Anatoomia konspekt (0)

Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks( dexter ) ja vasakuks( sinister )
Frontaaltasapind jaotab eesmiseks( ventraalne ) ja tagumiseks(dorsaalseks)
Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks)
Välimine – externus sisemine - internus
Süva – profundus pindmine - superficialis
Ülemine – superior alumine – inferior
Eesmine – anterior tagumine – posterior
Kahe vahel – intermedius
Kude – on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem.
Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused.
Meeleelundite keskused:
Nägemiskeskus – kuklasagaras
Kuulmiskeskus – oimusagaras
Haistmiskeskus – otsmikusagaras
Tasakaaluga on seotud enim tagaaju
Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel.
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks.
Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond.
Liigesed:
Õlaliiges – abaluu(scapula) ja õlavarreluu( humerus )
Küünarliiges – õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu (radius)
Kodarluu-randmeliiges – kodarluu(radius) ja randmeluud (ossa carpi)
Puusaliiges – puusaluu (os coxae) ja reieluu ( femur )
Põlveliiges – reieluu(femur), põlvekeder( patella ) ja sääreluu(tibia)
Kontsluu -sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges – sääreluu(tibia), pindluu (fibula ja kontsluu(talus)
Hingamine
Ninaõõs cavum nasi
Kõri larynx
Hingetoru trachea
Peabronhid bronci principales
Kops (ud) pulmo(nes)
Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE!
inspiirium sissehingamine
ekspiirium väljahingamine
Düspnoe hingeldus
Apnoe hingamisseiskus
Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
Hüpoksia hapniku vaegus veres
Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres
Asfüksia lämbumine
Pneumotooraks - õhkrind
Veri :
Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo (kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks )
Reesusfaktor – Antigeen D omanik on rh. Pos. Organismis antikehad puuduvad aga vale vereülekande või rasedusega võivad tekkida.
Albumiin – transpordi, toitumis , onkootserõhu tekitaja roll
Globuliinid – kaitsevalgud ja transpordi, onkootse rõhu tekitaja
Hemoglobiin – hapniku ja süsihappegaasi transport, peab olema erütrotsüüdis, mitte plasmas
Fibrinogeen – osaleb vere hüübimisel
Kollateraal - väiksem kõrval versoon. Peaveresoone sulgumisel saavad kollateraalid rohkem tööd.
Anastomoos – veresoon , millekaudu saab veri ühest soonest teise joosta.
Süda:
Endokard (sisekest endocardium) endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid
Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht.
Epikard (väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest
Perikard südamepaun.
Parem koda atrium dextrum
Vasak koda atrium sinistrum
Parem vatsake ventriculus dexter
Vasak vatsake ventriculus sinister
Triikuspidaal klapp valva tricuspidalis parem koda ja vatsake
Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake
Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort /kopsutüvi
Kopsutüvi truncus pulmonalis
Kopsuveenid vv. Pulmonales
Aort aorta
Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus
Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra
Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra
Ühine unearter a. Carotis communis
Ülemine õõnesveen vena cava superior
Alumine õõnesveen vena cava inferior
Sisemine kägiveen v. Jugularis interna
Lümf ( lympha) värvitu ja läbipaistev vedelik( koemahl ), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Ööpäevas valgub lümfisüsteemi kaudu tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi
Vereloomeelundid: lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn(splen/lien), harkelund (thymus)
Süstol – kontraktsioon Diastol – lõõgastumine
Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk.
Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk.
Hüpertermia ebatavaliselt kõrge kehatemperatuur
Hüpotermia ebatavaliselt madal kehatemperatuur
EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. ( elektrokardiogramm )
Bradükardia frekvents alla 60 korra minutis .
Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis
Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid , veenid, õõnesveenid, parem koda
Väike vereringe parem vatsake, kopsuarterid, kapillaarid, kopsuveenid, vasak koda
Seedeelundkond :
Suuõõs cavum oris
Neel pharynx
Söögitoru oesophagus
Magu ventriculus, gaster
Peensool intestinum tenue
Jämesool intestinum crassum
Keel lingua
Digestioon seedimine
Absorptsioon imamine
Resorptsioon imendumine , kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere- ja lümfikapillaaridesse
Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist
Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega
Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana
Defekatsioon roojamine
Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas
Faeces roe, väljaheide
Mesenterium soolekinnisti
Omentum rasvik
Bolus toidupala
Peritoneum kõhukelme
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi – katabolism ja anabolism .
Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.
Jäävhambaid on 32, piimahambaid 20
Keele funtsioonid: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus
Mandleid on 6
Sapipõis EI TOODA SAPPI VAID ON RESERVUAAR
Peensooles toimub kõikide toitainete imendumine:
Süsivesikud monosahhariidideks verre
Valgud aminohapeteks verre
Rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks lümfi
Vitamiinid ja mineraalained ei lõhustu verre
Toit püsib maos umbes 3h(1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku seega u. 18-24h
Eritumine :
Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. Nefroneid on ühes neerus umbes 1-1,2 miljonit.Anuuria uriini ei teki üldse
Glükosuuria suhkur uriinis
Hematuuria veri uriinis
Proteiinuuria valk uriinis
Nüktuuria öiskusesus
Polüuuria uriini teke suurenenud
Oliguuria uriini teke vähenenud
Düsuuria ebamugav/raskendatud urineerimine
Diurees ehk uriini teke
Neer (ud) ren(es)
Kusejuha ureter
Kusepõis vesica urinaria
Kusiti uthera
Munasari ovarium kr.k – oophoron
Munajuha tuba uterina kr.k – salpinx
Emakas uterus kr.k – metra
Tupp vagina kr.k – colpos
Rinnanääre mamma
Lahkliha ehk perineum on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond.
Ovariaaltsükkel koosneb 12-16 päeva kestvast foliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Ovulatsioon tähistabki follikulaarfaasi lõppu.
Menstruaalverejooksud kestavad 3-5 (7) päeva
Viljakus faas u. 9 päeva.
Närvisüsteem:
Neuron närvirakk koos oma jätketega
Dendriit närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühikese ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas
Akson närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse
Retseptor ärritust vastuvõttev organ
Närviimpulss närvikiududes leviv erutus , mis kulgeb aksonilt dendriidile
Refleks vastureaktsioon ärritusele, mis tekin KNS-i vahendusel
Refleksikaar tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib
Närvikiud pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist
Innerveerima närvidega varustama
Aferentne sensoorne (tooma)närv - tundenärv
Eferentne motoorne (viima)närv
Sünaps neuronite keemiline puutekontakt.
Innervatsioon on elundite ja kudede varustatus närvidega. Selleks, et lihasrakk funktsioneeriks, peab närvirakk teda
närviimpulsi näol ergutama – innerveerima
eferentne talitus motoorne funktsioon, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise
talituslik NS jaotus: somaatiline ehk kehanärvisüsteem ja vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem
KNS organid on peaaju ja seljaaju ning nad kujutavad endast suuri närvikoe s.o. närvirakkude – neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse valge- ja hallollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest(rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega.
Hallollus koguneb pea- ja seljaajus piiritletud kogumiteks- tuumadeks(keskusteks).
Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks
Perifeerse NS-i moodustised – närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga.
Mälu jaguneb:
Lühiajaline – info säilitatakse max. 1-2h (enamasti vähem sekund/minut)
Pikaajaline – info säilitatakse päevi, aastaid, eluaeg. Saavutatakse materjali kordamisega!
Normaalne une kogus on inimesel 7-8h, 8aastasel 10-11h, vastsündinul kuni 20h
Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.
Oma sõnadega seletades on sümpaatiline pmst ärritumine, südamelöögisagedus tõuseb, higieritus suureneb, rõhk tõuseb, hingamine kiireneb , pupill laieneb jne. Parasümpaariline on lõõgastumine, kus pulss langeb, RR langeb, kontraktsiooni jõud langeb jne jne.)
Arvulised näitajad:
Hingamissagedus minutis erineb sooliselt: 12-18x minutis imikutel 60x
Hingamismaht HM on 1 tsükli jooksul sisse/välja hingatav: 0,5 liitrit puhkeolekus
Minutiventilatsioon 1 min jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk=hingamissagedus x HM
erütrotsüütide arv N-4,0-5,5x1012 M-4,5-6,0x1012 rakku liitris
leukotsüütide arv 4,0-8,8x109 rakku liitris
trombotsüütide arv 150-400x109 rakku liitris
Vere maht – 6-8% kehamassist. Mehel 5 või enam liitrit, naisel 4-4,5 liitrit.
südamelöögisagedus ehk frekvents 60-80 minutis
Normaal vererõhk 120/80
Südame minutimaht vere maht mille parem/vasak vatsake paistab välja minutis 5 liitrit
Südame löögimaht vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal vatsakesest välja pumbatakse 70ml
Süljeeritus on 1-1,5 liitrit ööpäevas
tunnidiurees lapsel
tunnidiurees on täiskasvanul 50-100ml
Sappi sekreeritakse ööpäevas 800-1200ml
Seedemahlu toodetakse ööpäevas kokku umbes 7 liitrit: sülge 1l, maomahla 1,5l, 0,75l sappi ja sapphappeid, 0,75l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3l
(Saturatsioon Sp02 (oksühemoglobiin) tase veres norm 96-100%)
(Vere pH 7,35-7,45)
Pikkused:
Hingetoru – 9-15cm pikk ja 1,5-2,7cm diameetriga
Beabronhid – parem 1-3cm ja vasak 4-6 cm
Neel – 12cm pikk
Söögitoru – 25-30cm pikk, diameeter – 1,5cm
Mao maht – 1,5-2 liitrit
Peensool – u.5 meetrit pikk (12sõrmiksool, tühisool u. 2m, niudesool u.3m)
Maks on suurim kehanääre, kaalub 1,5 kg
Sapipõis mahutab 60ml
Jämesool 1,5 pikkune ja 4-5cm laiune
Seedetrakti kogu pikku on umbes 10 meetrit
Kusejuha – 30cm pikk
Kusepõis – 500-700 ml
Kusiti – naisel 3-3,5cm mehel 18-25 cm pikk
Lisaks:
Kõhukelme ehk peritooneum (peritoneum) on õhuke kile, mis katab kõhuõõne poolt kõhuseina ja kõhuõõnes olevaid elundeid.
Anamnees : haiguse/seisundi sümptomite, tekke, oletatavate põhjuste, arengu, ravi jne. kirjeldus.
Periost luuümbris.
Skelett ja lihased samuti üle vaadata!