Anatoomia lühidalt (1)

5 VÄGA HEA

Anatoomia Eksam

Hingamiselundid .
Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse . Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada.
Hingamiselundid
Ninaõõs – cavum nasi
Kõri – larynx
Hingetoru - trachea
Bronhid - bronchi principales
Kopsud – pulmones; kops - pulmo
Hingamiselundid vastavalt talitlusele:
Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel.
Hingamisteed – ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine.
Hingmaiselundid kliinilises praktikas:
Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri
Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud
Hingamiselundite ehituslik iseärasus:
Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett , mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga.
Urked:
Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal?
Kõri – larynx
Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltes heli- kõne/hääl.
Hingetoru- trachea
Asend: püsteine , algab 6-7 kaelalüli juurest, lõppeb bronhidega. 9-15 cm pikk
Ehitus: Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16-20 kõhkrelisest poolrõngast.
Funktsioon: Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja.
Peabronhid – bronci principales Jagunevad 2- parem on lühem , vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksematetks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus.
Kopsu – pulmones; Parem kops- pulmo dexter- 3 sagarat ; Vasak kops- pulmo sinister - 2 sagarat
Kopsusagarik on kopsu eraldiseisev osa.
Funktsioon: Toimub gaasi vahetus sagarates. Täpsemalt kopsualveoolides.
Kopsude vereringe süsteemid:

Väikevereringe varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi.

Suurvereringe tagab vereringe kopsudes eneses varustades kopsu hapniku ja toitainetega .
Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud , mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust.
Kopsukelme – pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber.
Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal.
Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU
Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid .
Bronhiaalpu – kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse.
Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine
Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine
Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine
Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis
Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk
Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk
Pneumotooraks- õhkrind
Düspnoe- hingeldus
Apnoe- hingamisseiskus
Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht
Hüpoksia- hapnikuvaegus

Katteelund- nahk
Naha pindmine kiht- epidermis ehk marrasnahk , selle all dermis , ehk pärisnahk.
Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju rasvakoerakke Ülessanne on varuaineid talletada ja külma eest kaitsta.Annab kehale iseloomuliku ilu.
Inimese nahk uueneb umbes 28-35 päevaga.
Naha Funktsioonid:
1.Katte ja kaitsefunktsioon- kaitseb tema all olevaid kudeisd ja organeid mehhanilise vigastustuste eest. Kaitseb ka mikroobide eest. Rasunäärmed kaitsevad naha kuivamise eest.
2.Hingamisfunktsioon-nahk hingab lapseeas rohkem kui täiskasvanu
3.Eritusfunktsioon- viiakse naha kaudu välja mingi osa jääkaineid(higistamine-l soolad , vesi)
4.Ainevahetuslik funktsioon – energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk.
5.Termoregulatsioon- Liigne soojus eraldatakse naha kaudu, kui külm, siis veresson aheneb.
Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed
Higinäärmed:
1.Apokriinsed higinäärmed- Paiknevad nahas regionaalselt, eritis terava lõhnaga, asuvad kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas.
2.merokriinsed higinäärmed- levinud ülekogukeha, väikesed näärmed, jalataldadel ja peopesadel , Kehatemperatuuri reguleerimine. Ainevahetus ja mürainete eritamine .
Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades.
Higi on happelise reagtsiooniga vedelik.
Higi tähtsus: Higi tekitab nahale bakteritsiitse omadustega kaitsekile ja higi jahutab nahka.
Rasunäärmete tähtsus: Võiab nahka ja karvu ning hoiab sellega neid elastsena.paiknevad pärisnaha näsa ja võrkihi piiril ning leidub nahas kõikjal va. Peopesadel ja jalataldades.
Funktsioon: kaitsta ja hoida nahka.

Meeleelundid – silm, kõrv, nina
Silm – oculus – Koosneb silma munast ja abiaparaadist- silmalaud , silmalihased ja pisaraaparaat
Silma adaptsioon - on silma kohanemine esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel
Silma akommmodatsioon- silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid.
Nägiemisteravus- on silma võime eraldada kaks pun. nende minimaalse kauguse puhul üksteiset.
Lühinäegevuse korral näeb inimene hästi lähedale ja nägemise korrektsioon toimub miinuskraadidega, millised on kaksiknõgusa kujuga.
Kaugelenägevuse näeb inimene hästi kaugele ja nägemise korrektsioon toimub pluss-kraadidega millised on kaksikkumera kujuga.
Kõrv- auris- jaguneb: Väliskõrk, keskõrv, sisekõrv.
Trummikile eraldab väliskõrva keskõrvast. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas. Kuulmetõri abil juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde.
Tasakaaluelnud asub sisekõrvas ja koosneb amulliharjadest, kotikestest ja tasakaaluväljadest – kõik nad kokku moodustavad vestibulaaraparaadi – tasakaaluelundi.
Haistmiselund- paikneb kummalgil pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas
Maitsmiselund- asub keelel ja koosneb sibulakujulistest mikroskoopilistest seen leht ja vallasnäsades.

Närvisüsteem
Närvirakul, ehk neuronil on järgmised jätked:

Dendriidid, mille kaudu juhitakse erutus närviraku suunas.
Akson , mille kaudu juhitakse erutus närvirakust närvirakku või lõppelundisse

Innerveerima - närvidega varustama
NS ülessanded:

Loob organismis sideme väliskeskonnaga
Ühendab ja kooskoõlastab keha organ süsteemi tegevust organismis kui tervikus.

NS jaguneb:

Somaatiliseks ehk kehanärvisüsteemiks
Vegetatiivseks ehk siseelundite närvisüsteemiks.

Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja kordineerib meeleeunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi
Hallollus koosken neuroni kehadest
Valgeollus kooskneb neuroni jätketest
Suurajukoor koosneb hallollusest
Talitluse järgi jagunevad närvid : Aferentsed, ehk sensoorsed efk retseptoorsed närvid
Eferentsed ehk efektoorsed närvid ja kolmandaks seganärvid.
Erutus läbib närviraku ehk polaarselt st et erutus on ühesppnaline – dendriidilt neuronile.
Sünaps on eriline närviaparaadi koht kus ärritus katakse neuronilt neuronile või neuronilt lõppelundile.
Refleks - KNS’i vahendusel toimuvat vastureaktsiooni ärritusele.
Spinaalsegmendiks egk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osi, millest väljub 2 paari närvijuuri. Inimesel on neid 31, mis jagunevad vastavalt asetusele : Kealaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5 ristluuosas 5 ja õndaosas 1.
Juhteteedeks nimetatakse samanimelisi närvikiudude kimpe.
Ülenevad juhteteed kulgevad on sensoored ja kulgevad lihastest peaajju.
Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju.
Seljaaju närve inimesel 31.
Seljaajunnärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsioon:

Kaelapõimik. Kael pea rinnanahk, vahelihas, pleuar , perikard
Õlapõimik- õlavöötme lihased ja ülajäeseme lihased ja nahk
Nimmepõimik. Kõhualuse osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased+nahk+ sääre nahk mediaalselt.
Ristluupõimik- lahklihased+nahk, vaagna ja reie tagakülje lihased + kõik sääre ja jalalihased va sääre sisepinna nahk.

Ülajäsed innerveerivad närvid ülapõimikust, alajäeset -;;- närvid ristluu ja nimme põimikutest.
Suurim ja võimsam närv- ismikunärv.
Peaaju asub koljuõõnes, kaal on 1.2-1.4kg. Ühenduses seljaajuga on piklikuajuga.
Piklikus ajus asuvad keskuse: Hingmais, südametegevus ja vasomotoorsed keskused.
Väikeaju põhifunktsiooniks: Lihaste toonus ja liigutus, tasakaaluliigutus ja kordinatsioon.
Keskaju funktsioon: Nägemiskeskus ja kuulmiskeskus.
Vaheaju taalamusest painevad retseptorid võtavad vastu ärritusi: tunenärvi lõpmetest.
Hüpotaalamuses paiknevad vegetiivse NS kõrgeimad keskused.
Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut.
Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk , hirm , pisarad , kahvatumine ja punastamine jne.
KNS’i kõrgeim osa on peaajukoor.
Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole:

Kõvakest- dura mater
Ämblikekst- arachnoidea
Soonkest- pia mater(pehmkest)

Ajudevelik - liikvor- paikneb seljaaju kanalis , ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis.
Peaajunrärvid funktsiooni alusel:

Tundenärvid- sensoorsed
Motoorsed
Seganärvid

Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv.
Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus.
Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P.
Lühiajaline mälu:

Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid , sekundid.

Pikaajaline mälu:

Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg.

Une vajadus täiskasvanud 7-8H, lapsel 10-11H.
Vegatiivne NS innerveerib siseelundeid, seedimis, hingamis , eritus, sigimis , vereringe ja sisesekretsioonieluneid. S.t eundüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. EI ALLU INIMESE TAHTELE.
Veget. NSI sümpaatikus ülekaalus erutus
Parasümpaatikus puhkeperiood
Sümpaatikuse toime südametegevus kiirenev ja silmapupillid laienevad.
Parasümpaatikuse toimel sügametegevus aeglustub ja soolte motoorika aelgustub.
Parees - lihaste nõrkus
Parlüüs- lihaste halvatus

Seedeelundkond
Suuõõs- cavum oris
Neel - pharynx
Söögitoru- oesophangus
Magu - ventriculus, gaster
Peensool - intestinum tenue
Jämesool- intestinum crassum
Pärasool- rectum
Suured seedenäärmed:

Maks- hepar – toodab sappi
Kõhunääre – pencreas –peancrease nõre

Peristaltika -soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga.
Resorptsioon - imendumine, kasutatakse seedimiseiseloomustamiseks
Eliminatsioon - e. Eritamine, eelmaldamine töödeldud toit, mi ei seegi ega imendu=väljaa
Dentitsioon – piimahambad ja jäävhambad
Defektsioon- roojamine
Toitaine – on toidus leiduvad ained( SV , valk , rasv )
Toiduaine- toit, mida inimene sööb.
Suuõõne osad:

Suuesik- vestibulum oris
Pärissuuõõs- cavum oris proprium

Nende vahel on piiriks ..............................
Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20.

Lõikehammas- dens incisivus
Silmahammas - dens caninus
Eespurihammas- dentes praemolares
Purihammas – dentes molares

Keel- lingua - funktsioonid: Kõne, imemine, toidu segmaine, mäluminem neelamine .
Süljenäärmed:

Kõrvasüljenäärmed- glandula parotis – avaneb suhu suuesikusse
Lõualuualune nääre- glandula submandibularis- avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel
Keelealune nääre- galndula sublingualis- suupõhja keelealusel kurrul

Sülge toodetakse 1-1.5L ja tema toimel hakatakse lõhustama toidutärklist (SV)
Neel- pharynx – Olemas on ninamine osa, suumine osa ja kõrimine osa. Asend püsine, 12cm pikk õõneselund.
Lümfoidne neelurõngas koosneb kurgumandlitest, keelemandlist, tõrvemandlist ja neelumandlist. Eesmärk on kaitsefunktsioon haigustekitajate eest.
Söögitoru – oesophagus - umbes 25-30 cm pikk, tema funktsioon on toidu juhtimine makku ning tema iseärasuseks on see, et ta on lihaseline ja olemas on kitsused. Tühjana kokkulangenud olekus Olema ska 3 osa. Kaelaosa , rinnaosa ja kõhuosa. Lisaks on söögitorus olemas kõverus.
Kõhuõõs- cavum abdomininis- , selle topgraafilised osad on:

Ülakõht ehk epigastrium - maks, magu sapp, kõhunääre
Keskõht ehk megagastrium – jämesool, peensool
Alakõht ehk hypogastrium- jämesool peensool, pärak

Kõhukelme - peritoneum- jaguneb 2:

Väline leste - parietaalelste, mis asub kõhuõõne ees ja külgseinal pideva kihina.Põletik=valu
Visteraalleste- sisekõhukelme,mis katab eluneid ja moodustub elundite ümber rasvkihte.

Magu- gaster, ventriculus- on j kujuline seedetrakti laienenud osa, mis paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all vasakul pool.Magu segab ja lagundab toitu. Mao osad:

Läviosa- fundus
Maokeha- corpus
Lukutiosa- pars pylorica

Maos on happeline keskkond.
Mao näärmete funktsioonid: Toodavad erinevaid maonäärme nõresid, mis lagundavad toitu ja tapavad baktereid. Mao näärmete toimimisele tekib maomahl. Maomahlas leiduv pepsinogeen lõhustab valke, lipaas, rasvu ja soolhape soodustab mamotoorikat ja suurendab mamahla nõristumist ja on bakterisiitse toimega. Maos püsib toitu 2-3H. Maomahla toodetakse ööpäevas............... Liitrit.
Peensoole osad:

Kaksteistsõrmiksool- doudeenum ~25cm
Tühisool- jejunum~ 2m
Niudesool – ileum ~3m

Tema funktsioon on toidu liigutamine, täidu täielik seedimine, bakterite kaitse, hormoonide tootmine
Peensoole limaskesta ehitus: Rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaarkurrud.Duodeenumi alguses pikkikurrud, Kurrud moodustunud limaskesta arvelt. Peensoole limaskest toodab soolenõret, ehk enteropeptidaasi. Soolemahla toodetakse 3L
Kõhunääre- Pancreas -asub epigastrumis, ulatudes hüpokondoriumisse.Mao ja maksa vahel. Peensoole juures, kaksteistõrmiksoole küle kinnitub. Osad: pea keha ja saba.
Papilla vateri on ...................................................................
Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Asub kaksteist sürmiksoolel
Kõhunäärmenõre osaleb rasva lõhustamisel. Päevas toodetakse nõret ........ L
Maks- HEPAR – kaalub 1.5kg, asub epigastrumi ülemises osas, diafragmakaare all, paremal pool.
Ehituselt on ülemine pind kumer ja sobitub diafragmale, alumine pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole.
Verervarustuse iseärasused: Maksa siseneb nii veen , kui ka arter . Põhiline vere varustus on veeni kaudu. Arteri ja veen hargnevad maksa sagarikus ja seal toimub vere segunemine .
Maksa Funktsioonid:

Laguproduktide ekskretsioon -eemaldab aminohappest lämmastikku ja töötleb seda uureaks, eritub uriiniga.
Energia allikas- muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks.
Seedetarbainete produktsioon – maksarakud toodavad sapi koostisosi(soolad,pigmendidm kolesterooli)
Sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktoreid
Detoksikatsiooni funktsioon- lõhustab mürke ja mikroobide toksiini.( alkohol )
Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon , suguhormoonid
Veredepoo ja veedepoo

Sappi toodetakse 800-1200ml ööpäevas
Sapipõis- vesica fellea- mahutab 60ml sappi, ja funktsioniks on emulgeerida rasvu ja soodustada nende lagundamist. Osaleb rasva seedimisel.
Organism omastab saabunud valgud aminohapetena, rasvad rasvhapete ja glütseroolidena ja süsivesikud monosahariididena.
Jämesool - intestinum crassum – osad:

Umbsool- caevum - 7cm
Käärsool –colon – 80 cm
Pärasool – rectum – 13 cm

Jämesoolest imendub vesi tagasi ja sela on paljud mikroobid , mis sünteesivad vitamiin K.
Jämesoole seina ehitus: Puuduvad soolehatud . Limaskest on suur näärmeväli, mis sekreteerib lima. Aitab rooja kokku pakkida. Lihaskestale on iseloomulik pikliklihaskiht. Jämesoolest imenduvad vesi ja vitamiinid .

Kuse-suguelundite süsteem
Neer – ren/ renes – parema neeru asukoht natkene madalamal kui vasak neer. Parem 12nda rinnalülu juures ja 1-3 nimmelüli kõrgusel. Neerude funktsiooniks on eritada kehast(verest) mürkaineid uriiini kujul. Eritavad valkude laguprodukte.
Nefron on koht, kus toimub uriini valmistamine, Nefronis on neerukehake, proksimaalosa ja distaalosa. Neerude verevarustuse iseäraused on see, et Arter on võrldemisi suur ja neeru läbib ööpäevas 2000L verd. Neerud puhastavad verd jääkainetest.
Kusejuha- Ureter -pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide.
Kusepõis – vesica urinaria – maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini.
Kusiti- urethra - Urethra feminina ja urethra masculina – toimib kuse eritus.
Munasari-ovarium; Munajuha - tuba uterina; Emakas- uterus ; Tupp - vagina
Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga. Valmistab munarakku, et saaks toimuda viljastumine .
Folliikulid- munasarjanääps, on koht, kus on munarakk . Sündides on need kohe olemas, pubeka eas nahhavad follikulid küpsema ja seal valmivad viljastamisvimelised munarakud . Siis folliikul lõhkeb, kui munrakk on suguküps.
Tertsiaarfollikul e. Graafi põieke- on suguküps munarakk, mida on võimalik silmaga näha.
Ovulatsioon - protsess, kus üks follikulidest lühkeb ja munarakk uhutakse koos foll. Vedelikuga munasarjast välja.
Kollakeha - on lõhkenud follikulile moodustunud kude, mis toodab kormooni nimega progesteroon.
Valkjas keha- armkude, mis jäb kollakeha taandarenemise kohale.
Progesteroon- hormoon , mida toodetakse kollakeha poolt ja mis tekitab emakas seintele platsenta ja ei lase sellele irduda.
Östrogeen- naisuguhormoon
Menstruatsioon - on protsess, mille käigus eraldub viljastumata munarakk, kuus emaka seinale tekkinud kihiga .
Ovogenees- on munaraku areng ovongoonist küpse munarakuni.
Spermatogenees- spermatosoidide valmimine.
Menstruatsioon kestab 3-5(7) päeva. Tsükkli kestvus on 28 päeva. Ovulats. toimub 14. Päeval
Munajuha on pikkikurruline, seal toimub munaraku viljastumine ja munarakk juhitakse emakasse. Asub kõhuõõnes alakõhus. Väikevaagna õõnes. Lapiti kuskil. Siseehituselt kurruline ja kaetud ripsepiteeliga. Silelihaskoeline.
Emakas asub väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Koosneb emakapõhjast, emakakehast ja emakakaelast.
Seina kihid :

Sisemine e. Limaskest- endomeetrium
Keskmine e. Lihaskest - müomeetrium
Välimine e.serooskest ehk perimeetrium

Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine.
Tupp – võtab osa sugulisel viljastamisel
Rinnanääre- mamma – ehituselt koosneb 15-20 sagarast . Sagarate ja urgete ümber rasvkude . Asub suurel rinnalihasel ja ümbritsetud sidekirmega.
Munand - testis- ehituselt koosneb 200-300 sagarast, väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale.
Munandimanus - epididymis – ripub argivahel... Hoiab endas seemnerakke.
Eesnääre- prostata - asub kusepõie põhja all . Lisab seemnevedelikule nõret ja aktiveerib seemnerakke.
Lahkliha- perineum - Asub jalgevahel, jaotub kusesuguvaheks ja vaagnavaheks.
Mehel läbivad lahkliha kusiti membraan osa, naisel kusiti ja tupp
Esmauriin- on valguvaba vereplasma sarnane vedelik, ööäevane eritushulk on 160L.
Lõplik, teisene uriin- on uriin, mis on filtreertidu ja enamus veest ja toitainetest puhas. Selle hulk 1.5L
Diurees- kusetus
Glükosuuria- uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus
Hematuuria - vere esinemine uriinis
Proteiinuuria - seisund, kui uriinis on leitav kogus valku avalise protseduuri käigus
Nükotuuria- sage põietühjendus öösel
Polütuuria- liigkusesus
Oliguuria- vähekusesus, alla 400ML
Anuuria -kuseeritise puudumine alla 100ml
Tunnidiurees täiskasvanul 50-100ml, lapsel .............

Südame veresoonkonnda süsteem
Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Veenid on versooned, milledes veri voolab elunditest südame poole.
Kollateraal - kõrvalveresooned
Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde
Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel.
Erinevused arteri ja veeni seina ehituses:

Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini
Veenidel on tagasivooluklapid
Veene on umbes 2x rohkem

Süda – cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas
Südame seina kihid:

Sisekiht- endokard – vooderdab südameõõnt
Lihaskiht – müokard – moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest
Väliskiht- epikard – on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist.

Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna.
Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri.
Südame kambrid:

Parem koda- atrium dextrum – siseneb ülemine ja alumine õõnesveen, pärgarter ja südame pisemad veresooned.
Parem vatsake - ventriculus dexter-väljub kopsutüvi
Vasak koda – atrium sinistrum- suubub 4 kopsuveeni(aretriaalne veri)
Vasak vatsake -ventriculus sinster – aort väljub (arteriaalne veri üle kogu keha)

Südame klapid, asukoht, hõlmede arv, nimetus:

Trikuspidaalklapp – valva triscupidalis- 3 hõlmne, paremal südame poolel
Mitrallklapp- valva mitralis- 2 hõlmne vaskul südame poolel
Poolkuuklapid- valvae semilunares – 3 hõlmsed, mõlemas südame vatsakeses.

Klappide funktsioon seisneb selles, et nad ei lase verd tagasi voolata vatsakestest kodadesse ja veresoontest vatsakestesse
Konoraarvereringe on südame enda verevarstus, Varsutab südant verega. Toimub parema ja vasaku pärgarteri kaudu, mis lähtub aordi algusosast ja varustab verega südamelihast.
Suure vereringe funktsioon seisneb selles, et selle abil transporditakse kõikidesse kudedesse arteriaalset verd ja kogutakse kokku venoosne veri, mis juhitakse tagasi südamesse.
Suur vereringe saab alguse vaskust vatsakesest, algab aordiga. Suur vereringe lõppeb paremas kojas ja lõppeb õõnesveeniga.
Väikese vereringe funktsioon seisneb selles, et see kannab venoosset verd kopsudesse, kus toimub gaasi vahetus ja selle tulemusel
muutub venoosne veri ateriaalseks.
Väike vereringe saab alguse paremast vatsakesest ja veresooneks on küpsutüvi – truncus pulmonis
Väike vereringe lõppeb vasakus kojas ja see lõppeb kopsu veenidega- venae pulmonales
Aordi osad:

Aort- aorta
Aordi kaar- Arcus aortae
Alanev aorr- aorta descendens

1. Rinnaaort- aorta thoracica
2. Kõhuaort – aorta abdomonialis
Aordi kaarest lähtuvad harud:

Õlavarre peatüvi – truncus brachiocephalicus

1.Parem ühine unearter – arteria carotis communis dexter
2.parem rangluualune arter – arteria subclavia dextra

Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra
Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra

Ühune unearter varustab pea piirkonda- aorta carrotis communis. Verd kogub aga ülemine õõnesveen- vena cava superior . Ülemisse õõnesveeni kogutakse veri pea, kaela , ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest.
Vena mediana cubiti on keskpidine küünarveen ja asub küünarvarre sisemisel keksmisel poolel.
Vena subclavia on rangluualune veen ja asub rangluu all?
Alumisse õõnesveeni- vena cava inferior koguneb veri väikevaagna seintest ja elunditest ning alajäsemetest.
Värati veen – vena porta - temast läheb läbi kõhuõõne paartitest elunditest tulnud veri ja suubub maksa. On jäme venoosne veresoon, mis paikneb maksarteri ja ühissapijuhaga kõrvuti. Suuubudes maksa moodustub maksa sagarikes erilisi verekapillare. Veri koguneb pärast maksast läbiliikumist maksaveenidesse, kus see juhitakse alumisse õõnesveeni
Lümfisüsteem koosneb lümfisõlmedest ja lümfisoontest. Toodab lümfotsüüte, mis võtavad osa imuunkaitse reagtsioonidest.Alguse saab kudedest. Kulgeb ainult ühes- tsentraalses suunas ja vallanud hiljme tgasi vereringesse.
Lümfisüsteem on vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest lümfisõlmede seinad on samamoodi õhukesed nagu veenidel.Samuti on neil rohkelt klappe.
Regionaalsed lümfisõlmed on kindla kohapeal olevad lümfisõlmed, mis on oa või hernetera suurused moodustised.Koosnevad lümfifollikulidest, kus paljunevad lümfotsüüdid. Asuvad ülajäsemetel küünra ja kaenlaaugus, alajäsemetel põlveõndaltes ja kubemes.
Vereloome elundid on; lümfisõlmed,põrn(splen), punane luuüdi ja osalt ja tüümus( harkelund - thymus)
Vere funktsioonid:

Transpordifunktsioon- viib O2 kudedesse ja CO2 kudedest kopsu
Kaitsefunktsioon- Kaitseb organismi võõrkehade ja haigustekitajate eest
Valgudepoo - varuainena veres olemas, kui vaja

Veri koosneb vereplasmast, ja vererakkudest:

leukotsüüdid – kaitserakud
Erütrotsüüdid – transpordib happniku ja co2
Trombotsüüdid – sulgevad viga sanaud versoone.

