MAGAMINE Kõigil elusolenditel on aktiivuse ja aktiivsuse puudumise perioodid. Magamisel meie organism lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist, kuigi aeglasemalt. Uni on korduva inertsuse ja reageerimatuse seinud: inimene ei reageeri nähtavalt tema ümber toimuvale. Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest nelja faasi nime...
sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk)
............................................................................................................................ II Kas lause on õige või vale? Paranda valed laused õigeks. 1. Inimesega ei juhtu midagi, kui ta pikka aega ei maga. ...................................................................... ................................................................................................................................................................ 2. Kõige olulisemad unefaasid on delta-ja kiire uni. ............................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Pimedatel ei esine REM-und. ............................................................................................................ .................................................................................................
või organismi sisekeskkonna ärritusele. 12. Aju poolkerade ülesanded 13. a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt – vasak ajupoolkera b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt – parem ajupoolkera c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata – piklikaju 14. Teadvuse väljendusvormid: uni ja unenäod, unistamine, hüpnoos, meditatsioon, ainete tarbimisest esile kutsutud seisundid. 15. Unefaasid: *Kiire uni – *Aeglane uni – 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. *REM uni - silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine
PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL REGISTREERITAKSE ELEKTRILAINED ISELOOMU ALUSEL; ERISTATAKSE KAHT TEINETEISEST ERINEVAT UNESEISUNDIT AEGLAST JA KIIRET UND). UNEFAASID JA NENDE TÄHTSUS AEGLANE UNI: 1) KERGE UNI STAADIUM KESTAB U. 2 MINUTIT; VÕIDAKSE NÄHA PILTE, TAJUDA KUKKUMISTUNNET JA VÕPATADA NING TUNDA END HÕLJUVALT NAGU KAALUTA OLEKUS; 2) UINUMINE STAADIUM KESTAB U. 20 MINUTIT; AEGLUSTUVAD SÜDAME TÖÖ JA HINGAMINE; SILMAD VÕIVAD SULETUD LAUGUDE TAGA LIIKUDA; 3) DELTAUNI E. SÜGAV UNI STAADIUM KESTAB U. 30 MINUTIT; AJU ON AKTIIVNE NING LIHASTE TOONUS POLE OLULISELT MUUTUNUD; ON VÕIMALIK UNES KÄIMINE JA RÄÄKIMINE
..250............. kcal, mis on võrreldav .......................................................................................... 4. Alkohol ja uni Kuidas mõjutab alkohol uinumist? Alkoholi tarvitamine enne magamaminekut võib küll olla abiks uinumisel, kuid tegelikult magad sa halvemini. Kuidas mõjutab alkohol und? Alkohol häirib unetsükleid, see takistab väljapuhkamist. Nimelt jäävad joobes inimesel ära sügavale unele eelnevad esimesed unefaasid. Samuti väheneb REM-une aeg. REM-une faasi ajal toimub aga õpitu kinnistumine, mõtete ja mälestuste korrastamine, inimene tunneb end ärgates värske ja puhanuna. 5. Kas alkohol rahustab ja leevendab pingeid või tekitab hoopis ärevust ja depressiooni? Selgita! Alkohol on depressant, rikkudes ajukeemia tasakaalu ja mõjutades seeläbi seda, mida me mõtleme, tunneme või mida teeme. Kui esimene
Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud. • Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks. 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) • Ärkvelolekuteadvus • Unistamine • Uni • Unenäod • Meditatsioon • Hüpnoos 6. Närviraku ehitus 7. Unefaasid ja seisundid • 1) Aeglane uni 1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada. 2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni
FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse
Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa Refleksid: reageerib sirutamise, eemaletõmbumise, toetamise, kratsimise ja käpa raputamisega jne vastavale sensoorsele stimulatsioonile. Ka astumisreaktsioon keha toetamisel. Kehaasend: reageerib stiimulile spetsiifiliste liigutustega (hammustamise, urisemise, närimise ja lakkumisega jne) ning jäikade asenditega (lihastoonus ); uneskõndimise elemendid, ka unefaasid. Neelab keelele pandud toitu. Spontaansed liigutused: reageerib lihtsatele nägemis- ja kuulmisstiimulitele; automaatsed käitumised nagu sugemine; stimulatsiooni korral ka tahtlike liigutuste komponendid (püstitõusmine, käimine, keeramine, hüppamine, ronimine jne). Afekt ja motivatsioon: tahtlikud liigutused esinevad spontaanselt ja neid on palju, kuid on samas eesmärgitud; afektiivne käitumine moodustab terviku, kuid on halvasti suunatud; termoregulatsioon töötab.
kahjulikud igas eluea faasis. Unetule ööle järgneb tavaliselt halb päev: vaevab väsimus, langenud on mälu- ja tähelepanuvõime ning tööjõudlus. Pikemalt vältavate unehäirete tagajärjel on oht kombineeritud tervisehäirete tekkeks; esmalt tekivad psüühikahäired masenduse ja ärevushäirete näol. Peale selle, et täiskasvanu saaks vähemalt kaheksa tundi magada, on oluline, et une rütm oleks õige. Hea ja taastunud unejärgse enesetunde saame siis, kui unefaasid on õiges vahekorras. Uni - hinge indikaator Unetuse tagajärjel kannatab eelkõige inimese psüühika. Kui inimene üldse ei magaks, kukuks ta kurnatusest peagi kokku ja sureks. Kui inimene ei saaks pikka aega und näha võivad ilmneda eelkõige orientatsiooni, tundeelu ja seksuaalfunktsiooni häired. Et inimorganism on üks tervik, siis unetuse tagajärjel tekkinud haiguste nimekiri oleks väga pikk. On ju ammu
· tahtelised · aeglasemad · Pingutust nõudvad Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid Chalmersi teadvuse käsitlus Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. · "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. · "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega Unerütmid Unefaasid Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Taju sõltumine isiksusest · Teadmistest · Väärtustest · Tõekspidamisest · Vajadustest · hoiakutest Värvitaju punane, roheline, sinine Hüpnoosi olemus on teadmata. Hypnos (kreeka keeles 'uni') on vanakreeka mütoloogias unejumal, Nyxi (Öö) ja
15 Õpetaja arvamus Tegemist on suuremahulise ja praktilise uuringuga, töö autor on koostanud kokkuvõtliku uuringu Eesti noorte une ja õppimisharjumustest. Töö ülesehitus on loogiline, alapealkirjadega liigendatud, kõneviis on korrektne. Tulemused ja teooria on kooskõlas, teooria on seletatud lahti kohati spetsiifilisel tasemel, seletades lahti ka inimesega magamise ajal toimuva (unefaasid). Antud töö kontekstis on see pigem lisateadmine, mitte otseselt kooskõlas eesmärgiga – kuid võib viidata pigem autori isiklikule panusele, huvile ja laiale silmaringile. Tulemused on loetavate tabelitena välja toodud, tekstis lahti seletatud ning omavahel asjakohaselt võrreldud. Kokkuvõttes on ühendatud teadmised teooriast ja tulemustest, autor on pakutud soovitusi (noortele, õpetajatele ja lapsevanematele) unehäirete ja väsimusega paremaks toimetulekuks,
Emotsioonide väljendamine: 1. Hirm 2. Kurbus 3. Rõõm 4. Vastikus 5. Viha 6. Üllatus Teadvus Teadvuse seisundid: Normaalse ärkveloleku teadvusseisund - Unistamine - Teadvuse jaotamine (samaaegselt erireaalsuses n:auto juhtimine ja mõtlemine) - Teadvustamatu (nn. Kokteilipeo fenomen) Teadvus uneajal - Uni ja unenäod Une faasid: Hüpnagoogilne seisund Kerge ja raske unefaasid - REM uni - Sügav e. rahulik uni Ööpäeva rütmid??? Ajavööndite kiire ületamise tagajärjed inimpsüühikas: Oleme unised, ajavahe ja bioloogilised rütmid Mälu Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine 2) meelespidamine e. säilitamine 3) meenutamine e. reprodutseerimine Mälu liigid: 1) kuulmismälu 2) nägemismälu 3) lõhnamälu
ring); erksate unenägudega seotud REMi faasis (alumine ring) märkame kiireid silmaliigutusi (REM). Erinevad graafikud sügavas REM-unes. REMi faasis hakkavad koos silmaliigutustega muutuma ka hingamine, vererõhk ja pulss. See tähendab isiku erutatust. 3 MIS ON UNENÄGU? Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadlased teinud suuri edusamme une-ja unenäomehhanismide uurimisel. Ikka ja jälle korduvad 90-minutised unetsüklid, EEG-lindilt tuvastatud unefaasid, REM-une avastamine ja selle seos erksate unenägudega, REM-une ja NREM-une vahekorrad, unenägude universaalne iseloom need kõik on väga tähtsad avastused. Subjektiivselt vaatatuna on une olemus siiski saladusrikas ja veelgi suuremaks müsteeriumiks on jäänud unenäod ise. Unenäod on olemas, me kõik oleme neid kogenud, mitte keegi aga ei näe teise unenägusid. Meid tegelikkusega ühendavad sidemed tunnukse unenägudes kõik katkevat, me siseneme
PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS STERNUM- RINNAK COSTAE- ROIDED CLAVICULA- RANGLUU RADIUS- KODARLUU TIBIA- SÄÄRELUU PELVIS- LUU(STIKU)LINE VAAGEN ULNA- KÜÜNARLUU OS COXAE- PUUSALUU ARTICULATIO- LIIGES GASTER- MAGU TUGIKUDE- MOODUSTAB ERI ELUNDITELE TUGISTRUKTUURE. SIIA KUULUVAD SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE JA KÕHRKUDE. TUGIKUDEDE ÜLESANDED: 1)TOESTAV ÜLESANNE 2) VAHENDAV ÜLESANNE 3) KAITSEÜL. 4) REPARATIIVNE ÜL.5 )METABOOLNE ÜL. UNEFAASID- SÜGAV JA PINDMINE ehk PARADOKSAALNE UNI. SÜGAVALE UNELE ON ISELOOMULIK AEGLASTE LAINETE ILMUMINE ENTSEFALOGRAMMILE. PINDMISE UNE AJAL ESINEVAD KIIRED SILMADE LIIGUTUSED, SAGELI NÄHAKSE SEL AJAL UNENÄGUSID. SÜGAV JA PINDMINE UNI VAHELDUVAD ÖÖ JOOKSUL 4-5 KORDA. VALK- AMINOHAPPED SÜSIVESIKUD- GLÜKOOS LIPIIDID- RASVHAPPED, GLÜTSEROOL VITAMIINID- MINERAALAINED ELEKTRIIMPULSS- liigub: SAsõlm – AVsõlm – HIS’i kimp – HIS’i kimbu sääred – purkinje kiud
päeval unisus. 10 Ööpäevaste biorütmide muutustele kaasnevad vanemas eas sageli ka unerütmi ehk unefaaside muutused. Teame, et normaalne uni koosneb faasidest. Une aktiivne ja passiivne faas vahelduvad öö jooksul mitu korda. Eakatel inimestel nõrgeneb sügava une ehk passiivne faas, mistõttu uni on pinnalisem ja sageli ärgatakse. 43. Unefaasid. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55% 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal
tekib alles hiljem. Enesekeskne kõne on aga alguses sotsiaalset laadi ja muutub hiljem sisekõneks. 8. Mis on teadvus? Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskonnast. 9. Mis on uni, miks me vajame und? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni aitab hoidude aktiivsusest ja säilitda energiat. Und on vaja seesmiste jõuvarude taastamiseks. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks. 10. Unefaasid Aeglane ja kiire uni. Aeglane uni: kerge une staadium, 2minutit, tajutakse kukkumistunnet, võpatatkse, tunnetatakse hõljumist, keha lõdvestub üha enam uinumine, kestab 20 minutit. Mõlemas aeglustuvad südametöö ja hingamine, silmad liiguvad suletud laugude taga pikkamööda. 3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega
amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. IV aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. V aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid EyeMovement ehk kiire silmaliikumine) 43. Unefaasid. a) Vaikne rahulik uni; 80-85% uneajast. b) Akiivne REM-uni Imetajatel ja lindudel unel kaks tüüpi: kiired silmaliigutused rapid eye movement (REM) ja mitte kiired silmaliigutused non-rapid eye movement (NREM or non-REM) sleep. Mõlemat tüüpi iseloomustavad füsioloogilised, neuroloogilised ja psühholoogilised tunnused. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine Tunnetus on ülevaate keskne osa.
energiavajadus ööpäevas on 2000kcal, siis juues ära kaks õlut on sellega kaetud juba pea neljandik tema päevasest energiavajadusest. • Uni Alkoholi tarvitamine enne magamaminekut võib küll olla abiks uinumisel, kuid tegelikult magab inimene siis hoopiski halvemini. Alkohol häirib unetsükleid, see takistab väljapuhkamist. Nimelt jäävad joobes inimesel ära sügavale unele eelnevad esimesed unefaasid. Samuti väheneb REM-une aeg. REM-une faasi ajal toimub õpitu kinnistumine, mõtete ja mälestuste korrastamine, inimene 10 tunneb end ärgates värske ja puhanuna. • Välimus Alkoholil on dehüdreeriv (kuivatav) mõju. Ühtlasi viib alkohol endaga kaasa vitamiine ja mineraale. See võib pikapeale muuta naha halliks ja elutuks. Lisaks
annaabi.ee 
