-Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge -Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria)
Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperitonaalses ruumis, ümbr rasv. Trachea asub tag mediastinumis, ees sternum, taga oesophagus.Hingetoru on kõhrelinem tagant membroosne. Brohniaalpuu sein kõhreline, alveolaarpuu sein on lihaseline. Söögitoru asub tag mediastinumis, rindkereõõnes lülisamba ees, trahhea- sõdame taga. Sapp suundub duodenumisse.ves
Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor
mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside
Funktsioon .Toidu juhtimine suust makku. 1. Ehituslik iseärasus Lihaskest ülemises vöötlihas, keskmises segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist ja pikikihist lihaskihist. 14. Kuidas jaotatakse kõhuõõs ja millised elundid vastavates osades asuvad 1. ülakõht 2. keskkõht 3. alakõht 15. Mis on peritoneum? Kõhukelme 16. Magu lad. k. gaster Milles seisneb mao funktsioon? Mao funktsiooniks on toidu segamine, happeliseks muutmine ja lagundamine happe toimel. Maos on a. aluseline b. neutraalne c. happeline keskkond Mao näärmete funktsioon: Toota sekreeti, mis lammutavad põhiliselt valke (pepsiini toimel). Samas leidub maos vähesel määral ka lipaasi, mis lammutab eeskätt piimarasvadele.
Kõhuõõs on keha suurim õõs, mis vahelihasega on eraldatud rinnaõõnest, all läheb ta üle vaagnaõõneks. Kõhuõõnes paiknevad seedekanali osad maost pärasooleni, suured seedenäärmed- maks, kõhunääre. Vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid. Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga Kõhukelme peritoneum See on suurim serooskelme inimese organismis. Olemuselt meenutab ta suletud kotti, mis sisaldab seroosset vedelikku. Peritoneum vooderdab kõhuõõne seinu ja katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid. Vastavalt oma asendile jaotatakse peritoneum 2 lestmeks. 1. Väline leste kannab nimetust seinakõhukelme e.kõhukelme parietaalleste, mis asub kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele.
Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-vöötlihaskoeline elund.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Pankreas- fermendid Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Premolar-purihammas Maos on happeline keskkond, maht 1,5-2,5l Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused
Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen Artivulatio-liiges Gaster-magu I esjo 4toto bilo neznaju Tugikoe(na pervoj stranice budet vrode 3 zadanie i nado bilo tri napisat,mozes vsjo
sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus kaksteistsõrmiksool duodenum tühisool jejunum
alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha keelekida frenulum linguae põrn splen/lien süljenäärmed glandulae harkelund e. tüümus thymus salivales kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales
● Lihaskesta iseärasus: EKSAMIL! - ülemine ⅓ VÖÖTLIHAKUDE - keskmine ⅓ VÖÖTLIHASKUDE + SILELIHASKUDE - alumine ⅓ SILELIHASKUDE 3. Väliskest (sidekest): - katab enamiku söögitorust - kuna on kohev, võimaldab söögitorul laieneda ja kuju muuta (neelamisel, lülisamba sirutamisel-painutamisel) - seostab söögitoru naaberelunditega, söögitoru kõhuosa katab kõhukelme PERITONEUM 8 KÕHUÕÕS CAVUM ABDOMINIS ● keha suurim õõs ● diafragmaga rinnaõõnest eraldatud ● all läheb üle vaagnaõõneks Kõhuõõnes paiknevad: - seedekanali osad maost pärasooleni - suured seedenäärmed: maksHEPAR ja kõhunäärePANCREAS - vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid (kusepõis, põrn, neerud,
Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk vistseraalne leste ümbritseb serooskestana kõhuõõnesiseseid elundeid. Tegelikkuses on tegemist ühe tervikliku kõhukelmega, mis teatud paikades parietaalse lestmena pöördub kõhuõõne tagaseinast sisemiseks lestmeks. Sel moel moodustab
ning tema iseärasuseks on see, et ta on lihaseline ja olemas on kitsused. Tühjana kokkulangenud olekus Olema ska 3 osa. Kaelaosa, rinnaosa ja kõhuosa. Lisaks on söögitorus olemas kõverus. Kõhuõõs- cavum abdomininis- , selle topgraafilised osad on: · Ülakõht ehk epigastrium- maks, magu sapp, kõhunääre · Keskõht ehk megagastrium jämesool, peensool · Alakõht ehk hypogastrium- jämesool peensool, pärak Kõhukelme - peritoneum- jaguneb 2: · Väline leste- parietaalelste, mis asub kõhuõõne ees ja külgseinal pideva kihina.Põletik=valu · Visteraalleste- sisekõhukelme,mis katab eluneid ja moodustub elundite ümber rasvkihte. Magu- gaster, ventriculus- on j kujuline seedetrakti laienenud osa, mis paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all vasakul pool.Magu segab ja lagundab toitu. Mao osad: · Läviosa- fundus · Maokeha- corpus · Lukutiosa- pars pylorica Maos on happeline keskkond.
) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA. LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL. PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID. PERITONEUM- ehk KÕHUKELME. PLEURA- ehk KOPSUKELME. PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN PERILÜMF- KUULMEVEDELIK 8 PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS STERNUM- RINNAK COSTAE- ROIDED CLAVICULA- RANGLUU RADIUS- KODARLUU TIBIA- SÄÄRELUU PELVIS- LUU(STIKU)LINE VAAGEN ULNA- KÜÜNARLUU OS COXAE- PUUSALUU ARTICULATIO- LIIGES GASTER- MAGU TUGIKUDE- MOODUSTAB ERI ELUNDITELE TUGISTRUKTUURE. SIIA KUULUVAD
12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas 13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool 14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva 15. Magu lad. k. GASTER Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all Osad Läviseosa, maokeha, lukutiosa Funktsioon Toidu vastuvõtmine, segamine, happega töötlemine ja vedeldamine Keskkond Happeline Näärmete funktsioon Lima produktsioon (kaitseb mao seina kahjustuste eest), HCL valmistamine
pärast Lokalisatsioon: antrum 35%, väike kõverik 30%, kardia 25%, muu piirkond 10% Patogenees: gastriit soolhape bakterid nitraadid nitritid kantserogeensed nitroosoamiinid metaplaasia ja düsplaasia Histoloogia: erinevat tüüpi ja diferentseerumise astmega näärmerakuline vähk Maovähk (2) Siirded: 1. lümfiga lümfiteed l/s-d 2. verega maks, kops, luud, aju 3. otsesel kokkupuutel söögitoru, 12ss, jämesool, pankreas, peritoneum Kliinik: kaalulangus, vastumeelsus lihatoitudele, survetunne, nõrkus, subfebriliteet, okseärritus - kaugelearenenud vähk: palpeeritav tuumor, astsiit, verejooks, pülorostenoos, kaalulangus Diagnoos: kliinik, rauapuudusaneemia, veri faeceses, gastroskoopia+biopsia, piltdiagnostika Ravi: oluline varane diagnostika - kirurgia: resektsioon jääktuumorita - radiokemoteraapia - palliatiivne ravi (stendid, fistlid)
on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks. Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e. muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks. Kereõõntes asetsevaid ja vaba pinda omavaid organeid katab serooskest e. seroosa. Rinnaõõnes on selleks pleura, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneum. 11. Kompaktsete organite ehitus Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga. Kindlapiirilist ja tavaliselt lohustunud paika organi pinnal, mille kaudu sisenevad
- pars pelvina väikevaagnas roojamispakitsust põhjustav laienemisvõimeline osa ampulla recti - canalis analis Kõverdused - flexura sacralis + flexura perinealis Seina ehitus + limaskest - vaagnaosas plicae transversales recti Kõhukelmeõõs cavitas peritonealis - seinmine kõhukelme peritoneum parietale - sisumine kõhukelme peritoneaum viscerale - kinnistid mesod + omavahel ühenduvate pilude labürint Ülakorrus
sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt
Neid leidub alati mingi hulk lümfoidset kude, mis toodab organismi kaitserakke (lümfotsüüte). Kõigis limaskestades on ka mingeid näärmeid. Serooskelmed vooderdavad keha õõsi, mis ei ole otseselt väliskeskkonnaga ühenduses. Serooskelmed moodustavad: üks epiteelirakkude kiht, basaalmembraan ja selle alune sidekude subserooskude e subseroosa. · Parietaalne leste seinu vooderdab seinapidine · Vistseraalne leste elundeid katab sisusmine Nimetused: · peritoneum e kõhukile kõhuõõnes · pleura e rinnakelme e kopsukile kopsude ümber · perikard südame ümber Serooskelmede ülesandeks on võimaldada keha õõnte elunditel töö käigus üksteise ja seina peal libiseda libisemise hõlbustamiseks toodavad seroosvedelikku. Süniovaalkile vooderdab: · liigeseõõnte neid sisepindu, mis pole kaetud kõhrega · sünoviaalpaunade sisepindu · sünoviaaltuppede sisepindu PEAAJU JA KRANIAALNÄRVID
7) proksimaalne (proksimalis) kerele lähemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis) kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine anterior 10) tagumine posterior Serooskest Keha õõnsusi ja organeid katab serooskest, millel on olenevalt kohast ja organist ajalooliselt kujunenud erinevad nimetused: · Rinnaõõnt katab rinnakelme e pleura · Kõhuõõnt katab kõhukelme e peritoneum, mis jaguneb ka sisusmiseks ja seinmiseks lestmeks. · Südame välimiseks kestaks on epikard e perikardi sisemine leste, mida ümbritseb perikardiaalõõs. Seda omakord katab perikardi välimine leste. Organite ehitusprintsiibid · Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks · Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid Kompaktsed e näärmelised organid · Väljast kaetud sidekoelise kihnu e
Samuti on nuumrakud olulised, sest nad osalevad ussnugiliste vastases kaitses. Kuigi nugiliste vastases kaitses on peamised IgE antikehad, aitab nuumrakkude degranulatsioon tekitada ägedat põletikulist vastust, kui toimub ussnugiliste antigeenide presentatsioon. Lokaalsest immuunsüsteemist rääkides tuleb teda ruumiliselt lahterdada: perifeersed lümfisõlmed ja põrn; limaskestadega assotsieerunud lümfoidkoed; serooskelmetega kehaõõned (pleura, peritoneum); nahk. Igas lahtris algatatud immuunvastuse efektormehhanismid toimivad vastavalt selle „lahtri” piires. Immuunvastuse lokaalse lahterduse tagamine toimub selle kaudu, et naiivsetele T rakkudele antigeenide esitlemisel programeeritakse T rakud igas „lahtris” erinevalt. Seetõttu on erinevates „lahtrites” efektor-T-rakkudel erinevad adhesioonimolekulide ja kemokiinretseptorite komplektid, mis tagavad nende rakkude koespetsiifilisemat pesastumist
NB! Maksahaiguse tõttu tekkinud verepaisu korral tekivad selles piirkonnas veenilaienditele sarnanevad veresoonelaiendid. Need võivad lõhkeda ja põhjustada verejooksu, mida selle asukoha tõttu on väga keeruline sulgeda (→ ptk „Verejooks ninast või suust“). 77 Kõhuõõs (cavum peritoneale) Magu ja sooled asuvad kõhuõõnes, kus nende liikumine on piiratud. Kõhuõõs on kaetud õhukese serooskelmega, mida nimetatakse kõhukelmeks (peritoneum parietale), see läheb soolekinnisti kaudu üle siseelunditele (peritoneum viscerale). Soolekinnisti (mesenteerium) kõhukelme duplikatuuri abil kinnituvad organid kõhuõõne tagumise seina külge ja tema lestmete vahel kulgevad soolele veresooned ja närvid. Soolte liikumist võimaldab soolekinnisti. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv ruum. Suur- ja väikerasvik on kõhukelme kahekordne duplikatuur, mille lestmete vahel on kohev-,
annaabi.ee 
