HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46. Põletiku kliinilised tunnused: -punetus(rubor) temp.tõus(calor) valu(dolor) turse(tumor) funktsiooni häire(functio laesa) 47. Arteriaalse hüpereemia tekkepõhjused: -vasomotoorne, -kollateraalne, - dekompressioon, -vakaatne, -põletikuline. 48. Alteratsioon põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt 49. Proliveratsioon põletiku 3 etapp, sidekoe teke, uute rakkude vohamine Kliiniline keemia 1. Analüüsi protsessi etapid preanalüütiline, analüütiline, postanalüütiline. 2. Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu? preanalüütilises 3. Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris? uriin, veri, roe, kehavedelikud 4
b) ksüleem e. puiduosa ja floeem e. niineosa c) ksüleem on surnud ja floeem elus osa. 20.Missuguseid juhtkimpe nimetatakse täielku ehitusega juhtkimpudeks, missuguseid - mittetäieliku ehitusega juhtkimpudeks? Täieliku ehitusega: on nii trahheed ja trahheiidid kui ka sõeltorud ja saaterakud mittetäieliku ehitusega: juhtkimbus kas ainult sõeltorud või ainutl trahheed ja trahheiidid. 21.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, biokollateraalne, kontsentriline, radiaalne. 22.Missugused juhtkimbud on iseloomulikud kaheidulehelistele, missugused üheidulehelistele taimedele? Avatud juhtkimbud esinevad paljasseemnetaimedel ja kaheidulehelistel. kinnised juhtkimbud esinevad üheidulehelistel ja erandina mõnedel kaheidulehelistel. 23.Millise juhtkoe elemendi juurde kuuluvad koobaspoorid? Trahheiidide 24.Millised on sekretoorsed erituskoed? Piimasooned, idioblastid, mahutid ja käigud 25
Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme eemaldamine, käsi üleval, siis alla), postaneemiline (peale aneemiat), vakaatne (kuppude paneku järgselt), põletikuline Lõpe - ennistumine Vasodilatatsioon – Soone laienemine Venoosne hüpereemia
saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinekiududest. Ksüleem (puiduosa) on juhtkoes asuv juhtkimbu osa, kus on trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud. 24.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool), missuguses orgaanilised ained (toimub laskuv vool) Ksüleemis - tõusev vool Floeemis - laskuv vool 25.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, bikollateraalne, kontsentriline, radialen 26.Kuidas rakuseinte iseärasuste alusel kollenhüümi liigitatakse? Nurkkollenhüüm, plaatkollenhüüm, kobekollenhüüm 27.Korp: a) kus tekib? b) miks tekib? Tekib puudel ja põõsastel korgi asemel. Sest välimised koed deformeeruvad ja surevad 28.Mis on piimasooned ja kus nad paiknevad? Elusad rakud, mis sisaldavad tsütoplasmat, mitut tuuma ja piimmahlaga täidetud vakuooli. Paiknevad kas ainult floeemis või üle kogu taime. 29
Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp? Kus esineb? Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2. (1) Mis on epiderm? Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumi pole ning klorofülli on vähe. 3. (2) Kus esinevad sigisibulad? Näide sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud
Arteriaalne hüpereemia 2 Venoosne hüpereemia 1 Hyperaemia arterialis Hyperaemia venosa Tekkepõhjuste järgi jaotatakse: tegemist on vere äravoolu takistusega vasomotoorne on sageli krooniline protsess kollateraalne tavaliselt kutsub kudedes esile tõsiseid dekompressioon e postaneemiline - haiguslikke muutusi vakaatne elund suureneb, on sinakat tooni, jahe põletikuline Võib olla üldine või lokaalne 9/20/2013 5 9/20/2013 6 Vereringehäired
Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. Kombineerimine vasokonstriktoritega LAde toime kestus on otseselt seotud kontakti ajaga närviga. Veresoonte ahendamine aeglustab imendumist, pikendab toimet ja vähendab süsteemset toksilisust. Kombineerimine vasokonstriktoritega Adrenaliin suurendab hapniku tarbimist, koos veresoonte ahenemisega võib see põhjustada hüpoksiat, kudede kahjustust ja nekroosi. Vastunäidustatud piirkondades, kus kollateraalne vereringe on piiratud. Kombineerimine vasokonstriktoritega Vasokonstriktor võib imenduda ja avaldada süsteemset toimet. Toime kaudu -retseptoritele 2 laiendab adrenaliin veresooni skeletilihastes ja võib suurendada imendumist. LAide kliiniline kasutamine Terminaalne (pinnaanesteesia) Infiltratsioonianesteesia Juhteanesteesia Intravenoosne regionaalne anesteesia Spinaalanesteesia. Epiduraalanesteesia Terminaalne (pinnaanesteesia)
Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis. Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka õitesse ja viljadesse. See kulgeb mööda niineosa e floeemi. ·Juhtkimpude ehitus ja tüübid Kontsentriline juhtkimp: üks juhtkude on teisega ümbritsetud (floeem ksüleemist või ksüleem floeemist). Esineb risoomis. Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes. Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. Ksüleem ehk puiduosa trahhed, traahheiidid, puidukiud, parenhüüm. Floeem ehk niineosa sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm.
Puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe Kivisrakud tugevasti puitunud, poorsed ja kihilised JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti.
vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine, põletikuline reaktsioon, dekompressiooni (kasvaja eemaldamine, astsiidi kõrvaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme eemaldamine, käsi üleval, siis alla), postaneemiline (peale aneemiat nt
differentseeruvad prokambiumist juba varakult. Teiskasvu esinedes arenevad kimbukambiumist sekundaarne foleem ja ksüleem Foleem/niineosa:laskuv vool, Koosneb:sõeltorudest, saaterakkudest(iga sõeltoru kõrval üks saaterakk), niinekiududest. Sõeltoru: pikad, tömbid, prosenhüümsed rakud. Rakukestad rohkete pooridega(sõelplaat). Juhtkimbu jagamine Floeemi ja ksüleemi paigutuse põhjal: Kontsetrilised: (sõnajalgtaimed, üheidulehelised)( niineosa ümber, puiduosa), Kollateraalne (sagedaseim)( puiduosa ja niineosa kõrvuti), Bikollateraalne (kõrvitsalistel)( kahe puiduosaga: niineosa puiduosa niineosa), Radiaalne (juurtes) puiduosa ja niineosa vaheldumine: niineosa puiduosa niineosa puiduosa jne. Osadel Sammaldel on jäänud rudiment sporofüüdile- sulgrakkudega õhu lõhe. Sellest saab järeldada et sammaltaimed on arenenud sõnajalgadest, mitte vastupidi. Nii täiuslik õhulõhe struktuur ei saanud tekkida lihtsalt niisama- selleks pole vajadust
mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis. Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka õitesse ja viljadesse. See kulgeb mööda niineosa e floeemi. · Juhtkimpude ehitus ja tüübid Kontsentriline juhtkimp: üks juhtkude on teisega ümbritsetud (floeem ksüleemist või ksüleem floeemist). Esineb risoomis. Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes. Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. · Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised
mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis. Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka õitesse ja viljadesse. See kulgeb mööda niineosa e floeemi. Juhtkimpude ehitus ja tüübid Kontsentriline juhtkimp: üks juhtkude on teisega ümbritsetud (floeem ksüleemist või ksüleem floeemist). Esineb risoomis. Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes. Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised
18) Kannaluud- ossa tarsi 19) Pöialuud - ossa metatarsalia 20) Varvaste lülid – phalanges digitorum pedis 15 TUNNITEST SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab – SÜDAMEST ELUNDITESSE. 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab – ELUNDITEST SÜDAMESSE. 3. SELGITAGE MÕISTED: ANASTOMOOS - VERESOON, MILLE KAUDU VERI VÕIB ÜHEST VERESOONEST TEISE VOOLATA. SELLE ABIL TAGATAKSE KOLLATERAALNE VERERINGE JUHUL KUI VERE ÄRAVOOL ON TAKISTATUD. 4. Süda lad.k. – COR Südame asukoht – RINNAKU KESKEL 5. KIRJELDAGE KESKMIST SÜDAMESEINA KIHTI – SÜDAMELIHASKUDE, KÕIGE PAKSEM. MÜOKARDI KIHIS TOIMUB SÜDAME KOKKUTÕMME MEIE ENDA TAHTEST SÕLTUMATA. KODADE LIHASKIUD EI LÄHE ÜLE VATSAKESTE LIHASKIUDUDEKS. 6. MIS ON JA MILLES SEISNEB SUURE VERERINGE FUNKTSIOON? (kust algab- kus lõpeb, veresoonte nimetused)- SAAB ALGUSE VASAKUST VATSAKEST AORDIGA
Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel 22. Värativeen VENA PORTA Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel Kogumispiirkond Venoosne veri kõhuõõne paaritutest elunditest (magu, peensool, põrn, kõhunääre,sapipõis) 23. Lümfisüsteem Funktsioon Eriliste rakkude produtseerimine lümfotsüüte mis võtavad osa organismi immuun- e. kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks
· Kollenhüümid nurk, plaat ja kobe · Sklerenhüümid puidukiud ehk libriform, niinekiud ja kivisrakud Liitkoed: · Floeem sõeltorud, saaterakud, põhikude ja niinekiud: leptoom talitlev ehk elus osa · Ksüleem trahheed, trahheiidid, põhikude ja puidukiud: hadroom trahheed, trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud: · Floeem ja ksüleem koos tugikoe, algkoe ja põhikoe elementidega moodustab juhtkimbu · Kimbutüübid: kollateraalne, bikollateraalne, radiaalne ja kontsentriline Lahtised juhtkimbud on omased 2-idulehelistele Kinnised juhtkimbud on omased 1-idulehelistele Kallus-haavakude, tekib põhikudede baasil. Intertsellulaar-rakkude vahel tekkinud tühikud. Põllumajandustaimed. Juur on radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan. Ei kanna kunagi lehti, aga võivad areneda pungad. Orgaaniliste ainete sünteesi organ. Vee ja mineraalainete omastamine. Fotosüntees, hapniku omastamine, kinnitusorgan
kontsentriline juhtkimp. Kui floeem on ksüleemist täielikult ümbritsetud, räägitakse leptotsentrilisest, kui aga vastupidi, siis hadrotsentrilisest juhtkimbust. Kontsentrilised juhtkimbud esinevad sagedamini risoomides; kollateraalne juhtkimp. Ksüleem ja floeem paiknevad kõrvuti, floeem enamasti juhtkimbu välispinna pool, ksüleem aga seespool. Sagedaseim juhtkimbu tüüp; bikollateraalne juhtkimp. Floeem asetseb kahel pool ksüleemi. Esineb korvõieliste (Asteraceae), maavitsaliste (Solanaceae), kõrvitsaliste
juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust
osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust
kahjustuseelne funktsioneerimise tase, varasem kogemus (mida rohkem ennem, seda parem 20 ka pärast); sugu (targem olla mees, sest mees sureb ära, naine elab puuetega); emotsionaalne seisund. Ajukahjustusest paranemiseks on kaks vastasmõjus mehhanismide gruppi: 1. Bioloogilised mehhanismid a. Kadunud funktsiooni taastumine samas kohas, endisel kujul i. Kollateraalne innervatsioon; Läbilõigatud aksonite taastumine; Denervatsiooni hüpersensitiivsus; „Vaiksed“ sünapsid; Dendriitide arborisatsioon; Üsasisese raku „tapmise“ vähenemine. b. Pidurduse taandumine i. Diastsiis; Ajuturse vähenemine – takistab närviimpulsside ülekannet. Neid mehhanisme võib mingil määral medikamentidega toetada, kuid see ei aita oluliselt
Amitoos lihtpooldumine. Raku tuum venib välja enamvähem võrdseteks poolmeteks ja rebeneb. Moodustunud rakud ei kaota oma korrastatust. Esineb ainuraksetel, alamatel seentel ja kõrgematel taimedel vaid vananevates kudedes. Botaanika loeng 18.09.12 Täieliku ehitusega juhtkimbus on ksüleem ehk puiduosa ja floeem ehk niineosa. Nende asetus juhtkimbus võib olla erinev. Kontsentriline juhtkimp ksüleem ümber floeemi; enamasti üheidulehelistel; Kollateraalne juhtkimp floeem on väljaspool ja ksüleem seespool. Bikollatelaarne juhtkimp floeem on lisaks ka seespool ksüleemi. Radiaanne juhtkimp ksüleemi ja floeemi osad on vaheldumisi radiaanselt organi keksteljega. JUUR Täidab mitut ülesannet taimes: 1. Imab mullast vett, mineraalaineid, vähesel määral ka orgaanilisi aineid ning juhib need varre sisse 2. Kinnitab taime substraadisse 3. Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 4
5. Verevoolu takistus väikeses vereringes kopsuemfüseemi korral kopsukoe elastsuse vähenemisest ning mahu suurenemisest 6. Kestev lamamine veenide väline kompressioon, lokaalne verevarustuse halvenemine, lamatiste teke. VENOOSSE HÜPEREEMIA TUNNUSED JA TALITLUSLIKUD MUUTUSED 1. Tsüanoos- aeglane verevool ja CO2 kuhjumine 2. Temperatuuri langus- aeglane verevool, suurenenud soojuse kadu, ainevahetus on pärsitud 3. Veenirõhk võrdsustub artrioolide rõhuga- venoosses süsteemis kollateraalne väga vähe. Takistuse puhul rõhud erinevates süsteemides võrdsustuvad, tekib organi mahu suurenemine. 4. Väheneb vere tagasivool südamesse- langeb südame löögi- ja minutimaht, tekib arteriaalne hüpotensioon 5. Häiritud kudede toitumine esineb ka hapnikunälgus kudedes diapedees veresoonte seina kahjustuse tõttu pääsevad vere rakulised elemendid läbi mehaaniliselt kahjustamata veresoone seina
3. relvi tuleb avalikult kanda 4. peab olema toimetatud sõjaoperatsioone vastavalt sõjaõigusele ja tavadele. Kui nt esimesed kriteeriumid on täidetud, kuid kui ei ole vahet tehtud kombatantidel ja tsiviilisikutel, siis ei ole sõduri staatus. 2. Proportsionaalsuse põhimõte - Liibanoni konfliktis on seda arutanud. Kaks sõdurit on pantvangi võetud, siis on ebaproportsionaalne tsiviilelanikke suunas agressiooni rakendada. Kollateraalne hagi. 3. Ei tohi kasutada relvi, mis tekitavad võitlejatele liigseid kahjusi võib tappa, kuid seda tuleb teha kenasti ilma liigsete kannatusteta. Näiteks 19 saj. mürgigaasid(Ypres) levik sõltus tuule suunast. · 1899; 1907- Haag suurriigikide huviks oli et tsiviilülestõusud oleksid väiksemad. (Martensi klausel riigid jäävad seotuks enda südametunnistusele, isegi kui relvad edasi arenevad.) Okupeeriv võim ei tohi tsiviilelanikkonda puutuda (4
radiaalselt ◦ Sulgjad – lehekesed paiknevad piki rootsu, rootsu tipus üks (paaritusulgjas) või kaks (paarissulgjas) lehte ◦ Kolmetised – leht koosneb ainult kolmest lehekesest Lehe mikroskoopiline ehitus Ehitus suhteliselt ühetaoline, tulenevalt põhiülesannetest: fotosüntees, transpiratsioon ja hingamine Koosneb: epiderm, mesofüll ja juhtkimbud Pearood on oma ehituselt kinnine kollateraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool, lehe tipu poole peenemates külgroodudes floeem kaob Dorsoventraalne – lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega Isolateraalne – lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja ühesugune ehitus Võsu Tekib tipmisest meristeemist, liigestub varreks, lehtedeks, pungadeks Ülesandeks: fotosüntees, vegetatiivne paljunemine, varuainete ja vee talletamine Võsu osad: sõlm, sõlmevahe, kaenlapung.
• Diashiis-transitoorne üldine KNS aktiivsuse pidurdus (CBF, ICP, neurotransmitterid) • Uued ühendused---- HEA paranemine mööduvast shokist – motoorse, sensoorse süsteemi kohta • Reorganisatsioon – Ei kehti PF- koore kohta Aksonaalne võrsumine e.sprouting • valed ühendused 1. kollateraalne sprouting 2. paraterminaalne sprouting Neurogenees??loomkatsed 3. kontakt sünaptogenees • sünniks neurogenees lõppenud • edasi ajukoores astrogenees- see seotud paranemisega??
annaabi.ee 
