Kaalud... 6 klass Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. Esimene pikkusühik oli ,,Jalg". Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. Käsisüld on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste vahemaa, seda kasutasid vene talupojad. Muinasajal kasutati Eesti majapidamises kuivainete mõõtmiseks vakka ja kämmalt. Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest,
õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi ................................................. ranne ............................................ kämmal ........................................... sõrmed .......................................... käe selg ......................................... käe pihk ......................................... alajäse MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde CINGULUM MEMBRI INFERIORIS vaba alajäse:
õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi ................................................. ranne ............................................ kämmal ........................................... sõrmed .......................................... käe selg ......................................... käe pihk ......................................... alajäse MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde CINGULUM MEMBRI INFERIORIS
m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma- ja linnupeakujulised vihid. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Mõõdusüsteemid Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse mõõtude süsteemi kogu riigi territooriumil
m.a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. See oli ühe keskmise nisutera raskus. · Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). · Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. · Teisest aastatuhandest e.m.a. pärinevatel egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma ja 6/7/11 Mõõdusüsteemid · Roomlased täiendasid kaalu ja môôdusüsteemi arvuga 12, mis vôimaldas kasutusele vôtta täpsemaid e. väiksemaid
Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned närvid rasvakiht
6. kiiskama kiiska'n, kiisa'ta 7. karnivoor karnivoori, karnivoori 8. hüatsint hüatsindi, hüatsinti 9. diskuteerima diskuteeri'n, diskuteeri'da Astmevaheldus (AV) Astmevaheldus on tüve muutus, milles A ja B tüvi häälduvad erinevalt või kirjutatakse erinevalt. 1. Astmevaheldus tüvevaheldus, mille käigus muutub sõnatüvi käänamisel või pööramisel tugeva- või nõrgaastmelisemaks. Siiras, siira, siiras t (hääldus) kämmal, kämbla, kämmal t (kirjapilt) hüppa n, hüpa ta (kirjapilt) 2. Vokaalivaheldus tüvevahldus, milles tüvevokaal asendub teise vokaaliga õnnelikum, õnnelikem silma, silmi pärna, pärni 3. Kujuvaheldus tüvevaheldus, mille käigus sõnade käänamisel ja pööramisel on sõnatüvel nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju mida teen, mida teha? akna, aken de (ains om, mitm om) (võrdle : matka, matka de) anna n, an da (võrdle : jahi n, jahti da) Astmevaheldus jaguneb 1
1. 4 os pubis häbemeluu 2. 4 patella, ae, f. põlvekeder , 3. 4 ulna,ae,f. küünarluu 4. 4 radius, , m. kodarluu , 5. 4 ischium, , , n. istmikuluu 6. 4 ossa metacarpalia kämblaluud 7. 4 metacarpus, , n. = ossa metacarp kämmal, kämblaluud : 8. 4 ossa digitorum manus sõrmeluud 9. 5 phalanx, ngis, f. faalanks, sõrme-ja varbalüli , 0. 5 phalanx proximalis, f. lähimine faalanks () 1. 5 phalanx medalis, f. keskne sõrmelüli (faalanks) 2. 5 phalanx distalis distaalne sõrmelüli 3
Artur Alliksaare luuletuse ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" põhiidee seisneb selles, et elu on igaühele antud omamoodi, ja et meie peame nägema vaeva selle elu paremaks muutmiseks. Inimene peab elama nii, et ta ei kardaks teha vigu ega patte. Elu on meile kui kingitus ning seetõttu peame püüdlema oma eesmärkide poole ning ei tohi leppida vähimaga. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. (10 punkti) Epiteet - ,,Karvane kämmal kahmab karukolbast karika" (23) Isikustamine - ,,Igavikul on nohu ja hetked aevastavad abistamistahte märgiks." (22) Vastandamine - ,,äraütlemine järelerut(t)amisega" (10) 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. (10 punkti) Antud luuletuse tõekäsitlust mõistan selliselt, et igale inimesele on tõde kättesaadav, kuid seda ei pruugita koheselt tajuda
pooled olid aretuses (Kreen, 2006). 5 2. Hobuse mõõtmine Eesti hobune on kasvult väike hobune, kuid tänapäevaks on Eesti tõugu hobuste kasv tõusnud. Praegu mõõdetakse hobuseid lindiga, mõõtmine on oluline kasvatajate ja tõuaretajate jaoks. Hobuste kõrgust mõõdetakse eri maades erinevalt. Näiteks Inglismaal ja Ameerikas mõõdetakse ühikuga kämmal. Üks kämmal võrdub 10,16 cm ehk 4 tolli, meil mõõdetakse lindiga. Tänapäeval on üheks levinumaks mõõtmisvahendiks mõõtmiskepp. Hobune peab seisma tasasel maal, esi- ja tagajalad paaridena kõrvuti. Mõõdetakse turja kõrgemast punktist maapinnani. Kui hobuse turjakõrgus on 148 cm või vähem, arvestatakse ponideks, hobuseks loetakse alates 149 sentimeetrist (Briggs ja Hamilton, 2005). 2.1. Hobuste kehamõõdud
Enam tuntud on kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost pika, sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Noor jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli kaugusse vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. Teise variandi järgi toetus päikesejumal vasaku küünarnukiga puutüvele, mille peaaegu varjas käsivarrelt langev rüü. Kuju parem käsivars oli üles tõstetud ja kämmal toetus pealaele. Selline zest! pidi väljendama puhkeasendit. Kuldne kiirtepärg oli nihutatud kuklasse. Kõige usaldusväärsemaks peetakse siiski Philoni kirjeldust, milles ilmselt oli kasutatud praeguseks hävinud allikaid. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud
ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum ranne CARPUS pleurae kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia
keskkõht mesogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS allkõht hypogastrium õlavööde vaba ülajäse: koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavars BRACHIUM cranii küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis käsi MANUS vertebralis ranne CARPUS kämmal METACARPUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum sõrmed DIGITI MANUS pleurae käe selg DORSUM MANUS Südamepaunaõõs cavum pericardii kõhuõõs cavum abdominis Vaba alajäseme luud: vaagnaõõs cavum pelvis Reieluu femur Põlvekeder patella Sääreluu tibia
Milliste numbritega on tähistatud kämmal ja selg? 10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. ...
Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline 34. Kesk-randmeliiges": Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja
Sõnad mis on tulnud Ugri keelest: Loodus sõnad : jää, kask, öö, rebane Somaatilised sõnad: säär, ihu, ige Sugulus sõnad: veri, vesi, käsi 15. Permi sõnavara Komi keel ja udmurdi keel *Toiduhankimissõnavara *Linnud- kotkas, teder *Somaatilised sõnad- kõrv, kõri *süttima, ehtima, hind, pädev 16. Volga sõnavara Siit tulevad somaatilised sõnad: Hing, oda, sõda, leem, palve, nõid, jumal Arvude süsteem: Kamal (2 käega) KÜMME Kämmal (1 käega 17. Läänemere-Soome keeled + nimeta need keeled * vähemalt 5000 aastat vana *Läänemere-Soome keeled: soome (5milj), eesti (1milj), karjala (200 000), liivi; vadja; isuri (kadumas) *Sõnad: meri, laine, laid, neem, udu, allikas, karu, ilves, sokk, sisask, higi, naerma, aitama, kiitma, sipelgas, kirp, pere, abielu, pulmad, emand, isand, liha, roog, moon 18. Laensõnad 1) Vanemad: Germaani (juust, kana, supp, sool, au, põld, korsten, sadul,
Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 1-6 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala.
Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 16 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala.
põlveliigesele 52. Sääre kolpealihas: A: millistest osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: millistest luudest algab Sääreluu ja pindluu; reieluult C: millistele luudele kinnitub kandluule D:kuidas nimetatakse lõppkõõlust? Achilleus e kannakõõlus ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ---------- 53. Käelaba: A: nimeta osad Ranne, kämmal, sõrmed B: kuidas nimetatakse selleosa luid ja mitu neid on ? Randmeluud (8), kämblaluud (5), sõrmelülid (14) 54. Kolmeteljelised liigesed nimeta need (2) ja too näide Keraliiges (N: puusaliiges) ja lameliiges(N: selgroolülide vahelised liigesed) 55. Kodarluu randmeliiges A: Nimeta tüüp Ellipsoid B: teljed ja nendeliikumised Frontaaltelg( panutus-sirutus), Sagitaaltelg (eemaldamine. Lähendamine) + (koonusliikumine) 56
põlveliigesele 52. Sääre kolpealihas: A: millistest osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: millistest luudest algab Sääreluu ja pindluu; reieluult C: millistele luudele kinnitub kandluule D:kuidas nimetatakse lõppkõõlust? Achilleus e kannakõõlus --------------------------------------------------------------------------------------- ------------------------------- 53. Käelaba: A: nimeta osad Ranne, kämmal, sõrmed B: kuidas nimetatakse selleosa luid ja mitu neid on ? Randmeluud (8), kämblaluud (5), sõrmelülid (14) 54. Kolmeteljelised liigesed nimeta need (2) ja too näide Keraliiges (N: puusaliiges) ja lameliiges(N: selgroolülide vahelised liigesed) 55. Kodarluu randmeliiges A: Nimeta tüüp Ellipsoid B: teljed ja nendeliikumised Frontaaltelg( panutus-sirutus), Sagitaaltelg (eemaldamine. Lähendamine) + (koonusliikumine) 56
küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Küünarnukk ei lase küünarluul pöörelda. 31. Käe piirkonnad Ranne 8 väikest kahes reas paiknevat luud. Proksimaalne ja distaalne rida Kämmal 5 lühikest toruluud Sõrmelülid 14 lühikest toruluud pöidlal proksimaalne ja distaalne, teistel proksimaalne, keskne, distaalne. 32. Käeliiges koosneb: proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu randmeliiges (proksimaalne käeliiges) moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges 34
kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge 3-vasak tagajalg pöiani, parem tagajalg poole pöiani valge 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe 2-täpp 3-täht 4-laik 5-kriips 6-lauk 7-päits
Veojõudu arvutatakse: C=P/Q, kus C-veotakistuse koefitsent, P-veojõud kG, Q- koorma mass 8. Hobuste välimiku hindamise üldpõhimõtted ja tõuhobuste hindamise eeskiri Eesti Vabariigis (EV Valitsuse määrus Riigi Teataja Lisa nr.36-38) Hobuse välimiku hindamise üldpõhimõtted - I hindamisel on Pea, kael, kere: 1)pea, lõuapärade vahe, kael. 2)turi, piht. 3)selg, nimme. 4)laudjas. 5)rinnakorv, ebaroided. II hinnatakse jäsemeid: 1)esijalgade seis. 2) Ehitus: küünarvars, ranne, kämmal, sõrgatsid. 3)tagajalgade seis. 4) Ehitus: säär, kannaliigesed, pöid, sõrgatsiliigesed, sõrgatsid. Tõuhobuste hindamise eeskiri EV-s: On paika pandud üldsätted. Tähtsamad nendest on:1)Hobusetõugude hindamise eesmärgiks on tõuhobuste aretusväärtuse määramine. 2)Hindamist teostab EHS. 3) Hinnatakse ainult tõuhobuseid. 4)Tõud on EHS-i poolt kindlaks määratud. 5)Hobust hinnatakse valikutunnuste põhjal. *Hinnatakse punktiskaalal 1-10. 9
kvaliteet - omaduste kogum monoloog - ühe inimese kõne kviitung - tähik, allkirjaga kirjalik tõend raha montöör - monteerija (elukutse), üksikosadest vm andmise ja saamise kohta kokkupanija, paigaldaja kõuts - isane kass moonakas - mõisa põllutööline käimad- jalanõud morsk - pikkade ülakihvadega veeloom, käkruma - kortsu minema merihobu kämmal - käelaba muistne - vanaaegne, vana, iidne kärbis - tugipuudest ja lattidest toestik vilja mustama - laimama või heina kuivatamiseks mustand - esialgne viimistlemata tekst, joonis köitev - ligitõmbav, kütkestav, hurmav mõlkuma - meeles olema köömen - maitsetaim müstiline - üleloomulikult salapärane külakost - toit, mis külla minnes kaasa
peavad löögid järgnema teineteisele võimalikult kiires tempos. Samuti ei tohi õigesti sooritatud kloppimine põhjustada valu. (Cassar, 2004) Patsutamisel on sõrmed surutud poolrusikasse, nagu kloppimiselgi, kuid käelabad on suunatud sõrmedega allapoole. Sõrmede ja pihu vahele peab jääma piisavalt ruumi, mis on vajalik õhkpadja tekkimiseks, et pehmendada lööki. Patsutamise tempo on reeglina aeglasem, kui kloppimisel. (Cassar, 2004) Hakkimisel on kämmal sirutatud ja sõrmed harali ning tehnika sooritatakse lõdvalt. Löök tehakse väikese sõrme poolse osaga. Löögid peaksid toimuma kiires tempos, 3-4 korda sekundis, käelabade kaugus teineteisest peaks olema 3-4 cm. Hakkimise suund on piki lihaskiude, selle toime sõltub otseselt löökide tugevusest ja kätevahelisest kaugusest. Tugevamate ja harvade löökide korral toimub kudede põrutus laialdasemal alal ning kutsub
(kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a) ranne randmeluud (8), b) kämmal kämblaluud (5), c) sõrmed sõrmelülid (14). 2a) Jalg : a) kand kannaluud (7), b) pöid pöialuud (5), c) varbad varbalülid ( 14). 3) Kuidas nim. lülisamba kumerust ette (lordoos) - kaelaosa, taha (küfoos) - rinnaosa, külje poole (skolioos) 4) Nimeta liigese abiaparaadid, millised neist esinevad praktiliselt igas liigeses. Diskid, ligamendid, meniskid, liigesemokad, sünoviaalpaunad tuped, seesamluud.
(kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a) ranne randmeluud (8), b) kämmal kämblaluud (5), c) sõrmed sõrmelülid (14). 2a) Jalg : a) kand kannaluud (7), b) pöid pöialuud (5), c) varbad varbalülid ( 14). 3) Kuidas nim. lülisamba kumerust ette (lordoos) - kaelaosa, taha (küfoos) - rinnaosa, külje poole (skolioos) 4) Nimeta liigese abiaparaadid, millised neist esinevad praktiliselt igas liigeses. Diskid, ligamendid, meniskid, liigesemokad, sünoviaalpaunad tuped, seesamluud.
Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 20. Käe piirkonna liigesed, liikumine. Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Kämmal-5 lühikest toruluud Sõrmelülid-14 lühikest toruluud. Käeliiges proksimaalne ja distaalne käeliiges. 1.proksimaalne käeliiges e.kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu ei osale, moodustub ellipsoidliiges. 2.distaalne käeliiges e.kesk-randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje painutus, sirutus, eemaldamine-
kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi. Koerte põlvnemislugu (skeem) : (), The genealogy of the dog(1) 4 2.KOERA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Koera välimik. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siint), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba. Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama. (1) Üldandmed (Sulgudes inimese näidud) Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100-130 (60-80) lööki minutis
moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 34
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elemen...
Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 32. Käe prk. ja neid moodustavad luud Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 33. Käeliiges koosneb · Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. · Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 34. Kodarluu-randmeliiges kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline (frontaal ja sagitaal liikumine) 35. Kesk-randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel
Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Kolm unesoolot kuuldamatu kooriga Sinu andides, kirerangides, mõttetangides, vaevlevais, kaevlevais, aimlevais, raevlevais vangides elab edasi vabaduse ideaal. Olid ikka, oled ikka, jätkud ikka igal ajastul ja maal. Sügaval su sülelohus malbub iga ülekohus. Oled avaraim ja ahvatlevaim pidusaal. Oled tulihänna raksuv rünnak, suuri varandusi varjav seek, kihutab mu kihku sinu kämmal, mis on loitev loits ja libaleek. Vahel arvan, et ma sain su kätte ja võin lõpuks täita hingekruusi, kuid sa ühe mürgitad mu lätted, et ma avastama peaksin uusi. Ikka murrad sa just siis mu lille, kui ta hakkab maitsma puhkerõõmu, ja ma värisedes kummargille vajun vastu sinu uhket lõõmu, mis on ühteaegu tee ja teetus, kramplik keeldumus ja sundiv kutse. Olen sinust nõnda võimsaks neetud, et mus eluks saab su tappev tukse. Seitse etüüdi 1.
32. Eesti keele omasõnavara kihistused. ? 33. Sugulussõnavara kujunemine eesti keeles. Vaata käsilehelt sugupuud! 11 34. Eesti keele arvsõnade ajalugu. • Loendamine • Sageli seotud kehaosade nimetustega Eesti keeles Uurali tüved: kaks (<< *kakta << *käkte), viis Soome-ugri tüved: üks (<< *ükte << *üke), kolm, neli, kuus Otsitud seoseid kehaosadega: kümme ← kämmal (???), kaks ← käsi (???) • seitse: vasted lms, lapi, volga, permi keeltes • kaheksa, üheksa: *kakte + *-teksan, *ükte + *-teksan (< vanairaani *detsa ’10’, vrd lad decem); täpsed etümoloogilised vasted lms, lapi, mordva, mari keeles, analoogid ka mujal • kümme: läänemeresoome-mordva uuendus, täpne päritolu selgusetu • sada: laen indoiraani algkeelest soome-ugri algkeelde, vrd lad centum
Enam tuntud on kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost pika, sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Noor jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli kaugusse vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. Teise variandi järgi toetus päikesejumal vasaku küünarnukiga puutüvele, mille peaaegu varjas käsivarrelt langev rüü. Kuju parem käsivars oli üles tõstetud ja kämmal toetus pealaele. Selline zest! pidi väljendama puhkeasendit. Kuldne kiirtepärg oli nihutatud kuklasse. Kõige usaldusväärsemaks peetakse siiski Philoni kirjeldust, milles ilmselt oli kasutatud praeguseks hävinud allikaid. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev
Enam tuntud on kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost pika, sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Noor jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli kaugusse vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. Teise variandi järgi toetus päikesejumal vasaku küünarnukiga puutüvele, mille peaaegu varjas käsivarrelt langev rüü. Kuju parem käsivars oli üles tõstetud ja kämmal toetus pealaele. Selline zest! pidi väljendama puhkeasendit. Kuldne kiirtepärg oli nihutatud kuklasse. Kõige usaldusväärsemaks peetakse siiski Philoni kirjeldust, milles ilmselt oli kasutatud praeguseks hävinud allikaid. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud.
7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS 2) Pöid - METATARSUS 3) Varbad - PEDIS 4) Jala tald - PLANTA PEDIS 5) Jala selg - DORSUM PEDIS Kõht kolmeks piirkonnaks: 1) Ülakõht - EPIGASTRIUM -keskosa ja parem & vasak külgosa 2) Keskkõht - MESOGASTRIUM - külgosad & nabapiirkond
lükkamiseks. Roomajate toes on arenenud täiuslikumaks kui kahepaiksetel. Nende keha on liigenenud peaks, kaelaks kereks ja sabaks. Selgroo külge kinnitunud roided on rinnaluuga kokku kasvanud, tekkinud on hingamise ajal laienev ja ahanev rinnakorv. Madudel rinnaluu ja rinnakorv puuduvad. Madudel (ning osadel sisalikel) puuduvad ka jäsemed, liiguvad loogeldes. Samuti puudub madudel selgelteristatav kaelaosa, aga see ei tähenda seda, et tal see puudub. Roomajate jäsemed - kämmal ja pöid on lühenenud ja seetõttu on nad väga liikuvad. Roomajate nahk on paks, veekindel ja kuiv. SISALIKU VÄLISEHITUS 5. Kl linnud, nende kohastumused lendamiseks. Linnu välisehitus. Linde iseloomustab sulgedega kaetud keha - ühelgi teisel loomaliigil sellist kehakatet ju ei ole. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on tiivad. *On ka linde, kelle tiivad ei ole lendamiseks kohastunud (nt jaanalinnud, pingviinid).
- eesosa: päriskael - tagaosa: kuklatagune Kere jaotub rindkereks ja kõhuks. Rindkere ja kõhu tagaosa on selg Rindkere eesosa on tuntud rinnana Kõht jaotatakse mõtteliselt kolme horisontaaljoonega kolmeks. - ülakõht - keskkõht - alakõht Alakõhu keskosa e. häbemepiirkond. Alakõhu külgosad e. kubemepiirkonnad. Ülajäse jaotub vöötmeks (õlavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - õlavars - küünarvars - käsi Käsi: - ranne - kämmal - sõrmed Alajäse jaotub vöötmeks (vaagnavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - reis - säär - jalg 7 Jalg: - kand - pöid - varbad 1.6. Inimese keha jaotumine mediaan- ja horisontaaltasapinnast lähtuvalt Inimese keha saab jaotada mitmeteks tasanditeks. Tasandit, mis jaotab inimese keha keskkohast pikisuunas vasakuks ja paremaks pooleks nimetatakse mediaantasapinnaks.
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
Kõrvad on laialt lahus asetsevad, väikesed, õhukesed. Hambumus: käärhambumus või kerge alahambumus. Kael on keskmise pikkusega, kergelt kumerdunud, lihaseline. Keha: lai ja sügav rinnakorv, hästi esijalgade vahel asetsev. Kaardunud roided. Jõuline selg ja nimmeosa, sügavad küljed, väga vähesel määral ülespoole hoidev kõhujoon. Jäsemed: hea nurga all esiseis, sirged, jõulised, tugevasti lahus asetsevad esijalad, jõuline luustik, sirge kämmal. Laiad, jämedad, lihaselised tagajalad, laialt lahus asetsevad. Käpad on suured, ümarad, hästi kumerdunud varvaste ja mustade küüntega. Saba on kõrgel asetsev, peab ulatuma kannaliigesteni või madalamale, hoidub rippu või kaarjalt. Karvkate on lühike, tihe, liibuv. Värvus: aprikoos või hõbe, fawn või fawn-brindle, koon, kõrvad ja ninapeegel peavad alati olema mustad. Setter Setter on intelligentne ja sbralik koer, kes täidab ideaalselt nii lemmiklooma,
Hannover tänapäeval on ta ligilähedane inglise täisverelisele. Saanud alguse 15-16 saj. Saksamaal. Celle sugutäku kasvanduses viiakse siiani läbi hobuste 100 päeva teste. Hannoveri tõug on poolvereline tõug. St märasid paaritatakse mõne aasta järel inglise täisverelise täkuga. Hannover on hea liikuvusega just traavis ja hüpetes. Vanemal tüübil oli suur pea ja kongninaline. Pikk kael, turi ei ole eriti väljendusrikas. Tal on pikk küünarvars ja lühike kämmal. Enamasti on kõrbid ja punased. Eamus takistussõiduhobuseid on hannover, kuna tal on võimas hüpe. Budjonnõi ühelt poolt Musta mere äärsed Doni märad ja teiselt poolt inglise täisvereline. Seega ka poolvereline. Doni tõugu peetakse lageda taeva all, aga budjonnõi vajab kergtalli, sest ei suuda külma nii hästi taluda ja vajab ka lisasööta talvel. Traavlid 1600m Orlovi traavel 161-163-184-20,0 2.02,2
5 - sarved 22 - õlavars 38 - udar 6 - põsed 23 - küünarliiges 39 - tühimik 7 - lõuapärad 24 - küünarnukk 40 - külgkube 8 - kaela ülaserv 25 - küünarvars 41 - puusaliiges 9 - turi 26 - ranne 42 - reis 10 - selg 27 - kämmal 43 - põlv 11 - nimme e. lanne 28 - sõrgats 44 - säär 12 - puusanukk 29 - piire 45 - kand 13 - ristluuhari 30 - sõrg 46 - pöid 14 - sabajuur 31 - sõrakesed 47 - laudjas 15 - päraluunukk 32 - saps 48 - udara tagavara 16 - sabarood 33 - piht e
Kehapiirkonnad o pea o kael o turi o selg o lanne o tühemik o laudjas o saba o rind o kõht o jalad piht e aba õlg õlavars küünarliiges küünarvars ranne kämmal sõrgatsiliiges sõrgats kabjad reis säär kannaliiges pöid 4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip), kasutada H.P.loengukonspekti! 1) Zooloogiline printsiip (muutused skeletis) 2) Ökoloogiline printsiip (erinevused keskkonnaga seoses)
vaagnaks. Tänu oma kausikujule sobib vaagen hästi alakeha siseorganite hoidmiseks ja kaitsemiseks, oma liikuvuse tõttu on see ka ideaalne koht alajäsemete kinnitamiseks. Jäsemed Ülajäsemed Õlavööde hõlmab endas käsivarte lähtekohta. Selle juurde kuuluvad abaluud, rangluud ja käte tasakaalustajana rinnak. 31 Käsivars koosneb õlavarreluust (humerus), käsivarreluust ehk küünarluust (ulna) ja kodarluust (radius). Kämmal koosneb randmeluust, kämblaluudest ja sõrmeluudest. Alajäsemed Alajäseme lähtekohaks on puusaliiges. Jalg koosneb reieluust (femur), luustiku suurimast toruluust, mis oma erisuse- küljele suunatud reieluu kaela tõttu on vanemas eas sagedaste õnnetuste põhjuseks (→ osa „Trauma üldosa“). Peale selle koosneb jalg kederluust ning sääreluust (tibia) ja pindluust (fibula). Jalapöid koosneb pöiapäraluust, metatarsaalluudest ja varbaluudest. Joonis 3.6. Jäsemete luud
annaabi.ee 
