Kasutatakse buffet-laudade juures 1 Väljastuslett Marmiidid Marmiidid 2 Alus avatud või soojenduskapiga, milles on Soojenduskapp, siinid GN-nõudele milles on siinid Marmiidil on 3 GN 1/1 suurust süvendit või GN-nõudele üks GN 3/1 süvend Seadme temperatuuri võib reguleerida vahemikus 40-90 kraadi Marmiitidele on võimalik kinnitada serveer- tasapind GN 3/1 süvendi jagamise Piisakaitse ja serveertasapind võimalused 2 Buffet-teeninduslett Marmiitide kasutamine
1muna Valmistamine Soojenda piim käesoojaks. Sega pärm, sool ja suhkur. Kui pärm,sool ja suhkur on segatud lisa piim. Sega hulka jahu ja pehme või. Jätka sõtkumist niikaua, kuni tainas kausi ja käte küljest lahti lööb. Kata kauss rätikuga ja lase soojas kahekordseks kerkida. Kalla tainas jahuga ülepuistatud lauale. Sõtku veidi ja vormi tainast kuklid. Lase küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil kerkida. Sega täidise ained omavahel. Vajuta jahuse teeklaasi põhjaga kukli keskele süvend. Määri taina servad munaga ja täida süvend kohupiimaga. Küpseta 200kraadises ahjus 15 minutit. Mõnusat nautimist!
Horisontaalstantsmasina põhimõtteskeem 1. Elektrimootor 9. Pealiugur 2. Kiilrihmülekanne 10. Ekstsentrik 3. Hooratas 11. Keps ja kangsüsteem 4. Sidur 12. Külgliugur 5. Ajamivõll 13. Matriitsipool 6. Hammasrattad 14. Matriitsipool 7. Väntvõll 15. Tempel 8. Keps Stantsimise joonis Deformeerimiskalle Stantsise lõppvagu Lõiketöötlust vajavad detaili osad 6 ava Ø6mm Ø12mm Süvend 10mm M6 ava Süvendit ei ole võimalik valmistada stantsimise teel, mistõttu kasutatakse sisetreitera, et teha detaili sisse süvend läbimõõduga 10mm. Ülejäänud avad puuritakse puuriga.
h) fossiil kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism i) pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. j) pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest k) lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. l) nõgu reljeefi suurvorm, kausitaoline süvend maapinnas, mis on igast küljest veerudega piiratud m) org reljeefi suurvorm, pikk süvend maapinnas, mis on kahelt poolt veerudega piiratud ning suubub mõnda teisse veekogusse.
– Sisseraie – kirvega tekitatud vigastus – Sisselõige – saeteekujuline vigastus – Murrend – puu langetamisel tekkiv ulatuslik välislõige – Killend – metsamaterjalist eraldunud puidukild – Nokk – metsamaterjali puudulikul läbisaagimisel jääb puiduosa – Kida – spooni või detaili servalt väljaultuv nokk – Rebis – puu langetamisel või töötlemisel paikne süvend – Muljutis – jeebus küll – Rõmelisus – spooni pinnakaredus – Torge – terava esemega tekitatud torkeava – Kriim – kitsas vagu puidu pinnal – Õnarus – freesimisel tekkiv süvend – Freesimisvajak – freesimata koht – Harjand – lõiketera vea tõttu tekkiv töötlemata pinna riba – Läbilihv – liiga palju lihvitud detail – Vaeglihv – liiga vähe lihvitud detail
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
Egiptuse arhitektuur · Vana riik- tähtsamad on püramiidid · Sakkara Dzosee IMHOTEP-astmikpüramiid · mastaba · murdpüramiid · klassikaline püramiid p. Cheopsi Chepreni Giza püramiidid Mykerinos Keskmine riik · Keskmises ja uues riigis ehtitati kaljuhaudasid ja templeid · Päikesesammas ehk obelisk · Kuulsaim tempel on varao ramses (kaljutempel) · Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeh...
kahe taldrikusilindriga Seadme tööpõhimõte Lisades kuumakäru süvendisse vett ning lülitades seadme sisse, soojeneb süvendis olev vesi. See hoiab kuumi toite soojas. Kui lülitad külmkäru sisse, siis hoiab see toitu jahedana. Taldrikujagaja soojendab taldrikuid Puhastamine ja hooldus Külm- ning kuumkärul tühejendatakse hooldusluugi kaudu. Kärudel on tavaliselt masina all veekraan, mille lahti keerates jookseb vesi välja. Peale vee välja laskmist, tuleb süvend kuivatada ning puhastada neutraalse vahendiga. Ülatasapind ning kogu käru pind puhastada neutraalse töövahendiga Ohutusnõuded Aurav vesi Lukustamata rattad Liiga kuumad taldrikud TÄNAN KUULAMAST!
2748,82 178,06667 178,90666667 2750 178 178,9 2800 177,9 178,81 2900 177,5 179,08 3000 178 179,59 tude koondtabel Profiilne Tehnoloogiline Lõpp-pikett Kasvupinnas Mulle Süvend Mulle Süvend 1+00 131,7 1370,1 0,0 1479,7 0,0 2+00 127,4 1212,5 0,0 1309,5 0,0 3+00 131,4 836,6 32,7 912,5 36,0 4+00 126,3 710,0 40,8 766,8 44,1 5+00 127,3 894,5 4,4 966,1 4,8
Mägi- ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200m Mäestik- mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest Vana mäestik- mägede tipud on nürid, nõlvad on lauged Noor mäestik- mägede tipud on teravad, nõlvad järsud Tasandik- väikeste kõrgusvahede ja väheliigestatud pinnamoega ala Madalik- kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200m Alamik- allpool maailmamere taset asuv tasandik Nõgu- suletud piirjoonega süvend, mille põhjas võib olla järv, soo Org- ühes suunas avatud piklik süvend maapinnas Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv Ookeani keskmäestik- ookeaninõos paiknev enamasti veealune mäestik Süvik- pikliku kujuga sügav koht ookeaninõos Absoluutne kõrgus- koha kõrgus meetrites merepinnast Suhteline kõrgus- ühe koha kõrgus teise suhtes
õõnestatakse figuurid. Tihti eredavärvilised. Kasutati palju VanasEgiptuses, palju kivisse süvendatult. On kasutatud ka Vanas Roomas Kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid , obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid VanaEgiptus Väga hästi kujutati reljeefidel loomi, aga ka inimeste kujusid Inimese ja loomafiguuride vahele oli lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut Päikesevalguses mõjuvad just süvend ja madalreljeefis valguse ja varju vahekord kõige paremini. Kunsti kõrgaeg 27001000a.eKr Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end relje Vanas Egiptuses sätiti surnute juukseid soengusse juuksegeeliga (2300 3500 a. ) ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end relje Sambad kaunistatud reljeefidega ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni
(segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ??Nimetage kopsude pinnad ja neil asuvad moodustised Roidmine pind( roided) vahelihasmeline, keskseinandmine. Funktsioon - peamine ülesanne gaasivahetus 14. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon
paeplatool. Kolmekümnesentimeetrise läbimõõduga lohku ei saa küll kuidagi nimetada kraatriks. Aga 1984. aastal määrasid geoloogiateadlased selle mitmemeetrise turbakihi alt leitud märgi ometi meteoriidijäljeks, mille vanuseks vähemalt 5000 aastat. Suuruselt järgmine meteoriidijälg Simuna kraater asub Lääne-Virumaal Simuna lähedal. Sealt on leitud pommilehtritaoline süvend, mille läbimõõt üheksa ja sügavus kaks meetrit. Geoloogide hinnangul märgib süvend uskumatult hilist meteoriidi plahvatuskohta. Kosmiline tükk kukkus sinna alles 1937. ja leiti 1984. aastal. Tsõõrikmäe meteoriidikraater on eelmistega võrreldes juba päris uhke. Selle läbimõõt on 40 meetrit ja sügavus kaheksa meetrit. Meteoriidikraater tehti kindlaks 1984. aastal ja
mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte murre, mida räägitakse Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus, iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine sõna algul (raav kruvi), ö esinemine õ asemel, seesütlev kääne (nurkas,selgas) 2) Läänemurret kõneldakse Lääne-
kummartati jumalanna Artemist. Asukoht, selle kirjeldus: Efesose Piirkond kannatas sagetaste maavärinate all nende laastava mõju vähendamiseks soovitati ehitada tempel soisele pinnale Kaystrose jõe suudmesse. Tänapäeva Türgi läänerannikul, toonase nimega Väike-Aasias asunud iidne linn oli üks piirkonna jõukamaid. Templi ehitamise ajal oli Efesoses ligikaudu 200 000 elanikku ning see oli tähtis usuelu keskus. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine: Vundamendi süvend kaevati hästi sügav ja süvend täiteti puusöe ja looma karvade seguga. Niisugune pinnas pidi ära hoidma templi purunemise allmaa tõukete korral. Templit ehitati u 120 aastat. Ehitise saatus: Läks põlema, siis kui sündis Aleksander Suur. Aleksander Suur ehitas templi uuesti üles ja siis pandi uuesti põlema mingi hullu mehe poolt. Huvitavaid fakte:Templi mõõdud olid 114x55 m ja see oli suurim tollaste Kreeka ehitiste seas. Sambaid oli 127 ja 18m kõrged
1.lähe jõe algus suue jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi toob peajõkke vett juurde harujõgi haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta.
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu
Väntmehhanism ja selle osad Väntmehhanism: Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Mootori kõige tähtsam osa on mootoriplokk.Plokile kinnitub enamik mootori detaile.Temaga ühes on tükis on valatud karteri ülemine pool.Ploki vastutusrikkamaid kohti on silindrid.Silindreid katab ühine alumiiniumisulamist plokikaas.Selles on iga silindri kohal süvend- põlemiskamber.Kohakuti ploki aukudega jätkuvad kaanes jahutusvedeliku ja õli kanalid.Põlemiskambrisse suubuvad sisse- ja väljalaskekanalid, mis lõppevad klapi pesadega.Peale selle on põlemiskambri seinas küünlapesa. Ploki alumist osa koosõlivanniga nim. Mootori karteriks.Selles pöörleb väntvõll ja paikneb õlivaru, et õli välja ei valguks tihendavad õlivanni ja klapikambrikaan tih...
regenereerimis süsteemi. Elevaatorid tarbivad vähe energiat suure tootlikuse juures. Koppelevaatorite tõste kõrgus on 6-12 meetrit. 6. MAGISTRAALTORUJUHTMETE EHITUSMASINAD 1) koppekskavaator kasutatakse torujuhtmetele aukude ja kraavide kaevamiseks 7. KANALIEHITUSMASINAD 1) kanaliehitusmasin teekanali ehitamiseks 2) kopp kanalite kaevamiseks 3) frees juhtmekanalite rajamiseks seina sisse tehakse süvend, kuhu peidetakse juhtmed või torustik 8. REKONSTRUKTSIOONITÖÖDEMASINAD 1) lihvimismasin ette nähtud puit-, värvi-, laki-, pahtli- ja kipspindade töötlemiseks, vajadusel värvi eemaldamiseks KÄSIMASINAD 1. METALLI TÖÖTLEMISEKS 1) metallipuur 2) metallifrees seade on mõeldud metallist detailide puurimiseks, otsfreesimiseks ja pinnafreesimiseks. 2. PUIDU TÖÖTLEMISEKS 1) höövel kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja
Laed tehakse reeglina puittaladest. Laetalad kinnitatakse seinte külge läbiulatuva hammastapiga või kalasabatapiga. Ümarpalgist laetalasid pigem tavalise laonurgaga või koerakaelanurgaga. Laetalad toetatakse kandeseintele või spetsiaalsetele postidele, mitte mingil juhul aga juhuslikele või muust materjalist konstruktsioonidele nagu korstnale, ahjule, piidale, vaheseinale vms. Palkide omavahel sidumiseks töödeldakse nende alumisele pinnale süvend, nn vara. Maja kokkupanemisel pannakse palkide vahele linavildist ribam, mis tagab palkide liite sooja- ja tuulepüsivuse. AVADE EHITAMINE (MOODUSTAMINE) PALKSEINA Avade tegemisel tuleb kõige enam arvestada, et rõhtpalkidest sein vajub paari aasta jooksul pärast ehitamist märksa madalamaks, seda nii palkide kuivamise kui ka tihendusmaterjali kokkuvajumise tõttu; see vajumine moodustab 1...2 cm seina kõrguse iga meetri kohta, ühekorruselise maja puhul kokku niisiis 3...6 cm.
Modeleeriminine-savi,plastik,plastiliin,näts,küünlavaha,sulametalli töötlemine,keraamika-põletataud savi, assamblaaz- kokku kogunemine ehk ühendamise kunst,instalatsioon-valgus,vesi,realism-reaalselt toimuv ja mitte üle hinnatud naturalism-loomulikus,stilisatsioon-teatavale stiili nõudeile kohanemine tinglike dekoratiivsete vormide somineerimine idealism-teatud asjad ülehindamine ilusamaks,paremaks,ofort-sügav tehnika,kus kasutatakse happet,tõmmis-e.estamp plaadilt ära tämmatav graafiline leht.Need on nummerdatud.enkaustika-vahamaal, freasko-seinamaali tehnika,kus maalitakse värskele märjale krohvile seko-seina maali tehnika,kuid maalitakse kuivale krohvile,sgrafiito-kandakse erinevaid värve pinnale ja pärast kraabitakse maha ,akrüülvärvid-lahustuvad veega kuid,kui kuivab ära on veel kindel ja hästi püsiv,alküüdvärvid-läikiv,lahustus kindel,võetakse nagu remondivärvi,koloriit-värvide kogu mõju süsteemipärane värv kasutus, priimamaal-vä...
Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseliik Theophanes Kreeklane suurimaid ikooni- ja seinamaailijaid Bütsantsist San Vitale Ravennas asuv kiriku kompleks,mis on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas Ladina rist rist,mille üks haru on teisest tunduvalt pikem Ravenna linn Itaalias,milles on säilinud palju varakristlikku kunsti Aatrium laes asuva valgusavaga pearuum
Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab lõpuks Peipsi järve. 2. Kuidas jõgi tekib ? Sadades jõuab maapinnale palju vett. Osa sellest imbub maasse, osa aurustub enne maapinda imbumist. Kui sajab palju ja vesi ei jõua imbuda ega aurustuda, voolab sademevesi mööda ebatasast pinnast kõrgemalt madalamale. Tekib voolusäng. 3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht. Paljude jõgede lähteks on allikad.
tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8. Mis iseloomustab rohtlat? Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud? Kõrbetaimed, nt datlipalm, harjashein, kaktus, saksauul jne 11. Mida tähendab muldade degradeerumine Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel
kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta enda alla terved külad ja linnad. KRAATER · Tulemägi on enamasti koonusekujuline · Koosneb eelmiste pursete ajal kuhjunud materjalist tuhk, purustatud kivimid, laava · Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi kraater VULKAANI EHITUS VULKAANID ON · tegevvulkaanid · puhkavad vulkaanid · kustunud vulkaanid TEGEVVULKAANID · Tegutsevad (purskavad) vulkaanid. · Vulkaani tegevus on vaibunud ning aja möödudes hakkab ta uuesti purskama. · Neid on maailmas üle 800, enamik Vaikse ookeani rannikualadel. · Euroopas on neid Islandi saarel Jaava saarel asuv Sundora ja Vahemere ääres. EDASI
kive ja veeretab neid mööda jõge allapoole. Keskjooks kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul aeglaseks muutunud vool ei suuda kaasa kanda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Alamjooks suudmealal voolab jõgi nii aeglaselt ,et ka peeneteralised setted vajuvad põhja ja kuhjuvad. Jõesäng Voolusäng - Osa vihmaveest valgub mööda ebatasast pinnast , kõrgemalt madalamale ja siis kujuneb välja voolusäng . See on pikk ja kitsas süvend, sängist saab lähte lähedal vabalt üle astuda. Üleujutused Jõgedel võib olla mitu üleujutust aastas. Jõgede suured üleujutused toovad palju pahandust . Jõgi uputab sageli üle põllud ja istandused, viib vooluga minema hooneid ja sildu. Inimesed jäävad nälga kuna toitu pole vilja koristada ei saa ja see läheb mädanema . Euroopas on sagenenud jõgede üleujutused , kuna kliima soojenemisel sulavad
