteisega liikumatus ühenduses kõhre või õmbluste abil. Alalõualuu on ainuke mis liigub ( erandid on veel : kuulmeluukesed ja keeleluu ) Ajukolju ümbritseb koljuõõnes paikneb peaaju. 29 luud kuulub kolju koosseisu. Kuklaluu ajukolju alumises, tagumises osas. Kuklaluud läbib suur mulk, see ühendab seljaaju ja peaaju. Kiilluu ehk põhiluu paikneb risti kolju põhimiku keskel. Oimuluu paarilised luud ( paiknevad kuklaluu, kiilluu ja kiiruluu vahel ) Otsmikuluu ehk laubaluu paikneb ajukolju ees osas. Kiiruluud on paarilised lameluud. Paiknevad otsmiku ja kuklaluu vahel. Sõelluu asub ninaõõne seintes. Näokoljuluud. Ülalõualuu paariline luu, hambad kinnituvad. Suulaeluu koosneb kahest luuplaadist, mis on omavahel täisnurga all.
Hingamiselundid NINAÕÕS cavum nasi Ninaõõs on hingamisteede algusosa. Eest on ta avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete e. koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga (ninaneeluga). Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgmiselt asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked (ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud). Ninaõõne luuline alus - meenutada kolju konspektist Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Siin toimub sissehingatava õhu saneerimine - puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. Ninaõõne näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest on paks ja tursub kergesti mitmesuguste ärritajate mõjul (keemilised ained, infektsioon jne.) - nina "läheb kinni". Ripsepiteeli karvakesed liiguvad laineliselt
Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA 5) Jala luud - OSSA PEDIS: Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud Pöialuud - OSSA METATARSALIA - 5 luud Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE 2) Oimuluu - OS TEMPORALE Paaritud luud: 1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE 3) Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE 4) Sõelluu - OS ETHMOIDALE Näokolju luud: Paarilised luud: 1) Ülalõualuu - MAXILLA 2) Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM 3) Ninaluu - OS NASALE 4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
6. Hingamiselundid kliinilised praktikas Ülemised ja alumised hingamisteed 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasuses võrreldes teiste elundkondadega Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga 8. Sissehingatav õhk ninaõões Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll 9. Ninakõrvalurked/koopad (siinused) Asend Ninaõõne küljed Millised Ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud 10. Kõri lad. k. LARYNX Asend 4.-6. kaelalüli kõrgusel Kõri kõhred Suurim kilpkõhr (kõrisõlm), eesseinas kõripealisekõhr(epiglottis), allpool - sõrmuskõhr Kõri osad Kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs Fuktsioon Avab ja sulgeb söögitoru/hingetoru, kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltest heli 11. Hingetoru lad. k
ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ninakäiku avanevad põsekoobas, otsmikuurke juha ning eesmised ja keskmised sõelluurakud. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarajuha. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, need osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on hääle rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud
on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ninakäiku avanevad põsekoobas, otsmikuurke juha ning eesmised ja keskmised sõelluurakud. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarajuha. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, need osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on hääle rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud