kiir VERTEX kukal OCCIPUT oim TEMPUS oimud TEMPORA kael COLLUM päriskael COLLUM kuklatagune NUCHA kere TRUNCUS rind PECTUS kõht ABDOMEN (kube INGUEN) selg DORSUM nimme LUMBUS (tuhar CLUNIS) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars BRACHIUM küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS ranne CARPUS kämmal METACARPUS
kukal OCCIPUT oimud TEMPORA kael COLLUM päriskael COLLUM kuklatagune NUCHA kere TRUNCUS rind PECTUS kõht ABDOMEN (kube INGUEN) selg DORSUM nimme LUMBUS (tuhar CLUNIS) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars BRACHIUM küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS ranne CARPUS
kuklatagune NUCHA kand TARSUS pöid METATARSUS KERE TRUNCUS varbad DIGITI PEDIS rind PECTUS jala tald PLANTA PEDIS kõht ABDOMEN jala selg DORSUM PEDIS kube INGUEN selg DORSUM ülakõht epigastrium nimme LUMBUS keskkõht mesogastrium tuhar CLUNIS allkõht hypogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM
kuklatagune NUCHA säär CRUS jalg PES KERE TRUNCUS kand TARSUS rind PECTUS pöid METATARSUS kõht ABDOMEN varbad DIGITI PEDIS kube INGUEN jala tald PLANTA PEDIS selg DORSUM jala selg DORSUM PEDIS nimme LUMBUS tuhar CLUNIS ülakõht epigastrium keskkõht mesogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS allkõht hypogastrium õlavööde vaba ülajäse: koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavars BRACHIUM cranii küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis
29. PERIFEERNE- ÄÄRMINE, ÄÄRES ANATOOMIA TUNNITEST PÕHITERMINOLOOGIAST 1. KIRJUTAGE EESTIKEELNE VASTE: PROXIMALIS- LÄHIMINE ANTERIOR- EESMINE MANUS- KÄSI SINISTER- VASAK DISTALIS- KAUGMINE PROFUNDUS- SÜVA 13 MEDIALIS- KESKMINE 2. KIRJUTAGE LADINAKEELNE VASTE TRÜKITÄHTEDEGA Nimme- LUMBUS Reis- FEMUR Õlavars- BRACHIUM Kukal- OCCIPUT Kuklatagune- NUCHA Käsi- MANUS Pea- CAPUT Külgmine- LATERAL 3. Tasapind, mis jagab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks on- MEDIAANTASAND (KESKPIDINE) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nim.- MEDIAALNE (KESKMINE) Lad. keeles- MEDIALIS Kerest kaugemal asuvat osa nim.- DISTAALNE (KAUGMINE) Lad
Terminitest ja ajaloost Selgroo piirkonnas esinevaid valusid nimetavad inimesed tavaliselt ikka radikuliidiks. Tegelikult iseloomustab nimmeradikuliiti lülisamba nimme- ja ristluu piirkonnast alajäsemesse, kuni labajalga kiirguv valu. Peale nimmeradikuliidi on veel üsna mitmeid haigusi, mille üks sümptome on valud lülisamba või jäsemete piirkonnas. Lülisamba allosa nimme- ja ristluu piirkonna valusid diagnoositakse lumbalgiana. Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast Lumbus = nimme ja kreekakeelsest sõnast algos = valu. Lumbalgial e. nimmevaludel ei ole ühest põhjust, nad pärinevad selgroo mitmesuguste struktuuride häirest. Termin radikuliit tuleneb ladinakeelsest sõnast radix=juur ja kreeka pärituoluga järelliitest, - itis, mis väljendab põletikulist haigestumist, ning võeti kasutusele siis, kui haiguse põhjuseks peeti närvijuurepõletikku. Tegelikult pole aga radikuliidi puhul tegemist põletikuga, vaid selgroo struktuuride, kõige
annaabi.ee 
