Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: · CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) · CH3CH2OH etanool · CH3CH2CH2OH propanool · CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: · HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool
Karl Kristjan Tamm Glütserool Valem: C3H8O3 Lihtne polüoolne ühend (on tavaoludes vedelik, läbipaistev) Värvitu Lõhnatu Koosneb kolmest hüdroksüülrühmast Tihedus: 1,261 kg/m3 Molekuli mass: 92,09 amü Ei ole mürgine Valdav osa toorainest on orgaanilise päritoluga: loomsed rasvad (nt veiserasv) ja taimeõlid (nt kookose- ja sojaõli). On veel võimalik sünteetiline tootmine, glütserool on seebitootmisel kõrvalsaadus ning glütserooli tekib ka kõrvalsaadusena biodiisli tootmisel. Nõutakse aga puhast glütserooli, niiet sünteetilist toorainet kasutatakse vähe. Aastas toodetakse USAs ja Euroopas ~950 000 tonni glütserooli, mis on umbkaudu 5 korda suurem kui nõudlus. Kasutusvaldkonnad Toidutööstus Kasutatakse toitudes ja jookides niisuti, lahusti ja maitseainena ning täidisena nt küpsistes ning paksendajana liköörides. Glütserool on suhkruasendaja, sisaldab
ALKOHOLID Alkoholid on ühendid, mis sisaldavd hüdroksüülrühma (-OH rühma). Nimetuse lõpp ool. CH3CH2OH etanool ehk etaan-1-ool (piiritus 96%-98%, absoluutne alkohol 100%) OHCH2CH2OH etaan-1,2-diool ehk 1,2-etaandiool CH3OH metanool ehk puupiiritus CH2CH2CH2 propaan-1,2,3-triool ehk glütserool OH OH OH ALKOHOLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkoholi molekulis on hapniku side süsiniku ja vesinikuga polaarne. Tekib laengu jaotus (joonis 1). Hapniku aatomil on väisel elektronkihil kaks vaba elektronpaari. Seetõttu on alkoholi molekulid võimelised moodustama omavahel vesiniksidemeid (joonis 2). H H H + - + + - + - + 2 2 2 H--C--O--H H--C--O···H--O--C--H
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
Etanool ehk piiritus Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H propaan-1,2,3-triool ehk glütserool (glütseriin) Struktuurvalem: HOCH2CHOHCH2OH seguneb hästi veega; värvuseta; magusamaitseline, siirupitaoline; veest raskem (=1,261 kg/m³) ; hügroskoopne (imamisvõimeline) ; mittemürgine; lahtistavalt mõjuv vedelik; sulab 19 ºC juures ja keeb 290 ºC juures. Omadused Glütserool on looduslik ühend, teatud mõttes isegi toitaine. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse.
Alkoholid Oscar Tammemäe Mis on Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH e...
· Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH (-OH) reageerib karboksüül-happega (-COOH) · Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid H C OH Homoglütserolipiid Heteroglütserolipiid CH2OH glycerol Estri moodustumine:
4 9 oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaan-buteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse. 3 Mitmealuselised alkoholid 1)Glütserool (C H (OH) ) vanema nimetusega glütseriin, on kolmehüdroksüülne alkohol propaan- 3 5 3 1,2,3-triool. Glütserool on looduslik ühend. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega. Glütserool leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides. Alkoholi tootmine Alkoholi esineb looduses vähesel määral. Ta on madala keemistemperatuuri kergesti lenduv. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavaid segusid kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest.
Mürgiste ainete välja viimiseks organismist tehakse ka verepuhastust ehk hemodialüüsi. http://www.inimene.ee/?disease=m&sisu=disease&did=517&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/MN/metanool.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool http://www.autokeemia.ee/van-der-glass-20c-talvine-klaasipesuvedelik-75.html Propaan-1,2,3-triool ehk glütserool ehk glütseriin (HOCH2CHOHCH2OH) Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Kasutatakse kreemide, emailvärvide ja lõhkeainete (dünamiit ehk nitroglütseriin) valmistamiseks. Glütserooli leidub kõikides rasvades, sellele kinnituvad erineva süsinikahela pikkusega karboksüülhapped (ehk rasvhapped) ja saadakse erinevad rasvad. Glütserool lahustub hästi, kuna tal on lühikene süsinikuahel ja kolm OH rühma. www.kristiine
Juergen Guido 1) Iseloomusta metanooli, etanooli, metaanhapet, etaanhapet *Rahvapärane nimetus: metanool- puupiiritus etanool- piiritus metaanhape- sipelghape etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus: metanool- surmavalt mürgine etanool- mürgine suurtes kogustes metaanhape- mõnevõrra mürgine etaanhape- pole mürgine 2) Milleks kasutatakse etaandiooli ja glütse...
b) Etanool on tähtsaim ja tuntuim alkohol, mida saadakse kääritamisel. · Etanool on põletava maitsega, vähem mürgine, sõltuvust tekitav vees lahustuv aine. · Etanool on hea lahusti ja seetõttu kasutatakse seda keemiatööstuses vedelate ravimite tegemisel. · Etanool hävitab ka baktereid ja teda kasutatakse desifitseerimiseks, sest nahale ta kahju ei tee. Samuti on ta kasutusel autokütusena. c) Propaantriool ehk glütserool on rasvade koostisosana ja looduses levinud aine. · Glütserool ei ole mürgine, ta on lõhnatu ja värvitu magusa maitsega. · Teda kasutatakse kreemide ja kosmeetikatoodete lähteainena. Alkoholide põlemisel tekib süsihappegaas ja vesi.
Erinevate alkoholide kasutamise, eelised ja puudused Metanool Metanool on välimuselt sarnane etanoolile. Lõhn, maitse ning joove on neil samad. Ainevahetuse tagajärjel kuhjuvad organismi pika aja jooksul väga mürgised ained. Eluohtliku mürgituse võib saada juba 30 grammi joomisel. Sagedasti võib kaotada joomise tagajärjel ka nägemise. Nägemise kaotamiseks piisab kõigest 5ml tarvitamisest. See on suur eelis, sest sel juhul ei kulu metanooli palju ning jääb ka järgmiseks korraks, kui see üldse tuleb. Metanooli saadakse enamasti vingugaasist ja vesinikust. Tulevikus võib metanool olla üheks vedel kütuseks, kui naftavarud otsa lõppevad. Etanool Etanool ehk „viinapiiritus“ on iseloomiliku lõhnaga, kõrvetava maitsega ja veega igas vahekorras segunev vedelik. Etanool on joovastava toimega. Veega segunemisel esineb ruumala vähenemine. Destilleermisel ei saa etanoolist veevaba piiritust, va...
Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metahape ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape
Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metanool ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape
Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin: Seeneraku kest või putukatel LIPIIDID Ei ole polümeer. Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega. Vees lahustumatud ehk hüdrofoobsed. Vähemalt kahest komponendist ( alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Bioloogiliselt tähtsamaid: Rasvad, fosfolipiidid, steroidid RASVAD Suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest. On pandud kokku erinevatest väiksematest osakestest: glütserool ja rasvhapetest. Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Leidub loomsetes rasvades, mis toatemp on tahked. Ilma rasvadeta inimene elada ei saa, sest inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa-
aga võrreldes konventsionaalse diisliga keskkonnasõbralikumad. · viskoossus 20 oC juures 7,5 · kütteväärtus 33,3 kJ/l · tsetaani indeks 49 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine Biodiislit saab valmistada värsketest või kasutatud taimeõlidest ja loomsetest rasvadest. Et toota taimeõlidest keemilisi ühendeid estreid -, siis tuleb need keemiliste reaktsioonide abil panna reageerima alkoholiga (enamasti kasutatakse metanooli). Glütserool (mida kasutatakse farmatseutilistel ja kosmeetilistel eesmärkidel), on biodiisli tootmise kõrvalprodukt. 2.2. Millest saaks biodiislit toota USAs toodetakse biodiisli peamiselt sojaoa õlidest. Euroopas kasutatakse aga ka teisi õlitaimi põhiliselt raps, mille seemne õlisisaldus on üle 40%. Soojaoal aga umbes kuni 20%. Potentsiaalseks tooraineks on biodiislile ka loomsete rasvade jäägid ja kasutatud küpsetus- (toidu-) õlid
Kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises Kasutatakse , antifriisides, polümeeride lähteainena, loodusliku gaasi torustikes ja paljudes tarbekaupades Toodetakse veel mittekortsuvat riiet lavsaani ja sünteetilisi värvaineid (emailvärve) Click icon to add picture Glütserool (HOCH2CH(OH)CH2OH) Propaantriool e. glütserool Vanema nimega tuntud glütseriin Looduslik ühend Tema molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse Kolm hüdroksüülrühma On viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega, veest raskem, ei ole mürgine, kuid toimib lahtistavalt Kasutatakse kosmeetikapreparaatides ning emailvärvide valmistamisel. Tema reageerimisel HNO3-ga tekib äärmiselt plahvatav lõhkeaine nitroglütseriin, millest saadakse dünamiiti Nitroglütserooli kasutatakse ka alkohoolses lahuses ravimina
lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdrooksiid), mis segatud alkoholiga (enamasti metanooliga), et kiirendada protsessi.Töödeldakse, et siduda vabad rasvhapped rapsiõlis. 500 l rapsõli puhul lisada ligi 10% õli kogusest ehk ~55 l metanooli, mis eelnevalt segatud 1kg NaOH-ga. Segatakse ja soojendatakse kogu segu 60-70C ja segatakse 2-3 h. Selle aja jooksul õli triglütseriidid reageerivad ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning glütserool.Metanooli aurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse.Kogu segu hoitakse vaadis 2-3 päeva. Selle aja jooksul glütserool settib mahuti põhja ja biodiislit on kerge eraldada.Setitatud glütserool eraldadakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks.Biodiisel puhastatakse ja kogutakse tsisternidesse. Kontroll Biodiisel peab vastama Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, mis on Majandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, esitatavatele nõuetele
14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30
· Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. 2. Teada süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valentsolekuid orgaanilistes ainetes. · Süsinik 4 · Lämmastik 3 · Hapnik 2 · Vesinik 1 3. Teada järgmiste ainete valemeid/koostist. · Looduslik gaas ehk maagaas CH4 · Bensiin · Petrooleum · Parafiin · Puupiiritus · Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester
· Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi glütserool + rasvhape 2) leeliseline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 rasv + seebikivi glütserool + seep 5. Estrite ja amiidide keemilised omadused Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). 2) Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks.
03.2016 Triatsüülglütseriidid Rasvhapete reaktsioonid Glütserooli ja rasvhapete triestrid, neutraalsed rasvad Energia depoo, ei kuulu membraanide koosseisu Glütserool võib olla esterifitseeritud kuni 3 erineva rasvhappe poolt •Rasvhapped esterifitseeruvad ja estrid on hüdrolüüsitavad Rasvad-õlid: rasvhappe jäägid erineva ahela pikkuse ja küllastatuse •Rasvhapped reageerivad alustega andes soolasid astmega •Küllastumata rasvhapped reageerivad nagu rasvhapped
ALKOHOLIDE TUNTUMAD ESINDAJAD Kaspar Lind, Hendrik Heinman, Daniil Trofimov, Freddy Rohtla, Kristjan Risti, Aleksandr Maitak 11. Klass 2014 Metanool · Keemiline ühend · Füüsikalised omadused · Kasutusalad · Leidumine looduses · Mürgisus Etanool · Etanooli erinevad nimed · Füüsikalised ja keemilised omadused · Tootmine · Kasutusalad Mentool · Esinemine looduses · Kasutusalad · Jahutav mõju Butanool · Keemiline ühend · Kasutusalad · Mürgisus · Looduses esinemine Glütserool · Üldised omadused · Keemilised omadused · Kasutusvaldkonnad etüleenglükool · Füüsikalised omadused · Kasutusalad AITÄH KUULAMAST!
· toidu lipiidid sisaldavad rasvas lahustunud vitamiine ja essentsiaalseid (eluks vajalikke, elutähtsaid) rasvhappeid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Lipiidide ehitusüksused: 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: · glütserool kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides · kolesterool küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja · sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 36 süsinikku
kosmeetika preparaatides dietüüleeter CH3CH2OCH2CH2CH3 on tuntuim eeter, varem kasutati narkoosiks, nüüd kasutatakse lahustina, õhust raskem etanool kasutatakse lahustina meditsiinis, parfümeeriatööstuses, kütusena, alkoholitööstuses (78 C) metanool kasutatakse kütusena, lahustina, puhastusvahendina, metanaali tootmises. Võib jääda pimedaks, kahjustused tekivad neerudes ja kesknärvisüsteemis (surmav 30ml), esmaabina tarbida etanooli propaan-1,2,3-triool glütserool -ool alkoholi järelliide, nt heksanool -hüdroksü alkoholi eesliide, nt 2-hüdroksübutaan -eeter eetrite järelliide, nt metüülpentüüleeter -olaat alkoholi soola järelliide, nt naatriumetanolaat (CH 3CH2ONa) -diool kahte hüdroksüülrühma märkiv järelliide alkoholi happelisus käituvad nagu teised happed, nt reageerivad leelistega sama aktiivselt, tavalised indikaatorid ei näita siiski alkoholi lahuse happelisust
süsivesinikradikaaliga (R1OR2). Metanool (CH3OH) füs om: vedel, värvusetu, kibe, terav lõhn, kibe maitse. Mõju organ: kahjustab maksa, neerusid; surmav; muudab pimedaks. Kasutus: lahustina keemiatööstuses, kütuseks, estrite saamiseks, meditsiinis, kütuse- ja plastide tööstuses. Etanool (C2H5OH) füs om: lõhnav, vedel, terav maitse. Mõju: kahjustab maksa, neerusi, aju jt; mürgine. Kasutus: kütuseks, termomeetrites, meditsiinis, ravimlahustes, jookides alkohol. Glütserool (CH2-CH-CH2 .. OH) om: põleb, vedel, mittemürgine, lahustub vees, lääge maitsega. Kasutus: kätekreemides, ravisalvides, toiduks ja energiaks, hambapastas.
Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8. Sfingolipiidid ehk sfingosiidid liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Fosfatiid ehk fosfoglütseriid multikomponentne ehk liitlipiid, mille koostisesse alkoholine kuulub glütserool, seega on glütserooli ester, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Prostaglandiinid rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet. Steroidid - ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub mavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist ja ühest tsüklopentaani tsüklist. 2
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatu...
sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid? Glütserool, C3H5(OH)3. Glütserool on tuntud kui glütseriin. Värvitu, lõhnatu, magusa maitsega vedelik. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses, kuna on nahka niisutava toimega. Keemilised omadused. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline ning reageerib aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li > 2CH3OLi + H2 Samuti reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküünhalogeenid.
Eluks olulised süsinikuühendid Autorid: Kätlin Laast Kärt Kotsin Bruno Tinnuri Põhiliigid Sahhariidid Rasvad Valgud Sahhariidid Sahariidid(süsivesikud) ehk suhkrud. Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 ...
lihtsat 0123 reeglit: 0 alkoholi kui oled autoga, töötad masinatega, päev enne suuremat pingutust (spordivõistlus, test, mälumäng jne) või kui võtad mingit rohtu. 1 jook tunnis, mitte rohkem kui 2x nädalas ja kindlasti mitte rohkem kui 3 jooki õhtu kohta. LIHTALKOHOLID: * Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH * Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH * Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH * Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid * Glütserool, C3H5(OH)3 METANOOL (triviaalnimetusega puupiiritus) on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioo...
Alkoholi lagunemine organismis Tartu 2011 Alkoholid § orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). § Vees hästi lahustuvad. § Suhteliselt kõrge keemistemperatuuriga. Tuntumad alkoholid § Metanool (CH3OH) puupiiritus § Etanool (CH3CH2OH) piiritus § Etaandiool (CH2(OH)CH2OH) § Propaantriool (CH2(OH)CH(OH)CH2OH) glütserool Alkoholi lagunemine 1 § Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. § Keskmise inimese organism lagundab umbes 13 ml alkoholi tunnis. Alkoholi lagunemine 2 · Imendumine toimub maos ja peensooles. · Alkohol laguneb maksas ensüümide toimel. Ensüümide toimel oksüdeerub alkohol organismis mitmesugusteks
Alkohol-ained,mille molekulis C-aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga.CnH2n+1 -OH;R-OH Mitmehüdroksüülne.al-alkoholi mol.on mitu hüdrok.rühma Vesinikside-mol.veheline side mis tekib ühe mol. + osalaenguga H-aatomi & teise mol. vahel.;Hape-loovutab prootoneid;alus-seob prootoneid;Funktsionaalne rühm-Mol. kõige kergemini muundatav osa.;Diool-alkohol , milles 2OH rühma; eetrid-R1 -O-R2 Metanool-CH3OH(puupiiritus) kasut.keemiatööstus. lahustite koostisosana. Väga mürgine,värvuseta,iseloomuliku lõhnaga vedelik,lahustub hästi vees,,hea lahusti. Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. ...
Nimetus Valem Omadused Kasutusala Metaan CH4 · Värvusetu · Gaasiline kütus · Lõhnatu · Maagaas · Maitsetu · Gaas · Vees lahustub halvasti · Õhust kergem Süsinikoksiid(Vingugaas) CO · Reageerib · Süsinikuühendite hapnikuga põlemine hapniku · Värvitu ...
Metanaal tema 40% vesilahust nim. Formaliin. Selles hoitakse meditsiinolisi preparaate (laibalahus) Etanaal Õuna maitseline ja väga mürgne ühend, tekib organismi alkoholi tarbimise tagajärjel. Kahjustab maksa ja kesknärvisüsteemi, põhjustab halva enesetunde ja peavalu Propanoon Tuleohtilik, hea lahusti (atseton) Metaanhape e sipelhape ledub mesilastes, sipelgates, kõrvenõgestes, kuuse ja männi okastes. Etaanhape e äädikhape tekib roistumisel, kõdunemisel, mädanemisel, käärimisel õhu käes. Leisub uriinis Propaaanhape e juustuhape annab juustule hea maitse Butaanhape e võihape Estrid ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholiseda * leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta...
SEEBID Lisa-Marie Nüüd 9a Seebid üldiselt Seebid on rasvhapete soolad Vanim pesemisvahend 2000 aastat tagasi Loomsetes ja taimsetest rasvadest Reageerimisel naatrium- või kaaliumhüroksiidi lahusega RASV + NaOH/CaOH SEEP + GLÜTSEROOL Seebi ajalugu Varaseim seebitaoline materjal 2800 eKr, Babülon Suuremates kogustes 18. saj lõpp Eesti seebikeetmise oskus sakslastelt Kasutati kõiki toiduks kõlbmatuid rasvu Seebi valmistamine e seebistamine Seep tekib õlide reageerimisel seebikiviga Seebistamisel kolm etappi: Seebistamine Väljasoolamine Puhtaks keetmine Seebimassile lisatakse täiendavalt aineid Nii hind kui ka kvaliteet sõltuvad peamiselt lisatud ainetest Glütseriinseep - läbipaistev Lisaained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth...
Mitokondriaalne elektronide transpordi ahel. Hingamine- redoksprotsess, kus elektronide akseptoriks (redutseeritav ühend) on anorgaaniline (meie organismis hapnik), elektronide doonor (oksüdeeritav ühend) võib olla kas orgaaniline ühend või anorgaaniline ühend. Selles redoksprotsessis vabaneva energia arvel sünteesitakse ATPd. Eukarüootsetes rakkudes toimub püruvaadi oksüdatsioon mitokondrites. Esmalt dekarboksüleeritakse püruvaat oksüdatiivselt AcCoAks. Edasine atsetüüli süsiniku oksüdatsioon toimub TCA tsükli vahendusel. Kokku produtseeritakse nendes protsessides 4 NADH ja 1 reaktsiooni tulemusel FADH2. Nimetatud reaktsioonid on järgmised: 1. püruvaadi dehüdrogenaas (NADH) 2. isotsitraadi dehüdrogenaas (NADH) 3. α-ketoglutaraadi dehüdrogenaas (NADH) 4. suktsinaadi dehüdrogenaas (FADH2) 5. malaadi dehüdrogenaas (NADH) Mitokondrites on vastavaid redoksreaktsioonide koensüüme limiteeritud hulgal ja seetõttu on oluline tagada...
Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e. Glütserool OH-CH2-CH-CH2-OH värvusetu, läbipaistev, viskoosne, magusa maitsega, seguneb veega..kasutatakse meigitoodetes, meditsiin. Metaanhape e sipelgahpe HCOOH värvusetu, vedel, läbipaistev, hapuka lõhna ja maitsega, lahustub vees, söövitab, Leidub sipelgates ja on mesilasmürk. Etaanhape e. Äädikhape CH3COOH(eraldi rühm) vedelik, läbipaistev, värvitu, hapu maitse ja lõhn, lahustub vees, söövitav. Tekib käärimisel..kasutatakse toidu maitsestamiseks, säilitamiseks.
karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9. Rasvade omadused: veega ei märgu, vett-tõrjuvad, rääsuvad õhu käes seistes. 10. Rasvade keetmisel tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Igapäeva elus kasutatakse seepi. 11. Pannes taimeõlisid reageerima vesinikuga saadakse tahked rasvad, millest valmistatakse margariini. 12. Rasvad on tähtsad varus ained, mida organism kasutab toidupuuduse korral. 13. Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest.Looduslikud polümeerid. NH2-R-CH-COOH 14. Valkude omadused: väga reageerimis võimelised, välismõjude suhtes väga tundlikud. 15. Valkude tähtsus: elusprotsessides esmatähtsad 16
Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid ja rasvhappeid, toiduainena, bioregulatsioon, kaitse (antikehades), 9. Lipiidid Koostiselemendid: C ; H ; O Liigid: lihtlipiidid ( 1alkohol (glütserool), 3 rasvhappejääki (nt: rasvad, õlid)); liitlipiidid ( 1 glütserool, 3 rasvhappejääki, muu aine); steroidid (sterool, 3 rasvhappejääki (nt: steroidhormoonid)); vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha) Omadused: ei lahustu vees (tekitavad seetõttu vee peale kile) Tähtsus organismis: annab energiat (30-30% päevasest vajadusest), raku ehitusmaterjal, varurasv (kaitse külma eest, kaitse löökide eest, talletavad mürke) 10. Valgud Koostiselemendid: C ; H ; N ; O (S) Monomeerid: 20 aminohapet
10) Energeetiline – väga madal, 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 17,6 KJ energiat, aga inimene ei lagunda täielikult, sest tekib CO 2. NB: valgu liigtarbimine kahjstab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. LIPIIDID – Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 80% vett, 14% valke 2%, lipiide. Lihtlipiidid(neutraalrasvad: 1) Vedelad rasvad – (Taimsed õlid) glütserool on ühinenud küllastumata rasvhapetega. Mida rohkem kaksik ning kolmiksidemeid, seda vedelam. 2) Tahked rasvad – (Loomsed rasvad) glütserool on ühinenud küllastunud rasvhapetega. 3) Vahad – (taimsed ja loomsed) alkoholis ei ole glütserooli. Liitlipiidid – Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega(fosfolipiididel fosfaatrühmaga) Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse: hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba.
Riboos ja desoksüriboos – viiesüsinikulised lihtsuhkrud, RNA ja DNA koostises 1) monosahhariidid – 5-6 süsinikuaatomit. 2) disahhariidid – 2 liitsuhkrut 3) oligosahhariidid – 2-10 lihtsuhkrut, lahustuvad hästi vees, liiguvad org. kiiresti, kergesti omastatavad 4) polüsahhariidid – sajad või tuhanded lihtsuhkrud 5. Lipiidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. 1. Lihtlipiidid: Ehitus - glütserool (lahustub vees) + 3 rasvhappejääki (ei lahustu vees) - küllalt lihtsad orgaanilised molekulid, koosnevad tavaliselt süsinikust, vesisikust, hapnikust Nt: mesilasvaha Jaguneb: 1) rasvad - loomsed, tahked; transrasvad-hüdrogeenitud taimerasvad- tahked küllastunud rasvhapped: ainult üksiksidemed - tahked 2) õlid - enamasti taimsed, vedelad, rasvhapped küllastumata (2 ja 3-side)
Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb
• Toimub seedeelundkonnas, tekivad .................................... ja .............................., mis oksüdeeruvad edasi .............................-ks ja .............................ks. Organism saab sellest ........................................ • Rasvad, mida ära ei kasutata, .................................. organismi. 4) Hüdrolüüs aluselises keskkonnas – rasvade ............................................... . • Tekivad glütserool ja rasvhapete naatrium.......................... ehk ................................ (naatriumoleaat/palmitaat/stearaat jt) Nt: Leelise koguse arvutamine – SAP-arv 1g rasva seebistamiseks kuluv leelise kogus mg-des on SAP arv (saponification ingl k) Arvutatakse molekulmasside järgi ristkorrutisest. Nt leiame glütserüültripalmitaadi SAP-arvu ..........................................................................................................................................
Organismide metabolism-organimis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse Dissimilatsioon/katabolism/lõhusta Assimilatsioon/anabolism/sünteesim mine ine Orgaaniliste ühendite lõhustamine Vajalike ainete sünteesimine Tekivad: glükoos, aminohapped, Tekivad: nt tsütoplasmavõrgustikul glütserool, rasvhape ribosoomid Energia vabaneb Energia neeldub Näited: valkude, lipiidide, süsivesikute, Näited: valkude, süsivesikute, glükoosi lagundamine vitamiinide, süntees Rohkem esineb füüsilisel koormusel, Esineb: kasvavatel, noorematel vanematel organismidel, haiguse organismidel, magamise ajal perioodil
Sissejuhatav küsimus: mis vahe on lipiidil ja rasval? Kumb köögis on kasutusel?Lipiid rasv. Lipiidid jagunevad rasvadeks ja vahadeks. Seega köögis on rasv kui ka vaha. 1. Millest rasvad koosnevad?Rasvad koosnevad alkohol+hape. Glütserool+ 3 rasvahapet rasv+vesi ester+vesi 2. Mis ainest koosnevad lõhnad? (Aprikoosi lõhn jne)Lõhnad koosnevad estritest. Millest saab aprikoosirasva. Etüülbutanaat aprikoosilõhn C2H5OH+C3H7COH (piiritus)+ (võihape)Lipiidid ei talu aluselist ega happelist keskkonda 3. Kas lõhnaainetele on parem neutraalne või happeline keskkond?Neutraalne. Happelises hakkavad lagunema 4. Kas kergemini lagunev kaksikside on taimeõlil või pekil?Tahked rasvad on üksiksidemetega. Õlil on kaksikside laguneb halvemini 5. Mida tähendab rasva seebistumine supis?Seebistumine tekib supi liigsel keetmisel, kui keeta metalle köögiviljadest välja mis rasvadega moodustavad soolad e. seebistuvad 6. Mis on rasvade rääsumises halba?Te...
Kuidas toimub varurasvade mobilisatsioon? - Rasvkoe rasv pole staatiline varu - Adipotsüütides toimub pidev süntees ja lõhustamine - Mobilisatsioonil toimub rasvkoe TG-de hüdrolüüs rasvhapeteks ja glütserooliks hormoonide kontrolli all - Protsessi algatab adipotsüütide TG lipaas Hormoon-Tundlik-Lipaas HTL, vabastades rasvhappejäägi - Triglüsteriid diglütseriid monoglütseriid glütserool + rasvhapped Söömisjärgselt (puhkav organism) Kestev aktiivne kehaline tegevus või paastumine ja nälgimine - Lipolüüs on mõõdukas (TG-de hüdrolüüs) - Metaboolse energia tase on - Veresuhkrutaseme tõus tingib madal INS sekretsiooni - RH on peamine kütus va
pankreasenõre fosfolipaasid. Need lõhustavad toidufosfolipiidid rasvhapeteks, fosfatiidhappeks jt komponentideks. Kolesteriidide seedimine pankreasenõre kolesterooli esteraas lõhustav seedekulglasse sattuvaid kolesteriide: tekkib kolesterool ja rasvhape. (Lipiidide seedimise kulgemise üldskeem II õpik lk.49 joonis 22.) 6 Lipiidide imendumine lipiidide seedimine annab suhteliselt vähe veeslahustuvaid lõpp-produkte: glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhaped alla 10 C-aatomiga jt. Need imenduvad vabalt. Seedimise produkdidet enamuse moodustavad aga 2- monoglütseriidid (2-MG), pika ahelaga rasvhapped, kolesterool. Tagamaks vesilahustavust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunduvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks, mille keskel asuvad 2-MG, letsitiin, jt komponendid.
kloro pordandi säilitusjuur lehtede alusel, kloro leuko roheline taim pimedas, leuko kloro kartuli mugul valguses, mitokonder (kõigil eukarüootsetel rakkudel, energia allikas suhkrud või rasvhapped, täidab maatriks) ja kloroplast (ainult taimerakus, energia allikas päike,täidab strooma) kahekordne membraan, ribosoomide ja DNA olemasolu, ensüümid, mis muudavad energiat ATPks, glükoosi jäägid sahhariidid, ül energia allikas organismis, rasvhappejäägid ja glütserool lipiidid, ül energia allikas organismis, aminohappe jäägid valgud, ül ensümaatiline, ensüümid osalevad organismis toimuvates reaktsioonides. biomolekul org ühend, mis tekib elusorganismides nende elutegevuse käigus, bioaktiivne aine org ühend, mis väikestes kogustes mojutavad organismi, makroelement - hapnik leidub vees, biomolekulides / kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise, aeroobne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
