Vali harjutuste juurest need, mis sulle sobivad. Harjutamise ajal võta prillid eest (juhul kui need üldse on). Kui silmad ja pea hakkavad valutama, siis tea, et oled üle pingutanud. Võta hoog maha ja luba endale puhkust. Antud harjutused suurendavad toitainete juurdepääsu silma ümbritsevatesse kudedesse ja treenivad välimisi silmalihaseid. SILMALIHASTE TREENIMINE Kuus lihast, mis kontrollivad silmamuna liikumist, on järgmised: külgmine sirglihas liigutab silma väljapoole, ninast eemale keskmine sirglihas liigutab silma sissepoole, nina suunas ülemine sirglihas liigutab silma ülespoole SILMALIHASTE TREENIMINE alumine sirglihas liigutab silma allapoole ülemine põikilihas keerab silmamuna ülemist osa nina poole alumine põikilihas keerab silmamuna ülemist osa ninast eemale SILMADE VÕIMLEMINE Hoia pea liikumatult ja suuna pilk otsevaatest
1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas. -Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased 2) Alumine kuklaliiges: Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas. 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel 4) Rinnalülide vaheliigesed: -Painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -Sirutus: lülisambasirgestaja -Roteerivad: kõhu sisemine ja välimine põikilihas 5) Nimmelülide vaheliigesed: -Frontaaltelg: painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas koos. Sirutavad: lülisambasirgestaja -Sagitaaltelg: kallutavad ühepoolsel tegevusel: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas, lülisambasirgestaja. -Lülisambale toimivate lihaste innervatsioon (varustatus närvidega):
limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv alumine põikilihas, ülalautõstur Parasümpaatilised Pupilliahendaja, silmamuna ripslihas. Pupilli ahendamine ja akommodatsioon Silmaliigutaja tuumad
lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihase lõdvestuse ja ns erutusseisundi seos võimaldab mõjustada emotsioone – end rahustada – autogeense treeningu alus. 15. Lihaste düspalanss – lihased pole tasakaalus Olulisemad lihasaparaadid: õlavarra kakspealihas – õlavarre kolmpealihas; kõhu sirglihas – lülisambasirgestaja; niude-nimmelihas – suur tuharalihas; reie nelipealihas – reie tagaküljelihased -Tugevalt pingestuvad lihased: pea- ja kaelarihmlihas; abaluutõstur; suur rinnalihas; niude-nimmelihas; reie nelipealihas -Nõrgalt pingestuvad lihased: kaela eeskülje lihased; trapetslihas, romblihas; kõhu sirglihas, kõhu põikilihased; tuharalihased; reie tagumise külje lihased 16. Rüht. Harjumuslik, pingevaba, tasakaalustatud kehahoid seismisel, istumisel või liikumisel.
Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 10. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, deltalihas, reie sirglihas. 11. Õlavarre eesmise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 12. Sääre tagumise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 13. Kõhu eesseina moodustavad järgmised lihased (4) Välimine kõhupõikilihas, Kõhusirglihas,.... 14. Miimiliste lihaste kinnituskohaks võivad olla - miimilised lihased algavad näokolju luudelt ja lõpevad nahas. 15. Millisel luul kinnituvad mälimislihased? Alalõualuule liigutades alalõualuud.
painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine. 6) Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu). 7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine). 9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie
painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine. 6) Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu). 7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine). 9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie
Töötavad vastupidi töötavate Tahtele ei allu Tahtele ei allu paaridena, ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas, * Ülajäsemete liigutused * Hingamis liigutused
Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Keskaju piirneb alt sillaga, ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.- nägemisnärv (n opticus) tundenärv, tundlikkus silma võrkkestalt juhitakse mööda selle kiude keskajju. 3.- silmaliigutajanärv (n oculomotorius) tema osalusel innerveeritakse 6st silamuna liigutavast lihasest 4 ülemine ja alumine sirglihas, sisemine sirglihas, ülemine põiklihas pöörab silma üles ja pisut väljapoole, innerveerib pupilli e silmaava ahendajat ( musculus sphieter pupillae) ja ripslihast (m ciliaris seda innerveerib n ciliaris)), võimaldab muuta läätse läbimõõtu lamedamaks või ümaramaks ja selle kaudu toimub silma kohanemine kaugel ja lähedal olevate objektide vaatamiseks. Silmalihase kohanemine akommodatsioon, kohaneishäired põhjustavad lühi-või kaugnägelikkust. 2 ripslihast innerveerivat närvi
Kaugnägevus kaugnägevuse korral on olukord vastupidine. Terav kujutis ei teki mitte võrkkesta ette vaid taha. Lääts on tavaliselt mõnevõrra lamedam. Kaugnägevus on iseloomulik tunnustele, mis toimuvad vanemas eas. Läätse elastsus väheneb, mistõttu ta omandab ka lamedama kuju. Kaugnägemise korrigeerimiseks kasutatakse kumeraid prilliklaase. Silmamuna pööramine vaadeldava objekti suunas toimub kuue lihase osavõtul. Need on: 1) Ülemine ja alumine sirglihas 2) Sisemine ja välimine sirglihas 3) Ülemine ja alumine põikilihas Neid kuut lihast innerveeritakse järgmiselt: Kuues peaaju närv (eemaldaja närvi) innerveerib välimist sirglihast, mis pöörab silmamuna väljapoole küljele. Kolmas peaaju närv innerveerib ülemist ja alumist ning sisemist sirglihast ja ülemist põikilihast. Neljas e blokinärv innerveerib alumist põikilihast. 4. Värvusnägemine. Nägemine pimedas. Värvuste nägemine toimub kolvikeste abil
musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes
(kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)?
silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju. III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja silmamuna liigutavat lihast, mille kaudu silmamuna pöörab ennast (ülemine ja alumine sirglihas – ülemine sirglihas kinnitub silmamuna ülaossa ja pöörab silmamuna üles ja veidi sissepoole; alumine sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus. Silmaläätse läbimõõtu muuta ja sellega lähemal ja kaugematel asuvate esemete vaatlemiseks –
väsivad. Väsimust tekitab ka pidev sundasend. Lihase pingsus ehk lihase toonus tähendab lihases pidevalt säilitatavat nõrka kontraktsiooni. Kui lihasesse suunduv närv katkeb, kaob ka lihase toonus. Kui inimene on pinges, on lihase pingsus samuti suur. Tähtsamad lihased Milliste numbritega on joonisel tähistatud alljärgnevad lihased? Number Lihas Ülesanne Reie sirglihas Koos vahelmise pakslihasega (jääb reie sirglihase Külgmine pakslihas alla) moodustavad reie-nelipealihase. Keskmine pakslihas Tõstab jalga ja sirutab põlve. Kõhu sirglihas Kallutab keha ette Pikk varvaste sirutajalihas Tõstab varbaid Näolihased Liigutavad alalõuga ja väljendavad emotsioone Seljalihas Viib õlavart taha
2) Südamelihased-saranevad ehituselt ja talituselt skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele, 3) Silelihased-vooderdavad siseelundite seinu, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Lihaste töö: · Vajavad töötamiseks energiat · Töörütm · Koormus · Pidev sundasend PEALIHASED-näolihased KERELIHASED(5)+KAELALIHASED- kaelalihased, trapetslihas,suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas,kõhu sirglihas,seljalihas VÖÖTMELIHASED 1) Õlavööde-deltalihas, 2) Alavööde-suur tuharalihas,rätsepalihas JÄSEMETE LIHASED 1) Käelihased, õlavarre 2pealihas, õlav. 3pealihas 2) Reissirglihas,külgmine pakslihas,keskimine pakslihas,pikk varvaste sirutajalihas,reie kakspealihas,käksiksääremarjalihas
sagitaaltelg?: supinatsioon, pronatsioon kanna-pöialiigesed -- jalavõlvi elastsus pöia-varbalülide liigesed -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon varbalülidevaheliigesed -- painutus, sirutus 2. Lihased sarkomeer - väikseim kontrakteeruv lihasüksus aktiin, müosiin - kontraktiilsed valgud, filamendid paikn. vöötidena - vöötlihas pea-- painutus - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas sirutus - suur tagumine pea sirglihas pööramine - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas, pea rihmlihas kere-- painutus - kõhu sirglihas sirutus - lülisambasirgestaja, ristijätke-ogajätketrakt (multifiidused) pööre - ristijätke-ogajätketrakt (rotaatorid), sisem. ja välim. kõhu põikilihas külgkallutus - lülisambasirgestaja (niude-roideosa), nimme-ruutlihas õlg-- painutus - deltalihas sirutus - suur ümarlihas aduktsioon - abaluualune lihas, kaarnajätke-õlavarrelihas
kõhupõikilihas, kõhusirglihas);keha raskus kantakse üle pöia eesosale-faas lõpeb pöia tõukega maast.Sirutatakse põlveliiges,puusaliiges,säärelihased(tagumine ja külgmine säärelihaste rühm-tagumine sääreluulihas,varastepainutaja),reie nelipealihas,suurtuharalihas,reie tagumise rühma lihased. 4) Vaba jala tagumine samm-vaba jalg kõverdub põlvest ja painutatakse hüppeliigesest reis liigub ette.Niude- nimmelihas,reie sirglihas. 5) Vaba jala vertikaalasend-vaba jalg pisut painutatud põlvest ja sirutatud hüppeliigesest,hoie tugijala kõrval. Niude-nimmelihas,reie sirglihas. 6) Vaba jala eesmine samm-reie liikumine aeglustub,säär sirutub ette talitleb reie-nelipealihas.Selle faasi lõpuks,kui tald puudutab pinnast,säär sirutatase lühiajaliselt. Lülisammast sirutavad lihased väldivad vaagna kaldumist vaba jala suunas lülisambasirgestaja. Lülisamba
LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil va...
lähendaja Musculus lumbricales interossei dorsales- interossei palmaris- Pihkmised luudevahelised Kaelalihased Pindmised Eesmised sternocleidomastoideus scalenus anterior - Eesmine astriklihas scalenus medius - Keskmine astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas
Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Tahtele ei allu Tahtele ei allu 15. Inimese lihastik (nimetused jooniselt ). Tähista joonisel numbritega: 1. näolihased 2. kaelalihased 3. deltalihas 4. suur rinnalihas 5. õlavarre kakspealihas 6. välimine kõhu põiklihas 7. kõhu sirglihas 8. rätsepalihas 9. reiesirglihas 10. külgmine pakslihas 11. keskmine pakslihas 12. pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19. kannakõõlus Kordamine: Tähista õige(d) vastus(ed). 1. Küünarvarre painutamisel õlavarre kolmpealihas Lõtvub Tõmbub kokku 2. Inimese tahtele alluvad Vöötlihased Silelihased Südamelihased 3
ühelissulgjalt, kahelissulgjalt lihase pikitelje suhtes -olenevalt paigutusest tulenevad ka lihase mehaanilised omadused 4)Sõõr- ja sulgurlihased -paiknevad ümber avade (Vain, A. 2002). Levinumad skeletilihased Inimorganismis on küll üle 400 skeletilihase. Suurimaks skeletilihaseks on tuharalihas ning organismi väikseimad lihased on silmalihased. Suurimad skeletilihased on: näolihased, kaelalihased, deltalihas, õlavarre kakspealihas, kõhu sirglihas, rätsepalihas, reiesirglihas, sääremarjalihas, kaksiksääremarja lihas, reie kakspealihas, suur tuharalihas, selja lailihas ning trapetslihas. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskiu sisemus ehk sarkoplasma koosneb omakorda mitokondritest, rakusisaldistest ning müofibrillidest.(Rääsk, T.2020). Müofibrillid on niidikujulised moodustised, mis paiknevad lihaskiu sees. Müofibrillide hulk võib ulatuda üle 2000. Müofibrill jaguneb omakorda
Suurim treeniv efekt ilmneb keskmise tempo pohul. Veelgi suurema efekti annab harjutuste tempo varieerimine (Viru 1988). Jõu areng puudub, kui jõuharjutusttel raksendub vähem kui 20-30% maksimaaljõust. Koormuse optimumiks on isomeetriliste harjutuste puhul 2/3 jõu raksendamine. Kui harjutuste puhul on rakenduv jõud alla 50%, siis jõu juurdekasvu pole loota. Sellist harjutust korrates suureneb vain vastupidavus (Viru 1988). Suuremad lihased (nt suur rinnalihas, selja lailihas, reie sirglihas jt) üldharjutuste tegemisel väga ei väsi, küll aga väsivad väiksemad lihasrühmad. Seepärast tehakse väsimuseelse meetodi rakendamisel eelnevalt suurematele lihastele lisaharjutusi, et neid väsitada. Edasi suudavad konkreetsed harjutused mõjuda juba nii suurtele kui väiksematele lihastele. Väsimusjärgse meetodi korral saavad lihased aga eelnevalt korraliku koormuse, edasi tehakse lihtsamaid harjutusi konkreetsetele lihasrühmadele. Samuti kasutatakse mõlema meetodi
Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas pimetähn. Silmamunal 6 lihast, mis kuuluvad tserobrospinaalsesse NS-i. Nende abil toimub silmaliigutamine ülemine ja alumine sirglihas, sisemine ja välimine lihas, ülemine/alumine põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke
Kõhu lihased Seljalailihas(niudeluuharjalt õlavarreluu väikekõbrukese harjale), õlavarre alla ja taha viimine Trapetslihas(kuklaluult ja rinnalülidelt abaluuharjale, õlanukile ja rangluule), tõstab ja langetab õlavöödet Kõhu sirglihas(5-7 roide välispinnalt Kaela lihased häbemeluule), tõmbab vaagnavöödet rindkere suunas Sisemine kõhu põikilihas(niudeluuharjalt kolmele alumisele roidele), kere pöörded Rinna lihased Välimine kõhu põikilihas(alumistelt roietelt niudeluuharjale), kere pöörded Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas (kaelalülide 1-2 roide
Pikk pea (caput longum) algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust ja lühike pea (caput breve) algab abaluu karnajätkelt. Kinnitub kodarluu köprusele ja küünarvarre fastsiale. Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon. 12. Reienelipealihas. Nimi ladinak. Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud
lülisammast. Aitavad painutada lülisammast. Algab 5. - 7. soidekõhre Avaldavad tugevat survet välispinnalt ja rinnaku sisikonnale, soodustades Kõhulihas Kõhu sirglihas mõõkjätkelt. Kulgeb Kinnitub häbemeluule õõneselundite sisaldiste ed keskjoone läheduses väljutamist. Kõhu lihased allapoole. langetavad roideid (väljahingamine). Kinnitub niudeluuharja
Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab. · Reieluu keskmiselt põndalt · Reieluu külgmiselt põndalt Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus) F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m. quadriceps femoris Jaguneb neljaks lihaseks: · reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt · külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt) · vahepealne pakslihas m. vastus intermedius algab reieluu eesmiselt pinnalt · keskmine pakslihas m. vastus medialis algab reieluu karejoonelt Kinnitub: kõik neli lihast kulgevad üle põlveliigese ja ühine lõppkõõlus kinnitub sääreluu ülemisele otsale (põnda alla) m. quadriceps femoris on kõige võimsam lihas.
ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult C: Peamised funktsioonid tervikuna. Sääresirutaja 34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges:
energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult C: Peamised funktsioonid tervikuna. Sääresirutaja 34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges:
kubemesidem e lateraalne 1/3 Pindmised kaela lihased Kõhu sirglihas Kaelanahalihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. rectus V, VI, VII häbemeluu Kere Platysma Rinna Kõrvasüljenä Tõmbab
Algab ristluult ja niudeluu harjalt. Kahepoolselt sirutab, ühepoolselt kallutab lülisammast. 2. Romblihas rombi kujuline. Lähendab abaluid lülisambale. 3. Seljalailihas kõige suurema pindalaga inimesel. Kinnitub õlavarreluule. Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10) 5-7 on kõhulihased 5. Kõhu sirglihas vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas. 7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10
Rühi ABC Ära vaata kõndides maha! Langetades pea rinnale, väheneb õlavöötme- ja seljasirutajalihaste toonus, selg kumerdub ja kõht võlvub ette. Kui kannatad seljavalu või nõgusselgsuse all, pead treenima kõhu- ja tuharalihaseid ja venitama niude-nimmelihast ja reie tagumisi lihaseid. Veel mõjuvad hästi veereharjutused kägarasendis. Tee kõhulihaste harjutusi alati aeglases tempos, vastasel korral ei tööta kõhu rist- ja põikilihased, vaid neist võimsam sirglihas. Võimle iga päev. Jälgi kehahoidu ka sportides. Aeroobikatunnis kühmus seljaga langeb koormus lülisambale ja jalaliigestele ebaühtlaselt ning kasu asemel teed hoopis kahju Kindlasti venita lihaseid peale iga võimlemiskorda. Alusta võimalikult varakult Kehahoidu peaks hakkama jälgima võimalikult varases eas, et see ei muutuks kehvaks, sest vananedes kaasnevad rühihäiretega sageli valud rühivead poolkükk seinast- pea, selg ja puus toetuvad vastu seina
121. Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded: · I peaajunärv ehk haistenärv on sensoorne närv. Juhib haistmisärrituse peaajju; · II peaajunärv ehk nägemisnärv on sensoorne. Juhib nägemisärrituse peaajju; · III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv on motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid (v.a. ülemine põikilihas ja külgmine sirglihas). Parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast; · IV peaajunärv ehk plokinärv on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast; · V peaajunärv ehk kolmiknärv on kõige võimsam peaajunärv, seganärv. Silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib pose, ninaõõne ja alalõua piirkonda ning ülemisi hambaid
IV -uum V -erum Gen. Pl. 3. käändkond -um -ium Nimisõnad, mille tüvi lõpeb Nimisõnad, mille tüvi lõpeb ühe konsonandiga. kahe konsonandiga, -is, -es, -e, -al, -ar-lõpulised nimisõnad ning II rühma omadussõnad. Casus Singularis Pluralis Nom. Musculus rectus `sirglihas' Musculi recti (II, II) Oculus dexter Oculi dextri Mamma dextra Mammae dextrae Atrium dextrum `parem Atria dextra koda' Tumor malignus Tumores maligni `pahaloomuline kasvaja' (III, II) Regio lata `lai piirkond' Regiones latae Gen. Musculi recti Musculorum rectorum Oculi dextri Oculorum dextrorum
roide- ja rinnakuosa Välimised roietevahelihased - mm. intercostales externi Eespoolsema roide Tagapoolsema roide Rindkere seina moodustaja kaudaalne serv kraniaalne serv Roietetõsturid - mm. levatores costarum Rinnalülide ristijätked Roiete dorsaalsed osad Rindkere-sirglihas - m. rectus thoracis 4 (5) roie 1 roie Kraniodorsaalne saaglihas - m. serratus dorsalis cranialis Ogajätketeülene side, Sõltuvalt loomaliigist 2...9 rindkere-nimme fastsia roide kraniaalse serva dorsaalne osa
? m. sartorius- eesti k. RÄTSEPALIHAS -PÕLVELIIGESES ?? m. masseter- eesti k. MÄLURLIHAS- ALALÕUALIIGESES?? m. triceps brachii- eesti k. ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS KÜÜNARLIIGESES?? Deltalihas- (lad.k. M. DELTOIDEUS) ÕLALIIGESES?? Miimilised lihased saavad alguse-NÄOKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- NÄOPIIRKONNA PEHMETES KUDEDES Mälumislihased algavad- AJUKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- ALALÕUALUULE. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: (nimetused ka lad. k.)- SIRGLIHAS (lad.k. M. RECTUS ABDOMINIS), KÕHU VÄLIMINE JA SISEMINE PÕIKILIHAS (lad.k. M. OBLIQUUS EXTERNUS ET INTERNUS ABDOMINIS), KÕHU RISTILIHAS (lad.k. M. TRANSVERSUS ABDOMINIS) 23
