m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - NAERULIHAS mm.auriculares -KÕRVALIHAS ????????vist mälumislihased m. masseter - MÄLUR m. pterygoideus medialis -KESKMINE TIIBLIHAS m. temporalis -OIMULIHAS m. pterygoideus lateralis -KÜLGMINE TIIBLIHAS suu põhja lihased m. geniohyoideus -LÕUATSI KEELELUULIHAS m. digastricus - KAKSKÕHTLIHAS m. stylohyoideus - TIKKELJÄTKELT KEELEKUULIHAS m. mylohyoideus -LÕUA KEELELUU LIHAS kaelalihased m. sternocleidomastoideus -PEAPÖÖRELIHAS
13. Selgitage mõiste hingamislihased . Lihased, mis võtavad osa hingamisest. 14. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16. Mis on ja kus asub perineum? Lahkliha, suleb vaagnavöötme alt poolt. 17. Kirjutage lihase eestikeelne nimetus, lisage lihase asukoht ning funktsioon m. masseter - mälur, alalõual, teostab mälumist. m. biceps brachii - biitseps m. triceps brachii - triitseps m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae sääremarja kolmpealihas m. sternocleidomastoideus - m. latissimus dorsi - selja lai lihas m. pectoralis major - suur rinnalihas
juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega • Teetanuseoht võib kaasneda marratuste, lõike-ja torkehaavade, nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega Haigusnähud • Suurenenud lihastoonus ja spasmid • Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini • Läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning inimene vajab ikkagi teetanuse vastast immuniseerimist Generaliseerunud teetanus • Kõige sagedasem • Hõlmab masseter lihaseid (iseloomulik irve) • Risus sardonicus • Süljeeritus, higistamine, seljaspasmid • Võivad esineda südame rütmihäired, vererõhukõikumine, vedelikukaotus. Lokaalne teetanus • Haigus püsib infektsioonikohas Neonataalne teetanus Nakatutakse nabanööri otsa kaudu õib muutuda generaliseerunud teetanuseks urm on 90% ja ellujäänutel on arenguhäired Diagnoosimine ja profülaktika
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b
alumine serv nahk Ninalihas Ninaselg Ninaselja kõhreline Ahendab ninasõõrmeid, surub osa kõhrelist osa allapoole, lamendab ninatiiba Mälurlihas* Sarnakaar Alalõualuuharu Tõstab alalõualuud, surub masseter mälurmisele alumisi hambaid ülemiste vastu körpusele Oimulihas* Oimuluu Alalõuaharu nokkjätk Tõstab alalõualuud, surub temporalis soomusosa alumisi hambaid ülemiste vastu Külgmine ja keskmine Kiilluu Alalõuanurga Nihutavad alalõualuud
3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas -- 9. M. sternohyoideus Rinnaku-keeleluu lihas - 1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M
suunurgalangetaja alalõualuu suunurk ja ülahuul suunurkade langetamine ninalihas ülalõualuu ninaselg sõõrmete ahendamine mälurlihas ülalõualuu (sarnakaar) alalõualuu alalõualuu tõstmine mälumislihased m. masseter oimulihas kiiruluu, kiilluu alalõualuu alalõualuu tõstmine (hammaste m. temporalis kokkupigistamisel) ja tõmbamine tahapoole külgmine ja keskmine kiilluu alalõualuu alalõualuu liigutamine ettepoole ja küljele tiiblihas
Glükolüüs- glükoosi lammatamist protsess FLEXOR-painutaja PRONATOR- sissepööraja EXTESOR- sirutaja DILATOR- laiendaja ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid ABDUCTOR- eemaldaja LEVATOR- tõsturid SUPINATOR-väljapööraja DEPRESSOR- langetaja TENSOR- pingutaja Perineum-lahkliha Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- alalõua liikumist, kinnituvad alalõualuule Aponeurosis- lai lindikujuline kilekõõlus MEDIALIS- keskmine ANTERIOR-eesmine LATERALIS- külgmine INTERNUS- sisemine SINISTER-vasak SUPERFICIALI- pindmine EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided
Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10 Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10/l Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32
liigesest Suunurgatõstur Suunurgale ja Modiolus Naeratamine fossa canina’le kinnitub Suunurgalangetaja Alalõualuu köbruke Modiolus of mouth Langetab suunurka Ninalihas Ülalõualuu Ninaluu Tõstab ninasöörmete nurki, Mälurlihas* Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõuanurga Tõstab alalõuga, suleb suud, surub M. MASSETER välispinnale hambaid kokku, arendab mälumisjõudu Oimulihas* Oimuluu Kinnitub kõõlusega Eesmiste hammaste kokkusurumine, M. TEMPORALIS soomusosa/välispi sarnakaare alt puhkeasend nnalt alalõualuu nokkjätkele Külgmine tiiblihas Algab kiiluluu Kinnituvad TML diskile Alalõua tõstmine ette või küljele
Suunurgatõstur Sarnaluu Nahk, mis katab suunurki Suunurkade kergitamine Suunurgalangetaja Alalõug Suunurk Surub suunurki alla Ninalihas Nina kõhrede keskjoon Nahk mis katab ninatiibu Ahendab ninaauki, tekitades vertikaalseid näokurde Mälurlihas (m. masseter) Sarnakaar Alalõuanurga välispind Tõstab alalõuga, mälumine Oimulihas (m. temporalis) Oimuaugust Alalõua nokkjätke Alalõua-tõstur; aitab alalõuga tahapoole tõmmata, mäluda Külgmine tiiblihas Kiilluu tiibjätke Alalõualuu põntjätke all Alalõug liigub ettepoole
· pindluu külgmiselt pinnalt kinnitub lõppkõõlusena 1. talbluu ja 1. pöialuu taldmisele pinnale F: painutab pöida Miimilised lihased Koljupealnelihas m. 0ccipitofrontalis Algab kuklaluult Kinnitub kulmude piirkonnas pehmetes kudedes F: tõmbab peanahka taha, tõstavad kulme, tekivad kurrud laubale Silmasõõrlihas m. orbicularis oculi Ümbritseb silmaava F: tõmbab kulmu alla ja põsenahka üles, komprimeerib pisarakotti. Mälurlihas m. masseter Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõualuule F. avatud suu sulgemine (mälumine) Suusõõrlihas m. orbikularis oris Moodustab üla- ja alahuule Ahendab suuava. Liigese liikumine Frontaaltelje suhtes (eestvaates) Liikumine ette antefleksioon e anteversioon Liikumine taha retrofkektsioon e retroversioon Sagitaaltelje ümber (külgvaates) Eemaldamine - abduktsioon Lähendamine aduktsioon Vertikaaltelje ümber toimub siserotatsioon ja välisrotatsioon.
omohyoideus õla-keeleluulihas Nimeta piirkond: Kaenlaauk. Nimeta lihased (ladina keeles): M serratus anterior, m triceps brahii, m.biceps brahii, m. serratus anterior , M.extensor carpi õõnesveenimulk diafragma aordimulk Nimeta lihased: Sisemine lahkliha ristilihas, Välimine lahkliha ristilihas ?????? 1. Tõstab alalõuga – m. masseter, mälur m. temporalis, oimulihas 2. Piirab uneartermist kolmnurka eest – m. omohyoideus 3. Teostab kere kallutust ette – m. rectus abdominis 4. Sirutab säärt ja painutab reit – m. rectus femoris 2 5. Sirutab säärt – m. quadriceps femoris 6. Teostab plantaarflektsiooni –m
alla, kutsudes esile kurbust ja vastikust väljendavaid ilmeid Mälurlihas / musculus Tõstab alalõuga masseter ning on seega hädavajalik mälumiseks Oimulihas / musculus Sarnakaar Alalõualuu haru Tõstab alalõuga temporalis välispinna ning sulgeb lõugu, tagaosa võimaldades nii
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior
NORM: NAISTEL 4,0-5,5x1012/liitris; MEESTEL 4,5-6,0x1012/liitris LEUKOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: ORGANISMI KAITSE. NORM: 4,0-8,8(10)x109/liitris TROMBOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: OSALEMINE HÜÜBIMISES NORM: 150-400x109/liitris LIHASED (MIS TAASTUB JA MIS EI): LUUD - JAH; NÄRVID - EI; SIDE - JAH 5 MÄLURLIHAS, kinnitus ning ld.k- KINNITUB ALALÕUALUULE (MUSCULUS MASSETER) PÕLVELIIGES, millest koosneb ja ld.k- LIIGESE MOODUSTAVAD 3 LUUD: REIELUU(FEMUR), SÄÄRELUU(TIBIA) JA PÕLVEKEDER(PATELLA). ( lad.k. ART. GENUS) URETER, FUNKTS- KUSEJUHA, PIKKUS um. 30 cm, FUNKTS: URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE VILJASTUMINE- ehk FERTILISATSIOON TOIMUB MUNAJUHAS; VILJASTUMINE ON SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON
vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior
vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m
IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm.
tõstmine Otsmikulihas - m. frontalis Otsmikunaha liigutamine ja kurrustamine Kuklalihas - m. occipitalis MÄLUMISLIHASED Mälurlihas - m. masseter Näoköber või -hari, sarnakaar Alalõuaharu, mälurilihaseauk Kahepoolsel toimel alalõua tõstmine ja hammaste kokkusurumine, ühepoolsel toimel aga taimtoidulistel
capitis mik capitis mik anterior Mälumislihased Mälurlihas Oimulihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. masseter Sarnakaar Alalõualuuharu Mälumine, m. temporalis Oimuluu Alalõualuuharu Tõstab mälurmine tõstab soomusosa nokkjätke alalõualuud, köprus alalõualuud tagumised
oris -huulte protraktsioon M. buccinator maxilla ja suunurgast veidi -surub põski vastu hambaid mandibula lateraalsemale Mälumislihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles toimuvad Pilt nimetus koht koht liigutused M. masseter os zygomaticum, mandibula -mandibula elevatsioon TMJ os temporale -mandibula retraktsioon -mandibula protraktsioon M. temporalis os temporale mandibula -mandibula elevatsioon TMJ -mandibula protraktsioon M. os sphenoidale mandibula -mandibula elevatsioon TMJ
39. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised. Kandelüli-kuklaliiges (articulatio atlantooccipitalis). Kandelüli ülemised liigeselohud + kuklaluu põndad. Tüüp: ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 40. 5 näokolju luud Ninaluu os nasale, Sahkluu vomer, Pisaraluu os lacrimale, Üla-lõualuu maxilla, Alalõualuu mandibula. 41. Mälumislihased (4) Kõige tugevam mälur m. masseter Oimulihas m. temporalis Keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis Külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis 42. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. M.erector spinae. 2 põhiosa : a) pikim lihas (m. longissimus) o: ristluu i: kuklaluu. b) niude-roide lihas (m. iliocostalis) o: niudeluu hari i: kaelalülid. Kahepoolsel
Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama 13. Hingamislihased 14. Kõhupressilihased 15. Diaphragma 16. Mis on ja kus asub perineum 17. Lihased m. masseter m. biceps brachii m. triceps brachii m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet 2. Hingamiselundid Ninaõõs CAVUM NASI Kõri LARYNX Hingetoru TRACHEA
- caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele. M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M. masseter: o. - arcus zygomaticus; i. - tuberositas masseterica mandibulae; f. - suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid (purihambaid!) 3. Miimilised lihased: a) Suu ümbruse lihased: Näiteks - m. orbicularis oris: paikneb ringi ümber suu (algus ja lõpp pole seega määratavad!), moodustab huulte põhimassi ("suudlemislihas"); f. -ahendab suuava (ahendaja e. konstriktor!) - m. buccinator: o. - mandibula ja maxilla külgpinnad; i. - suunurga piirkond; f. - surub põske
2) Õlavarre-kolmpealihas (M. TRICEPS-BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart 3) Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja 4) M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale. Mälumislihased saavad alguse koljuluudelt ja kinnituvad alalõualuule. Suurimad mälumislihsed: mälurlihas ja oimulihas Mis on ja kus asub PLATYSMA?
❏ suulaelihaste halvatus -> nasaalse kõne, imemine on takistatud, vedelik satub neelamisel ninaõõnde ❏ suulaepurje lõtvumine -> norskamine Funktsioon:HINGAMIS- JA TOIDUTEEDE VAHEKORRA REGULEERIMINE NEELAMISEL, HAIGUTAMISEL, OKSENDAMISEL Mälumisprotsessis osalevad lihased: 1. Mälumislihased: algavad ajukoljuluudelt, kinnituvad alalõualuul: 1. mälurlihas MUSCULUS MASSETER algab sarnakaarelt, tõstab alaõuga, aitab hammustada 2. oimulihas MUSCULUS TEMPORALIS mälumistöö 3. ja 4. keskmine ning külgmine tiiblihas (mälumine). Jt lihased.. 2. Põselihased: aitavad toitu mälumise ajal hammaste vahel hoida, suud avada, sulgeda: 1. põselihas M.BUCCINATOR 2. suusõõrlihas M.ORBICULARIS ORIS a vab ja sulgeb suu. Jt. HAMBAD DENTES (hammas DENS) HammastusDENTITSIOON
This behavior is somewhat similar for fat, but soy protein hold water as well as have emul- other proteins do not behave like this. sifying properties. Potato flour, carrageenan, Sausages may also contain edible byprod- and other polymers are added to hold water. ucts, like liver, tongue, blood or blood Various plant materials are added for flavor plasma, meat that is not included in the or as extenders, such as mushrooms, beans, carcass (e.g., masseter, diaphragm), and onions, cheese, vegetables, and spices. They organ fat. Other organs are also used, but the do not have a technological function but may use of all meats and edible byproducts is tied require some extra measures to be incorpo- to cultural aspects as well as to possible uses rated into the sausage batter production. for the edible byproducts elsewhere (e.g., as animal feed). Formulation
annaabi.ee 
