Vereloomeelundid: lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn(splen/lien), harkelund(thymus) Süstol kontraktsioon Diastol lõõgastumine Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk. Hüpertermia ebatavaliselt kõrge kehatemperatuur Hüpotermia ebatavaliselt madal kehatemperatuur EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. (elektrokardiogramm) Bradükardia frekvents alla 60 korra minutis. Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid, veenid, õõnesveenid, parem koda Väike vereringe parem vatsake, kopsuarterid, kapillaarid, kopsuveenid, vasak koda Seedeelundkond: Suuõõs cavum oris Neel pharynx Söögitoru oesophagus Magu ventriculus, gaster Peensool intestinum tenue Jämesool intestinum crassum
28. Mis on reesusfaktor? Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol. EKG ehk elektrokardiogramm (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.) Tahhükardia on südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia on südamefrekvents alla 60 korra minutis. Hüpotoonia Kõrgenenud vererõhk Hüpertoonia Madalenud vererõhk. 30. Mis on ja millest sõltub vererõhk
Nahal ei olnud nähtavaid hematoome, lööbeid, haavu või haavandeid. Seedimine on naise sõnul korras, roojab 1-2 korda päevas ja urineerib olenevalt vedeliku tarbimisest umbes 5 korda päevas. Patsient liigub iseseisvalt ja kaebusi ei ole. Samuti riietub iseseisvalt ja oma hügieeni eest hoolitseb ka iseseisvalt. Hingamissagedus oli haiglasse saabumise päeval 15x’ ja ei hingeldanud, ei köhinud ja ei olnud ka nohu. Tema vererõhk oli haiglasse saabumise päeval 129/83mmHg ja frekvents 62x’. Unega probleeme patsiendil ei ole, magab päevas keskmiselt 8h. Valu üle ei kaeba. Naise meeleolu tema sõnul oli hea, kuid kardab tulevast operatsiooni. Patsient kannab miinusega prille ja kuulmine on korras. Kui patsient sai teada, et ta peab haiglasse SARPE operatsioonile tulema, siis tundis ta veidi hirmu, kuid on veendumusel, et kui on vaja, siis tuleb see ära teha enda heaolu jaoks. Ta väärtustab väga enda perekonda.
KAUGEMAL, NIM. KÜLGMISEKS ehk LATERAALSEKS. SINISTER- VASAKPOOLNE DISTALIS- (KAUGMINE). KEHAST KAUGEMAL ASUVAT OSA NIM. KAUGMISEKS ehk DISTAALSEKS. 2 PROXIMALIS- (LÄHIMINE). KERELE LÄHEMAL ASUVAT OSA NIM. LÄHIMISEKS ehk PROKSIMAALSEKS. DORSALIS- (SELGMINE) NORMID: LÖÖGIMAHT- 70 ml. VÄLJENDAB VERE HULKA, MIS ÜHE KONTRAKTSIOONI AJAL SÜDAME VATSAKESEST VÄLJA PUMBATAKSE. LÖÖGISAGEDUS- (FREKVENTS). 60-80(90) KORDA MINUTIS. PULSISAGEDUS PULSIRÕHK- 40-50 mmHg. ON SÜSTOOLSE JA DIASTOOLSE VERERÕHU VAHE. VERERÕHUVÄÄRTUS- 120/80 mmHg. VEREHULK- INIMESEL 6-8 % KEHAKAALUST. TÄISKASVANUD NAISEL ON 4,0-4,5 l ja MEHEL 5 l JA ENAMGI. HINGAMISSAGEDUS- TÄISKASVANUD NAISTEL ~15-20xmin . MEESTEL ~12-15xmin, VASTSÜNDINU HINGAMISSAGEDUS ON ~60xmin. URIINI ÖÖPÄEVA HULK- 1-1,5 LIITRIT TUNNIDIUREES TÄISKASVANUL- 50-100 ml IMIKU DIUREES- 10 ml/kg kohta
südamesisene regulatsioon) ja ekstrakardiaalsed tegurid (vegetatiivne närvisüsteem ja humoraalne regulatsioon). 2. löögimaht - normaalselt 70 ml - väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. See näitaja võib üsna suures ulatuses (~20%) kõikuda, kuna südame löögisagedus pole ühesugune, süda võib olla erinevatel inimestel erineva suurusega, koormus ja treenitus võivad olla erinevad. 3. löögisagedus (frekvents) normaalselt 60-80 korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Nii tõuseb löögisagedus kehatemperatuuri tõustes, füüsilisel või psüühilisel pingutusel jne. Treenitud süda töötab madalama löögisagedusega Erutuse teke ja levik südames Südame tööd teostavateks elementideks on südamelihaskiud. Ehituslikult ja funktsionaalselt võime eristada kahte tüüpi südamelihaskude
järgnevad üksteisele ebaregulaarse aja tagant Pulsi palpeerimise kohad · a. radialis · a. brachialis · a. femoralis · a. dorsalis pedis · a. carotis · a. temporalis Normaalne täiskasvanud inimese pulsisagedus on 60100x' (korda minutis). Pulsi palpeerimisel jälgitakse Pulsi sagedus ehk frekvents (löökide arv minutis) See püsib samana surmani, kui mõni haigus ei muuda seda. Meestel ja sportlastel on üldiselt aeglasem pulss kui naistel. Kui pulss on alla 60x', nimetatakse seda aeglaseks pulsiks ehk bradükardiaks. Pulsifrekventsi üle 100x' nimetatakse kiireks pulsiks ehk tahhükardiaks. Pulsi suurus (vere kogus, mis pumbatakse soontesse iga löögiga) Südamelihase kontraktsioonil mõjutab veri pulsi voluumenit ehk ruumala. Palpeerimisel jälgitakse, kas pulsilained on sama suured
5. Kopsu RÖ hommikul 6. Rögakülv 7. Dieet vastavalt toidutaluvusele 6 8. Sol. Glükoosi I/V 50 ml/hr 500,0 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE 4.1 Objektiivsed ja subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed: vanus 65 aastat, KOK ägenemine (emfüseem) ja hüpertensioon haiguseloos, pneumonia igal talvel 3 aasta jooksul, kahheksia, düspnoe, sundasend, produktiivne köha , kollakas-rohelist röga, AVR 162/84 mmHg, frekvents 124x´, HS 36x ´, T 38,9 Co , SaO2 88%. Kasutusel Enapril tablettid. Subjektiivsed andmed: p-nt kaebab unetusest ja pideva väsimusest. Ärritus ja ärevus. Patsiendi sõnadest suitsetab ca 2 pakki päevas 38 aa jooksul. 7 8 5. Õendusplaan 01.10.2018 Õendusdiagnoos Eesmärk Õendustegevus Hinnang ja kuupäev
2 võnkumist. Pulss on seega arterite rütmiline laienemine ja kokkutõmbumine südame töö ja puhkeperioodi ajal. Pulss annab informatsiooni südame kontraktsioonidest ühes minutis. (Kingisepp 2001, Aylott 2006, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Blagdon jt 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Pulsi löögisagedus ehk frekvents - löökide arv minutis (Novak 2004). Pulsi rütm - südamelöökide regulaarsus (Novak 2004). Pulsi pinge - väljendab seda kas pulss on pehme, elastne, paindlik või kõva. Lastel on arter pehme, elastne ja ühtlane (Novak 2004). Veresoonte lupjumine põhjustab pulsi kõvastumist (Iivanainen jt 1997). Pulsi täitumus (amplituud-suurus/ulatus) - on vere kogus, mis pumbatakse veresoontesse südame iga löögiga (Novak 2004). Iivanainen jt (1997) nimetatakse seda pulsi mahuks.
Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. 5 Löögimaht normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Löögisagedus frekvents, normaalselt 6080 (90) korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Erutuse levik südames Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi ja lihasrakud on aktiivsed, toimub
Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Löögisagedus- frekvents, normaalselt 60-80 (90) korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Erutuse levik südames- Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub
introdutseerida. Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon " kõrbestumine, kõrbete laienemine looduslike tegurite toimel ning liiga intensiivse karjatamise ja ebaõige maa- ja veekasutamise tagajärjel." Arvukus - on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal. Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks. Arvukust iseloomustavad asustustihedus, frekvents, ohtrus ja katvus. Assimilatsiooni-efektiivsus -See on see protsent osa toidust mida hangitud toidust õnnestub omastada = hangitud toidu koguenergia väljutatud materjali energia. Aridifikatsioon - protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Atsidofiil- Atsidofiilne organism ehk happelembene organism (ladina sõnast acidus 'hapu' + vanakreeka sõnast phil 'armastan') on happelist keskkonda (s.t väikest pH-d) eelistav organism[1]
Südame tööd iseloomustavad olulisemad mõisted: 1) Südame minutimaht - vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul; minutimaht on umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel kuni 25 l; vatsakeste minutimahud peavad olema võrdsed (ei tekiks verepaisu) 2) Löögimaht - vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse; normaalselt 70 ml; näitaja võib kõikuda 3) Löögisagedus (frekvents) - normaalselt 60-80 korda minutis; treenitul südamel madalam Erutuse teke ja levik südames: Südame tööd teostavad südamelihaskiud; ehituslikult ja funktsionaalselt eristatakse kahte tüüpi: A. Kodade ja vatsakeste töömuskulatuur B. Spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad endas tekkinud erutust Südame automatism: Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused - nimetataks autorütmiaks
käe- või jalalabale, et mõõtmine toimuks perifeersetel veresoontel. Lühenditeks on SaO2 või SpO2 ning normi piirideks lastel on 96-100%. (Jaanson 2001, Kliegman jt 2008 , Kelsey & McEwing 2008.) 5.2. Intubeeritud lapse monitooring ja südametegevuse ning vereringe jälgimine 5.2.1. Intubeeritud lapse monitooring Intubeeritud lapse südametegevuse ja vereringe jälgimiseks kasutatakse lasteintensiivravi osakondades monitore. Lisaks südametegevuse (EKG-d, frekvents) ja vereringe (pulss, vererõhk) hindamiseks/jälgimiseks saab monitoridelt informatsiooni veel ka vere hapnikuga küllastatuse (SaO2), keha temperatuuri ning muude elutähtsate näitajate (ajusisene rõhk jne) kohta. Lasteintensiivravi osakonnas teostatakse kõikidel patsientidel ööpäevaringselt eluliste näitajate monitooringut. Intubeeritud lapse järjepidev monitooring võimaldab anda kiiresti tagasiside terapeutilise toimingu või mõne käelise tegevuse kohta (näit
Toon on poolkuklapi sulgumine (diastoli algus) Klapid tagavad ühesuunalise verevoolu nii südames kui kogu vereringes. Südametoonide tekitatavad võnked kanduvad rindkerele ja on kuulmispiirkonnas. Pumbafunktsioon realiseerub järjest korduvate tsüklite käigus. Tsükkel koosneb diastolist, mille käigus müokard lõõgastub ning südameõõn täitub ja süstolist, mille käigus müokard kontrakteerub ja veri väljub õõnest. Iseloomustavad parameetrid: - FREKVENTS ehk südametsükli sagedus. Normaalses rahulolekus 70 tsüklit minutis. - LÖÖGIMAHT ehk vatsakesest süstoli käigus väljutatud vere maht. Normaalselt 70 ml. -vatsakese MINUTIMAHT ehk MAHTKIIRUS Q=V*fc, kus V on löögimaht ja fc on südametsükli sagedus e löögisagedus minutis. Normaalselt 5 l/min (70*70=4900ml) Kumbki vatsake pumpab ajaühikus sama koguse verd. Pumbad on järjestikku, seega mahtkiirus on ühest vatsakesest minutis väljutatud vere ruumala.
• integratsioon emot.-ga (amygdala) Auditoorse süsteemi ülesanded • ruumiline orientatsioon ja mälu + mälu (hippocampus and associated cortex). 1. Ümbuskonnast stiimuli- helilainete vastuvõtmine (õhurõhu muutusi tajume helina). Helidel 3 füüsikalist omadust: frekvents-kõrgus, A-tugevus, komplekssus-tämber TS kahjustus 2. E muutmine neuraalseks impulsiks • kõne, mälu, emotsioonid 3. Närvi-impulsside juhtimine ajju (kindlasse pk.) • haigused: 4.Informatiooni töötlus- stiimuli “äratundmine” 1-2 kõrvas –psühhoosid 5
annaabi.ee 