d) Paiknevad mitmete kaitserefleksidekeskused köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus. Kahjustused võivad tekkida ajuturse korral Sild on üks pool tagaajust, teine pool on ajuke. Sillas paiknevad 5-8nda peaaju närviaju tuumad. 5 kolmiknärv kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, 3 haru. Toob suu limaskestalt, hammastelt, keele esimeselt 2/3ndilult, nina puutetundlikust. Huultelt, laugudelt, silmakestadelt, 6 eemaldaja närv silmamuna väline sirglihas. 7 näonärv 8 esiku ja teonärv saadab tundlikkust esikõrvast esikust peaajju 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid. Keskaju altpoolt piirneb sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Keskaju läbivad suurem osa nii ülenevaid kui alanevaid juhteteed, keskajus paiknevad osade peaaju närvide tuumad, need on teise kuni neljanda: 2 nägemisnärv (nägemishäired võivad lähtuda nägemisnärvi häiretest) 3 silmaliigutajanärv 4 plokinärv
Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad. Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: o a)innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. o Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu.
Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad. Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: a. innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. b. Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu. c
toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja mistõttu ei teki silmasisest peegeldust b) sensorrakud: kepikesed ja kolvikesed c) horisontaalrakud d) bipolaarsed rakud e) ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ja alumine ja ülemine põikilihas. Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida silma optilise süsteemi tugevust ja pupilli suurust. Läätse tugevuse reguleerimine- akommodatsioon- toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nim seda emmetroopiaks ja sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest
· lihastoonuse tõusuga · lihaste lühenemisega. Puusapainutajad nõgusselgsus Säärelihas hüppeliigese liikuvushäire Tooniliste lihaste venitusharjutuste pidevale läbiviimisele tuleb alati tähelepanu pöörata. Faasilised ehk liigutajalihased on vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid enamasti seotud dünaamiliste liigutustega ja seetõttu rohkem kiirete lihaskiududega, reageerivad üldjuhul lihaste nõrgenemisega. Kõhu sirglihas kõhulihaste nõrkus Sisemine reielihas patella liikuvustakistus Lihaste tugevdamisele tuleb regulaarselt tähelepanu pöörata. Ei saa treenida väliseid suuri lihasgruppe, kui sisemised on nõrgad!!! Lihaste funktsiooni häired tekitavad biomehaaniliselt ebasobiva koormuspinge tulemusel, eeskätt lülisambale ja liigestele, mis kestval toimel võivad viia ka ebastabiilsusele või liikuvuse langusele.
toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas. Need lihased innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv, plokinärv ja eemaldajanärv. Kollatähnilt algavat ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nim. nägemisteljeks. Konvergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed koonduvad lähedalt vaadeldava eseme suunas, divergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed lahknevad, kaugema objekti vaatlemisel. Selleks, et silmast
Kui kahjustus on tabanud 17. Brodmanni välja, tekib tsentraalne ehk kortikaalne pimedus. Sel puhul puudub nägemistaju täielikult, inimene on pime. 18. ja 19. Brodmanni välja ehk nn assotsiatiivsete väljade kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia. Inimene küll näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada. See on psüühiline pimedus ehk optiline agnoosia. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põiklihas. Neid lihaseid innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv varustab ülemist, mediaalset ning alumist sirglihast ning alumist põiklihast; plokinärv innerveerib ülemist põiklihast ja eemaldajanärv varustab lateraalset sirglihast. Meid ümbritseva ruumi vaatlemisel tuleb pilku suunata erinevatele esemetele. Kollatähnilt algavalt ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nimetatakse nägemisteljeks. Kahe silmaga väga
annaabi.ee 