Inimese veregrupid on AB0. Eristatakse Antigeendie alusel.
Reesusfaktor on d antigeeni olemasolu ja selle puudumine.
Verevalgud on albumiin , globuliin , hemoglobiin ja fibrinogeen . Seovad ja transpord. erinevaid aineid.
Süstol- südame kokkutõmbe faas diastol- südame lõõgastumise faas
Südame minutimaht - ver maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja 1 minuti jooksul
Südame löögimaht- kogus, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse
Südame löögisagedus- on sagedus, mitu korda süda minutis lööb
EKG- eletrokardiogramm Tahhükardia- südamelöögisagedus üle 100
Pradükardia- löögisagedus alla 70. Vererõhk on arteriaalne rõhk, mis avaldub artertite seinale
Normaalne vererõhk on 120/80mmHG Pulsisagedus on arterite rütmiline lainenemine, mis tingitud südame tööst, Sõltub veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tegevusest,
Pulssi saab palapteerida randmelt, küünarvarrelt, kaelalt, kumebest, põlveõndlast

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 421 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

421 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Keits123 Õppematerjali autor

Kõik organsüsteemid nii eesti kui ladina keeles. Lisaks sellele lahti seletatud vähe täpsemalt iga organsüsteemi ülessanded

anatoomia ladina keel hinamiselund tugielundkond katteelundkond meeleelundid silm kõrv süda kops magu soolestik suguorganid südame ja veresoondkonna süsteem kaitsefunktsioon valgudepoo leukotsüüdid erütrotsüüdid trombotsüüdid

Sarnased õppematerjalid

docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

Hüpertoonia Normaalsest kõrgem vererõhk 34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES.

Õendus

docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused LIIGUTADA SKELETI OSI JA KINDLUSTADA SEL VIISIL KEHA JA SELLE ÜKSIKOSADE LIIKUMIST RUUMIS, MOODUSTADES nn AKTIIVSE LIIKUMIS-APARAADI. SKELETILIHASED KONTRAHEERUVAD NÄRVIIMPULSSIDE MÕJUL TAHTLIKULT, TEADVUSE KONTROLLI ALL (TAHTELE ALLUVAD LIIGUTUSED) AINULT KINDLA SUURUSEGA ÄRRITUSE KORRAL. 3. Selgitage mõisted lühidalt Kõõlus- (lad.k. TENDO). IGA LIHAS ALGAB JA LÕPEB KÕÕLUSEGA. TEMA VARAL LIHAS KINNITUB LUUDELE, KÕHREDELE, LIIGESKIHNUDELE jne. KÕÕLUS KOOSNEB KOLLAGEENSETEST SIDEKOE KIUDUDEST,ON VENIMATU JA TÕMBEKINDEL Aponeuroos- (lad.k. APONEUROSIS) LAI LINDIKUJULINE KILEKÕÕLUS Innerveerima- s.o. NÄRVIDEGA VARUSTAMA. INNERVATSIOON PÄRINEB NII SOMAATILISEST (TEADLIKUST: VALU- JA ASENDITUNDLIKKUS) KUI VEGETATIIVSEST NS-

Anatoomia

docx

Anatoomia-füsioloogia eksamiks

Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad om

Anatoomia

rtf

Anatoomia konspekt

Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina kee

Füsioloogia

doc

Ladina-eesti terminid

keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:

Anatoomia

doc

Ladina-eesti-terminid

LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS

Ladina keel

docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha,

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Anatoomia kontrolltöö II (70-131) küsimused ja vastused

70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11)  2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal.  2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.  2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid