m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon
occipitalis KUKLA(SERV) tuber parietale - linea temporalis sup et inf - OIMUJOON sulcus sinus sigmoidei - os temporale -OIMULUU pars tympanica - TRUMMIOSA porus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEAVA meatus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEKÄIK pars squamosa -SOOMUSOSA fossa mandibularis ALALÕUALUU AUK processus zygomaticus - ........ JÄTKE tuberculum articulare LIIGESKÖBRUKE linea temporalis -OIMUJOON pars petrosa KALJUOSA (VÕI PÜRAMIIT) pyramis -PÜRAMIID porus acusticus internus SISEMINE KUULMEAVA meatus acusticus internus SISEMINE KUULMEKÄIK sulcus sinus sigmoidei - incisura jugularis - KÄGIMULK canalis caroticus UNEARTERI KANAL foramen stylomastoideum - TIKKELNIBUJÄTKEMULK processus styloideus -TIKKELJÄTKE pars mastoideus -NIBUOSA processus mastoideus -NIBUJÄTKE sulcus sinus sigmoidei - Cranium viscerale (splanchnocranium) - maxilla (2X), -ÜLALÕUALUU mandibula, -ALALÕUALUU os palatinum (2X), - SUULAELUU os nasale (2X), -NINALUU
astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu
Kere ja kaela lihased liigutuste kaupa · Kere fleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. rectus abdominis o M. obliquus abdominis o M. obliquus abdoinis externus internus · Kere ekstensiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o Mm. Rotatores o M. spinalis o M. quadratus lumborum o M. semispinalis · Kere lateraalfleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M
foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes adduktsioon (lähendamine) abduktsioon (eemaldamine) sagitaaltelje suhtes pronatsioon (sissepoole) supinatsioon (väljapoole) vertikaaltelje suhtes (rotatsioon)
osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine corpus - keha inferior superior crista - hari facia - pind alumine/ülemine foramen mulk (lühikene kanal) inter vahel millegi vahel fovea - lohk incisura - sälk trans risti millegi suhtes risti
vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus
orbitalis superior'i silmakoopasse 3 VII N facialis silla ja piklikaju pourus et meatus Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculi's, nucl n facialis (eve; 2. vistseraalkaare närv vahel, oliivist acusticus internus mis paikneb näonärvikanalis. branhiomotoorne tuum, mille kiud lateraalsemalt, nn -canalis facialis Harud: moodustavd pons'is silmuse ümber Ühepoolsel halvatusel pontotserebellaar -foramen N petrosus major on peamiselt parasümpaatiline, VI närvi tuuma, innerveerib
Image - pelvis basics - aspectus anterolateralis www.jurajartner.com 47. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os coxae - aspectus lateralis www.jurajartner.com 48. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os coxae - aspectus internus www.jurajartner.com 49. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os sacrum - aspectus dorsalis www.jurajartner.com 50. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os sacrum - aspectus internus (facies pelvica) www.jurajartner.com 51.
Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad 1. Peaosa harud somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades · R meningeus kõvakelme tagumise koljuaugu pk · R auricularis nahk välise kuulmekäigu ja kõrvalesta pk · Ühendusharud 2. Kaelaosa harud · Rr pharyngeiplexus pharyngeys alaneel, ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole · N laryngeus sup a. R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude) alaneelu ja kõri limaskest ülalpool häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude b. Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit · Rr cardiaci cervicales sup ja inf plexus cardiacusse 3. Rinnaosa harud plexus oesphangus ant (vasak vagus) · N laryngeus recurrens a
2) Dura materi tundlikkus: r. meningeus gangl. superius n. vagus nucl. pontinus n. trigemini 3.4.2 Kaelaosa Kulgeb v. jugularis interna ja a. carotis interna vahel taha allapoole. Kaelaosa harud: 1. Rr. pharyngei: plexus pharyngeusesse (vt IX närv lk 12). Alaneelu limaskesta innervatsioon. Kui üks pool halvatud, kaldub kurgunibu ühele poolele. 2. N. laryngeus superior: algab gangl. inferiusest, jaguneb sisemiseks ja välimiseks haruks. a) R. internus: innerveerib alaneelu ja kõri limaskesta ülalpool häälepilu, sisaldab maitsmiskiude. b) R. externus: innerveerib häälepilu ahendajaid (m. cricothyroideus ja alumine neelukonstriktor) 3. Rr. cardiaci cervicales superiores et inferiores: laskuvad südamepõimikusse plexus cardiacusesse. Vererõhku alandav refleksikaare aferentne osa. 1. Alaneelu limaskesta innervatsioon: nucl. dorsalis n. vagi n. vagus gangl sup gangl. inf
25. Teostab põlveliigeses siserotatsiooni ja puusaliigeses 7 sirutust m. semimembranosus poolkilelihas ja m. semitendinosus poolkõõluslihas 26. Sirutab küünarliigeses m. triceps brachii- biitseps 8 27. Lähendab abaluud lülisambale m. trapezius trapetslihas 28. Pöörab keret m. obliquus internus et externus abdominis – sisemine ja välimine kõhupõikilihas 29. Pöörab reit väljapoole m. gluteus maximus – suur tuharalihas 30. Õlaliigeses siserotatsioon: m. deltoideus, deltalihas 31. painutust nii puusa- kui põlveliigeses Rätsepalihas- M.sartorius
o M. gluteus minimus o M. obturatorius externus (tagumised kiud) o M. quadratus femoris o M. piriformis (reie painutus o M. gluteus maximus 0o-60o) o M. gluteus medius o M. gemellus superior (tagumised kiud) o M. obturatorius internus o M. sartorius o M. gemellus inferior o M. biceps femoris · Reie siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus medius o M. semitendinosus o M. gluteus minimus o M. semimembranosus o M. piriformis (reie painutus o M
lateralis häbemenärv – n. pudendus päraku- ja lahkliha prk lihased, nahk, suguelundid kaudaalsed pärasoolelihased – nn. pärakupiirkonna lihased & nahk rectales caudales kraniaalne kaelaganglion – ganglion peas ja kaelas: veresooned, lihaskest, cervicalis cranialis näärmed, meeleelundid - sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned internus - neel, kõri, söögitoru, hingetoru - käginärv – n. jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n. vertebralis - lüliarteri seinas rindkere ganglion – ganglion thoracica rindkere-südame närvid – nn. cardiaci - süda thoracici
M. pyramidalis:väike rudimentaarne lihas os pubis`e ja kõhu keskjoone vahel. III. Külgmine e. lateraalne rühm. M. transversus abdominis: o. - 6 alumist roiet, fascia thoracolumbalis, crista iliaca (labium internum) ja lig. inguinale lateraalosa; i. - vastaspoolse lihase aponeuroos (tekib linea alba!), aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; f. - a) aitab keha roteerida, ette ja küljele painutada; b) aitab tekitada prelum abdominale`t. M. obliquus internus abdominis: o. - fascia thoracolumbalis, crista iliaca (linea intermedia) ja lig. inguinale lateraalosa; i. - vastaspoolse lihase aponeuroos (tekib linea alba!), aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; f. - umbes sarnased eelmise lihasega. M. obliquus externus abdominis: o. - 5. - 12. roide välispind; i. - crista iliaca (labium externum), vastaspoolse lihase aponeuroos (linea alba) sümfüüsini, aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; NB! m
ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid ABDUCTOR- eemaldaja LEVATOR- tõsturid SUPINATOR-väljapööraja DEPRESSOR- langetaja TENSOR- pingutaja Perineum-lahkliha Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- alalõua liikumist, kinnituvad alalõualuule Aponeurosis- lai lindikujuline kilekõõlus MEDIALIS- keskmine ANTERIOR-eesmine LATERALIS- külgmine INTERNUS- sisemine SINISTER-vasak SUPERFICIALI- pindmine EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided SCAPULA- alaluu CLAVICULA- rangluu RADIUS- kodarluu Epifüüs- jämendunud otsosa Diafüüs- silindrilist keskosa Sünostoosid- luulidused Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus
Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesköbruke (tuberculum articulare). Trummiosa (pars tympanica) piirab välimist kuulmekäiku (meatus acusticus externus). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus). Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend (impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis), tikkeljätkemulk (foramen stylomastoideum) ja tikkeljätke (processus styloideus). Nibujätkeosa (pars mastoidea) välisküljel on nibujätke (processus mastoideus). Nibujätkeosal
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin
nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa f) suhe peritoneumi suhtes retroperitoniaalselt ! 6. Rectum, pärasool a) osad - nimetada pars pelvina ja canalis analis b) nimetada kõverdused sagitaaltasapinnas flexura sacralis et perinealis c) nimetada sphinkterid, mis moodustab ringlihaskiht ja mis lihaskoest nad on m. sphincter ani internus (silelihaskoest, tahtele allumatu) ja m. sphincter ani externus (vöötlihaskoest, tahtele alluv) d) kuidas on kaetud serooskelmega ülalt mesoperitoneaalselt allpool - ekstraperitoneaalselt ! 7. Jämesool a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, projitseerub naba ja spina iliaca ant. sup. - i ühendava joone keskkohal b) nim. käärsoole (colon) osad käärsoole osad – colon ascendence, colon transversum, colon descendence et colon sigmoideum
KÕHU LIHASED Kõhu välimine põikilihas - m. Roiete välispind, (va Ru:) rindkere- Valgejoon, süleluueesne kõõlus, Kannavad sisikonda ja osalevad obliquus externus abdominis nimme fastsia kubemeside väljahingamisel. Moodustavad koos Kõhu sisemine põikilihas - m. Puusaköber, kubemeside, Valgejoon, viimane roie diafragmaga kõhupressi (soolte obliquus internus abdominis nimmelülide roidejätked (va Ru, eq), tühjendamine ja sünnitamine) rindkere-nimme fastsia (va eq) Kõhuristilihas - m. transversus Nimmelülide ristijätked, ebaroided Valgejoon abdominis Kõhusirglihas - m. rectus abdominis Rinnak, pärisroiete kõhred Süleluueesne kõõlus, süleluukamm SABA LIHASED
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras
roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm Musculus transversus abdominis o: 6 alumise roidekõhre sisepind + fascia thoracolumbalis (süvakiht) + crista iliaca labium internum + spina iliaca anterior superior + fascia musculi iliopsoas i: linea alba + crista publica f: keha pööramine + ette ja küljele painutada + aitab tekitada prelum abdominalet Musculus obliquus internus abdominis o: fascia thoracolumbalis + crista iliaca linea intermedia + ligamentum inguinale lateraalosa i: vastaspoole aponeruoos (linea alba) + 10-12 roide alumised piirid f: keha pööramine + painutamine ette ja küljele Musculus obliquus externus abdominis o: 5-12 roiete välispind i: linea alba + tuberculum pubicum + crista iliaca labium externum f: sama Eesmine rühm Musculus rectus abdominis
tekkimsel. Kõhu sisemine põiklihas Kõhu ristilihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. obliquus Niudeluuhari, XII, XI, X Kere m. 6 alumise (Lihasekiud Osaleb internus kubemesidem roide alumine pööramine, transversus roide kulgevad kõhupressil abdominis e lateraalne serv, tõmbub kokku abdominis sisepind, risti) 2/3 mediaalselt pöördega rindkerenimm aponeuroos
tasku) kere rotatsioon +vaagna taha kallutaja M. obliquus crista iliaca 3 alumisele -kere fleksioon ja -lülidevaheliigesed interocostales vt. ülemist pilti abdominis roidele ja lat. fleksioon +nimme- internus kõhuapo- - ipsilateraalne ristluuliiges neuroosile kere rotatsioon +vaagna taha kallutaja M. transversus crista iliaca ja 6 kõhuaponeuroos -kõhusisaldiste - interocostales vt. ülemist pilti abdominis alumise roide kompressioon
nucl. ambiguus, n. vagus d) valu kõrist - närv 1, 2. neuronikeha (ganglion, tuum) n. trigeminus, 1 - ganglion spinale, 2 - substantia gelatinosa’s, n. proprius cornu posterioris’es ! 3. N. facialis ! a) branhiomotoorsete harude nimetused, 2. neuronikeha nimetus n. stapedius, r. digastricus; 2 neuronikeha - nucl. n. facialis b) näonärvi kanalisisesed harud n. petrosus major, chorda tympani, n. stapedius c) näonärvi kanalisse sisenemis- ja väljumisava sisenemisava - porus acusticus internus, väljumisava - foramen stylomastoideum d) maitsetundlikkus keele eesmiselt osalt - perifeersed harud, 1, 2. neuronikeha n. facialis, chorda tympani I neuroni keha - ganglion geniculi II neuroni keha - nucleus gustatorius a) Millised peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid on seotud n. facialisega – ganglion pterygopalatinum ja ganglion submandibulare b) Nimetage n. Facialise motoorsed tuumad - nucl. n.fascialis - branhiomotoorne, nucl. salivatorius superior - vistseromotoorne