Montaazitööd · kandvad aluspinnad- taluvad pinnase koormisi vähemalt 0,5 kg/cm2 · mittekandvad aluspinnad- täispinnased, huumusmullad, soostunud pinnased · huumusmuld- toimub orgaaniliste ainete lagunemine · kruus- tekkinud põhiliselt kivimitest, suurusega alates 0,5mm · liiv- suurusega 0,15-0,5 mm · täispinnas- kaevandatud pinnas · pinnase kandevõime- arvutatakse kg/cm2 · süvend- pinnase eemaldamise järel tekkinud kaevend · transsee- pinnase eemaldamise järel tekkinud kraavkaevend · kooritud pinnas- huumusmullata pinnas · aluspinnas- looduslik pinnas ehitiste all · planeeritud pinnas- vajaliku kõrguseni täidetud või kooritud pinnas · tihendatud pinnas- vibratsiooniga või muu meetodiga tihendatud pinnas · armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- alusp...
Eoeslehekesed veidi roosad. Söödav kupatatult. Tavariisikas Kübar hallikas- kuni pruunikasvioletne, vanalt tihti kahvatu-kollakaspruun limane, läikiv. Jalg ühtlaselt jäme ja õõnes, kergelt murduv. Piimmahl valge, kuivades värvub rohekaks. Eoslehekesed tihedad ja kreemikad, otse külgekasvanud. Söödav kupatatult. Tõmmuriisikas Kübara serv on sisserullunud, keskel süvend. Oliivikarva rohekas või must. Jalg kübarast heledam, laikudega ja õõnes. Eoslehekesed kreemikasvalged, tihedad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Hallipiimane riisikas Kübar hallikaspruun, serv kaetud valge kirmega, lamedalt lehterjas. Jalg heledam, ühtlase jämedusega. Ülaosas ebaselge vööde. Eoslehekesed tihedad, lühidalt laskuvad, kreemikad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Kahkjas riisikas Kübar limane, valkjalt hallikaspruun
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
Töö etapp 1 Detail kinnitatakse kolmepakilisse isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud volframmonokabriidist WC, mis suure tugevuse ja plastusega. Samuti suure elastsusega, seega ei vaja tera pidevat teritamist. Sisetreiteraga töödeldakse detaili sisepinda 5 (Ø 40 ; H29) ja 6 (H10). Pinna 6 töötlemiseks on vaja treitera suruda alla ning treida 4mm süvend sama treiteraga, milleg pinda 5 töödeldi. Otsteraga töödeldakse pinda 2 (Ø62 ; H14). Töö etapp 2 Detail paigaldatakse ümber treipingis ning kinnitakse jälle isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei-, ots- ja välistreitera. Sisetreiteraga töödeldakse pinda 3(Ø40 ; H32). Otspinda 8 (Ø86; H10) ja välispinda 1 (Ø62 ; H10) töödeldakse otstreiteraga ja astmeteraga. Töö etapp 3 Detail kinnitatakse puurpinki
tagasitäidetud pinnase tihendamine Mullatööde tehn.protsess jaguneb Põhitööd-kraavide kaevamine,põhja planeerimine ja tugevdamine,pinnase tagasitäide ja tihendamine Ettevalmistustööd-platsi vabastamine puudest,maaaluste ja pealsete kommun.ümberpigutus,hoone mahamärkimine... Abitööd-kraavide toestamine,pinnase kobestamine Muldrajatised jagunevad Alalisteks-teede muldkeha,paisud,tammid,kanalid,veehoidlad Ajutisteks-ehitustööde läbiviimiseks:vundamendi süvend,toru kraavid,veetõkked,ajutised kuivanduskraavid Eristamaks süvendeid nim.abil Kaevik-laius ja pikkus ühes suurusjärgus Kraav-pikkus ületab oluliselt laiuse Väikesüvend-ruudu kujuga enamasti ja väiksed mõõtmed Pinnase lubatud süvend toestamata Puiste-,liiv ja kruusapinnases-1m Saviliiv,liivsavi,savipinnas-1,5m Erititihe-2m Allmaapaigaldus Eelnevalt paigalduspiirkond hoolikalt läbi uurida:pinnase omadused, kommunikatsioonide
KUNSTIAJALUGU MIS ON KUNST? Sõnal "KUNST" on mitu tähendust: 1. Meisterlikkus mingil alal: · täiuslikkus mingi materjali või tegevuse valitsemises, oma kavatsuse teostamises 2. Midagi, mis pole ehtne, vaid on järeletehtud- "kunstlik" 3. Eelnevatega seoses on mitmesugused inimeste tegevused ja tegevuste tulemused: · Muusika, filmid, tantsud, teatrietendused, pildid, kujud, ehitised jm 4. Nähtavad esemed: pildid, kujud, ehitised- (mida käsitleme just kunstiajaloo ainet läbides) MÄRGID või KUJUNDID- tehisobjektid kultuuriteabe vahendaja rollis. Muidugi ei ole kultuuriteavet kõikides tehisobjektides ühepalju. Inimesed on loonud tehisobjekte, mille peamine või isegi ainus ülesanne on olnud olla kujund ja vahendada kultuuriteavet- selliseid visuaalseid kujundeid uuribki kunstiajalugu. Et kõik tehisobjektid on mingil määral kujundid, siis pole piir visuaalse ...
EESTI RAHVUSTOIDUD Juhendaja: Elle Möller Koostaja: Anneli Veinsteins MULGIKAPSAS 1 kg hapukapsaid 400--500 g pekist sealiha Click to edit Master text styles suhkrut, soola pool kl. tangu või kruupe, Second level (1--2 sibulat) Third level vett Fourth level Valmistusviis Fifth level Kapsad ja liha panna keedunõusse, nende peale pestud tangud. Valada veega üle ja hautada kaanega kaetult tasasel tulel või ahjupotiga ahjus, kuni kõik toiduained on pehmed. Maitsestada soola ja suhkru...
kombineeritud. Vooluhüpe jaguneb: a) eemaldunud hüpe b) hüpe jalamil c) kaetud hüpe. Kiirvool tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika uurib tasakaalus olevat vedelikku
Virsik Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 510 cm pikk ja kaalub keskmiselt 7075 g. Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid. Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid. Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu
processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL kiilluu keskel asuv süvend fossa hypophysialis HÜPOFÜÜSI AUK canalis optikus -SILMAKANALID foramen ovale,- OVAALMULK rotundum et spinosum (VIIMANE) OGAMULK fissura orbitalis superior ÜLEMINE SILMAKOOPALÕHE lamina medialis et lateralis proc pterygoidei - LATERAALNELESTE os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI
Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku
kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. 10. 11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini. 12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. (14)13. pankrannik,skäärrannik,järskrannik,laugrannik,fjordrannik (16)14. Moreen on sorteerumata liustikusete.
geodeedid ära märkinud seejärel seotakse nad vastavalt olukorrale keevisliidestega, betooniga ja armeeringuga. Lisa 5. 3.2.9. Süvendi tagasitäide Kui vundamendi seinad on üles laotud, hakatakse teostama tagasitäidet. Tagasitäiteks vundamendi sisse paigaldatakse teleskooptõstukiga Cat TH 414 ehitusliiv, mis tihendatakse pinnasetihendajaga Swepac FB 465'ga, selle peale kergkruus soojustuseks ning tagatakse valmidus betoonpõranda valamiseks. Vundamendist välja jääv süvend täidetakse kergkruusaga ning viimaseks 200 mm. kihiks jääb kasvupinnas ehk haljastuskiht. Lisa 4. 3.2.10. Betoonpõranda rajamine Maja sisse tagasitäitena paigaldatud kergkruus on aluseks tulevasele betoonpõrandale, 100 mm armeeritud betoonplaadile. Tööde käigus osaleb 4 töölist, lisaks viimasel päeval betooni pumi juht. 3.2.11. Haljastuskihi rajamine Haljastuskiht rajatakse hoone välisperimeetri ümber, kogu väljakaeve ulatuses 0,2 meetri paksuse
sulam. Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud & suurema osa gaasidest kaotanud magma. Vulkanism maasisese soojusenergia poolt põhjustatud nähtuste kogum, mille tagajärjel magma & gaasid tungivad maapinnale. Magmakolle sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava. Lõõr lõhe või tunnel vulkaanikoonuses, mille kaudu voolab välja laava. Kraater lehtrikujuline maapinna süvend, mis võib olla tekkinud vulkaanipurske või meteoriidi langemise tagajärjel. Vulkaan tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse saadustest tekkinud koonuse- või kuplikujuline kuhik. Tegevvulkaan vulkaan, mis purskab vahetevahel või pidevalt. Kustunud vulkaan vulkaan, mille purskamisest ei ole ajaloolisest ajast pärinevaid andmeid. Kuumaveeallikas kõrge teperatuuriga põhjavee looduslik väljavool maapinnale.
(1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e
[4] 2.2.4. Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla Vundamendi taldmike alla rajatakse 0,3 m paksune killustikukiht. Killustik laotakse ühtlaselt kaevatud pinnase põhja ning seejärel tihendatakse, et oleks võimalikult ühtlane alus. Taldmikuplokid paigaldatakse tihendatud killustikukihile. [4] 2.2.5. Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus Taldmikublokkide paigaldamiseks tuleb esmalt tasandada süvend killustikuga ning seejärel paigaldatakse vundamendi taldmikublokid lindina killustikpadjale. Taldmikublokkide tõstmiseks kasutatakse enamasti kraanat. Paigaldatud vundamendiblokkide võimaliku nihkumise vältimiseks täidetakse vundamenditagused pinnasega, mis tihendatakse mehhanismidega. [4] 2.2.6. Vundamendi seinaplokkide paigaldamine Vundamendi seinaplokid paigaldatakse taldmikule ning seotakse omavahel 20 mm paksuse mördikihiga
koda e. Ivan ja samuti kambrid õpilastele. Mosee-pühakoda (hakati ehitama 7. Sajandil). Põhitüüp: müüriga ümbritsetud õu, mille keskel kaev, ühel küljel suurem madal saal, mis on sammastega jaotatud löövideks. Tambuur Sale silinderjas akendega ruum peakupli all Ikoon usulise sisuga pilt Ikonoduulid Ikoonide pooldajad Ikonoklastid Ikoonide vastased Ikonostaas kooriruumi ja kogudusele mõeldud kirikuosa vahele jääv sein, mis kaetud ikoonidega Petik lame süvend arabesk abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv. Ornamentika erinevatest materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Transept e. ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Empoor koguduseväär e. rõdu Varakristlik ehitustüüp eeskujuks Rooma arhitektuurist pärit basiilika. Basiilika, Lööv,
Konsooli kõrgushälve (Lk) ±8 ±5 Konsooli mõõdud (lk, bk, hk) ±8 ±5 Konsooli nurgahälve (r) ±5 ±3 Tarilapid (t) - pikisuunas (t1, t2) ± 15 ±8 - põiksuunas (t3, t4) ± 10 ± 10 - pinnas ±5 ±5 Ava süvend (t) ± 15 ± 10 Peitkonsoolid Vastavalt peitkonsooli valmistaja tolerantsidele · Talad, riivid Mõõtmise koht Lubatav hälve (mm) Normaalklass Eriklass Pikkus (L) ± 15 ± 10
randniitudel, märgadel puisniitudel ja hõredates lodumetsades. Tegutsemise iseärasused Päeval seisab puhketundidel sageli mätta varju peitunult, pea õlgade vahel. Toitumise ajal on tikutaja väga elav (jookseb, haarab putukaid). Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesapaiga valikul on tikutaja vähenõudlik. Talle sobivad mitut tüüpi sood ja niisked niidud, sageli metsaharvudki. Pesa asub enamasti mõnel mättal, see on kuivade rohukõrtega vooderdatud lame süvend. Täiskurnas on neli muna, mõnikord kolm või viis. Munad on pirnikujulised, oliivrohelised või helepruunid hallikaspruunide laikudega. Toitumine Tikutaja toitub ussidest, nälkjatest, kahetiivalistest, mardikatest ja nende vastsetest, mõnikord nokib ka taimeseemneid. Veel olulist Monogaamne, kevadel moodustuvad paarid, ent isalind ei võta ei pesa rajamisest ega munade haudumisest osa. Nende toimetustega tegeleb emalind. Vaenlased Tikutaja vaenlasteks on kõik kullilised, samuti kärp
Fourth level Fifth level § Linnakohale aatompommi viinud lennukit juhtis Paul Warfield Tibbets § Ta suri 2007. aastal, olles 92 aastane Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TUUMAPOMMIST § 3,3 meetrit pikk ning 4131 kilogrammi raske § Pommi lennukisse toimetamiseks tuli kaevata spetsiaalne süvend, kus pomm siis lennuki pommiruumi tõsteti. § 1944. aasta sügisel alustas Tibbets õppelende. Utah' osariigi Wandoveri lennuväljalt startinud pommitajad pidid 10 000 meetri kõrgusel pärast "pommiheitmist" sooritama järsku vitraazi ning selle 40 sekundi jooksul, mil pomm maapinnani langeb, eemalduma plahvatuskohast vähemalt 13 kilomeetri kaugusele. SAATUSLIK PÄEV § 1945. aasta 1. jaanuari hommikul nägid Hiroshima elanikud oma linnakeses
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lõiked Referaat Koostaja: Janno Roosipõld Juhendaja: Albert Ustimenko Õppegrupp: AT13 Viljandi 2013 Lõiked Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:001 (E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. Lõige on kujutis, mis saadakse objekti mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole. Lõike tegemine ühes kujutises ei kohusta seda tegema teises kujutises. Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm k...
Valmistamine: Pane kartulid soolaga maitsestatud vette, puista pestud ja nõrutatud tangud nende peale. Hauta kaane all madalal kuumusel, kuni tangud on täiesti pehmed (kartulid valmivad tavaliselt kiiremini). Sega poti sisu puulusikaga enam-vähem ühtlasks ja lisa vajadusel soola. Kastmeks kuumuta pannil tasasel tulel tükeldatud seapekist rasv välja ja lase pruunistuda. Puista hulka peenestatud sibul ning maitsesta soolaga. Jaga puder taldrikutesse, tee iga portsjoni keskele süvend ning tõsta sinna pekikastet. Kõrvale paku külma piima. Rukkijahuvaht I viis Vaja läheb:1 kl rukkijahu kohta arvesta 2 kl marja- või õunamahla (kui mahl on hapu, siis ka 100 g suhkrut), 1 l vett. Valmistamine: Pane morsikanguses ja -magususes mahl keema. Seejärel sega hästi kloppides juurde rukkijahu. Keeda kogu aeg segades 15–20 minutit ja jäta jahtuma. Kui rukki-mahlamass on leige, vahusta, kuni see muutub heledaks ja kohevaks. Serveeri külma piimaga. II viis
· Menhir proksiaegne usulistel eesmärkidel püstitatud kivisammas · Minuskel väiketäht · Monument mälestussammas, ausammas · Mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest vm materjalist kokkusobitatud pilt või ornament · Munk erkuna või kloostris elav usule pühendunud mees · Müüt mustend jumalatest või kangelastest · Müstiline salapärane · Natüürmort elutute esemete kujutis kunstis(vaasid, muusikariistad,jahisaak) · Niss süvend seinas · Nümf noore naise kujuline loodushaldjas kreeka müütides · Ornament ilustus, kaunistus · Orvand voldiliste servadega merekarpi meenutav ornament rokokookunstis · Ovaal munakujuline kõverjoon · Palazzo suur ülikute ja jõukama kihi linnaelamu renessansi ja barokiaegses Itaalias · Panoraam ülevaatlikult nähtav maastik , avar vaateväli · Perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest
(1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
