Tema osatähtus kõige tagasihoidlikum 10%. Soolefaas Olulisim faas. Käivitajateks on peensoolde jõudnud või seal juba järk-järgult tekkinud lõhustamise käigus aminohapped, lõpuni lõhustatud happed, peptiidid valgud, mis ei ole veel ühe aminohappeni väljalõhustatud tr-ni, rasvhapped ja monoglütseriidid glütserool. Ka soolde jõudnud HCl ja sapp. Need toidu hüdrolüsaadid aminohapped, rasvhapped, monoglütseriidid vabastavad peensoole limaskestas hormooni nimega koletsüstokiniin ehk CCK. See läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja koletsüstokiniin vabastab just ensüümid pankrease näärmerakkudes. Sekretiin vabastab vee, pestakse ensüümid välja????? Koletsüstokiniinin on veel toimeid: teine toime on kutsuda esile sapipõie kontraktsioon sapipõis tõmbub kokku, sulgur lõõgastus, sapp paisatakse välja, seedimise ajal vaja lipiidide lõhustamiseks; kolmas koletsüstokiniini toime üks küllastustunnet
habeme kasvu) testosteroon interstitsiaalrakkudes puberteedieas. Seedeelundid (eriti Gastriin == Stimuleerib maomahla sekretsiooni. maolukuti rakud) Stimuleerib Oddi sulguri avanemist, sapipõie kokkutõmbeid ja sapi CCK (koletsüstokiniin) Peensoole rakud nõristumist kaksteistsõrmikusse. Sekretiin Peensoole rakud Tõhustab kõhunäärmenõre teket ja nõristumist kaksteistsõrmikusse. Enterokriniin Peensoole rakud Tõhustab soolenõre teket.
.......................... Kasutades ravimit, võib see olla väga efektiivne, kuigi neil võivad ka olla erinevad kõrvalmõjud. Mao nõre eritumise regulatsioon Maohappe tootmine toimub parietaalrakus. Rakud paiknevad enamjaolt maopõhimiku (funduse) piirkonnas. Sellel on kolme eri tüüpi retseptoreid. 1) M3 atsetüülkoliini suhtes tundlik. 2) H2-histamiinitundlik. Histamiin vabaneb parietaalrakkude kõrval olevatest ECL rakkudest. Histamiin reguleerib happe teket 3) CCK-B koletsüstokiniin, tema on tundlik niivõrd... vaid sellel on gastriin, mida toodetakse mao antrumi ehk lõpposa limaskesta G rakkudes. Maohappe regulatsiooni faasid: 1) Ajufaas stiimuliteks toidu lõhn, maitse, toiudu nägemine, toidule mõtlemine stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt
-troofiline toime: koos CKK-ga stimuleerib pankrease kasvu -gastriin -maos HCl sekretsiooni stimuleerimine -troofiline toime: peen-ja jämesoole, vähemal määral mao limaskesta arengu stimuleerimine -koletsüstokiniin -ensüümide produktsioon pankreases CKK -sekretiini toime võimendamine pankreases -sapi produktsioon maksas -sapipõie kontraktsioonide stimuleerimine
glükokortikoidid, insuliin) · Aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid) · Vee ja mineraalainete metabolism (ADH, atrionatriureetilised peptiidid, aldosteroon, angiotensiin II, endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin) · Seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin jt) · Kehamass ja söögiisu (lepiin, NPY, CCK-8, grehlin) · Erütropoees ( EPO) · Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt.) Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi) · tsütoplasmaatiliste retseptorite rada (hormoon peab läbima rakumembraani, aktiivne on hormoon-retseptor kompleks) · cAMP rada · cGMP rada
Kiskjatel mao tühjendamine mitteseeduvatest jääkidest oksendamise teel Regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Duodeenumi täitumisel sümpaatilise NS aktiivsus tõuseb ja parasümpaatilise NS aktiivsus väheneb mao tühjenemine aeglustub Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP, madal pH peensooles, peptiidid ja rasv peensooles pidurdavad motoorikat 10. Oksendamine ja seda põhjustavad faktorid. Ärritavast maosisaldisest vabanemine Muud ärritid sisekõrva ärritused, emotsionaalsed tegurid, Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine Keskus piklikus ajus Tavaline koeral ja kassil Hobusel, rebasel raskendatud 11. Seede peensooles: protsessid ja seedenõred.
parasümpaatiliste närvide koosseisus kesknärvisüsteemi. 3.2. Difuusne neuroendokriinne süsteem seedekulglas. Seedeelundite endokriinne funktsioon. Seedekulgla kuulub organismi kõige hormooniderikkamate ja hormoonaktiivsemate elundkondade hulka. Seedekulgla limaskestas on diferentseeritud 18 rakutüüpi, milles on tõestatud gastrointestinaalse toimega hormoonide või peptiidide olemasolu. Klassikalised GI hormoonid on gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, mis vastava ärrituse puhul lähevad verre ning avaldavad oma toimet lõpporganile. Bioloogiliselt aktiivsed peptiidid ei vasta kõigile hormooni kriteeriumidele, kuid avaldavad GI hormoonide omaga sarnast toimet. Mõned neist difundeeruvad neid moodustavast rakust otse lähedal olevasse efektorisse ilma vere abita (parakriinsus), teised vabanevad närvilõpmetes, toimivad samuti otsesel teel (neurokriinsus). Mõnedele neuropeptiididele, mida peeti ainult ajus olevateks, nagu enkefaliinid ja
produtseerib kõhunäärme nõret. Sugunäärmete sisesekretoorne osa produtseerib suguhormoone, väline produtseerib mehel seemnerakke, naisel munarakke. 2) mitteklassikalised sisesekretoorsed näärmed (difuusne neuroendokriinne süsteem – DNS) – See süsteem koosneb organismis erinevates elundites ja kudedes hajutatult paiknevatest sisesekretoorsetest näärmerakkudest. Kõige rohkem on selle süsteemi rakke seedekulglas (gastriin, histamiin, somatostatiim ??, sekretiin, koletsüstokiniin??) Kliiniliselt võivad hormoonid olla kas aminohapetest koosnevad (peptiidhormoonid) või kolestoroolist sünteesitud (steroidhormoonid), samuti võivad olla üheainsa aminohappe derivaadid/produktid (nt adrenaliin, serotoniin, histamiin). Eraldi rühmana käsitletakse ka joodi sisaldavaid hormoone (kilpnäärme hormoonid). Hormoonide transpordi viisid efetorina ja toimemehhanism efektorile Viis, kuidas hormoon oma näärmest pärast vallandumist jõuab efektorrakule, millele toimet avaldab
papilla Vateri , avanevad ülalt ühissapijuha, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb sphincter Oddi. Ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga aort ja alumine õõnesveen. Duodeenumil on seedimises oluline osa, siin avaldavad toidukördile toimet kõhunäärme nõre, sapp ja duodeenumi enda näärmete sekreet. Peale soolesekreedi toodetakse duodeenumis hormoone sekretiin, mis avaldab mõju pankreasele suurendades sekreedi hulka, hormoon pankreosümiin-koletsüstokiniin, mis stimuleerib pankrease ensüümide sekretsiooni ja samas toimib sapijuha kontraktsioone esilekutsuvalt. http://anatomy.med.umich.edu/images/bile_panc_ducts.jpg 2. tühisool, jejunum, pikkus u. 2 m, kääruderikkam ja paksema seinaga kui niudesool. Erinevalt duodeenumist on tühisool varustatud kinnistiga. Laibal on ta tühi, kuna peristaltika jätkub veel peale surma, sellest tuleneb ka nimetus. Paikneb vasakul ülal mesogastriumis.
kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutamist. Koletsüstokiniini (CCK) ülejäänud toimed: Kutsub esile sapipõie kontraktsiooni ja sellega sapiväljutuse. Lõõgastab pankrease ja sapi ühisjuha sulgurlihast Koletsüstokiniin on küllastustunnet esile kutsuv hormoon (uitnärvi kiudude kaudu erutus jõuab piklikku ajju ja piklikust ajust jõuab omakorda hüpotaalamusse (küllastuskeskusesse)). Stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutust. Kolmas hormoon on VIP vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid 6. Maksa funktsioonid. Sapi teke, koostis, väljutamine ja omadused. Maks on parema roidekaare all. Koosneb maksarakkudest ja omab väga head verevarustust. Maksa tuleb kogu veri seedeelunditest
hCG - inimese kooriongonadotropiin ACTH (vaata hüpofüüs) Relaksiin toodetakse kollakehas Inhibiin folliikulites produtseeritav Östrogeenid, progesteroon Neerude hormoonid EPO - erütropoetiin IGF insuliinisarnased kasvufaktorid Kaltsiferool vitamiin D hormoonvorm Maksa hormoonid IGF - insuliinisarnased kasvufaktorid Angiotensiinid vaata hüpotaalamus EPO erütropoetiin Retineenhape Seedekulgla limaskesta hormoonid Gastriin Koletsüstokiniin Sekretiin Gastrointestinaalne inhibeeriv peptiid GIP Motiliin Histamiin Bradükiniin tekib ka teistes kudedes ja vereplasmas STH, ACTH seedekulgla tasemel kopeerivad vastavate hüpofüüsi hormoonide üldefekte jt.. Südame hormoonid Endoteliinid Atrionatriureetiline faktor Rasvkoe hormoonid Leptiin adipotsüütides produtseeritav valk Tartu Tervishoiu Kõrgkool 14 Koostanud M. Kolga
rohkesti lima eritavaid karikrakke. Peensoole funktsioon: 1. Toitkördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil. See soodustab imendumist. 2. Peensoole mahla sekretsioon. 3. Täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides. 4. Kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on ellu jäänud mao HCl toimest hoolimata. 5. Hormoonide pankreosümiin-koletsüstokiniinja sekretsiin sekretsioon. 6. Toitainete resorptsioon. Peensoole osad: 1) kaksteistsõrmiksool e duodeenumDUODENUM ● u 25cm, algab maolukutist, paikneb suures osas mediaantasapinnast paremal L1-3 (lumbalis) kõrgusel, ümbritseb kaarena kõhunäärme pead; ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga on aort ja alumine õõnesveen - ainus peensooleosa, mis paikneb liikumatult samas kohas
hormoonid või mediaatorid, mis mõjutavad näljatunde teket. Kõige tugevamaks näljatunde tekitajaks aju on aine, mille nimi on neuropeptiid Y (NPY). Rohkem pidada mediaatoriks. Küllastustunde tekkes on samuti olulised seedekulglast pärit signaalid ja veres ringlevad ained. Söömise järgselt vabaneb rasvkoes hormoon nimega leptiin, see vere kaudu jõuab ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka toidu mõjul ka peensoole limaskestas tekkinud hormoon koletsüstokiniin (CCK). Üks võimalus on, et stimuleerib uitnärvi retseptorit ja see info antakse piklikajju ja sealt hüpothalamusse küllastuskeskusesse. See võib tekkida ka ajus endas, seal stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka mao ja soolte seinte venitust. Bulimia, anoreksia Angiotensiin II, on kõige tugevam janu teket stimuleeriv aine, mis organismis tekkida saab. 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Cerebel ajuke
käitumuslikud valikud. ’ Kortikaal-mediaalne osa(juttkeha pikendus) : saab sisendi haistesibulast, mõju emotsioonidele, tähelepanu , reflektoorsed käitumised. Hirm – eesmine vöökäär, ärevus – tagumine vöökäär. Võpatusrefleks – tingimatu reaktsiooni ootamatu stiimuli peale. Ajusilla tasandil, mandelkeha reguleerib intensiivsust võimendunud võpatus – nii üldistunud kui hetkelise ärevusseisundi indikaator, koletsüstokiniin süstimisel esineb. Taalamusest lähevad erinevate sensoorsete modaalsuste närviteed otse mandelkehasse ilma ajukoort läbimata. St teatud stiimulid (ere valgus, tugev heli, valu) põhjustavad tingimatut hirmu. Prefrontaalne koor – frontaalkoore kahjustusega ahvid sots. ebaadekvaatsed, domineerimist ei esine, vähenenud suhtlemine, emotsiooniväljenduste ja zestide vähenemine, häälitsuste harvenemine. Prefronaalkoore kahjustuse
omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest). Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin. Pankrease sekretsiooni stimuleerivad uitnärvi lõpmetest vabanev ACh ja sekretiin ja koletsüstokiniin, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Sekretiini vabastatakse, kui soolesisu pH langeb, kui happeline toitmass saabub maost peensoolde. Jämesooles toimub olulisel määral vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Taimed Tüüpiliselt on rohtsete taimeosade veesisaldus keskmiselt 70 % kaalust. Kuivust taluvad taimed võivad ellu jääda ka siis, kui nende veesisaaldus langeb 20 %-ni. Kuivad seemned sisaldavad vett mitte rohkem kui 5%. Kuid see on metaboolselt mitteaktiivne seisund.
Nõre peamised ensüümid- peptidaasid, lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikuid. Lipaasid, segunedes sapiga, lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvu. Lagundatud toitained imenduvad peensoole epiteeli kaudu. Kõhunäärme ja maksa talitluse humoraalne regulatsioon-Pankreosümiin tekitab sapipõie kontraktsioone ja intensiivistab kõhunäärme tööd. Miks on koletsüstokiniin/pankreosümiin kaksiknimega-Sest esimese avastas Ivy ja Oldberg, nemad nimetasid selle nii, sest avastasid, et see on hormoon, mis stimuleerib sapipõie tühjenemist. Teise hormooni avastas Harper ja Raper. Alles 1966 said laboris Jorpes ja Mut'i nende ainete puhas ekstraktid ning indentifitseerisid nende AH koostise ning tuli välja et see on üks ja sama aine. 62.Maks Maksa paiknemine-Maks asub paremal pool roiete all Makroskoopiline ehitus-
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Piklikust ajust omakorda erutus levib hüpotaalamusse. Tühja kõhu, ja soolestiku korral on ülekaalus need närviimpulsid, mis stimuleerivad näljakeskust, sunnivad inimest toiduotsingule. Sama on ka peensoolest pärit närviimpulssidega. Teine võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid
- näärmerakkudest toitaineid lõhustuvad ensüümid (trüpsiin ja kümotrüpsiin valgud, amülaas s/v-d, lipaas rasvad, fosfolipaas fosfolipiidid). Proteaasid erituvad inaktiivselt Pankreasenõre regulatsioon Humoraalne (peamine): - happeline toidukört 12ss-i limaskestast sekretiin pankreasenõre juharakkudest (Na-bikarbonaati sisaldav) mao soolhape neutraliseerub lõhustunud valkude ja rasvade toimel 12ss-st ensüüm pankreosümiin (koletsüstokiniin) vereringesse pankreasenõre eritumine näärmerakkudest (ensüüme sisaldav) valkude, s/v-te ja rasvade lõhustumine jätkub Neuraalne: - parasümpaatikuse ärritus toimib analoogiliselt pankreosümiinile Peensool (1) Pikkus elus inimesel 3 m (laibal 5 m), laius 5 cm Kinnitub soolekinnistiga, milles kulgevad vere- ja lümfisooned, kõhuõõne tagaseinale Peensoolel on kolm osa: - duodeenum: 20-30 cm,
Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule. Vähediferentseerunud soolekrüpti enerotsüüdid sekreterivad IgA-sid. Erinevad soolepiteeli rakud toodavad - ja -defensiine. Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist
Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule. Vähediferentseerunud soolekrüpti enerotsüüdid sekreterivad IgA-sid. Erinevad soolepiteeli rakud toodavad - ja -defensiine. Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist
Rahustid ja unerohud suurendavad Gaba toimelist pidurdust. Glutamaat – oluline õppimisel ja mälu kujunemisel.Kõige levinum mediaatoraine ajus. Glütsiin – inhibeeriv neurotransmitter. Neuropeptiidid Substants P - Vahendab valuaistingut sensoorsetest närviest KNS-i -Endorfiinid (loomulikud opiaadid) Toodetakse hüpofüüsis ja hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse, orgasmi, ülierutuse ja valu ajal. Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistavad toimes ja heaolu tunde tekitamises. *Koletsüstokiniin- tekitab küllastustunnet, retseptorid on laialt levinud kogu KNS.Inimesel tema manustamine põhjustabiiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa. *Somatostatiin – inhibeerib kasvuhormooni vabanemist. GLIIA Abistav kude. Klassifikatsioon: 1) Ependüüm – ühekihiline kuupepiteel seljaaju tsentraalkanalis ja ajuvatsakeses 2)Astrogliia – protoplasmaatilised astrotsüüdid(toide) ja kiulised astrotsüüdid(toestus) 3)Oligodendrogliia – toestus ja isolatsioon(vähejätkelised rakud)
3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad ◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad ◦ parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad ◦ gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. LIPIIDID LIPIIDID Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.). Neid võib tinglikult jaotada kaheks: ◦ tsütoplasmaatiline s.o. rakkude tsütoplasma rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul.
Distaalses osas ja pülooruses peristaltilised kontraktsioonid < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline komplekd motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP pidurdavad motoorikat 50) Pakreasenõre koostis ja toime. Pankrease nõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad
·Kiiresti uuenev pinnaepiteel Peensool Peensoole osad: ·Kaksteistsõrmiksoole duodeenum(30 cm) ·Tühisoole jejunum(2/5; 1,5-2,5 m) ·Niudesoole ileum(3/5; 2-3m) Peensoole kogupikkus toonilises seisundis on ca 4 m, lõõgastunult 6-8 m; d4 cm. Peensoole limaskestas on: ·soolenäärmete soolekrüptid ·soolehatud ·Soolenäärmetes on sooleepiteeli koostises üherakulised hormoone tootvad rakud, endokrinotsüüdid, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: ·Sekretiin ·Koletsüstokiniin ·VIP ·GIP ·Jne (tuntud üle 20-e l) ·Soolehattude sooleepiteeli rakud sünteesivad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks. ·Aminohapped imenduvad peensooles sooleepiteeli kaudu Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidsetkude (Peyerinaastudena), mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses.
Tühja kõhu, ja soolestiku korral on ülekaalus need närviimpulsid, mis stimuleerivad näljakeskust, sunnivad inimest toiduotsingule. Sama on ka peensoolest pärit närviimpulssidega. Teine võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid
*Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on allutatud NS-le on hüpofüüs ja hüpotalamus /tähtsamaks H-de moodustamise reguleeriaks,
Distaalses osas ja pülooruses peristaltilised kontraktsioonid < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline komplekt motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP pidurdavad motoorikat 50) Pakreasenõre koostis ja toime. Pankrease nõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne (välissekretoorne) kui ka endokriinne (sisesekretoorne) nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse)
Selle puhul liigub üks kontraktsioonilaine edasi, teine tagasi, mille tulemusel soolesisaldis loksub ühel ja samal lõigul mitu korda. Kõik see soodustab täielikumat imendumist. Peensole mahla sekretsioon, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides, kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on veel elama jäänud mao HCl toimest hoolimata, hormoonide pankreosümiin koletsüstokiniin ja sekretiin sekretsioon, toitainete resorptsioon. 2 Pankrease poolt toodetavad seedeensüümid amülaastoimib süsivesikutele, lipaastoimib rasvadele, trüpsinogeen toimib valkudele. Maks Laguproduktide ekskretsioon. Eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks, mis eritatakse uriiniga . Eritab veel sapiga
pendelliigutuste abil. Selle puhul liigub üks kontraktsioonilaine edasi, teine tagasi, mille tulemusel soolesisaldis loksub ühel ja samal lõigul mitu korda. Kõik see soodustab täielikumat imendumist. Peensole mahla sekretsioon, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides, kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on veel elama jäänud mao HCl toimest hoolimata, hormoonide pankreosümiin- koletsüstokiniin ja sekretiin sekretsioon, toitainete resorptsioon. Pankrease poolt toodetavad seedeensüümid- amülaas-toimib süsivesikutele, lipaas-toimib rasvadele, trüpsinogeen - toimib valkudele. Maks- Laguproduktide ekskretsioon. Eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks, mis eritatakse uriiniga . Eritab veel sapiga hemoglobiini laguprodukte. Energia allikas. Muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks, mida ta endas ladestab
sapisoolad; lõplik valkude, suhkrute ja lipiidide lagunemine. Valkude lagundamine: Inimene vajab valke ööpäevas 70 -100 g; seedekulgla rakkude vananemisel vabaneb 50 -100g valke. Maos happeline pH denatureerib valgud ning pepsiin lagundab need peptiidideks. Osaliselt seedunud valgud, süsivesikud ja rasvad peensoolde jõudes käivitavad hormooni, sekretiini, mis omakorda stimuleerib pankreasest eralduma NaHCO3, mis neutraliseerib madala pH. Teine hormoon, koletsüstokiniin (CCK), vabastab pankreasest seedeensüümid Seedeensüümid eritab pankreas inaktiivsete proensüümidena (sümogeenid). Pepsionogeen pepsiin (mao happelises keskkonnas aktiveerub). Peensoolerakkudest enteropeptidaas aktiveerib trüpsinogeeni trüpsiiniks. Trüpsiin aktiveerib teised proensüümid. Tekkivad oligopeptiidid lagundab di- ja tri-peptiidideks, mis viiakse rakkudesse. Aminohapped vereringe kaudu jõuavad teistesse kudedesse. Süsivesikute lagundamine:
adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on allutatud NS-le on hüpofüüs ja hüpotalamus /tähtsamaks H-de moodustamise reguleeriaks, juhib hüpofüüsi tööd ja
Toime ENS vahendusel, mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedet, mõju võib olla üle ENS neuronite või otsene. Mediaator on noradrenaliin. Domineerib fight-or-flight olukorras, kui seedimisel on madal prioriteet. Sensoorsed rakud paiknevad seedetraktis, mõjuvad ka toidu nägemine ja lõhn. KNS ülesanne – koordineerida seedesüsteemi eri osade talitlust. Hormonaalne regulatsioon - olulisemad seedetrakti fn reguleerivad peptiidsed hormoonid: gastriin, koletsüstokiniin (CCK), sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid (GIP) ja vasoaktiivne soolepeptiid (VIP). Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis (v.a VIP), stiimuliks närviimpulss või soole sisu. Endokriinrakkudel on iseloomulik lokalisatsioon – nt gastriini tootvad rakud paiknevad maos, CCK tootvad rakud aga duodenumis. Mõjutavad seedenõrede sekretsiooni (maonõre, pankreasenõre, sapp). Hormoonitabel eraldi lehel. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid.
*Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on allutatud NS-le on hüpofüüs ja hüpotalamus /tähtsamaks H-de moodustamise reguleeriaks, juhib hüpofüüsi tööd ja see
Keha võib seda sünteesida ka fenüülalaniinist, mida saab samuti toiduga. Türosiin hüdroksülaas on rate-limiting ensüüm – st ükskõik, kui palju me türosiini sööme, on järgneval jadal ikka „lagi“ ees. L-Dopaga saab mööda hiilida, mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul. Neuropeptiidid (suured molekulid): opioidid (enkefaliin, dünorfiin), vasopressiin, oksütotsiin, kasvuhormooni vabastavad faktorid, insuliin, koletsüstokiniin Transmitter-gaasid (üliväikesed ja lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata, lühike eluiga, difundeeruvad): NO – lämmastikoksiid, aitab ka baktereid tappa CO – süsinik mono-oksiid Loeng 2 Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi.
annaabi.ee 
