ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda ja vatsake. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Koja ja vatsakeste vahel on klapid. 7. Millised etapid on südametsüklis? Mida nimetatakse südamelöögiks? Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, selle järgnevast vatsakeste
Vereringe ül. *pideva ainevahetuse kindlustamine *kehas toitainete, hapniku laiali kandmine *jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid,
laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Vasak pool sisaldab hapnikurikast verd. Paremas pooles on hapnikuvaene veri. Klapid lasevad liikuda verel ainult ühes suunas. Hõlmased südameklapid südamesse sisse Poolkuu klapid südamest välja Südame talituslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi järgi. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine
ning osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on neljaosaline. Süda on lihaseline elund. Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Inimese süda on umbes suure rusika suurune (oleneb ka vanusest). Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks. Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline). Vatsakesed asetsevad kodade all. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, ja paremasse kotta kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on neid ühendav ava, mille ees on klapid, mis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. *Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse.
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja s...
Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse Peale parema vatsakese kokkutõmbumist surutakse veri kopsuarterisse. Peale vasaku vatsakese Kokkutõmbumist surutakse veri aorti. Peale südame üldist lõtvumist toimub kodade kokkutõmbumine 1.vasakust vatsakesest pumbatakse arteriaalne veri arteritesse 2. arteritest liigub veri kapillaaridesse 3. kapillaarides veri loovutab hapniku ja toitained ning sinna kogunevad CO2 ja jääkained 4
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse.
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2
6. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS 1)Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · kannab kehas laiali toitaineid · kannab laiali hapniku · viib ära jääkained rakkudest ( ainevahetus ) · kannab laiali hormoone · ühtlustab keha temperatuuri · trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali
....................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 8.Täida tabel. SÜDAME OSA ÜLESANNE Parem koda Parem vatsake Vasak koda Vasak vatsake Südamepaun Südame hõlmased klapid Poolkuuklapid 9. Meenuta, milline lihase tüüp on südamele iseloomulik? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... .............................................................................................
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...
KOKKUVÕTE 1.Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda, mis pumpab verd kehas laiali.Vere- ringe ülesandeks on 1)kanda edasi toitaineid 2)kanda laiali hormoone 3)ühtlustada keha temperatuuri 4)viia ära jääkaineid. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks koeks on südame lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame veresoonteks
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst
*Mööda veene liigub veri südamesse tagasi *Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu *Veenides voolav veri sisaldab keharakkudes pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid *Kapillaarid ühendavad artereid veenidega Süda *Süda on neljaosaline *Süda paneb vere soontes liikuma *Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv *Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun *Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vaskauks ja paremaks. *Kummaski pooles on koda ja vatsake *Südame vasakusse kottaa suubuvad kopsuveenid *Südame vasakpool sisaldab hapnikurikast verd, parem pool aga haoniku vaest verd *Südame klapis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas:südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse *Süda töötab rütmiliselt *1.kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse vri arteritesse 3
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE
1) Vereringeelundkond Osad: *) Veri *) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud
Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus.
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine.
Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridiagrammi järgi. Südame tööd kiirendab ehmatus, viha, raev
5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu 11) Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest 4. Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb
- Silelihased- tahtest sõltumata, tõmbuvad kokku aeglaselt. Lihased vajavad energiat- glükoosi lagundamisel. Töövõime sõltub hapnikust ja toitainetest. Vereringe - Veenid- toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse. - Arter- pumbatakse hapnikurikas veri kehasse - Kopsuarter- hapnikuvaene veri südamest kopsudesse - Kopsuveenid- hapnikurikas veri kopsudest südamesse - Südamepaun- ümbritseb süda. - Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse. Suur vereringe- veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid. Kehakapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetud vere ja kudede vahel. Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained elunditesse. Väike vereringe- kopsude kaudu viib venoosne veri süsihappsegaasi kopsudesse. Kailaarides
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e
SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30 Südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi.
