Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...
Kolju. Kolju koosneb aju ja näokoljust. Koljuluud on enamikus üksteisega liikumatus ühenduses kõhre või õmbluste abil. Alalõualuu on ainuke mis liigub ( erandid on veel : kuulmeluukesed ja keeleluu ) Ajukolju ümbritseb koljuõõnes paikneb peaaju. 29 luud kuulub kolju koosseisu. Kuklaluu ajukolju alumises, tagumises osas. Kuklaluud läbib suur mulk, see ühendab seljaaju ja peaaju. Kiilluu ehk põhiluu paikneb risti kolju põhimiku keskel. Oimuluu paarilised luud ( paiknevad kuklaluu, kiilluu ja kiiruluu vahel ) Otsmikuluu ehk laubaluu paikneb ajukolju ees osas. Kiiruluud on paarilised lameluud. Paiknevad otsmiku ja kuklaluu vahel. Sõelluu asub ninaõõne seintes. Näokoljuluud. Ülalõualuu paariline luu, hambad kinnituvad. Suulaeluu koosneb kahest luuplaadist, mis on omavahel täisnurga all....
KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5...
Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
SKELETT Ajukolju luud : kuklaluu o s o c c i p i t a l e Näokolju luud: põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a...
peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE 4. OS FRONTALE- otsmikuluu 5. OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE 6. OS ETHMOIDALE- sõelluu -näokolju luud: 1. MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE 2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3. OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5...
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine...
Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA 5) Jala luud - OSSA PEDIS: Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud Pöialuud - OSSA METATARSALIA - 5 luud Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE 2) Oimuluu - OS TEMPORALE Paaritud luud: 1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE 3) Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE 4) Sõelluu - OS ETHMOIDALE Näokolju luud: Paarilised luud: 1) Ülalõualuu - MAXILLA 2) Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM 3) Ninaluu - OS NASALE 4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul...