QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s) Löögisagedus mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70) Löögimaht kui palju verd pumpab süda ühe löögiga vereringesse (70 ml) Minutimaht kui palju verd pumpab süda ühes minutis. Löögisagedus x löögimaht = minutimaht Vererõhk. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Süstoolne: kui veri pumbatakse aorti. (110-115 mmHg) Diastoolne: kui südamelihas lõtvub. (80-90 mmHg) Vereringed. Suur e. kehavereringe Väike e. kopsuvereringe Algab vasakust vatsakesest, lõpeb Algab paremast vatsakesest, lõpeb paremas kojas. vasakus kojas. Annab kehasse ära toitained ja hapniku. Annab kopsudesse ära jääkained ja
Aatrioventikulaarsõlm-sealt lähtub hissikimp-hissikimp jaguneb kaheks sääreks: vasakuks ja paremaks, need omakorda hargnevad purkinie kiududeks. Need lõppevad südamelihasel südametipu piirkonnas. Südame löögisagedus ja minutimaht Südame löögisagedus on kokkutõmmete arv minutis. Löögimaht on ühe kokkutõmbega südamest väljapaisatav vere hulk. Täiskasvanul keskmiselt 70mL. Minutimaht on minutis väljapaisatav verehulk. Minutimahu saab kui löögimaht korrutada sagedusega. Kui löögimaht on 70 ja sagedus 70, siis on löögimaht keskmiselt 4.9 liitrit. *Iga kokkutõmbe järel jääb südamesse aga teatud kogus verd. Seda jäänud verd kutsutakse jääkmahuks. Tema suurus on ligikaudu 70mL. Kui jääkmaht suureneb, siis on tegemist südamepuudulikkusega. Südamerütm kiireneb. Tekib tsüanoos(naha ja limaskestade siniseks muutumine-CO2-e on veres rohkem kui seda peaks olema, eriti tugevalt on see
pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. Südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Süstoolne toon tekib süstoli alguses madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses kõrgem ja katkendlik. Mõõdetakse fonokardiograafia abil meetod, mis võimaldab uurida südame tone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis. · Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e.süstoolne maht vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab: 60-80 ml rahuolekus. 100 140 ml kehalise töö ajal. Sõltub: südamesse saabuva vere kogusest ; südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab 1 min.jooksul: 5-6 l rahuolekus ; 25-35 l kehalise töö ajal. Iseloomustab: südame tõõvõimet ; organismi verega varustamise intensiivsust.
11) Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest 4. Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele) 5. Keha ainuke veen, mis toob südamesse arteriaalset verd – kopsuveen 6. Tunnused, mis iseloomustavad veene: Seinad on lihaselised Seintel on klapid Viivad verd südamesse Kõige väiksem vererõhk 7. Milline tähtsus on vererõhu erinevustel veresoonkonna eri osades? Millistes veresoontes on rõhk suurim, kus väikseim? Vererõhk südame lähedal on suurem, mida kaugemal südamest seda madalam
5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml (sõltub inimese pikkusest, kaalust, treenitusest). Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7. Aastasel 23, 12 a 40 ml, 13-16 55-60 ml. 2 Südame minutimaht on verekogus, mida süda 1 minutiga välja pumpab. Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult
Vastus: Need on veresoonte kolm põhitüüpi. Südamest väljuv suur arter (aort) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veresoonte seinte lihased suurendavad või vähendavad veresoonte läbimõõtu, jaotades niivisi verd organite vahel ja muutes sellega vererõhku. 5. Millest sõltub südame löögisagedus ja löögimaht. Vastus: Füüsilise koorumuse, ehmatuse või raevu korral hakkab süda intensiivsemalt tööle. Südame tööd võib aeglustada äkiline ja tugev külmaärritus. Tugev kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust ning südame löögisagedus kiireneb. Löögimaht sõltub südamelihasest ja südame mahust. 6. Treenimise mõju südamele. Vastus: Kui inimene treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht,
Selle tulemusena inten gaasivahetus, kudedesse rohkem O2 ja eemald CO2. Samuti vereringe intens, tekib liigne soojus. Veri kannab soojuse naha pinnale, kus saab üle kanda, sp nahk punane. Suureneb higistamine- jahutab keha, organism kaotab vett ja soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine. Koormuse lõppedes taastatakse ATP varud, mille järel tasutakse hapnikuvõlg. Treeningu käigus suureneb südamelihas, suureneb löögimaht. Mida treenitum, seda väiksem löögisagedus südamel. Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb, kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Muutused hindamises ja vereringes aitavad omastada rohkem O2. Mõõdukas koormus parandab lihaste toonust ja vastupidavust. Lihased muutuvad suuremaks (suureneb ristlõike pindala), oskus lihaste tööd kordineerida. Treenides suureneb lih võime omastada O2. See saavutatakse
taastu organismi normaalne olek kohe. Mida treenitum on inimene, seda kiiremini taastumine toimub. Koormuse kadumisel taastakse ATP varud lihastes ja eemaldatakse organismi kogunenud piimhape. Kui treening toimub pidevalt kohaneb organism aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Mängides aktiivselt ja regulaarselt tennist reageerib südamelihas sellele nagu iga teinegi lihas ta suureneb. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht ehk vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Treenimise tulemusena tugenevad ka hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda sellega paraneb oluliselt organismi gaasivahetus. Ning kõigetipuks paraneb ka lihaste toonus ja vastupidavus, mis võimaldavad aina aktiivsemalt ja edukamalt treenida.
alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond, mürgid. 6. Lühiajaline treening : (anaeroobne) O2 tase organismis väheneb, CO2 tase suureneb, piimhape suureneb, veresuhkur alaneb ja glükogeen väheneb, Vesi ja soolad vähenevad Pikaajaline treening: (aeroobne) lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, ainevahetus kiireneb, südamelihase ja löögimaht tugevneb, vaimne töö paraneb sest aju verevarustus muutub paremaks 7. POOLELI VEEL 7. Energiakulu organismis, millest sõltub : sõltub: soost, füüsilisest koormusest, kehamassist, pärilikkusest, vanusest 8. POOLELI 8. Vananemisel toimuvad muutused kehas : 9. 9. Maksa ülesanded : * glükoosi sidalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon, * veres leiduvate
intensiivsuse Muutused organismis: • Töö algul tekib pidurdus paljudes somaatiliste ja vegetatiivsetes keskustes (negatiivse induktsiooni tulemusel – mida raskem ja harjumatum töö, seda tugevam pidurdus) • Organismi kõik süsteemid ei saavuta tööks vajalikku taset üheaegselt Vegetatiivsed muutused: • Süveneb rahuoleku siinusarütmia • Lüheneb südametsükli pikkus • Suureneb südame löögimaht • Tõuseb arteriaalne vererõhk • Hapniku tarbimine jääb maha hapnikuvajadusest Sissetöötamise pikkus: • Doseeritud tööl 1 – 3 minutit • Sõltub treenituse astmest • Sõltub eelsoojendusest SISSETÖÖTAMINE ON LOOMULIK JA ORGANISMI KOHANEMISEKS VAJALIK PROTSESS 20. Püsiseisund ja näiline püsiseisund. • NÄILINE – Hapniku tarbimine lagiväärtuse tasemel või sellega võrdne – Pidevalt kasvav hapniku võlg
Fentolamiin, johimbiin, prasosiin, tolasoliin- vet medis väga ei kasutata, aga saab veresoonte laiendamiseks kasutada 17. Alfa-blokaatorite toimed südamele? Südame ülestimuleerimine, arütmiad. 18. Beeta-blokaatorid? Dikloroisoproterenool.- igivana, enam ei kasutata Selektiivsed ja kombineeritud 19. Beeta-blokaatorite peamised toimed? Südame jõudluse alanemine, rütmi aeglustumine, müokardi hapnikutarbivus väheneb, minuti- ja löögimaht langevad; glükogenolüüs; bronhide lõõgastumine, konstriktsioon. 20. Beeta-blokaatoritega seotud ohud? Südamehaigetel: südame dekompensatsioon ja südame töö häired. Astma haigetel kombineeritud võivad veelgi ahendada
· kõhu kinnisus · toiduainete talumatus IV Organism tervikuna: · väheneb kehaline jõudlus · häirub bioloogiline kell Lühiajaline treening · Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad · Veresooned laienevad · Higistamine vee kaotus janu ja unisus ; soolade kaotus tekivad krambid · Pärast pingutuse lõppu ei taastu organism normaalne olek kohe Pikaajaline treening · Kopsumaht suureneb · Südamelihas tugevneb löögimaht suureneb · Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene
*Närvisüsteem & meeleelundid- Vahendab & töötleb informatsiooni. (lk.70) *Ringeelundkond- Transpordib kehas aineid (Organism-elundkond-elund-koed-rakud) 5.Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Rakud vajavad vett, hapnikku, toitaineid(energia tootmiseks- glükoos peab rakku jõudma) 6.Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust. 7.Treeningu mõju: *südamelihas suureneb, südamekambrite maht suureneb ning ka südame löögimaht e vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab *veresooned tugevnevad-võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu *tugevnevad hingamislihased-võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda ehk kopsude ventilatsioon paraneb. Kopsumaht suureneb, samuti suureneb kopsualveoolide pindala, mis parandab oluliselt gaasivahetust.
-vastsündinul 200 g/l -väikelapsel 129 g/l -noorukitel (11-15 a) 134 g/l -meeste 130-160 g/l -naistel 115-145 g/l Kui hemoglobiin on madal ei saa organismi erinevad koed piisavalt hapnikku. 72. Aneemia. Ehk kehvveresus. *normist madalam hemoglobiinitase *normist madalam erütrotsüütide arv 76. Südame suhteline mass, südame talitluse näitajate ealised iseärasused. Täiskasvanul moodustab südame mass 0,5% keha üldmassist, vastsündinul 0,9% keha üldmassist. Südame löögimaht kasvab aasta aastalt: 8 aastasel on südame keskmine löögimaht 25 ml, 13 aastasel 36 ml, 15 aastasel 42 ml ja mittetreenitud täiskasvanul 60 ml. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema südame löögimaht ning seda kiiremini peab verevarustuse tagamiseks töötama tema süda. Keskmine südame löögisagedus on vastsündinul 140 lööki minutis, 8 aastasel 90 l./min., 15 aastasel 76 l./min. ja täiskasvanul 60 l./min. 77. Südametegevuse respiratoorne arütmia. Hingamisarütmia
Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l
Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad,muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l
Eristatakse: -süstoolne toon(tekib süstoli alguses- madal ja kestev) - diastoolne toon(tekib diastoli alguses- kõrgem ja katkendlik) Mehhaanilised nähtused südames- III-südametoon- Selle põhjustab südame vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul. IV-südametoon- tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Neid inimese kõrv ei kuule vaid registreeritakse aparaadiga. 8. Südame löögimaht ja minutimaht. Millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, Muutused kehalisel tööl? Minutimaht-vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul Iseloomustab südame töövõimet, organisme verega varustamise toimet Rahuolekus- 5-6 l Kehalisel tööl- 25-35 l Millest sõltub: - löögimahu suurusest - löögisagedusest - hapniku tarbimise vajadusest - töö võimsusest
Süda ja vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Liikumise mõju vereringeelunditele Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja
Sekundaarne reaktsioon vallandub kiiresti, ägedalt, (et minutis läbiks südant sama kogus verd, peab väljutama Idasse? suunatud konkreetse mikroorganismi vastu seega lühem väiksemate portsionitena lühemate ajavahemikute tagant see on sellepärast, et läände liikudes on kell vähem ja oled ja efektiivsem. = südame löögimaht langeb, löögisagedus tõuseb ja üleval kuni seal paigas öö saabub ehk lähed magama mitu- minutimaht säilib) mitu tundi peale ärkamist ja ei maga piisavalt end välja. 4 Miks suureneb treeniva sportlase hinamisteede (kui võtta arvesse vererõhu tõusu vt eespool, siis haigestumisrisk
varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Seevastu küllaldane kehaline aktiivsus aga säilitab elundkondade tegevuse, aitab seda parandada. Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Liikumise ajal töötavate lihaste arterioolid laenevad, seega lihaste varevarustus paraneb. Regulaarse treeningu tulemusena tekivad vereringeelundite ehituses ja talitluses püsivamad muutused.
toimuks kiiresti, nt oksendamine (uus okserefleks on järgmise alguseks), vere hüübimine, sünnitamine. 7. Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet. Ärritav info regulatsioon surutakse alla. Nt hingamise ja vereringe regulatsioon. 8. Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Vere CO2 sisaldus tõuseb pH väheneb info vegetatiivsesse närvisüsteemi, O2 puudus südame löögisagedus ja löögimaht suurenevad, pulss tõuseb, hingamine sageneb 9. Kuidas mõjutavad adrenaliin, lihaste töö ja vererõhk südame tööd? Adrenaliin valmistab organismi põgenemiseks (hirm), südametöö kiireneb, vererõhk kui on liiga kõrge, siis südametöö aeglasem, kui on liiga madal, siis südametöö kiire, lihaste töö südame löögisagedus kasvab, sest veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima 10. Kirjelda kuidas toimub veresuhkru sisalduse reguleerimine?
esimese ja teise tooni vahel, peaks tegemist olema süstoolse kahinaga ja on tingitud südame õõnte suurenemisest; südameklappide muutumine (deformeerumine) tegemist võib olla ka nn funktsionaalsete kahinatega, mille puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt: südamesagedus x löögimaht. 72. Minutimahtu saab suurendada normaalse koormusega sportimise ja mõõduka füüsilise töötamise teel. 73. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia (nimetage vähemalt 3 substraati) kreatiinfosfaat, adenosiintrifosfaat(ATP), rasvad, piimhape, glükoos. 74. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: kiirendab erutuse toimet, löögimaht suureneb. 75. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: erutuse
25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu kiirenemisest palaviku, aneemia või füüsilise koormusest. 25. Südame minutimaht on minutis kopse läbinud õhumaht ja selle saab arvutada järgmiselt: südame minutisagedus x südame löögimaht. 26. Minutimahtu saab suurendada füüsilise pingutuse teel. 27. Väljutatud vere mahu suhe vatsakese kogumahuga diastolis on normaalselt puhkeolekus 70-90%. 28. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia energia glükoosist, püruvaadist piimhappest, kultamiinhappest ning amino- ja rasvhapetest (nimetage vähemalt 3 substraati). 29. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt:
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
rahuolekuväärtusega Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Mõlema vatsakese minutimahud peavad olema võrdsed, et kuskil vereringes ei tekiks verepaisu. Erinevate koormustega kohanemisel mõjutavad südant tema enda regulatsioonimehhanism (intrakardiaalne e. südamesisene regulatsioon) ja ekstrakardiaalsed tegurid (vegetatiivne närvisüsteem ja humoraalne regulatsioon). 2. löögimaht - normaalselt 70 ml - väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. See näitaja võib üsna suures ulatuses (~20%) kõikuda, kuna südame löögisagedus pole ühesugune, süda võib olla erinevatel inimestel erineva suurusega, koormus ja treenitus võivad olla erinevad. 3. löögisagedus (frekvents) normaalselt 60-80 korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Nii tõuseb löögisagedus
· suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames · Südamelihas suureneb · Suureneb südame löögimaht · Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes · Hingamislihased tugevnevad, paraneb ventilatsioon · Suureneb kopsumaht · Suureneb alveeoolide pindala, paraneb gaasivahetus 3. Muutused lihastes · Lihased suurenevad, paraneb lihastoonus, vastupidavus
8. Veresuhkrusisaldust veres reguleerib insuliin. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, toodavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. 9. Maks puhastab verd mürkainetest. 10. Inimesel tekib janutunne, kui veekaotus ulatub umbes 0.5% kehamassist. 11. 12. 1) südamelihased suurenevad ja seoses sellega suureneb ka löögimaht 2) tugevnevad hingamislihased ja kopsumaht suureneb 3) skeletilihased suurenevad( suureneb müofibrillide hulk ja sidekoe hulk) 4) suureneb oskus lihaste tööd koordineerida st. liigutused muutuvad täpsemaks 5) suureneb lihaste võime omastada hapnikku ja toota ATP. 13. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Lühipäevataimedel moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi
uriin 14. Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine? Reabsorbtsiooni 15. Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Hapniku hulk väheneb,, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb , kehat. tõuseb, veresuhkru taseme tõus 16. Milles seisneb energeetiline pidevus? Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel 17. Milline on treeningu pikaajaline mõju südamele ja veresoonkonnale,kopsudele ja lihastele? Suureneb südame löögimaht,kopsumaht ja lihaste anaeroobne töövõime, tugevdab veresooni 18. Millised muutused toimuvad seoses vananemisega luustikus? Sigimiselundkonnas? Toimub luude hõrenemine(osteoporoos). Liigesepõletik Meeste viljakus väheneb, naised muutuvad viljatuks ligikaud 50-aastaselt VÕRDLE 1. Neuraalne Humoraalne NS vahendusel Hormoonide
Reesusfaktori süsteem, k erütrotsüüdi pinnal Dantigeen või puudub see. Muidugi esineb veel teisigi gruppe, näiteks Kell süsteem, 28. Mis on reesusfaktor? Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol. EKG ehk elektrokardiogramm (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.) Tahhükardia on südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia on südamefrekvents alla 60 korra minutis. Hüpotoonia Kõrgenenud vererõhk
Eeskätt tuleks taastada vedeliku tasakaal ning sellega ka vereringet. Hüpovoleemilised patsiendid taluvad halvasti üldanesteesiat. Paljud anesteetikumid põhjustavad veresoonte laienemist mis oma korda pärsib kompensatoorsete mehhanismide toimet varajases kompensatoorses šoki faasis. Kõhuõõne avamine vähendab järsku kõhuõõnesisest rõhku põhjustades venoosset staasi ning sellega väheb südame löögimaht (südamest väljuva veremaht). Kõhuõõne vältimatu avamist (Emergency laparatomia) teostatakse sagedamini kahel põhjusel: hüpovoleemia raviks (äge verejooks, suurte veresoonte obstruktsioon organikeeru tõttu) sepsise ärahoidmiseks Lisaks: Stressis loomad võivad muutuda immuunosupressiivseks ning nende paranemine venib. Väga oluline on, et loom tunneks ennast nii enne operatsiooni kui ka pärast operatsiooni turvaliselt
29. Palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. 30. Energiallikad füüsilise pingutuse korral: Kuni 10 sekundit lihastesse talletunud ATP lõhustamine ADPks ja AMPks. 10-60 sekundit anaeroobne glükoosi lagundamine 2 ATP-d ja piimhape Üle 60 sekundi glükoosi aeroobne lagundamine 38 ATP-s, vesi ja süsihappegaas 31. Treenitud inimese organism: süda lihas tugevneb, löögimaht suureneb, veresooned tugevamad, veresoonte lupjumine väheneb kopsud kopsumaht suureneb, alveoolide pindala suureneb, lihased tugevnevad lihased rohkem mitokondreid, lihaste töö kordineeritum, müoglobiin aitab O2 siduda 32. Muutused inimese vananemisel: juuste hõrenemine või täielik väljalangemine lõhna- ja maitsetundlikkuse, kuulmise, nägemise nõrgenemine ajukoore rakkude vähenemine kopsumahu ja südamemahu vähenemine
Inimestel migreeniravim – ahendab nõrgas toonuses ja laiendab kõrge toonusega veresooni. 18. Beeta-blokaatorid? Toimemehhanism – otsene valikuline β retseptorite blokaad, lõpevad β efektid sümpaatiliselt innerveeritavatelt elunditelt 19. Beeta-blokaatorite pemised toimed? Kardiovaskulaarsüsteem: a. Alaneb südame jõudlus b. Aeglustub rütm c. Väheneb müokardi hapnikutarbivus d. Langevad minuti- ja löögimaht Läbivad HEB, tekib KNS toime – suurtes doosides depressiooni nähud. Rambipalavikuvastane toime. Ainevahetus: südames ja skeletilihastes tõuseb rasvhapete kontsentratsioon. Glükogenolüüs • Hingamisteed – alluvad sümpaatilisele innervatsioonile. Segatüüpi β blokaatorid pärsivad bronhide lõõgastumist, tekitavad konstriktsiooni. See eriti ohtlik astmaatiliste seisundite korral. – Mitteselektiivseid β blokaatoreid astmaatiliste
Ka südameõõned on suurenenud. Seoses sellega jääb puhkeseisundis pärast igat süstolit südamesse rohkem jääkverd, kui treenimatuil. Pingutussituatsioonis aga kasutatakse see peaaegu täielikult ära löögimahu suurendamiseks. Adaptatsioon vastupidavustreeningule kindlustab suurema löögimahu 9 mis tahes pingutuse sooritamisel. Suurem on ka maksimaalne löögimaht. Kuna submaksimaalse pingutuse korral on südame löögisagedus treenitud inimestel madalam, siis vajalik vereringe intensiivsus saavutatakse vähemate, kuid tugevamate südame kokkutõmmetega kui treenimata inimestel. Äärmuslike pingutuste puhul on südame löögisageduse tõus treenitud ja treenimata inimestel peaaegu sama, kuid suurem maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel.
kui istudes ja lamades. Löögisagedus tõuseb ka erinevate emotsioonide korral ( viha, hirm jt.). Kehaliselt aktiivsetel inimestel on südame löögisagedus madal, seda nähtust nim bradükardiaks, löögi sagedus võib olla isegi alla 40. Lihastöö põhjustab südame löögisageduse tõusu tõus kuni 150-200 ja isegi enam. Löögisageduse tõus 200 löögini minutis ei ole organismile enam efektiivne, kuna halveneb kambrite verega täitumine ja südame löögimaht väheneb ning halveneb pärgarterite verega täitumine ning sellega seoses südamelihase verega varustamine. Doseeritud tööl on südame löögisagedus tihedas seoses sooritatud töö võimsusega. Enamikul juhtudel löögisagedusel 180 korda minutis saabub organismi hapnikuga tarbimise maksimum. Edasine löögisageduse tõus võib põhjustada löögimahu languse, mis vähendab organismi aeroobset töövõimet. 9. Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG).
aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad.Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Treeningu pikaajaline mõju lihastele: Toimuvad muutused südames, kopsudes,lihastes. Südamelihas suureneb treenimisel,suureneb südameklambrite maht, südame löögimaht, vere hulk,mida südamelöök edasi pumpab, tugevdab veresooni, vähendab vanemaseas ateroskleroosiohtu. Treenimise tulemusena tugenevad hingamislihased, kopsumaht suureneb, kopsude ventilatsioon paraneb, võimalik omastada rohkem hapnikku. Muutused lihastes: paraneb pika treeninguga lihaste toonus ja vastupidavus, lihased suurenevad, suureneb oskus lihaste tööd koordineerida.Suureneb lihaste võime omastada hapnikku, suureneb lihaste võime
· intensiivistub vereringe nahas (lihaste töö tulemusena vabaneb soojus), mis soodustab liigse soojuse kiirgamist keskkonda · suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames: Südamelihas suureneb, Suureneb südame löögimaht, Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes: Hingamislihased tugevnevad, paraneb ventilatsioon, Suureneb kopsumaht, Suureneb alveeoolide pindala, paraneb gaasivahetus 3. Muutused lihastes: Lihased suurenevad, paraneb lihastoonus, vastupidavus. Paraneb lihaste koordinatsioon (oluline antagonistlike lihaste kasutamisel). Suureneb
erütrotsüütide arv N-4,0-5,5x1012 M-4,5-6,0x1012 rakku liitris leukotsüütide arv 4,0-8,8x109 rakku liitris trombotsüütide arv 150-400x109 rakku liitris Vere maht 6-8% kehamassist. Mehel 5 või enam liitrit, naisel 4-4,5 liitrit. südamelöögisagedus ehk frekvents 60-80 minutis Normaal vererõhk 120/80 Südame minutimaht vere maht mille parem/vasak vatsake paistab välja minutis 5 liitrit Südame löögimaht vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal vatsakesest välja pumbatakse 70ml Süljeeritus on 1-1,5 liitrit ööpäevas tunnidiurees lapsel tunnidiurees on täiskasvanul 50-100ml Sappi sekreeritakse ööpäevas 800-1200ml Seedemahlu toodetakse ööpäevas kokku umbes 7 liitrit: sülge 1l, maomahla 1,5l, 0,75l sappi ja sapphappeid, 0,75l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3l (Saturatsioon Sp02 (oksühemoglobiin) tase veres norm 96-100%) (Vere pH 7,35-7,45) Pikkused:
toimuvad suurimad muutused organismis. Misiganes muutus lapsel elus on, seda suuremat mõju ta avaldab. Kui inimene on ülekaaluline sel perioodil, on ta ülekaaluline kogu oma elu. Kõik sõltub rasvarakkudest. Rasvarakke elu jooksul juurde ei teki. Teine puberteediperiood, kus toimuvad kehalised iseärasused, muutused, mis sel perioodil on, mõjutavad kogu elu. Täiskasvanueas on võimekus konstantsed, vanuriigas organismi võimed alanevad. Südame löögimaht, süstoolne maht vähenevad vananedes. Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaastal. Jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte jõud. Pikeneb aeg, kui hakkame treenima, reaktsioon treeningule vananedes järjest pikeneb. Pikeneb ka aeg, kui järsku tõsta: keskendumine, sooritus on aeglasemad. Alaneb lihaskiududes ATP tase. Liihased saavad vähem toitaineid ja taastuvad
Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused ja rütmihäired. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml (sõltub inimese pikkusest, kaalust, treenitusest). Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7. Aastasel 23, 12 a 40 ml, 13-16 55-60 ml. Südame minutimaht on verekogus, mida süda 1 minutiga välja pumpab. Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult. Südamesse jääb alati umbes 50-70 ml verd. Seda nim. südame jääkmahuks.
(nt. toiduained, ravimid, taimede õietolm ning õhus levivad osakesed.) 6. Mis on palavik? Mida see näitab? On see haigus? Palavik on nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Palavik pole haigus, vaid näitab seda, et organism reageerib nakkusele. 7. Mida tehes suureneb lihaste võime omastada hapnikku? Lihaste võime omastada hapnikku suureneb treenides. 8. Kui suur on nii treenitud kui ka treenimata inimese südame löögimaht? Treenimata inimese südame löögimaht on umbes 90 cm3 ja treenitud inimesel võib see suureneda üle 120 cm3. 9. Mis kiirendab DNA kahjustumist? DNA kahjustumist kiirendab päikesekiirgus. Õ. lk. 97-105 1. Kui palju kaalub inimese aju? Millest põhiliselt koosneb? Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg ja koosneb põhiliselt veest. 2. Mida meenutab inimese aju? Inimese aju meenutab sültjat massi. 3. Mida võimaldab meie närvisüsteem?
vaja kehast eemaldada, veresooned laienevad ning liiguvad nahale lähemale, nii muutub ka nahk punaseks. Suureneb higistamine- higistamisega neeldub ka palju soojust, kuid samas eemaldub nii liigselt vettning vajalikke soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine- vajalik et tagada organismile piisavalt energiat(taastatakse söögiga) Treeningu pikaajaline mõju: Toimuvad muutused südames, kopsudes,lihastes. Südamelihas suureneb treenimisel,suureneb südameklambrite maht, südame löögimaht, vere hulk,mida südamelöök edasi pumpab, tugevdab veresooni, vähendab vanemaseas ateroskleroosiohtu. Treenimise tulemusena tugenevad hingamislihased, kopsumaht suureneb, kopsude ventilatsioon paraneb, võimalik omastada rohkem hapnikku. Muutused lihastes: paraneb pika treeninguga lihaste toonus ja vastupidavus, lihased suurenevad, suureneb oskus lihaste tööd koordineerida.Suureneb lihaste võime omastada hapnikku, suureneb lihaste võime varuda
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-...
Q – elektriline aktiivsus vatsakeste vaheseinas T – T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming R- 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil. Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses ning on kõrgem ning katkendlik. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht – vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab. Rahuolekus 60-80 ml, kehalise töö korral 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Minutimaht – vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest,
Glükoos pärsib imendumist Ära kasuta üle 6% (6g glükoosi 100 ml vee kohta) jooki, kui oled kuumas ja kaotad oluliselt vett Tugeva jõutreeningu ajal ja jaheda ilmaga võib kasutada 10-20% jooki Jaga jook portsionitesse 100-150ml korraga Veekaotus (dehüdratatsioon): Vere mahu langus (- 20%) Vere viskoossuse kasv Vere tagasivoolu aeglustumine s.t südame täituvus aeglustub Südame kompensatoorne löögisageduse kasv (südame löögimaht langeb aga minutimaht säilib) Nahaaluse verevarustuse vähenemine- keha temperatuur hakkab tõusma ( lihaste verevarustust üritatakse säilitada ohu füüsilise eemaldamise lootuses) Pikaajalisel higistamisel kaotatakse elektrolüüte Kokkuvõte: halveneb verevarustust, langeb töövõime, suureneb süsivesikute kasutamine Südame löögimaht 1x-60-70ml Hüpnatreemia: Suure hulga vee joomisel Koevedelikus ja veres naatriumi konsentratsioon......
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Selliste muudatuste tulemusena intensiivistub gaasivahetus, kudedesse viiakse rohkem hapnikku ja eemaldatakse süsihappegaasi. 6)Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusena? Pideva treeningu käigus organism kohaneb aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Muutuste hulk sõltub treeningu iseloomust. Südamelihas reageerib treenimisele nagu iga teinegi lihas- ta suureneb. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht ehk vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Uuringud on näidanud, et treenimine tugevdab veresooni, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu. Treenimise tulemusena tugevnevad hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda. See tähendab, et kopsude ventilatsioon paraneb. Kopsumaht suureneb, samusti suureneb kopsualveoolide pindala, mis parandab oluliselt gaasivahetust
sellises olukorras vajalikul tasemel hoida, vähendades normaal- se temperatuuriga keskkonnaga võrreldes märksa ulatuslikumalt verevoolu siseelunditesse. Sellega on seletatav tõsiasi, miks vastupidavustööl kuumas kliimas suureneb oluliselt maksa- ja neeruvaevuste esinemissagedus. Kuumas kliimas, võrreldes harjumuspärase keskkonnaga, suureneb higieritus nii puhkeseisundis kui ka kehalisel pingutusel, mis paratamatult suurendab organismi veekaotusi. Kehalisel tööl väheneb südame löögimaht enam- vähem proportsionaalselt üldise veekaotuse määraga, samas suureneb südame löögisagedus ligikaudu kaheksa löögi võrra minutis iga liitri kaotatud vee kohta. Viimane asjaolu võimaldab vaatamata löögimahu langusele võrdlemisi efektiivselt säilitada südame minutimahtu. Nii on leitud, et submaksimaalsetel koormustel inimese südame minutimaht kuumas ja normaalse temperatuuriga keskkonnas oluliselt ei erine. Siiski, löögisageduse suurenemine ei suuda
Maratoni jooksmisel sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel. 5) Missugused muudatused toimuvad organismis vastusena lühiajalisele füüsilisele pingutusele? * Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad; * vereringe nahas intensiivistub; * suureneb higistamine; * suureneb glükogeeni lagundamine. 6) Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Pideva treeningu tulemusel: * südamelihas suureneb, südamekambrite ja löögimaht suureneb; * hingamislihased tugevnevad kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Kokkuvõttes võimaldavad muutused hingamises ja vereringes omastada rohkem hapnikku. Muude lihaste puhul paraneb toonus ja vastupidavus; suure raskuste puhul lihased suurenevad. Paraneb lihaste koordinatsioon ja võime omastada hapnikku. + õpetaja küsimused: 7) Millised muutused toimuvad organismis vananedes? Vananedes elundid degenereerivad ja elundkonnad muutuvad vähem efektiivseks.
B. Lippincott Company. deWit, S. C. (2005). Fundamental Concepts and Skills for Nursing. Philadelphia: Elsevier Saunders. http://en.wikipedia.org/wiki/Pulse http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/003399.htm VERERÕHU MÕÕTMINE Sissejuhatus Vererõhk on arteriaalne rõhk, mis tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhu määravad südame löögimaht ja perifeerne veresoonte vastupanu. Terve inimese vererõhk on üsna konstantne. Vananedes veresoonte elastsus siiski väheneb, perifeerne vastupanu tõuseb ja vererõhul on kalduvus tõusta. Vererõhku väljendatakse kahe arvuga. Ülemine ehk süstoolne rõhk näitab rõhku südame kontraktsiooni ajal. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab südame, arterite ja arterioolide terviklikkust. Alumine ehk diastoolne rõhk tekib vasaku vatsakese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