ümbritseb kotjalt munandituppkesta koos munandi ja munandimanusega - näärmete juhad osaliselt ühinevad -> kusitis on 20-30 näärmejuha avaust ning moodustab seemneväädi sisekatte - funktsionaalselt 3 tsooni: - Musculus cremaster periuretraalne – kusiti limaskest (lima)näärmeid musculus transversus et oliquus internus abdominis’e jätk tsentraalne – eelmisest dorsolateraalselt, östrogeenist sõltuv temperatuuriregulaator, mis aitab seemnerakkudel munandikotis perifeerne – eelmisest dorsolateraalselt, androgeenist sõltuv valmida kehatemperatuurist madalamal temperatuuril tsentraaltsooni kuulub kiilukujuline lobus medius – paikneb kusiti ja
ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS KÜÜNARLIIGESES?? Deltalihas- (lad.k. M. DELTOIDEUS) ÕLALIIGESES?? Miimilised lihased saavad alguse-NÄOKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- NÄOPIIRKONNA PEHMETES KUDEDES Mälumislihased algavad- AJUKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- ALALÕUALUULE. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: (nimetused ka lad. k.)- SIRGLIHAS (lad.k. M. RECTUS ABDOMINIS), KÕHU VÄLIMINE JA SISEMINE PÕIKILIHAS (lad.k. M. OBLIQUUS EXTERNUS ET INTERNUS ABDOMINIS), KÕHU RISTILIHAS (lad.k. M. TRANSVERSUS ABDOMINIS) 23
- Ussiripiku limaskestas folliculi lymphatici aggregati - submooskiht rikkalikud veenipõhimikud Lihaskest Lihaskest - Stratum circulare - stratum circulare - Stratum longitudinale musculus sphincter internus taenia libera ees, ristkäärsoolel tavaliselt pöördunud alla musculus sphincter externus taenia omentalis taga lateraalselt, ristikäärsoolel pöördunud ette Seroos- või adventitsiaalkest ja liitunud suure rasvikuga - ülalt kaetud kõhukelmege eest ja külgedelt mesoperitoneaalne asend
identifitseeritakse, vabastatakse ümbritsevatest kudedest, ligeeritakse ja reponeeritakse kõhuõõnde. Sellele järgneb kõhuseina defekti sulgemine, meetod sõltub patsiendi seisundist, kudede kvaliteedist, retsidiiviohust. Kasutusel on oma kudedega plastika ja võrguga alloplastika: retsidiiv võrguplastikaga 1-5%, retsidiiv koeplastikaga kuni 20%. Operatiivne ravi: Koeplastika: Bassini (m.transversus abdominis ja m.obliquus internus kõõluste ning transversalis fastsia kinnitamine kubemeligamendile + vertikaalne lõõgastav lõige); McVay (m.transversus abdominis ja m.obliquus internus kõõluste kinnitamine Cooperi ligamendile); Shouldice (pidevad õmblused neljas reas). 35 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov
osaks Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS) Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse lähimiseks ehk proksimaalseks (PROXIMALIS) Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS) Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad:
et täpsustada kõnnil esineda võivad probleemid. Puusaliigese rotaatorlihased kui vaagna stabilisaatorid M.piriformis (1)- tähtsaim puusaliigese välisrotatsiooni teostav lihas. Algab sakraalluu 2, 3 segmendilt ning kinnitub reieluu suurele trohanterile. M.piriformis on üks 10-st tuharapiirkonna lihasest, mis stabiliseerib vaagna ning tagab keha toetuse ja tasakaalu. Puusaliigese välisrotaatorid: m. sartorius, m. obturator externus (5) ja internus (4), superior (2) ja inferior (4) gemell-lihas, m. piriformis (1), m. guadratus femoris (6). Puusaliigese siserotaatorid: m.gluteus medius ja minimus ning m.tensor fasciae latae. Tehispuusaliigesega patsiendi meelespea Schneider, G.; Haviko, T. Väldi libisemist ja kukkumist. Karke kasutada kahe kuu jooksul pärast operatsiooni (8-12 näd), jalale võib toetuda osalise koormusega. Väldi hüppeid, kõrgele ronimist.
inter – vahel • aju teeb oletusi, mis pole alati õiged. • Aju programmeetritkse enne sündi intermedius - vahelmine • Pärast sündi aju areng/küpsemine ketab 20- 30.a. (arstidel, teadlastel) • Puberteedi perioodil aju v plastiline, et hakkama saada uues kk ja kohaneda internus – seesmine, sisemine (internaarne) • Aju areng on aktiivne protsess, mõjutatud paljudestfaktoritest • Inimliik “tekkis” ~ 8milj.a.tagasi ipsilateralis – samapoolne (ipsilateraalne) – 3 milj.a.tagasi: aju maht ~ 400cm3 – nüüd ~ 1350cm3
annaabi.ee 