vahekest meedia parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca sisekest intima communis dextra et sinistra süda cor õlavarrearter a. brachialis sisekest e. endokard endocardium kodarluuarter a. radialis lihaskest e. müokard myocardium küünarluuarter a. ulnaris väliskest e. epikard epicardium reiearter a.femoralis südamepaun e. perikard pericardium õndraarter a.poplitea koda atrium eesmine säärearter a.tibialis anterior vatsake ventriculus tallaarter a.tibialis posterior parem koda atrium dextrum ülemine ja alumine õõnesveen parem vatsake ventriculus dexter vena cava superior et inferior vasak koda atrium sinistrum parema ja vasaku õlavarre-peaveeni
mesenterica vahekest meedia inferior sisekest intima parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca süda cor communis dextra et sinistra sisekest e. endokard endocardium õlavarrearter a. brachialis lihaskest e. müokard myocardium kodarluuarter a. radialis väliskest e. epikard epicardium küünarluuarter a. ulnaris südamepaun e. perikard pericardium reiearter a.femoralis koda atrium õndraarter a.poplitea vatsake ventriculus eesmine säärearter a.tibialis anterior parem koda atrium dextrum tallaarter a.tibialis posterior parem vatsake ventriculus dexter ülemine ja alumine õõnesveen vasak koda atrium sinistrum vena cava superior et inferior
2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6. Nimetage südame seina kihid alates sisemisest ja iseloomustage lühidalt * Endokard ehk sisekest vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel. * Müokard ehk lihaskest, mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest. * Epikard ehk väliskest, mis koosneb õhukestest sidekoest. 7. Mis on perikard ? Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri Südame paremas pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri 9. Nimetage südame kambrid, lisage sisenevad / väljuvad veresooned * Parem koda siseneb ülemine ja alumine õõnesveen * Parem vatsake väljub kopsutüvi * Vasak koda 4 kopsuveeni siseneb * Vasak vatsake väljub aort
mööda kopsuartereid liigub venoosne veri kopsudesse- kopsu alveoolides eraldub verest CO2 ja vere punalibled ehk erütrotsüüdid seovad endaga hapnikku (gaasivahetus). Kopsudest väljuv arteriaalne veri suubub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta vasaku koja kontraktsiooni korral suundub veri vasakusse vatsakesse. 13) Kirjelda põhjalikult südame ehitust. ENDOKARD- südame sisekest, endokardist moodustavad ka südameklapid MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt?
Aordikaar, sellest lähtuvad arterid Südamesein koosneb kolmest kestast sisemine, endokard, õhuke, elastne sidekoeline kile, vahelmine kest ehk südamelihas-müokard ja välimine- seroosne kelme, epikard, sidekude Ülajäseme arterid ja veenid Südamepaun ehk perikard sidekoeline moodustis, mis tekib epikardi tagasipöördumisel. Pärgvereringe varustab verega südant. Vasak ja parem pärgarter ja Alajäseme arterid ja veenid südameveenid Südamel on autonoomne
Peaveresoone sulgumisel saavad kollateraalid rohkem tööd. Anastomoos veresoon, millekaudu saab veri ühest soonest teise joosta. Süda: Endokard (sisekest endocardium) endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht. Epikard(väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest Perikard südamepaun. Parem koda atrium dextrum Vasak koda atrium sinistrum Parem vatsake ventriculus dexter Vasak vatsake ventriculus sinister Triikuspidaal klapp valva tricuspidalis parem koda ja vatsake Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort/kopsutüvi Kopsutüvi truncus pulmonalis
I osa Põgus ülevaade südame füsioloogiast ja anatoomiast (See osa põhineb loenguslaididel ja ainekursuse kirjandusel. Samuti olen kasutanud natuke interneti abi.) Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis. Südameseinad ja nende patoloogiad Südamepaun ehk pericardium koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,,kõik või ei midagi" mudeli järgi, kontraktsioon on kas täielik või seda ei toimugi
Võib tekkida olukord, kus punalibled kleepuvad kokku. Kui on ühtlaselt punane, siis ei ole aglutinatsiooni, selle järgi saab öelda, mis grupi verega on tegemist. AB veres on nii A kui B aglutinogeenid. Minimaalselt on vaja kahe grupi seerumit. Süda ja veresooned *Südamesse tuleb veri kahe õõnesveeni kaudu(paremasse kotta). Kopsudest tuleb veri vasakusse kotta. Süda saab verd pärgarterite kaudu. *Süda asub rindkeres rinnaku taga, veidi vasakul. Südant ümbritseb südamepaun. Südamepaunaõõnes on võiet, mis muudab selle libedaks. Südamepauna õõnes vedelikku normaalselt ei ole, põletiku korral võib seda aga koguneda- süda surutakse kokku. *Südamel eristatakse tippu (tipp on allapool-teravam ots, jääb ligikaudu viiendasse roide vahemikku) ja põhimikku. Kui süda tõmbub kokku, siis annab ta tipuga tõuke vastu rindkere seina seespoolt(tiputõuge). Süda on neljakambriline. Neid kambreid nimetatakse kodadeks(2) ja vatsakesteks(2)
Jaotatakse väliseks, sisemiseks, verevalumiks ja arteriaalseks, venoosseks, kapillaarseks. 37. Mis võivad olla verejooksu põhjused ja tagajärjed? Põhjusteks võivad olla veresoonte seina rebend, mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon, veresoone seina läbilaskvuse tõus. Tagajärgedeks võib veri imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapselduda, organiseeruda, võivad tekkida liited. 38. Mis on hemotooraks? Verirind 39. Mis on hemoperikard? Veri südamepaun 40. Mis on hemoperitoneum? Verikõht 41. Mis on patehhia? Täppverevalum 42. Mis on hematoom? Verimuhk 43. Mis on meleena? Veriroe 44. Mis on hematuuria? Verikusisus 45. Mis on metrorrhagia? Emakaverejooks 46. Mis on menorrhagia? Rohke menstruatsioon 47. Mis on transudaat? Transudaat e normaalne koevedelik 48. Mis on eksudaat? Eksudaat e patoloogiline koevedelik 49. Mis on turse?
Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon
kesksoost Limused Teod: kõhtjalgsed, on koda, liitsugulised. Seedeelundkond: suu neel hõõrel söögitoru pugu maks magu sooltoru pärak. Vereringe: eoseline süda, avavereringe. Karbid: seedeelundkond: suu neel magu pikksooltoru pärak. Erituselundkond: neerud. Närvisüsteem: keerdtänk, jalatänk. Vereringe: süda, südamepaun, avavereringe. Karpidel pole pead. Nad elavad veekogudes. Peajalgsed: jalad paiknevad peas. Peajalgne kasutab tindinäärme vedelikku, et see välja pritsida ja siis vaenlase eest põgeneda. Lülijalgsed Vähid (jõevähk): elavad puhtavetelistes jõgedes ja järvede kallastel. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, sabauim, uju- ja käimajalad, esijalgadel sõrad, keha on lüliline. Tähtsamad meeleelundid: liitsilmad, tundlad, haistmine, maitsmine
ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs Rinnaõõnt ümbritseb väliselt luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögija hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel. Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõne seinad koosnevad samuti mitmest kihist nahk, pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks
5. Rinna-, kõhu-, ja vaagnaõõs Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõne seinad koosnevad samuti mitmest kihist nahk, pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Kõhtmises kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel
taastab esialgse olukorra. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE
Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka
Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon
SÜDA JA VERERINGE · elundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda · kindlustab pideva ainevahetuse · kannab kehas toitaineid ja hapnikku laiali · eemaldab jääkaineid · tähtis osa hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laiali kandmisel · aitab ühtlustada kehatemperatuuri SÜDA · rindkere keskjoones vasakul pool, kopsude vahel, kaitseb luustunud rinnakorv · umbes rusika suurune · süda ümbritseb sidekoest südamepaun · kaks poolt kummalgi poolel vatsake ja koda · töötab rütmiliselt · minutis keskmiselt 60-70 lööki VERERINGE · vereringe pidev vere ringlemine kehas · inimesel kinnine vereringe, veri voolab veresoontes · veresooned torujad elundid · arterid viivad hapnikurikast verd südamest kudedesse · veenid juhivad hapnikuvaest verd kudedest südamesse · kapillaarides toimub gaasivahetus, toit- ja jääkainete vahetus · vere liikumise kindlustab vererõhk
10. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs (algus, lõpp) Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõne seinad koosnevad samuti mitmest kihist nahk, pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Kõhtmises kõhuseinas esineb
Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge -Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria) Ülesanded: toidu mehaaniline töötlemine, toidu keemiline lagundamine, toitainete imendamine, jääkainete väljutamine.
Eristatakse kaht moonde tüüpi: Vaegmoone muna-vastne-valmik (prussakad,täid,lutikad,ritsikad,tirtsud) Täismoone muna-vastne-nukk-valmik (liblikad,kärbsed,kirbud,mardikad) KÕIK praktikumid esitatud paberkandjal. SÜDA ja VERERINGE Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. Südant kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis. Füüsilise koormuse ajal on pulss kiirem, et hapniku transportida kiiremini edasi. Üks südametsükkel kestab ~0,8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/minutis Pulsisagedus sõltub: Vanusest, treenitusest, tervislikust seisundist jne. Arterid viivad verd südamest välja
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule. 6. Südame kihid Sisekest Endokard ENDOCARDIUM Lihaskest Müokard MYOCARDIUM Väliskest Epikard EPICARDIUM 7. Perikard Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab venoosne veri Südame paremas pooles voolab arteriaalne veri 9. Südame kambrid Parem vatsake VENTRICULUS DEXTER Parem koda ATRIUM DEXTRUNUM Vasak koda ATRIUM SINISTRUM Vasak vatsake VENTRICULUS SINISTER 10. Südame klapid asukoht, hõlmade arv, ladina Kolmehõlmne Trikuspidaalklapp Paremal südamepoolel Kahehõlmne Mitraalklapp Vasakul südamepoolel
nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames: Süda on vereringe liikumapanev jõud, mida ümbritseb hõõrdumist vähendav kahelestmeline südamepaun. Südame vasakust vatsakesest (ventriculus sinister) voolab veri suurde vereringesse, aorti ja selle harudesse, varustades kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta (atrium dextrum), siis paremast vatsakesest (ventriculus dextrum) väikesesse vereringesse--kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb süsinikdioksiidist ja naaseb väikesest vereringest
(arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri). 2. Väike e kopsuvereringe algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud, lõpeb tavaliselt nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas (arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri). Süda on ringesüsteemi keskne elund, mis verd enesest läbi pumbates tagab vere pideva ringluse kehas. Paikneb rinnaõõnes, keskseinandis. Kaalub 300 g. Südame ümber on perikard (südamepaun), mis sarnaneb ehituselt liigesekapsliga. Südame seina ehitus: · Endokard südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht. Endokard moodustab ka südameklapid. · Müokard südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal 5mm, vasakul 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi.
seede-; hingamis-; ja kuse-suguorganid. Ühise funktsionaalse ülesandega siseorganid moodustavad organisüsteemi ehk aparaadi: seedeaparaadi, hingamisaparaadi ja kuse-suguaparaadi. Kokku modustavad rinna-; kõhu-; ja vaagnaõõnes paiknevad siseorganid sisikonna ehk sisuse. 22) Rinna-; kõhu- ja vaagnaõõs Rinnaõõs väliselt ümbritseb luine rinnakorv. rinnaõõs on rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna- ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab teda diafragma. Vaaganaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõs ulatub rinnakorvi sisemusse. Kõhuõõne seinad koosnevad mitmest kihist.. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased
annaabi.ee 
