· ALGAB o Humerus'e crista supracondylaris lateralis'elt · KINNITUB o Radus'e pr. Styloideus'ele KÜÜNARVARRE EESMISE RÜHMA VAHEPEALSE KIHI LIHASED M. FLEXOR DIGITORUM SUPERFICIALIS · ALGAB o Humerus'e epicondylus medialis'elt o Pr. Coronoideus'elt o Radius'e eesmiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. sõrme phalanx media külgedele KÜÜNARVARRE EESMISE RÜHMA SÜVAD LIHASED M. FLEXOR DIGITORUM PROFUNDUS · ALGAB o Ulna eesmiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. sõrme phalanx distalis'ele M. FLEXOR POLLICIS LONGUS · ALGAB o Radius'e eesmiselt pinnalt · KINNITUB o Pöidla phalanx distalis'ele M. PRONATOR QUADRATUS · ALGAB o Ulna eesmise pinna distaalselt veerandilt · KINNITUB o Radius'e eesmise pinna distaalsele veerandikule KÜÜNARVARRE TAGUMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. ANCONEUS · ALGAB o Humerus'e epicondylus lateralis'elt
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
Inimese anatoomia praktikum II Ossa membri superioris et inferioris Õlavööde ja käsi Clavicula Scapula humerus ulna radius Ossa manus Ossa carpi Puusaluu ja jalg Os coxae pelvis pelvis femur patella Tibia et fibula Tibia fibula Ossa pedis
Bone Histology Basics Scapula Costae Cranium Brain Protection by Skull Pelvis Skull Bones Modules Pelvis Basics Os Frontale Os Coxae Os Parietale Os Sacrum Os Occipitale Os Coccygis Os Temporale Os Sphenoidale Membrum Superius Os Lacrimale Humerus Os Ethmoidale Ulna et Radius Concha Nasalis Inferior Carpalia, Metacarpalia et Phalanges Os Nasale Os Palatinum Membrum Inferius Vomer Femur Os Zygomaticum Patella Maxilla Tibia et Fibula Mandibula Tarsus, Metatarsus et Phalanges Columna Vertebralis Editorial Basic Vertebral Structures About this Atlas Columna Vertebralis Basics part 1
Lateraalne põndapealis (Epicondylus lateralis); Õlavarreluu-põnt(Trochlea humeri) Kodarluupea (Caput radii); Kodarluukael (Collum radii); Kodarluu Radius Kodarluukeha (Corpus radii); Kodarluuplokk (Trochlea radii) Küünarnukk (Olecranon); Küünarluukeha (Corpus ulnae); Küünarluu Ulna Küünarluupea (Caput ulnae) Randme luud Ossa Proksimaalne ja Distaalne rida, kummaski 4 luud carpi Kämbla luud 1. Maksimaalselt 5 luud. 2. Põhimik (Basis), Keha Ossa metacarpalia I-V (Corpus), Pea (Caput). 1.Arv võrdub kämblaluude arvuga. 2.Iga varvas koosneb 3 varbalülist. 3
sabaluu, õnnar , 8. 3 carpus, , n. = ossa carp ranne 9. 4 ossa carp randmeluud 0. 4 pbs, is, f. häbe 1. 4 os pubis häbemeluu 2. 4 patella, ae, f. põlvekeder , 3. 4 ulna,ae,f. küünarluu 4. 4 radius, , m. kodarluu , 5. 4 ischium, , , n. istmikuluu 6. 4 ossa metacarpalia kämblaluud 7. 4 metacarpus, , n. = ossa metacarp kämmal, kämblaluud : 8. 4 ossa digitorum manus sõrmeluud 9. 5 phalanx, ngis, f
-5. sõrme -metakarpo- medianus digitorum epicondylus media fleksioon falangeaalses ja superficialis medialis, pr. -käe fleksioon proksimaalses inter- coronoideus, falangeaalses liigese radiuse eesmine -randmeliiges pind M. flexor ulna eesmine 2.-5. sõrme phalanx -2.-5. sõrme -metakarpo- digitorum pind distalis fleksioon falangeaalses profundus -käe fleksioon proksimaalses ning distaalses inter- falangeaalses liigeses
ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon, aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid Järgmised mõisted on seotud erutuse levikuga neuronilt müotsüüdile: motoorne lõpp- plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAV...
LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhilu...
Musculus extensor carpi radialis longus o: epicondylus lateralis humeri (eelmisest kõrgemal) i: os metacarpalis 2. f: sirutab ja abdutseerib rannet + aitab painutada ja supineerida küünarvart Musculus brachioradialis o: humeruse lateraalserv i: radius processus styloideuselt veidi ülevalpool f: broneeritud küünarvart supineerib + supineeritud küünarvart broneerib + aitab painutada küünarvart Eesmine rühm Musculus pronator quadratus o: ulna alumise otsa eepind i: radiuse alumise otsa eespind f: küünarvarre pronatsioon Musculus flexor pollicis longus o: radiuse eespind i: pöidla phalanx distalis f: painutab pöidla distaalset lüli Musculus flexor digitorum profundus o: ulna eesmine pind + membrana interossea i: 2. -5. phalanx distalis f: painutab sõrmede distaalseid lülisid Musculus flexor digitorum superficialis
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna
alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges kogutüüp: plokk-ratas tekib 2 funktsioonalset korrust: 1. ülemine korrus - frontaaltelg, flexio-extensio 2. alumine korrus - vertikaaltelg, pronatio-supinatio c) 3 suurt sidet, mis luult mis luule kulgevad lig. collaterale radiale - epicondylus lateralis humeri’lt kaheks hargnedes ulnale. ligamentum anulare radii - ulnalt ulnale. lig. collaterale ulnare - humeri epicondylus medialiselt ulna lateraalkülje ülaosale. ! 4. Art. radiocarpalis (proksimaalne käeliiges) ! a) mis moodustavad liigese augu, mis liigese pea liigese pea: os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum liigese auk: facies articularis carpalis radii, discus articularis, osalt ka lig. collaterale carpi ulnare b) tüüp, teljed ja liikumised tüüp: ellipsoidliiges teljed ja liikumised: frontaaltelg - flexio-extensio, sagitaaltelg - abductio-adductio + circumductio
radialis`t; i. olecranon; f. a) küünarliigeses küünarvarre ekstensioon (ainus küünarvarre sirutaja!), b) õlaliigeses vähene retrofleksioon. M . anconeus (väike lihas, m. triceps brachii caput mediale jätk, sageli puudub!): o. humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!). Küünarvarre lihased. Eesmine rühm. M. pronator quadratus: o. ulna alumise otsa eespind; i. radius`e alumise otsa eespind; f. küünarvarre pronatsioon. M. flexor pollicis longus: o. radius`e eespind; i. pöidla phalanx distalis; f. painutab pöidla distaalset lüli (ja rannet!) M. flexor digitorum profundus: o. ulna eesmine pind + membrana interossea; i. 2. 5. phalanx distalis (4 lõppkõõlust!); f. painutab 2. kuni 5. sõrme distaalseid lülisid (ja rannet!) M. flexor digitorum superficialis: o
KEELSED NIMETUSED JUURDE- 14 1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu- os frontale 2) Alalõualuu – mandibula 3) Õlavöötme luud: abaluu- scapula; rangluu-clavicula 4) Rinnak – sternum 5) Õlavarreluu – humerus 6) Roie – costa; Rindkere (rinnakorv) – thorax 7) Lülisammas – columna vertebralis; Nimmeosa – pars lumbalis 8) Puusaluu – os coxae 9) Kodarluu – radius 10) Küünarluu – ulna 11) Randmeluud – ossa carpi 12) Kämblaluud – ossa metacarpalia 13) Sõrmede lülid – phalanges digitorum manus 14) Reieluu – femur 15) Põlvekeder – patella 16) Sääreluu – tibia 17) Pindluu – fibula 18) Kannaluud- ossa tarsi 19) Pöialuud - ossa metatarsalia 20) Varvaste lülid – phalanges digitorum pedis 15 TUNNITEST SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannal...
mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)? 4) Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid
mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)? 4) Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
Radioulnaris proximalis) - Ratasliiges - Üheteljeline - Moodustuvad kodarluu circumferentia articularis ja küünarluu incisura radialise vahel Distaalne radioulnaarne liiges (art. Radioulnaris distalis) - Ratasliiges - Üheteljeline - Moodustuvad caput ulnae ja discus articularise vahel Liigutused: küünarvarre pronatsioon-supinatsioon (vertikaaltelg, horisontaaltasapind) Ulna ja radiuse vahel olev sündemoos (membrana interossea antebrachii) Randmeliigese kompleks Radiokarpaalliiges (kodarluu-randme liiges) (art. Radiocarpea) - Moodustuvad kodarluu facies articularis carpea, liigeseketas (discus articularis) ja randmeluude proximaalse rea (os schapoideum ja os lunatum) vahel - Ellipsoidliiges - Kaheteljeline Kesk-randmeliiges (art. Mediocarpea) - Paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel
(Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest: Puusaluud: 1) Niudeluu - OS ILIUM 2) Häbemeluu - OS PUBIS 3) Istmikuluu - OS ISCHII Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb: Vaagna ees keskjoonel Õlavöötme luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Rangluu - CLAVICULA Vaba ülajäseme luud: 1) Õlavarreluu - HUMERUS 2) Küünarluu - ULNA 3) Kodarluu - RADIUS 4) Käe luud - OSSA MANUS: Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli Vaagnavöötme luud: 1) Puusaluu - OS COXAE Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA 5) Jala luud - OSSA PEDIS: Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud
.. → lodiluu 66.Kuidas nimetatakse üheteljelist liigest, mis võimaldab painutust ja sirutust? Plokkliiges 67.Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa? Diafüüs 68.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega märgitud luid ladina keeles? Numbriga 1 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → humerus, Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → ulna 69.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi? Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on... → liigeseõõnsus, Numbriga 2 tähistatud abaluu osa on... → õlanukk, Numbriga 3 tähistatud abaluu osa on... → kaarnajätke 70.Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad? Kõhrliidused 71.Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa? Epifüüs 72.Millist tüüpi on alltoodud luud?
no residues on food; no pesticides; less use of inorganic fertilizers; less risk of pollution; benefits to soils structure and quality; benefits to biodiversity; benefits to human health; max 3 [3] 44. (i) A scapula B humerus C ulna D radius; 2 or 3 correct = 1 mark, 4 correct = 2 marks 2 (ii) ligament holds bones together/prevents dislocation; high tensile strength; flexible; cartilage ends of bones; low friction/smooth/slippery; ref. shock absorber/stops bones rubbing together; 4 max (iii) biceps/brachialis;
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
