1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis 2) Stratum reticulare võrkkiht (4/5 dermisest) · Moodustab võrgustiku dermises; tugevam, elastsem ja venivam kiht;
Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes.
Epidermis Epidermis moodustab naha pinna. Epidermise pind koosneb kõvadest keratiinist täitunud maha surutud plaatidest. See moodustab tõhusa kaitse, takistab keemilisi aineid ja ka vee sisenemist läbi naha organismi, takistab haigusetekitaja mikroobide sattumist alumistesse kudedesse, vähendab vee aurustumist seestpoolt; peab vastu olulist mehaanilist kulumist. Kogu epidermis uueneb umbes kuue nädalaga. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke, millest sõltub naha värvus. Dermis e. pärisnahk Dermises on palju veresooni, millest rakud saavad toitaineid. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete ja retikulaarsete kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes
Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja haiguste olemasolust http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.lefo
Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid) · Seedetrakti epiteel (v.a. suuõõs, söögitoru ja anaalosa), maks, pankreas, kusepõis · Epiteliaalne osa neel, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, trummiõõs, tonsillid Amnion Lootekilp Rebupõis Looteväline
diagnoosimine ja ravi. Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki 12. Mis on homöostaas? Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. 13. Naha ehitus ja ülesanded. marrasknahk ehk epidermis (epidermis) pärisnahk ehk dermis (dermis) alusnahk ehk subkuutis (tela subcutaneae) Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides tüvirakkudest uusi rakke, pealmistes kihtides järk-järgult rakud muutuvad lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad juba tuumatud, lamedad, surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Kogu seda protsessi nimetatakse sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu. Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest
Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses. Epidermis. UVB põhjustab dehüdrokolesterooli ülemineku aktiivsemasse vormi, mis maksas ja neerudes muutub tõeliseks toimivaks D- vitamiiniks. Missuguses naha kihis puuduvad veresooned? Epidermises Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu
created to eat system favors a fleshless diet. The American Dietetic meat The ph of human gastric acid is 1,5 to 3,5 the gastric acid of a herbivoore is Thank you for listening https://answers.yahoo.com/question/index?qid=201307 02051443AA7amYA https://celestialhealing.net/physicalveg3.htm https://www.peta.org/living/food/meat-contamination/ http://www.naturallyhealthyskin.org/anatomy-of-the-skin/ the-dermis/sweat-glands-and-lymph-nodes/ Used https://www.vivahealth.org.uk/wheat-eaters-or-meat-eaters/ length-digestive-tract sources 3 Week Artery Clearing Dietary Trial: http://dresselstyn.com/JFP_06307_Arti... Vegan Protein Levels Are Higher Study: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S00652 42309470070 12 Weeks Diabetics Gone Vegan Trial: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10446033
Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-skeletilihas.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused
SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri,
Nendes paikades ei esine knagi vinnie e. rasunäärmepõletikke (Nienstedt jt 2001 : 98) Karvad ja küüned on epidermise sarvkihi moodustised. Need on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Neil on kaitsefunktsioon. Karvad kaitsevad sooja ja külma eest ning küüned tugevdavad varvaste ja sõrmede otsi ning ka neil on kaitsefunktsioon (Nienstedt jt 2001 : 98, 99). 4 Pärisnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnahk ehk koorium (dermis või corium) asub epidermise all. Pärisnahk on peamiselt sidekude, milles on palju kollageen- ja elastseid kiude (Nienstedt jt 2001: 95). Pärisnahas eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakiht stratum papillare moodustab oma välispinnal tillukesi näsasid, mis asetsevad laialipillutatult või ridadena. Näsade read moodustavad harjaseid, mille kohal tõuseb epidermis kõrgemale, tekitades papillaarkurde. Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni
Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. PÄRISNAHK Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid.
Kosmeetikakaubad Maire Kask Liigitus Hügieeniline kosmeetika õpetab inimest oma keha eest hoolitsema Dekoratiivkosmeetika aitab inimese välimust korrigeerida Inimese nahk Naha funktsioonid Kaitseb inimest välismõjude eest Kaitseb alumisi kudesid Osaleb organismi soojusregulatsioonis ja on verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist Rasunäärmed - hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena
lõhnamolekulile, mis aktiveerib retseptorit. Retseptorid saadavad teabe edasi ja toimub info töötlus. See on väga tugevalt seotud mälestuste ja emotsioonidega Puutetundlikkus ja valu- puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, mis jaguneb kolmeks: epidermis (marrasnahk), dermis (pärisnahk) ja subkuutis (alusnahk). Nahas paiknevad retseptorid, kuid olulisimad on Merkeli diskid (tekstuurile tundlikud), Ruffini kehakesed (reageerivad naha venitusele), Meissneri kehakesed (reageerivad õrnale puudutusele), Vater-Pacini kehake (vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). Lisaks
Aju jätkab arenemist kuni puberteedini kuna kõik aju piirkonnad ei küpse üheaegselt Ülearuste, vigaste ja nõrkade sünapsite kärpimine (pruning) kestab inimesel kuni hilise noorukieani (~15 eluaastani), mille järel ~50% sünapse elimineeritakse aksonite taandarenemise ja tagasitõmbumise teel Võimendub aksonite müeliniseerumine 69. Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) Dermis: Paraksiaalse mesodermi päritolu somiidi osast - dermatoomist pärinevad seljaosa pärisnahk e. dermis, ka mõned lihasrakud, pruun rasvkude. Ülejäänud dermis (peapiirkond ja kõhtmine osa) pärineb külgplaadi mesodermist ja neuraalharjast Algselt ühekihiline pinnaektoderm, hiljem kahekihiline epidermis: välimine kiht moodustab ajutise peridermise ja sisemine kiht basaalkihi (sisaldab epidermaalseid tüvirakke) 40 Alates 3
Referaat Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti
Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk Naha pindmine kiht- epidermis ehk marrasnahk, selle all dermis, ehk pärisnahk. Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju rasvakoerakke Ülessanne on varuaineid talletada ja külma eest kaitsta.Annab kehale iseloomuliku ilu. Inimese nahk uueneb umbes 28-35 päevaga. Naha Funktsioonid: 1.Katte ja kaitsefunktsioon- kaitseb tema all olevaid kudeisd ja organeid mehhanilise vigastustuste eest. Kaitseb ka mikroobide eest. Rasunäärmed kaitsevad naha kuivamise eest. 2
rakkudega - samal ajal kasvukihis rakud paljunevad pidevalt * naha kõige pindmisem osa: 0,1-3mm * veresooned puuduvad, leidub vabu närvilõpmeid (pärisnahst pärit) * epidermises pidev rakkude uuenemine * välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks F: hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained. 2. Pärisnhahk ehk derma DERMIS 1. näsakiht e * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> PAPILAARKIHT SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis * kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka * palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Nahk (Cutis) on keha väliskate ja kõige suurem organ. Nahal on mitmeid elutähtsaid funktsioone. Ta kaitseb keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis, on vere- depoo, nahk on ka tundeorgan ja lisaks on nahal sekretsioon-, respiratoorne ja aine- vahetusfunktsioon. Nahas moodustatakse päikesevalguse toimel D-vitamiin. Nahk jaotatakse kolme kihti: epidermis e. maarasnahk, dermis e. pärisnahk ja subkuutis e. alusnahk. Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg. Kõige paksem on nahk peopesadel ja jalgadel ning kõige õhem silmalaugudel ja huultel. Erinevad füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja bioloogilised tegurid võivad nahal esile kutsuda erinevaid reaktsioone. Nahk on otsekui peegel, mis näitab keha sisemuses toimuvat. 1.1 Dermatiit ehk nahapõletik Dermatiit on naha pindmise osa põletik, üks kõige tavalisem ja sagedamini esinev
( lad.k. ART. GENUS) URETER, FUNKTS- KUSEJUHA, PIKKUS um. 30 cm, FUNKTS: URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE VILJASTUMINE- ehk FERTILISATSIOON TOIMUB MUNAJUHAS; VILJASTUMINE ON SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE) SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA (OESOPHAGUS) JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32 KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE, MÄLUMINE, NEELAMINE, MAITSETUNDLIKKUS SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON
Selles staadiumis on rakud muutunud laisaks, ei reageeri enam kehast tulevatele signaalidele ega ole võimelised paljunema. Nahk, milles on palju puhkeolekus rakke, on harilikult habras, laiguline ja kergesti kortsuv. 17 Kuidas AHA-happeid kasutada Koorimine AHA-hapete või muude meetodite abil on olulise tähtsusega naha noorendamises, kuid kui teha seda liiga agressiivselt, võib nahk, täpsemalt dermis, jõuda Hayflick limit`ini (vt. eespool) enneaegselt. Selles valguses on soovitav kasutada AHA-happeid 1x päevas korralikult puhastatud nahale (et tagada piisav imendumine) 2-3 kuud ja seejärel lasta nahal 2-3 kuud puhata. Sageli kasutatakse AHA-happeid kombinatsioonis teiste toodetega mõnel korral nädalas. Parem on teha seda muude toodetega erinevatel aegadel, tavaliselt õhtuti või pidada vahet 15- 30 min AHA ja muu preparaadi vahel.
Ei ole võimalik kuid ja aastaid naha eest hoolitsemist vältida, ning siis seda tiheda hoolitsusega tasa teha. Kodus tuleb nahka hooldada järjepidevalt ja igapäevaselt, selleks et hoida see puhas, pehme ja elastne. Aeg ajalt on vaja külastada kosmeetikut, kes pakub tõhusamat ja professionaalsemat abi näonaha hooldamiseks. Kodune hooldus tagab salongi protseduuride efektiivsema ja pikaajalisema tulemuse. 1.1 Nahk Nahk koosneb kolmest kihist: epidermis ehk marrasnahk, dermis ehk pärisnahk ehk koorium, subkuutis ehk alusnahk (vt. lisa 2) [1: 91]. Epidermis ehk marrasnahk on naha pealmine kiht, see on kõige õhem kiht. Epidermis kaitseb keha nakkuse ja nakatumiste, väliste tegurite eest ning aitab niiskust kinnitada. Marrasnahk koosneb viiest kihist: basaalkiht ehk idukiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja kõige peal sarvkiht (vt. lisa 3). Epidermis kasvab pidevalt, kuna basaalkihis tekivad uued rakud, mis surevad kiiresti ning lükatakse siis sarvkihti
kokku Kuidas arenevad kopsud? endodermist tekib hingetoru ja neelu epiteel, bronhid ja alveoolid; hingamiselundkond areneb eessoolest vastusena mesodermi signaalidele Mesoderm Mesodermi klassifikatsioon ja millised on vastavate mesodermide derivaadid? 1. Seljakeeliku mesoderm e kordamesoderm - formeerub seljakeelik ja määrab kogu organismi anterioposterioorse telje 2. Paraksiaalne mesoderm - moodustab neuraaltoru külgedele somiite, millest arenevad selja pärisnahk e dermis, skeletilihased, roided, selgroog, kõõlused, dorsaalaordi endoteel 3. Anterioorne paraksiaalne mesoderm ei segmenteeru, sellest kujuneb pea mesoderm, mis koos peaneuraalharja rakkudega panustab peapiirkonna lihaste, luude ja sidekoe moodustumisele 4. Vahelmine mesoderm - areneb urogenitaalsüsteem: gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad ning neerupealiste välimine osa Mis on seljakeelik ja seljakeeliku mesodermi funktsioonid, mis sellest saab imetajatel?
peopesadel koosneb sarvkiht mitmekümnest rakkude reast, kuna pea on karvadega kaetud osas on ainult 2-3 rida rakke. Välissurve suurenemise korral muutub marrasknahk paksemaks. Tõstesportlastel on rinnal sama paks nahk kui peopesadel. Epidermises veresooned puuduvad, närvikiud kulgevad sinna pärisnahast ja moodustavad epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Epidermisest ei tungi läbi tõvestavad mikroobid ja paljud kahjulikud ained. P ä r i s n a h k (derma, dermis) on umbes kolm korda paksem kui epidermis. Ta on sidekoeline, sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid kiude , mistõttu on nahk sitke ja painduv. Pärisnahas eristatakse kaht selgelt piiritletud kihti - näsakihti ja võrkkihti. * Näsa- e. papillaarkiht koosneb kohevast kiulisest sidekoest. Selle kihi näsad ulatuvad epidermisesse, mistõttu selle pinnal moodustuvad harjad ja nende vahel vaod. Naha erinevates Koostanud M
sõmerkiht sees keratohüaliini sõmerad läikekiht esineb ainult nn paksus nahas, surnud rakud, sees palju keratiini sarvkiht lamedate, surnud ja täielikult keratiini täis rakkude kiht 3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini langerhansi rakud kuuluvad immuunsüsteemi merkeli rakud moodustavad koos närvilõpmetega Merkeli kehakesi puute- e taktiilseid retseptoreid. 2. dermis pärisnahk, koosneb peamiselt väheste rakkudega tihedast sidekoest papilaarkiht moodustab näsasid, mis ulatuvad kaugele epidermisesse retikulaarkiht 3. hüpodermis e subkuutis alusnahk, peamiselt kohev sidekude ja rasvkude. Sageli hüpodermist ei loeta naha osaks. Nn paks nahk on peopesadel ja jalataldadel. Nn õhuke nahk katab ülejäänud keha. Naha derivaadid: · karvad katavad suurema osa kehast. Karval eristatakse karvajuurt ja karvatüvikut. Karv
Nahk kaitseb kudesid, osaleb termoregulatsioonis ja ainevahetuses, talub suurt koormust ja hõõrdumist. Nahk on inimkeha suurim organ. Naha hooldust teostatakse selleks: - et hoolitseda naha seisundi eest - küllaldase vereringe eest - vähendada nahale suunatud survet Nahk moodustub kolmest kihist, millel kõigil on erinev ehitus ja ülesanne: 1. EPIDERMIS e. marrasknahk ülemine miht, kaitseb allpool olevaid kudesid; 2. DERMIS e. pärisnahk asuvad nahanärvid ja veresooned, mis osalevad termoregulatsioonis; 3. NAHAALUNE RASVKUDE Halb või puudulik hügieen muudab naha vastuvõtlikuks põletikele. Uriin ja väljaheited ärritavad nahka, soodustavad lamatiste teket. Liigne pesemine aga hävitab nahka kaitsva rasvakihi. Nahk kulub kergelt, eriti kui jääb niiskeks. 6
tuumaga, meenutab pirni. 3. granulooskiht – stratum granulosum - väiksed ja suured sõmerrakud 42. Naha ehitus. Nahk koosneb epidermisest, sidekoelisest dermisest (pärisnahk) ja hüpodermisest (nahaaluskoest). Epidermis - sarvestunud mitmekihilist lameepiteeli, millel on eristatavad viis kihti (enamus keha piirkondadest on eristatavad 4, paksema nahaga piirkonnas 5): 1. sarvkiht 2. läikekiht (talla all, peopesad) 3. sõmerkiht 4. ogakiht 5. basaalkiht Epidermise alla jääb pärisnahk ehk dermis, mille paksus on väga varieeruv eri keha piirkondades. Jaguneb papillaarkihiks – stratum papillare (rakurikas) ja retikulaarkiht – stratum reticulare (rakuvaene sidekude). Järgneb alusnahk – kohevama ehitusega ja sisaldab alati rasvkudet. Siin asuvad ka higinäärmed, esinevad ka närvilõpmed – Vater Pacini kehakesed. Päris- ja alusnahas esinevad veresooned ja närvid. 43. Karvad. Karvad on epidermise tekised, millede nahasisesed osad (juured) moodustavad karvafolliikuli.
Moodustab tugevalt liigendunud kääre – nendesse tungib lehekestena tsentraalselt paiknev säsi Väikeajukoores eristatakse rakkude iseärasuste ja kuju järgi kolme kihti: Korv- ja tähtneuroneid ning närvikiude sisaldav molekulaarkiht Suurte pirnrakkudega ganglionaarkiht Sõmerrakke sisaldav granulooskiht NAHA EHITUS Nahal eristatakse kolme kihti: epidermis e marrasnahk, dermis e pärisnahk ja hüpodermis e alusnahk Kitsamas mõttes loetakse naha osadeks epidermist ja dermist, alusnahka käsitletakse sel juhul koena, mis seostab nahka allasetsevate struktuuridega Naha derivaadid on: sarved, sõrad, küünised, kabjad, päkad, naastud, karvad, naha- ja higinäärmed, rasunäärmed Nahka jaotatakse paksuks karvadeta ja õhukeseks karvadega nahaks (epidermise paksus)
Adventitsiaalkest välimine (t.adventitia) v.serooskest (t.serosa) Limaskestal eristatakse kihte: 1) epiteel - valendiku pool 2) limaskesta päriskiht e. proopria - epiteeli all 3) limaskesta lihaskiht 4) submukoosa - koosneb põhiliselt sidekoerakkudest, kuid sageli paiknevad seal näärmed Limaskest Nahk 1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat
traumaga. Kombineeritud traumaga patsientidel on tunduvalt halvem prognoos. 573 Põletusastmed/põhisümptomid I Punetus (sügelus, valu) Kahjustatud on ainult marrasknahk (epidermis). Veresoonte laienemise (vasodilatatsioon) tõttu nahas tekib naha punetus, mis võib olla seotud ärrituse ja/või valuga. Paranemine toimub armideta (nt päikesepõletuse korral). II a) Villide tekkimine, valu Peale epidermise on kahjustatud ka pärisnaha (dermis, corium) ülemine kolmandik (dermise ülakiht). Veresoone sein muutub läbilaskvaks (permeaabelsuse tõus) ja vereplasma väljub rakuvaheruumi (interstiitsium). Tekivad turse (ödeem) ja villid. Villid koguvad endasse vedelikku ja suurenevad seeläbi. Haavas paiknevad vabad närvilõpmed tekitavad tugevat valu. Paranemisel jäävad ainult vähesed armid, peamiselt pigmendimuutused. II b) Kuiv punetus valgete, halva verevarustusega kohtadega
annaabi.ee 
