hüpotermia ehk alajahtumine. Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ning rakud kärbuvad. Tundemärgid: · nahk on kollakas või valge, kuid tundub pehme · kerge näpistav, kipitav või põletav tunne. Tegutse nii: · ära hõõru või masseeri kahjustatud kohta · soojenda seda kohta järkjärgult kasuta kehasoojust, sooja kätt või sooja vett, väldi otsest kuumutamist, mille tagajärjeks oleks naha põletus · kui kahjustatud koht on üles soojendatud, siis ära seda uuesti külmeta, kuna nüüd on see koht veelgi tundlikum ja kaitsetum külma suhtes Külmakahjustus väga tõsine seisund, kus nii nahk kui ka nahaalused koed on külmunud. Tugeva külma korral tekivad rakkudes jääkristallid, mis purustavad rakumembraanid ning rakud hukkuvad halvemal juhul järgneb gangreen.
moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid: Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad automaatselt süda võib toimida ka väljaspool keha LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Silelihased ei allu inimese tahtele asuvad elundite seintes tõmbuvad kokku aeglaselt LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid:
Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha sees. Munarakud moodustuvad munasarjades juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. Alates murdeeast kuni 45-50 aasta vanuseni valmib umbes iga 28päeva järel üks munarakk. Murdeeas algab ka intensiivne naissuguhormoonide süntees.
Tavaliselt tuhmi Tiivad erksavärvilised hallikaspruuni värvi Jässakama kehaga 2 Liblikate kehaehitus Pea kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega ehk lamenenud karvadega.Karvad aitavad säilitada kehasoojust. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. 3 Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4 Liblikad arenevad moondega
koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. 2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele.Südame oluliseim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Silelihased-talitus ei allu inimese tahtele. Silelihaskude leidub veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja mõnede teiste õõneselundite seintes kihtidena Lihaste ülesanne ► Keha liigutamine ► Siseelundite töö ► Annavad kehale kuju ► Toodavad kehasoojust ► Kaitsevad siseeelundeid Lihaskiudude erinevus ► Lihaskiud erinevad kokkutõmbe kiiruse poolest. ► ilmneb suuri erinevusi lihaskiudude aine- ja energiavahetuses. ► Sisaldavad erinevat tüüpi lihaskiudusid. LIHASED Kasutatud kirjandus ► file:///C:/Users/K%C3%A4dra/Download s/II_tase_bio_MA001214.pdf ► www.ebu.ee/esitlus/lihased.ppt ► Vikipeedia
vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Skeletilihaste töö Allub inimese tahtele Lihased töötavad pidevalt. Lihaste tööks on vaja energiat mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. Treeningu käigus suureneb lihaste mass ja paraneb verevarustus. Lihaste ülesanded Keha liigutamiseks Siseelundite tööks Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Kaitsevad siseelundeid Kasutatud kirjandus http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/Illu_muscle_tissues.jpg http://z.about.com/d/p/440/e/f/10138.jpg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/19194.jpg http://www.artsalive.ca/upload/dan/Articles_anatomy_full.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Lihas http://et.wikipedia.org/wiki/Lihaskude http://et.wikipedia.org/wiki/Skeletilihased Ja veel mõned kohad mis kahjuks märkimata jäid.
Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata.
Õlavarre kakspea- ja kolmpealihased Skeletilihaste töö Allub inimese tahtele lihased võivad kiiresti kokku tõmbuda ja lõdvestuda. Lihased töötavad pidevalt liigutused, keha asendi muutmine või keha asendi säilitamine. Lihaste tööks on vaja energiat mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. Treeningu käigus suureneb lihaste mass ja paraneb verevarustus. Lihaste ülesanded: Keha liigutamiseks Siseelundite tööks Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Kaitsevad siseelundeid Kasutatud materjal: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/Illu_muscle_tissues.jpg http://www.kingkamali.com/gallery/arnold2002/large/around28_png.jpg http://www.cs.princeton.edu/~satyen/blog/images/Satyen-muscles.jpg http://www.helicon.co.uk/online/datasets/samples/education/P0000100.htm http://z.about.com/d/p/440/e/f/10138.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Facial_muscles.jpg http://www.ultimatehandbook.com/Webpages/Health/vertical.html
tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad on alapoolelt kaetud karvamõhnadega, tänu sellele saavad nad mööda kaljusid liikuda. Säästavad energiat veetes suurema osa päevast päiksevanne võttes. Põhitoiduks on jäigad samblikud ning rohuliigid. PATAGOONIAMAARA Päevaloom. Elab püsivate paaridena. Saba on lühike ning valge. Selg on kaetud hallikaspruuni karvastikuga. Pikad ja sihvakad jäsemed. Tagumised käpad on esimestest pikemad.
Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete kudede abil. 5 Lihaste tähtsus organismis: Liikumine. Keha ja siseelundite kaitse. Siseelundite töö (magu, süda). Annavad kehale kuju. Toodavad kehasoojust ja hoiavad kehatemperatuuri. SEEDEELUNDKOND 1 Ülesanded: Seedimine. Toitainete ladustamine (maks). Jääkainete eemaldamine. Hormoonide tootmine. Immuunreaktsioonid. 2 Seedimine lõhustamisprotsess, mille käigus töödeldakse toitained seedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Amülaas süljes leiduv ensüüm, mis alustab süsivesikute lõhustamist.
Liikumisviis , ujub ujulestad ujumiseks. Elab metsas , niisketes paikades. Liikumisviis , liigub on kohmakas , aeglaselt kõnnib. 3.Millisesse selgroogsete rühma kuulub joonisel kujutatud loom ?(1p) Märgi joonisele 3 sellele rühmale iseloomulikku tunnust (3p) Ta on imetaja. Imetajate tunnused : Imetajad on püsisoojased , imetajate põhitunnuseks on nahas paiknevad piimanäärmed, mille nõrega nad toidavad oma poegi , imetajatel on isoleeriv karvkate millega nad oma kehasoojust hoiavad. 4.Nimeta 3 võimalust kuidas võib inimene ohustada linde. (3p) 1.Me kasutame linude sulgi (et näiteks teha patju) 2.Me sööme neid (näiteks kana , kukk) 3.Me jahime/kütime neid . 5.Millist kasu ja kahju tekitavad imetajad inimestele ?(4p) Mis kasu või kahju toovad ? Imetaja liik. Hävitavaid kahjureid kass, siil Levitavad haigusi rebane, kährik
Kned on enamasti sisse tmmatud, jlje jtavad nad ainult siis, kui ilves kraabib, letab libedat teeliku vi ronib puutvest les. Mni ilves aga ei suuda ennast puutvest les vinnata ning seetttu eelistab peenemaid puid, et selle mbert kppadega kinni vtta. Ilvestele on iseloomulik ka lhike saba, mis on ainult 15-23, maksimaalselt 30 sentimeetrit pikk. Lhike saba on neile eluliselt vajalik. Kuna ilvesed elavad tavaliselt klma kliimaga aladel, siis pikk saba annaks ra palju hdavajalikku kehasoojust. Samuti oleks oht, et saba saaks klmavetud, sest see lohiseks lumes. Klmavetud saba tagajrjeks viks olla ilvese haigestumine ja lpuks isegi hukkumine. Enamik inimesi teab ilveseid kui suuri kasse, kellel on krvade otsas tuttid. Nendel karvakestel pole aga ainult esteetiline thtsus, neil on hoopis praktilisem funktsioon. Ilvestel arenevad krvatutid tielikult vlja 20. elukuuks. Need on 2-5 sentimeetri pikkused karvakesed, mis kasvavad elujooksul ning lpuks muutuvad halliks. Valvel
signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib sellele kahel viisil. Stimuleerib ajus asuvat janu keskust ja ka käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Inimesel tekib janu ja samaaegselt neerudes imatakse esmasuriinist rohkem vett tagasi. Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil. · Temperatuuri tõustes inimene hakkab higistama ja nahas olevad veresooned laienevad. Nii antakse rohkem kehasoojust ära. · Temperatuuri langedes tekivad külmavärinad, kananahk ja nahas olevad veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi. · Kordineerida informatsiooni. Ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Otsused tuginevad mälule ja kogemustele.
pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu. Tallede karvkate on esimestel elukuudel kollakaspunane rohkete valgete täppide ja laikudega. Sügisene karvavahetus algab septembris ja lõpeb detsembris kevadine toimub peamiselt mai-juunikuu jooksul. Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab novembri-detsembrini. Järgmiseks aastaks kasvavad 2-harulised sarved. Neljandal eluaastal on sokul tavaliselt 3-harulised sarved. Pärast seda sarveharusid enam juurde ei kasva
seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust?-soojusjuhtivusel, konvektsioonil, aurustumisel, soojuskiirguse teel. 5Miks veest välja tulles on kulm?-kuna vesi aurab kehalt kiiresti, see votam kehalt energ. ja kehal hakkab kulm. 6Inimese termoneutraalne tsoon?-u25-30 7Inim. letaalsed temperatuurid?- 8lemine- 42-44c, alumine 25c ja alla. 8H8potermia?-nim. keha temp. langust alla 35C. selline olukord voib tekitada vanematel inim voi neil kes on kukkunund vette.surm siis kui kehatemp alla 25C 9Miks jahtub inim keha kiiremini vees kui ohus
Urge rebased väga tihti ei kasuta v.a. poegivad emased. Rebaste pereelu Looduses elavad rebased kuni 9. aastaseks. Rebased paarituvad detsembrist veebruarini. Sellel ajal isaslooma munandite suurus kuuekordistub. Järglased sünnivad märtsist maini. Poegi võib sündida 4-5 aga see kui palju järglasi sünnib oleneb toidu kättesaadavusest. Pojad on sündides 100g raskused, karvkate on tumepruun ja sametine ning nad on pimedad ja kurdid. Esimese 2-3 nädala jooksul vajavad nad ka ema kehasoojust. Silmad avanevad 11.-14. elupäeval. Emapiimast võõrduvad kutsikad kusagil 6-kuuselt. Kutsikad lahkuvad urust 4- nadalaselt, 7-8 nädalaselt näevad nad välja nagu minirebased. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad ning kuni sügiseni jäävad kutsikad ema juurde. 3 Rebaste toitumine Rebane toitub närilistest, jäneselistest, lindudest, munadest, putukatest ja vihmaussidest. Karihiirt ja mutti ta enamjaolt põlgab, kuid siile ta sööb
Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda. Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasvakiht. Kui saabub talv, rändab enamik vaalu soojematesse vetesse, osa neist jõuab ekvaatorilähistele. Talvituvad vaalad kas söövad vähe või ei söö üldse. Nad elavad oma rasvade arvel ning seepärast kõhnuvad kõvasti. Pojad sünnivad vaaladel talvitumise ajal ja poegade arv on tavaliselt üks. Vaalapojal pole kuigi palju rasva ning seepärast toimubki poegimine soojades vetes. Vaalapoeg sünnib suurena ja hästi arenenuna. Joodi ja rasvarikas piim tagabki järglase kiire
1960-ndate aastate keskpaiku oli mustange 18 000 - 34 000. 1970-ndate aastate alguseks oli järele jäänud vähem kui 10 000 mustangi. Mustangi nimetus pärineb hispaaniakeelsest sõnast ´´mesteno´´- ´´omanikuta´´. Omadused Mustang saavutab oma suuruse alles 4-7 aastaselt. Hilinenud kasvu põhjuseks on nende keskkond. Kevadel ja suvel nad kasvavad kiiresti, kuid sügisel ja talvel napid süüa ning kasv pidurdub. Nende keha kasutab rasva ja kogu olemasoleva toidu tootmiseks kehasoojust. Täiskasvand Mustangi turjakõrgus on kuni 150cm.Kaal võib ulatuda 500kg. Metsikutel hobustel on tugevad jalad millel on tugevad kabjad, mis peavad taluma igasuguseid looduslikke pindu.Nad on keskmise või raske luustikuga. Hobuseid on erinevat värvi umbes pooled hobused on punakad-pruunid, et maastikuga ühte sulada ning teised hallikad, mustad, valged, hallikas-pruunid ja ka Palomino värvi. Ühesõnaga Mustangeid on igasugust värvi. Toit
Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiser- pingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Suvel
Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") Meeste lihas ja rasvkoe masside suhe on suurem kui naistel ja see võimaldab neil keskmiselt kiiremini kaalus alla võtta. Tänu suuremale lihasmassile on meestel äkilisem stardienergia. Naistel naha all lisarasvakiht, mis hoiab talvel kehasoojust ja suvel kaitseb ülekuumenemise eest. See lisarasv on omamoodi energiareserv, mistõttu naised on vastupidavamad Psühholoogilised erinevused: Agressiivsus- poiste suurem agressiivsus ilmneb juba kaheaastaselt ja kestab läbi kogu elu. Naised tunnevad suuremat süütunnet oma agressiivsuse üle ning kasutavad meestest sagedamini ja osavamalt varnalt varjatud agressiivsust. Sõnadega võivad nad tabada väga valusalt. Enesehinnang- naistel on meestest madalam enesehinnang. Kui vaadelda
Talvitumise ajal on nahkhiirte kehatemperatuur äärmiselt madal (liginedes ümbritseva keskkonna omale) ning ainevahetus väga aeglane. Talvituvaid loomi ei tohi seetõttu häirida. Une jooksul loomad ärkavad aeg-ajalt ning võivad ka oma asukohta muuta. Järelkasv Nahkhiirte paaritumine toimub talvitumise ajal ning järglased sünnivad suvel, juunis-juulis. Alates mai lõpust moodustavad emased poegimiskolooniaid. Sellistes kolooniates saavad nahkhiired hoida loodetele sobivat kehasoojust. Mõnikord leidub poegimiskolooniates ka isaseid nahkhiiri. Ühes koloonias võib loomi olla mitmest liigist. Emane nahkhiir sünnitab kuni kaks poega. Esialgu võtab ema enda külge klammerdunud pisipoja(d) saagijahile kaasa, natuke suuremad järeltulijad aga jäetakse varjepaika ning emad käivad neid öösel imetamas. Poegade areng on üsna kiire: noored nahkhiired saavutavad täiskasvanu suuruse umbes ühekuuselt ning oskavad selleks ajaks ka korralikult lennata.
lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne.
Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi - põhja). Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes. Suur jääpank suve hakul Jääpangad vee ääres peale vulkaanipurset Sulavesi on uuristanud kanali Kalurilaev jääpanga juures Polaarrebane
kihina kehasoojuse hoidmisel ning tagab lindudele lennuvõime ja ujuvuse. Lipiidne kaitsekiht võib saada kahjustatud lipofiilsete saasteainete poolt. Naftareostuse tagajärjel jäävadki veepinnale just need samad lipofiilsed saasteained, mis kahjustavad lindude kaitsekihti. Naftareostusega kokkupuutel lindude sulestik absordeerub saaste-ainetega kokkupuutel kiiresti ja tekivad augud kaitsekihti. Juba väiksema ava tekkimisel pääseb vesi lindude sulestikku, mõjutades nende kehasoojust. Linnule lõppeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, kuna sulgede vahel olev õhk, mis hoiab kehasoojust asendub veega ja linnu keha alajahtub. Lind muutub järjest raskemaks ja vajub järjest sügavamale vette. Lindude lennuvõime kaob. Olenevalt naftareostuse suurusest oleneb kas lind hukub tundide või päevadega. Lindudel on kaitsereakstsioon hakata enda sulestikku nokaga puhastama. Selle tagajärjel määrdub nokk ja osa naftast neelatakse ka alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab
Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi - põhja). Maismaaloomadest on kõige karmima kliimaga kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane. 5 Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad,
toituvatele loomadele. - Linnud Merelindudele on naftaga kokkupuutumine eriti ohtlik, kuna väiksemadki õlikogused võivad põhjustada linnu alajahtumise, uppumise, nälga suremise või õlimürgituse. Oht on kõige suurem kaldaäärsetele isenditele ning lindude pesitsus ja puhkealadele. Linnusulestiku veekindluse tagab lipiidne kaitsekiht, mis on tundlik lipofiilsete saasteainetega määrdumisel. Selle tulemusena kahjustub lindude sulgkate, mis hoiab kehasoojust. Õliga määrdumisel piisab vaid paarist naftapiisast, et sulgedevaheline õhk asenduks veega. Seeläbi hakkab linnu keha kiiresti jahtuma, muutudes raskemaks ning vajudes sügavamale vette. - Mereimetajad Mereimetajad võivad õliga kokku puutuda merel, kaldal ja maal. Peamiselt mõjutab naftaga määrdumine noori isendeid, kuna nende karvkate ei ole veel piisavalt arenenud ja soojapidav. Täiskasvanud imetajad võivad määrduda õliga ja tarbida seda suuremas koguses ilma, et see
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Liblikad Karola Kaugema 8.k Liblikate välisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised,
keha jahtub kiiresti, sest nende kehapind võrreldes kehamassiga on suurem. Seega polegi väga väikeseid püsisoojaseid loomi, sest väike keha kaotab soojust rohkem, kui toota jõuab. Temperatuur mõjutab enamikku keha talitlust. Keha talitleb kindlal temperatuuri ( u 37 kraadi) kõige paremini. Loomadele on keha liigne jahtumine või ülekuumenemine eluohtlik. Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt: · karvad, suled ning paks rasvakiht hoiavad kehasoojust · värisemine annab ka sooja juurde · kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha · koerad lõõtsutavad · higistamine 4. Kuidas rasked ajad üle elada? · Talveuni - ainevahets, südametegevus, hingamine on väga aeglane, kehatemperatuur on sama, mis välistemperatuur, loom vajab vähe energiat, ärkab unest aeglaselt (kahepaiksed, roomajad, siil, nahkhiir) · Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne
meie tahtest sõltumatult. Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt- liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse
Istudes üle põlve pandud jala kiigutamine näitab tüdimust , viha või ärritust. RUUMILINE KÄITUMINE Sõltuvalt sellest kellega suheldakse ja kus suheldakse valivad inimesed vahetul suhtlemisel neli ruumilise vahemaa varianti. 1) Lähisuhete vöönd 15-45 cm Siia lubatakse vaid need, kellega on tekkinud emotsionaalne seos. Abikaasad, lapsed, sõbrad, sugulased. Selliselt kaugusel on hõlbus saavutada kehaline kontakt ja tunda teise keha lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on ka kerge sosistada. Tihti aga oleme sunnitud viibima selles tsoonis ilma, et me seda sooviksime. Näiteks ühissõidukis; liftis. 2) Isiklik vöönd 46-120 cm See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel. Selles vööndis on võimalik teineteis küll puudutada mitte aga tunda hingeõhku. Sellelt distantsilt on sobiv suhelda.endaga samaväärsete isikutega. 3) Sotsiaalne vöönd 1,2-3,6m
,,Erinevate taastumisvahendeid inimese turgutamiseks" Füüsilikalised taastumisvahendid. Saun. Sauna liigid: · Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun · Soome saun · Rooma saun · Vene saun ehk leilisaun · Iiri saun · "Indiaani saun" ehk higistamistelk · Aurusaun · Suitsusaun · Saunabuss Saunateraapia. Termoregulatsioon. Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses - tekivad külmetushaigused
2.2 LINDUDE ANATOOMIA Lindude keha on kaetud sulgedega. Suled on nahamoodustised, nagu roomajate nahka katvad soomused. Suled on abiks lendamisel ning hoiavad keha sooja ja kuiva. Sulgi on linnul kahte tüüpi - katte- ehk kontuursuled ja alus- ehk udusuled. Kõige tugevamad kattesuled asuvad tiibadel (hoosuled) ning sabas (tüürsuled). Kontuursuled annavad kehale voolujoonelisuse ning teevad lendamise võimalikuks. Kohevad ja pehmed udusuled hoiavad kehasoojust. Lindude skelett on samuti lendamiseks kohastunud. Luud on erakordselt kerged, kuid samas väga vastupidavad. Massi vähendamiseks on enamik linnu suuremaid luid seest õõnsad, luudes on hulganisti õhutühikuid ning tugevuse suurendamiseks on need erilise struktuuriga. Vastupidavust tõstab ka see, et mitmed jäsemete luuelemendid on kokku kasvanud ning liigesed väga tugevad. Võimsad lennulihased (rinnalihased) kinnituvad rinnakukiilu külge.
· Õhuläbilaskuvus Valmisrõivaste õhuläbilaskuvus võimaldab pidevat õhu- ja gaasivahetust rõiva sisemise gaasikeskkonna ja atmosfääriõhu vahel. Õhuläbilaskuvus oleneb pooride arvust ja suurusest riides ning riide paksusest. Paremini lasevad õhku läbi lahtiste pooridega riided. Sellised on tiheda keeruga lõngadest kootud riided, mille poorid pole kiududega suletud. · Soojapidavus Soojapidavus on riide omadus säilitada kehasoojust. Soojapidavus oleneb kiudude liigist ja kvaliteedist ning riide ehitusest. Rõivaste soojapidavusele avaldub mõju ka konstruksioon, lõige ja tegumood. Rõiva soojapidavus on seda suurem, mida suuremast kihtide arvust ta koosneb. · Märgumine 8 29. oktoober 2010. a. TTKK
pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on
lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks. 3 Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud,
· Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud) LIHASED Südamelihased, skeletlihased e.vöötlihased ja silelihased. Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Kinnituvad luudele kõõluste abil. Ülesanded: · Keha liigutamiseks · Annavad kehale kuju · Toodavad kehasoojust · Kaitsevad siseelundeid 3. SEEDEELUNDKOND Osad: suuõõs neelsöögitoru magu peensool jämesoolpärak Seedenäärmed (asuvad seedekulglast väljaspool) aitavad ka seedida süljenäärned, maks, kõhunääre. Seedimine: - suus lagundatakse glükoosiks tärklis. (amülaas ensüüm. Lõhustab süsivesikuid.süljenäärmed toodavad nõret). - Maos lõhustatakse valgud aminohapeteks (maohappes olen ensüüm pepsiin lagundab valke)
13. Veeaurustumisgraafikult võime lugeda järgmist: *5 bar rõhul on vee keemistemperatuur 152 C *-0,9bar rõhul on vee keemistemperatuur 20 C 14. Püsival rõhul keeva või sulava aine temperatuur püsib koguaeg agrekaatolekus muutuse aja muutmata. Kogu juurde juhitud soojus kuulub aine agregaatoleku muutuseks. 15. Ujumast tulles on ka kuuma ilmaga tunda et hakkab jahe. Põhjus on selles et nahalt aurustuv vesi viib endaga kaasa kehasoojust, mida rohkem vett aurustub seda suurem on jahutus effekt. 16. Kompressoris surutakse kõlmutusaine aur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. 17. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi, tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. 18. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem ja alam rõhupool. Külmutusaine aurustub alamrõhupoole ning veeldub ülemrõhupoole. 19.
lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on
enam esialgset efekti. Eriti tuleks seda silmas pidada transdermaalselt manustatavate ravimvormide (plaastrid jmt.) kasutamisel ja kestvatoimeliste preparaatide PO kasutamisel. Vaheaja pidamine ravimi kasutamisel taastab tundlikkuse toimeaine suhtes. Toimeainevaba periood on ka sellisel juhul kui P-le jäetakse ööseks pikem, 8..14-tunnine, vahe nitropreparaadi manustamisse, mis vähendab tolerantsuse teket kestval nitropreparaatidega ravil * Rangelt kinni pidada säilitamisnuetest. Vältimaks kehasoojust, mis vib samuti kiirendada nitroglütseriini lagunemist, Alkoholi ja nitropreparaatide samaaegne kasutamine vib phjustada tugeva vererhu languse, uimasuse, peapöörituse vi sügava minestuse. Vmalik on ka kardiovaskulaarne kollaps. SÜDAME RÜTMIHÄIRED Südame rütmihäired on haiguste grupp mida iseloomustab südame löögisageduse erinemine normist. Üldiseks põhjuseks on südames elektrilise aktiivsuse erinevus normist. Üldiselt
kogum. Planktonist toituvad nii väiksemad kalad kui ka maakera suurimad asukad vaalad. Kalarikkamad piirkonnad on siin Grööni, Barentsi ja Norra meri ning suurte jõgede suudmealad. Põhilisteks püütavateks kalaliikideks on tursk ja heeringas. Kalad on omakorda põhitoiduks veelindudele, hüljestele ning morskadele, keda Arktika ookeani vetes rohkesti elab. Maismaaloomadest liigub jääväljadel jääkaru, kelle keha katab tihe valget värvi karvkate, mis aitab tal kehasoojust hoida ning saakloomi jahtides kergesti lume taustal maskeeruda. Jääkaru jahib põhiliselt hülgeid ning on väga hea ujuja ja sukelduja. Jääkaru retked jääväljadel võivad olla väga pikad. Teda on kohatud isegi pooluselähedastel aladel. Suviti koguneb Arktika ookeani kaljustele rannikualadele pesitsema tohutul hulgal linde, kes koos teevad kohutavat lärmi. Selliseid linnukolooniaid nimetatakse linnulaatadeks. Suve
Tehnoloogiliste töötlemiste käigus parandatakse materjali omadusi. Samuti saab lisada ka erinevaid kiude, mis parandaksid materjali omadusi. Bambuskiude sisaldavad katted reguleerivad higistamist, eemaldavad niiskuse, kaitsevad bakterite ja seente eest ning tagavad värskuse. Selline materjal on näiteks 100% puuvillasest materjalist 80% bambuskiu sisaldusega. Termoreguleeriv Madratsi kattematerjal, mis vastavalt tingimustele salvestab üleliigset kehasoojust ning kehatemperatuuri alanedes vabastab selle. Selle aluseks on algselt NASA poolt kasutusele võetud tehnoloogia, mida kasutatakse kosmonautide skafandrite ja kinnaste valmistamisel, et kaitsta neid suurte temperatuurikõikumiste eest avakosmoses. Soojust salvestav ja vabastav efekt saavutatakse kasutades erilisi, naturaalse taimeõli baasil loodud mikrokapsleid, mis reageerivad vastavalt inimkeha temperatuuri muutustele:
Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata.
4) pikemaajalise koormuse ajal rasvade lõhustamisest. Treenimata või ületreenitud või tööks soojenemata lihases toimub glükoosi lõhustamine vähenenud hapnikuga. Selle tulemusel moodustub piimhape, mistõttu lihased muutuvad valulikuks ja võivad tekkida lihaskrambid. Lihased talitlevad paarilistena kui üks tõmbub kokku, siis teine lõtvub, nt õlavarre kakspea- ja kolmpealihased. Ülesanded: 1) võimaladavad liikumise; 2) reguleerivad kehasoojust lihaste töös vabaneb soojus; 3) võimaldavad hoida tasakaalu; 4) annavad kehale kuju; 5) kaitsevad siseelundeid. LIIGESED Luude vahelised ühendused, mis võimaldavad või ei võimalda luude liikumist. Liikumatud ühendused ühendavad koljuluid. Liikuvad ühendused 1) keraliiges võimaldab teha ringjaid liigutusi, nt õlaliiges; 2) plokkliiges võimldab teha liigutusi ühel tasapinnal, nt põlveliiges;
õigesti hingama, järgneb varvaste, selja, jalgade, käte, pea, näo, rindkere ja kõhu massaaz erimeetodil, lõpuks meditatsioon. Massaazi tehakse põrandal matil ja läbi rõivaste. Shin-do maandab pingeid, taandab stressi, korrastab hingamist ja mõttetegevust. Näidustusteks on psüühiline väsimus ja lihaspinged. SAUN SAUNATERAAPIA Saun treenib ja karastab organismi, parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas see toimub? · Termoregulatsioon. Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses - tekivad külmetushaigused
looma. Hülgepojad ei oska ujuda, mistõttu varajane jäälagunemine põhjustab nende massilist hukkumist. Alles kuu vanuselt hakkavad nad vees käima. Hallhülge arvukus on viimastel aastatel tugevasti langenud. Vajab rahvusvahelist kaitset. [1] Kogukas morsk: hiiglasuur, kohmakas ja väga paks morsk ehk merihobu on hülge lähedane sugulane. Ta on eriti hästi kohastunud Arktikaga. Paks rasvakiht hoiab looma kehasoojust. Nelja loiva abil ujub morsk suurepäraselt, loibade najal vinnab ta oma rasket keha maale või jääle. Morsad sünnitavad kevadel, tavaliselt kliburannal. Emane poegib üle aasta ja hoolitseb poja eest ligikaudu kaks aastata; kaksikute sündimine on väga haruldane. Morsad oskavad arvestada jää sulamisi ja triivimisi ning rändavad kuni 3000 km kaugusele põhja. Rände ajal peavad nad hoiduma suurimate vaenlaste (peale inimese ) - jääkarude ja mõõkdelfiinide eest. [2] 1 Erik Kumari
Väga vähesed inimesed annavad tekkinud pinget edasi sõnadega. Enamus kasutavad oma häiritud olekust teadaandmiseks mitteverbaalset võimalust - kehakeelt. Suhtlemises eristatakse nelja ruumilise vahemaa varianti: Lähisuhete e intiimne tsoon(15- 45 cm) Siia laseme me perekonnaliikmeid: vanemaid, lapsi, elukaaslast. Sellelt kauguselt on hõlbus saavutada kehaline kontakt ning tunda teise lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on aka lihtne sosistada. Siiski tuleb elus ette palju situatsioone, kus ka võõrad sisenevad sellesse alasse, nt liftis, ühistranspordis. Kui oleme sunnitud olema sellises olukorras, järgime me aga kindlaid reegleid: väldime silmsidet, põrnitseme põrandat või laseme pilgul määramatus kauguses ekselda, nägu peaks olema ilmetu- emotsioonideta, soovitav on lugeda lehte või raamatut, liftis on soovitatav pilk hoida korruseloendil.
SEEMNERAKKE (MUUDAB LIIKUVATEKS)). 15. LAHKLIHA lad.k.- PERINEUM ASUKOHT – REITE VAHELE JÄÄV PIIRKOND VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL 16. NIMETAGE ELUNDID, MIS LÄBIVAD LAHKLIHA – MEHEL – KUSITI, PÄRASOOL NAISEL – KUSITI, TUPP, PÄRASOOL TUNNIKONTROLL LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? 1)LIIGUTADA SKELETI OSA JA TAGADA SELLE ÜKSIKOSADE LIIKUMINE 2)ANNAVAD KEHALE KUJU 3)TOODAVAD KEHASOOJUST 4)KAITSEVAD SISEELUNDEID 21 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused LIIGUTADA SKELETI OSI JA KINDLUSTADA SEL VIISIL KEHA JA SELLE ÜKSIKOSADE LIIKUMIST RUUMIS, MOODUSTADES nn AKTIIVSE LIIKUMIS-APARAADI. SKELETILIHASED KONTRAHEERUVAD NÄRVIIMPULSSIDE MÕJUL TAHTLIKULT, TEADVUSE KONTROLLI ALL (TAHTELE ALLUVAD LIIGUTUSED) AINULT KINDLA
Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiser-pingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele
kestvalt lendama. Nende eesjäsemed on kujunenud tiibadeks. Eestis elavad nahkhiired on putuktoidulised, toitudes enamasti öösel aktiivsetest putukatest, keda nad leiavad ultraheli- kajalokatsiooni kasutades. Päeva veedavad nad tardumuses hoonete pööninguil või puuõõntes. Emasloomad toovad suve keskel ilmale 1-2 poega. Sageli moodustavad poegivad nahkhiired kolooniaid, kus nad saavad hoida loodetele sobivat kehasoojust. Sündinud poeg võetakse enda külge klammerdunult kaasa öisele saagijahile. Natuke suuremad järeltulijad jäävad kuni lennuvõime saavutamiseni kolooniatesse. Kui mõned nahkhiireliigid (näiteks suurvidevlane) lendavad talveks soojematele maadele, siis näiteks lendlased kogunevad kas keldritesse või koobastesse ja jäävad talveunne, mis kestab oktoobrist aprillini. Sel ajal elavad nahkhiired suvel kehasse kogutud rasva arvel. Talvitumise
annaabi.ee 
