Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia (0)

Kreeka religioon ja mütoloogia
Eksam :

• Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik.
  Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süžeega seoses üldine seaduspärasus, kultus , loogika , ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 – 15000 tähemärki.
  
• Eksam ise. Vb suuline , aga kindlasti kirjalik.
  

Kirjandus.

• Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka).
  
• Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene ( koostanud J.-P. Vernant ), lk. 258 - 289. Avita 2001.
  
• Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381.
  
• 'Burkert “ Greek Religion ” 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad.
  
• Igast müüdisüžeed, nt Hjortso “Kreeka jumalad ja kangelased.”
  

Kreeta - Mükeene perioon 2000-1200 e.ma
Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a
Arhailine periood 400- 500 e.m.a
Kreeka mütoloogia jagamine:

• müüdid, mida räägiti jumalatest. Hesiodose mütoloogia
  
• müüdid, mida räägiti inimkangelastest- rohkem. Osad ei puuduta mütoloogiat ( Trooja sõda jne)
  

Need põimuvad omavahel. Seotud on rituaalidega. Hetkel rõhk jumalamütoloogial
Kreekas usk või religioon kui selline puudus, selleks ei olnud isegi vastavat sõna.
Theos- jumal
thea - jumalanna
theous sebesthai- jumalaid austama
theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima
eusebia- jumalakartlikkus
asebia- jumala mitteaustamine
atheos- jumalatu
entheos- jumalast täidetus
enthusiasmos- jumalast täidetus
hieros- püha
hieron- pühamu
hieros- preeser
hierea- preestrinna
hagios- püha
mantis- õpetaja, see kes pühadust õpetab, ennustaja .
Manteion- oraakel
hiero-mantis- pühaduseõpetaja
Mida kreeklased oma jumalatelt ootasid?
Jumalad seisid inimlike normide eest. Selleks, et jumalaid saaks austada, tuli jälgida inimlike norme. Kui seda ei tehtud, järgnes karistus . Karistus tuli enne surma, siipoolsuses. Hiljem lisandus ka nägemus et pärast surma ootab ka mingi karistus.
Kreeklastel oli tugev kogukond ja see oli ühistelt vastutav jumala ees. Kui üks liige käitus halvasti, sai karistuse kogu kogukond. Seega karistas kogukond ise seda üksikisikut.
Nt kui üks kogukonnaliige solvas jumalat, pidi kogukond reageerima .
Müütides aga jumalad sugugi ei käitunud eetiliselt. Zenophanes 6.saj leidis, et inimesed on jumalate kohta igast jama kokku valetanud. Sisuliselt hakkas pihta müütide tsensuur .
Suhtumine jumalasse ja müüti
Käsi peseb kätt- mina austan jumalat ja tema annab mulle midagi vastu. Jumalad eeladis, et neile viiakse läbi rituaale, annetuste toomine ehk loomohverdused. Kr eeka religioon oli vähe formaliseerutid, st reegelid ei olnud nii palju, pigem oli suundumused . Ortodokse mütloloogia puudus. Kreeklased uskusid, et jumalaid ei kottinud, milliseid lugusid neist räägiti. Igas kohas olid omaette lood, ei süstematiseeritud ega ühtlustatud. Poeedid vb natuke ühtlustasid. Poeedis tõlgendasid, mõtleid välja, tsenseeeritakse ja sp ei võetud neid müüte tõepähe.
Kreeklased olid religioossed, aga nad ei uskunud tingimata müüte. Vahel nad ei uskunud müüte sp et olidki liiga jumalakartlikud.
Jumalad
12 olümialast + muud jumalad + daimon(muud vahvad tegelased, nt loodusvaimud , nümfid, kangelased)
Ei ole võimalik vahet teha kreeka jumala ja mittekreeka jumala vahel. Pole olemas õigeid ja valesid jumalaid, vaid meie ja nende jumalad. Jumalate ühtesulamine.
On olümose-eelsed jumalad- eksisteerisid kõige ennem, enne O jumalaid. Titaanid (titanes)- Kronis ja Rhea .
Olümpose jumalad
Zeus ( pikne jne), Poseidon (meri ja ürgsed loodusjõud), Aides (Hades. Allmaailma. Persephone oli ta naine), Hera (väga austatud, palju tempeid, abielu), Demeter (enim kultust, viljakus ja vili- Thesmophoria külvipidu, igas linnariigis peetu, ainult naistele ), Hestia - (kodukolle. Sisuliselt puudub mütoloogia ja kultuspaigad.) ----
Uuem põlvkond, kõik Zeusi lapsed.
Athena - (kaitse, sõda, hea, paluti võitu) Arthemis (loomade küttija ja kaitsja. Artaktiivne, aga hukuatuslik. Initsiatsioonirituaalid, eiti naistele), Apollon (oraaklite, tõve ja ravi jumal, kaunid kunstid, poiste initsiatsioonrituaalide kaitsja.), Aphrodite (Idast päris Inanna -> Ištar->jne. Armastus ja erootika, Ares (nö paha sõjajumalus. Temalt paluti säästmist, Hephaistos ( sepp , maa sisejõud, pole ilus), Hermes (piiride ületamine, ka vargus, karjaviljakus) Dionysious (vein ja joomine, teispoolsus , surm, aitas saavutada eelist sellessuhtes.
Jaotatakse omakorda taevasteks jumalateks ja ktoonilisteks ( chton ) ehk maa-alused, seonduvad surma ja maaviljakusega. Võisid vahetada sfääre. Sama jumalus võib olla ühes kontekstis taevane , aga mõnel puhul ka ktooniline. Ktooniliste hulka kuulusid ka heerosed . Kuna nad on surnud, on nad allilmas . Ktooniline jumalus oli orienteeritud lääne suunas, taevane ida suunas (palumise suhtes)
Üldine taust
Kreeklased räägivad indo-euroopa keelt. 3 at lõpul tulid sinna.. kus nad tulid. Enne seda elas ka seal juba rahvast. Rahvas, kes rajas kreeka minolise tsivilisatsiooni, ei olnud kreeklased. Ehk kreekas elasid kreeklased ja kreetalased/minoliased/ürgvahemerelased. Tekkis vastandus vallutajate ja põliste vahel, nad olid etniliselt erinevad. Pealiskiht ja aluskiht , mis aja jooksul ühte sulasid. Kreeklased vallutasid Kreeta saare 15.saj. Esimesed põlluharijarahvad (7at ema) tulid Anatooliast, Ida-Aasiast.
Kreeka religioon on Kreeta religiooni mugandus hilisematele. Kreeka tsivilisatsioon tõusis esile 2000 e.m.a, kui kõrval mõjutajad oli poliitiliselt tugevad tsivilisatsioonid . Ida mõjud on väga tugevad, k.a religoonile. Kõrvalkiht- arenenud idatsivilisatsioonid, mis annavad oma impulsse (panust).
Ühesõnaga kujunenud suure sümbioosina. Ürg-Kreeka religiooni pole võimalik tuvastada.
Allikad
Kompaktset allikat ei ole, pole olemas ühte Kreeka religioonile keskendunud allikat. Mütoloogia osas on üsna rikkalik, aga mitte rituaalide suhtes
Homeros -kangelaseepika tegija , looja. Omistati paljusid eepilisi poeeme, millest paljud pole säilinud k.a Iilias ja Odysseia. + mitukümmend hümni jumalatele, tuntud kui Homerose hümnid. Need esitavad mõningal määral jumalatemüüte. Aga tõelisi müüte tal eepikates pole jumalate kohta pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk).
Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi “Töö ja päevad” ning “Theogonia” ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi.
Ülejäänud mütoloogia on laiali pillatud erinevates tekstides- lüürika, koolilüürika (Bindaros, võiduülistuslaulud), draamad ja tragöödiad jpm.
Süsteemne esitus tuleb Rooma keisririigist pärit Apollodorus mütoloogilisest raamatukogust ( http://en.wikipedia.org/wiki/Bibliotheca _( Pseudo -Apollodorus), sealt on kirjutatud lühike kokkuvõte kr.k.
Müüdid on teada. Aga rituaale kreeklased ei kirjutanud, kuna need olid iseenesest mõistetavad. Säilinud siit-sealt pudemetena. Üks on, 2saj m.a.j, “ Hellase kirjeldus” Pausaniase kirjutatud nö reisijuht, kus oli mk detailne kirjeldus. Kirjeldab vaatamisväärtusi, eriti pühamuid ja nendes tehtavaid rituaalne ja vahel sellega kaasnevad lugusid. Probleem- liiga hiline , kultused kirja pandud kuulduste järgi.
Raidkirjad- info pidustuste finantseerimise või programmi kohta,
Kreeta Minose ja Mükeene religoon
umbes 1500 e.m.a
Enne kreeklaste tulekut oli Kreetal juba lossid olemas. 15.saj tulid, oli lossijärgne periood hävitati kõik peale Knossose ja sealt valitseti suurt osa saart . Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas.
Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid.
Kultus
Ei kujutatud sel ajal massiivseid templeid, seega kultuspaika raske indentifitseerida, aga võimalik. Ilmselt haudadel oli kultuslik funktsioon (ringikujuline kuppelhaud, nende ees tantsuplatsid), on ka nö mäetipu pühamu, neil oli silmside asustuse v lossiga. Leitud kaksikkirveid, inimese ja loomakujutisi, tuletegemise jäänuseid ja lampe. Pühad koopad - Dikte mägi ja Iida mägi. Hilisemas mütoloogias Zeusi või kellegi sünnikohad. Pühad hiied , säilinud freskod . Põhiline oli aga ikkagi loss.
Rituaalid - Ringis tantsivad kujud, freskod niisama tantsudest (tavaliselt naised). Loomade ohverdamine (15 saj lõpp isegi). Pilt sarkofaagist on tõendus.
Loss- Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse fukstsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga.
Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventaar . Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist.
Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid.
Keskhoovi rituaalid. Üle härja hüppamine? Mingid seal toimusid kindlasti.
Lossi linnaga ühendus protsessioonitee. On ka teatriala seal tee peal. Rituaalid? Seotud kultusega? Freskodel on kujutatud palju asju. Ühel on näiteks kujutatud peaväravat, kus vb kujutatakse lossi keskhoovi riitust. Kõrval on aga vabas õhus toimuv riitus , ilmselt läänehoovis. Ilmselt soetud omavahel (lossis koridor , mis neid ühendab).
On märke kahest inimohvrist. Archanese matusepaim mäenõlval on kolmeruumiline pühamu. Sealt leiti 3 luustikku, arvatavad ohverdused. Kinniseotud noor mees ta tapetud . Pluss 30 a mees ja naine. Seda leiukompleksi on kirjeldatud kui noormehe ohverdust ja need teised kaks on ohverdajad. Tapsid kuti ära ja siis tuli maavärin ja kõik said surma.
Siis on leitud ka kahe lapse luid Knossosse lossi lähedusest.. Need olid tükeldatud ja keedetud ja puhastatud . Kannibalistlik rituaal?
Kujutatud jumalused
Loomad ja linnud . Maod . Härjakujutis on levinud, sarvemotiiv võis pühamut märkida. Krokodillid/ deemonid , mingi jumaluse austajad.
Naised domineerivad jumalakujude puhul. Kellukesekujulised jumalannad hilisest faasist. Lisaks kujukestele on kujutisi ka pitseritel. Naised koos kaslastega ja naised koos härgadega. Osadel on ka mehed peal, aga üldjuhul nad ei ole tähelepanu keskpunktis ja on väikesed. Võimusau kujutamine naise ja harvem mehe käes.
Kuidas kokkuvõtvalt tõlgedada: kui palju neid jumalusi oli? Evans autoriteedina arvas , et kõik väikesed jumalad kujutasid ühte suurt jumalannat, nö emajumalanna (Attis). Ehk ühel jumalannal palju ilminguid . Praegu ei arvata, et see oli monoteism , kuna sel ajal seda lihtsalt ei olnud ja oli ikka erinevaid jumalaid- jumalannasid.
Kirjalikes tekstides jumalused
Lineaarkirja A-d on leitud kultuslikelt esemetelt, aga ei ole loetav . Jumalanna Assasara, vb seotud Asheratiga (kõlal põhinev). Lineaarkirja B tahvlid, mis tulevad Kreeka vallutustega ei anna infot minoilisest kultuurist eriti. Samas ol isee kreeklaste religoon, aga võib arvata, et need olid ikka natuke seotud ja ehk kajastas see ka natuke minoilisest kultuuri. Tahvlid, mis ütlesid, kellele toodi ohvreid:
Laburinthos potnia- Labürindi Ema. Knossose loss kui labürint → Knossose lossi emand . Sealt võib edasi spekuleerida, et see Kreeka mütoloogia järgi oli Minose tütar Arianne.
Atanapotnia- Ateena Emand. Kas see on imporditud jumalus või juba varem seal austatud jumal? Ateenaga seos?
Enyahios- Arese eelkäia vb
Paiaon- oletatav Apollon
Poiseidon.
Amnisoses (Knossose sadam) on toodud pott mett Eleutiale. Amnsisoses oli kultuslik koobas. Odysseiast on teada, et seal oli Eileithyia , sünnitusjumalanna, koobas. Seda koobast on võimalik seostada pikaajalise kultusega.
Diktaios- Dikte koobas ja mägi, võimalik koht, kus Zeus sündis. Hiljem austati Zeus-Diktaiost. Noor mees.
Daidaleion- seotud Daidaleosega, kes tegi Knossose labürindi.
Erinys- ka Amnisoses leitud. Ta oli sünge nagu Eris , aga kas nad saab ühte koopasse paigutad? Motiiv surm, sünd ja koobas koos.
Härg
Kujutatud rituaalses keskkonnas, vb lossi keskhoovis. Seotud ehk Minotauruse looga . Kreeka: Arianne kui Knossose kangelanna, Minotaurus kui koletis ja Theseus kui kangelane. Kreeta rituaaliga saab seda seostada.. kuidagi, kui see leidis aset keskväljakul. Kes oli härg ja milline oli tema suhe jumalusega?
Kreeka hilisem mütoloogia, mis kujutab Knossose värki. Europa- foniikia printsess , kelle juurde tuli Zeus härjana ja viis ta Kreeta saarele → Sündis Minos , kelle naiseks sai Pasiphae (päikese tütar) → tütar Arianne → jumalad saatsid härja, mida ei ohverdatud → jumalatel solvukas ja panevad Pasiphane härga armuma → sünnib Minotaurus.
Loos on kolm härga ja kaks neist abielluvad härjaga. Oletatavasti kajastab see minolise perioodi religiooni mingit apekti, näiteks jumalanna ja härg olid seotud partnerlussuhtega.
Europa pandi pärast mehele Asterios. Ka Minotauruse õige nimi oli Asterios. On austatud Zeusi ka kui Zeus-Asteriosena.
Mandri-Kreeka
16.saj olid mõjud Kreeka ja Kreeta vahel tugevad. 15 saj. Vallutavad Kreeta.
Templeid ei ole sel ajal samuti leitud. Küll on aga losse , näiteks Mükeene oma. Jagatav kaheks: mäetipus loss kõige klassikalisemas mõttes. Troonisruum- megaron . Samuti on olemas keskhoov. Trooniruum Knossose omaga väga sarnane, ainult et mees istus kindlastitroonil.
Lossiriigi eesotsas seisis tiitliga mees- wanax, too istus troonil ja tal olid kultuslikud funktsioonid. Talle on omistatud maavaldused- temenos (hiljem väljend templivalduste kohta). Olid Preestrnna- orjad ehk jumala orjad- võisid olla templis teenijad. Kirjutatud rituaalid- troonikandmine, jumala kandmine, aseme tegemine ( jumalale ?) ja tapaohver (keda ei söödud ära). Annetati ka inimesi jumalatele.
Jumalannasid (potnia) on nimetatud rohkem kui jumalaid. Potnia võib olla ka jumalanna üldnimetud. Potnia ippia- hobuemand. Sitopotnia- viljaemand
Pyloses on kõige enam nimetanud Poseidonit. On olemas ka Poseidoni naine Posidaia. Vahepeal oli arvamus ,et on kõige tähtsam jumal, kuna temast räägiti nii palju. Poseidoni nimi- posi- kr.k isand , dan- kr.k ta. Potnia ippia või olla Demeter (kui Poseidon on oluline, siis nimede analüüsi järgi peaks Demeter ka olema).
Keda on veel nimetatud: Nanasa, Posidaia, Triseros, Dospotas, De-re-ka/82 (lugematu originaalis) Ipimedeia, Diwia, Hermes Areias, Drimios. Lisaks ka Hephaistos, Arthemis, Dionysus , Zeus ja Hera.
Enamikku asutati ka hiljem, aga samas osad jumalad kaotasid oma tähtsuse. Kreetas domineerisid jumalannas, Mükeenes aga mitte enam nii väga.
Teispoolsus
Sellele pöörati rõhku. Kreeta haudade juures olid tantsuplatsid. Kreekas olid kuppelhauad, suured ja põhjalikud, ilmselt valitsejatele. Kõik on rüüstatud, seega ei ole eriti teada matmiskommetest eriti midagi. Ühel sarkofaagil (Ava Tirada) on säilinud mingi kujutis, kus tuuakse surnuohvreid (loomi, laeva jne). Kaarik oli oluline element.
Mükeeme periood kukkus 12. saj kokku.
Tumedast perioodist pole praktiliselt midagi teada.
Arhailine periood ehk kõrgaeg
Uus tõus Kreekas alates 8.saj ja algas arhailine periood. Taasavastati kiri, jälle tehti templeid.
Kuna kreekalsed elasid linnriiklikult. Polis oli ka religioosne ühendus ehk moodustas inimgrupi, kes koos austas jumalat. Religioon oli poliitiline. Religiooses sfääris mängisid ka naised rolli. Kodanikud omakorda jagunesid väiksemateks gruppideks- phyle ja phratria. Oli väiksemaid poliitilsied ja kultuslikud organisatsioonid .
Pühamud ja templid
Polise elanikud rajasid pühamuid. Ka templeid jaotati ülelinnalise tähtsusega ja üle-Kreekalised ( Olympia ja Delfi). Vahe oli suht tinglik , kuna ka üle-Kreekalised olid mõne linna all.
Tähtsamad strateegilised punktid markeeriti pühamutega. Akropilis (Athena või Zeusi omad) ja agoraa (nt Apollon, ka Zeus). Väljaspool linna olid ka, enamasti tasandiku ühte nurka, et saavutada kontroll linna ja templi vahelise maa üle. Seal olid igast tähtsad jumalad, nr Hera kui tasandikujumalanna. Ei pruukinud suured olla, aga võisid ka. Neemede otsa tehti Poseidoni templeid.
Tempel ei võrdunud pühamu. Pühamu moodustas altar ja temenos- jumala ruum, mis võis olla igasuguse suurusega. Temeose rüvetamine (miasma) oli keelatud. Miasma- seks, sünd ja surm ( tapmine ), kõik vajasid puhastusriitusi. Altari ette võis põgened, otsiti kaitset vaenlaste eest. Miasma eest karistasid jumalad ja kogukond. Looduslikud objektid kaasati pühamu koosseisu (nt püha oliivipuu ).
Altar- poodium, trapiastmetega v kiviplatvormil muldkuhitis. Riitus toimus vabas õhus ja altari ümber. Templisse pääses idast. Altar ei pruukinud seonduda templi endaga. Võis olla altar, aga mitte tempel. Nt Olympias on algselt olnud altar pühas hiies ja Pelopsi templiga ka natuke. Hiljem ehitati eemale Zeusi tempel ja eraldi Hera oma. Altar jäi nende vahele. Sellel lataril oli seos ka olümpiamängudega. Templid vahetusid ühesünaga, aga altar jäi.
Naos kr.k koda- tempel. Mõeldud jumalakojana ehk seal on jumal kui jumalakuju. Templit vaatadati kui linna kingitust jumalale. Ühes pühamus võis olla mitmeid templeid altareid ja jumalad. Oli küll tähtsaid jumal, aga see jumal oli tolerantne ja talus teisi ka :)
Annetused- tehti rikkalikke annetusi, k.a kulda, kujusid , sõjasaake kohe eriti. Kreeklased kogu aeg sõdisid, kutsuti ennast jumalaid toetama ohvritalitustega ja palvetega. Selle käigus anti ka tõotus, et osa sõjasaagist läheb teatud pühamule. Seega poliitikaga seotud.
Jumalakujutis- vähemalt üks oli suur ja uhke. Samas olid olemas ka väiksed ja tagasihoidlikud kultuskujud ehk xoanon- kr.k vanad, muistsed. Neid ei tehtud ümber ja kultusliku koha pealt olid tähtsamad. Seega neid sai teisaldada, riietada, kanda jne.
Kuna pühamutesse koondati raha ja vara, hakati kasutama neid ka riiklike pankadena, st riigi varakambrid.
Preesterkond
Preestrid . Määratud ohvritalitusi polise eest tegema. Rigiametisse määrati ka preestrid. Basileus - käesoleva aasta ülempreester. Arhon- ülemvalitseja. Nemad korraldasid pidustusi ja vastutasid nende läbiviimise eest. Muistsemad pidustused olid arhon-basileuse all ja natuke uuemad (Athena auks ja dionüüsiad) olid arhon-ülemvalitseja all. Arhone määrati loosi teel, st ülepreestriks võis igaüks saada, kelle nimi oli kuskil kirjas. Riiklikult määratud preestriameteid oli veelgi, nt exegetai- tõlgendajad. Oli olemas ka preestrisuguvõsad. Ühe kultuskoha/pühamu ametisse määratud suguvõsa, traditsiooniliselt ära jaotatud. (Hierophantos- pühaduse ilmutaja. Daduchos- tõrvikukandja, kes juhtis rongkäiku pühamusse) Neid suguvõsasid oli palju. See ei tähendanud ,et kõik suguvõsaliikmed olid preestrid, vaid sealt lihtsalt valiti, kes mis ülesannet täidab. Keda ei valitud, see ei olnud. Ei olnud seisus!
Oli preestid ja preestrinnad, neid oli suht pooleks. Nende kohta kehtisid ka nõuded. St neil ei tohtinud olla viga küljes. Vigane ei tohtinud olla, sageli nõuti ka kokkupuutumatust surmaga (ehk peres ei olnud keegi surnud). Seksuaalsusest hoidumise nõuded. Mõnel puhul presstrinnadel nõutud neitsilikkus, aga see oli mõnes kultuses, sest samas mõnes teises nõuti abielulisust. Üldjuhul peeti seksuaalsust rüvedaks, sooviti hoiduda mingi aeg seksist . Mõnel puhul olid preestrirollides ka lapsed, laps-preestrid, valiti välja aastaseks teenistuseks pühamu juures. Nad täitsid neile etteantud funtsioone ja osalesid pühamu pidustuses.
Preestrid elasid kodus ja tulid pühamusse oma funktsiooni täitma.
Rituaalid
Kõige olulisemad rituaalid toimusid pidustuste käigus ja neid oli palju. Pidustusele võisid eelneda ettevalistavad riitused. Kuna pühamuid oli palju, sisi umbes iga kuu oli mõnel pühamul pidustused ja see määras ka kalendri. Kuna eri linnriikides olid pidustused erinevad, oli ka kalender erinev kõigil. Ühtset kalendrit Kreekas siis ei olnud.
Pidustuste käigus riitused erinesid suuresti, aga esinevad ka seaduspärasused:
Rongkäik- pompe. Tuleb sõnasy 'saatkond'. Igal peol oma marsruut , rangelt paiga pandud. Igatahes lõpus see jõudis see välja vajalikku pühamusse. Rongkäigus olid aktiivsed osalejad ja passiivsed vaatajad , kelle arv olenes rongkäigu marsruudist. Rongkäigus liikus kõik tarvilik. Näiteks freskol: ohvriloomad, ratsanikud , väärikad riigiametnikud , veekandjad, talituse läbiviimise riistad, mis olid kaetud korvides kiste/ kalathos (tapariistad). Viljatuulutusrest e liknon, kujutatud troonina. Sinna kuulusid ka laulud ja tantsud. Sinna kuulus mõnikord ka aischrologia- häbiväärse ütlemine, nö rituaalne ropendamine . Dirty talk naiste-meeste vahel, aga mingid piirid olid paigas. Nt sillanaljas (gephyraid), kus prostid ahistasid oma määrkustega rongkäiku. Rongkäiku võisid kuuluda ka mingid esemed, nt jumalarüü. Kanti ka mitmekülgseid maske mõnikord. Ohvriloomi võis olla väga palju, suurimatel võis olla isegi sadu. Hekatombous- sada veist, paljude veistega ohver. Veis oli kõige kallim ja suursugusem ohvriloom. Üldnõue oli see, et jookseks verd ja parem, kui oleks imetaja . Mida kallim, seda uhkem. Igal pidustusel kindel liik ja arv. Nad olid spetsiifiliselt välja valitud. Perfektsusnõue. Kaunistati- sarved kullati, pandi lindid külge jne.
Ohvritalitus- thysia. Kulminatsioon . Leidis aset altari juures. Ohvriloomad viidi altari juurde ja vaatajaskond jäid sõõri või poolsõõri väljapoole, nö markeering . Suurte ohvrite puhul (nagu sada veist) võeti ilmselt nö esindaja, kes veristati ees ära ja teised hukati tseremooniata. Söör merkeeriti tapariistu kandes , neid kanti ringis. Loomad valmistati ette, nt loomadelt võeti nõusolek (pidi noogutama , tavaliselt anti juua neile selleks). Võis tahta ka, et loom kardaks (visati kividega) või et ta väriseks. On ka juhtumeid, kus loomi nö lavastati süüdi, ohverdamine oli karistus looma üleastumise eest (altarile pandi viljapäid, mida ta ei oleks tohtinud võtta). Järgneb relvade väljavõtmine, oli kätepesu. Ja siis tuleb tapmine. Enne on vaikus ja kui esimene sisselõige on tehtnud järgneb alolyge, nö vabastav karjatus (naise) poolt. Altar kindlasti määriti verega. Liha küpsetati altaritulel varrastel. Valitud elundeid (maks, kops , süda) sõid preestrid, ülejäänud said pealtvaatajad ja järgnes pidusöök. Jumalatele anti erinevat kraami, nt valitud lõigud lihast, sõrad , aga kõige tüüpilisem on vaagnaluu ja saba, mis pidi altaritules krõnksu minema.
Talituse juurde kuulus ka palve . Euche- palve, tõotus. Konkreetne lepe jumalaga . Pöörduti jumala poole, pakuti ohvrit ja paluti konkreetsele pidustusele omast asja. Kindlasti enne sõjakäiku.
Võistlus- agon. Võistelda võis kõiges, suures joones jaguneb muusikaliseks ja sportlikuks.
Oli olemas ka veretud ohvrid , mis olid igapäevased- pandi altarile midagi söödavat. Samuti jookohvrid, vedeliku kallamine jumalale. Kallati altarile (sponde), iga pidusöök algas sellega, et altarile kallati enne sööki sorts veini. Kõik kokkulepped, mis sõlmiti inimeste vahel, sõlmiti spondega ja see sama väljend tähistas hiljem ka lepingut. Choe, mitte vein, vaid muu vedelik. Seda ei kallatud altarile, vaid kalalti spetsiaalsesse avasse või maha. See oli seotud allilmsete jumalatega , juures oli sünge aspeks. Tapaohvrid ehk sphagia, kus loomi ei sööda ära. Neid näiteks põletati ära või tehti midagi muud. Kasutati enne lahingut või pärast surma, suht ektreemohver.
Inimohver ei olnud tüüpiline ja vaieldav, kas seda üldse oli. Mõnes Zeusi ohvripaigas oli jutt, et loomadega koos oli ka inimesi, aga see on kaheldav. On olemas ka nö patuoina rituaalohver ehk pharmakos, kus halb aeti linnast välja. Võeti üks süüdimõistetud kurjategija ja nuumati aasta aega teatud toitudega- imes seega kogu halva endasse. Siis ta tiirutati ümber linna ja kihutati minema (ühel korral kirj et tapeti ja põletati). Lokrise neitsid- lugu saab alguse Trooja sõjast, kus Kassandra vägistati mingis templis ära ja lepituseks peab saatma jumalatele neitsisid. Rannajoonel lasti lahti tüdrukud, keda hakkas taga ajama sõjavägi. Kui kätte saadi, siis tapeti, kui jõudsid templisse, siis pidid sinna rangete reeglitega preestrinnadeks jääma.
Ennete tõlgendamine.
Oraaklid, kelle sõnu võeti hästi tõsiselt. Tõlgendati jumalate tahet ka lindude lennuga. Tuli istuda põhja suunas ja tõlgendam hakata. Oli ka pühaduse tõlgendajad hieromantis, kes saavutasid jumalaga kontakti. Epimenides, Aristeas, Abaris
Sibylla- hiromantika, naised olid need. Hing nö eraldus kehast. Sestus Apolloniga. Nendega seotud piirkonnad olid Marpesos, kus elas u 6.saj keskpaigas sibüll, ja Erythrai, kus võis olla sama sibüll, kes oli lihtsalt asukohta vahetanud või muu. Teada on ka seal koobas ja nad elasid sisi mitusada aastat? Eryrhrai kohta on veel teada, et ta sai surma, tema veri jäi maha, kasvas rohi ja loomad, kes seda sõid, said ka jumaliku ilmutuse. Kõige levinud sibülli nimi oli Herophile. On ka teada, et sibüll käis Delfis kuulutamas. Kyne koopasse tuli sibüll millalgi, tal oli olemas 9 sibülli raamatut ja oli olemas juba 6.saj. Temalt tahtis neid raamatuid ära osta Rooma viimane kuningas Tarquinius Superbus, aga kõrge hind oli. Sibüll viskas raamatud tulle, aga sai ikka 3 raamatut. Neid hoiti hiljem Jupiteri templis ja need olid kindlasti olemas. Aga tempel põles maha..
Oraaklid olid spetsialiseerunud jumaliku tõe selgitamisele, tavaliselt Apolloni templis. Manteion või chresterion tõlgitav kui küsija.
Sellonid- kandsid ühte rüüd, magasid palja maa peal ja ei pesnud jalgu .. ehk olid maaga ühenduses. Olid olemas ka uneoraaklid- inimene uinus pühamus, rääkis oraaklile unest ja see tõlgendas.
Oli ka surnuoraakel, kes võimaldas surnutega nõu pidada. Lebadeia oraakel oli selline
Delfi oraakel oli kõige kuulsam. Algselt oli see maaema pühapaik, Ge(?), k.a Themis ja Poseidon ka. Pythoni koobas. Kuulutamine sai alguse Koretaselt. Kits käis mäenõlval söömas ja Koretas märkas, et kits käitub veidralt. Kits oli avastanud lõhe maa seest, kust tulid aurud . Ka tema sai neist mõjutatud. See tõi siis esile jumaliku tarkuse . Kohalik tüdruk Phemonoe pandi sinna istuma ja hakkas kuulutama tarkust. Kuna ta oli liiga kena ja noor, siis ahvatles liiga, sp määrati hoopis küpses eas naine sinna.
Adyton- kuhu siseneda ei tohi. Mphaloses oli vist mingi reliivkiad või kultuslikult tähtsad esemed. Prophetes- vahendaja . Vahendab inimlikku ja jumalikku sfääri. Hosioi- võimukad (pühas mõttes) ja neid oli viis. Pythia- naisprohvet. Kohalik eakas naine
Pühamu poliitiline korraldus. Delefi pühamu allus kohalikule linnale , olles samal ajal rahvusvahelise kontrolli all. Oraakel kuulutas 9x aastas. Pythia esitas 6 värsilised salmid ekstaasis (heksameetiline). Kuulutsed võisid olla mitmemõttelised, vb ka tahtlikult.
Gaas võis olla ethüleen.
Jumalad
(paberi sai ka)
Homeros jumalate põlvnemise kohta. Homeros erinevalt Hesiodusest ei esita hullu sugupuud. Okeanos - Tethys. Titanes (valitsesid enne Olympose jumalaid ja suletud allilma Tartarosse). Typhoeus. Zues kui vanem vend ja Hades ja Poseidon jagasid maa.
Hesiodos esitab detailsemalt (paber)
 "Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva Zeusiga, mis lõpeb viimase võiduga ja uute jumalate kuningriigi asutamisega. Pärast Zeusi järeletuleva põlve loendust Olümposel järgneb peatükk jumalannadest, kes naitusid surelikkudega, ja nende järeletulevast soost, millega eepos lõpebki.
Eros (armastus, paneb paljunema), Tartaros ja Erebus(pimedus, sügavus Hadese vallas), Nyx (öö), Aiter (ollus, mis piirab maailmaruumi), Nemesis (kättemaksu jumalanna. Figureerib Trooja sõjas kui Helena ema). Athe (tipp, millele järgneb kättemaks), Orchos.
Gaia - maa, selle luuleline vorm. Sellel sündis kaks järglast- Pontos (meri), Uranus (taevas). Sai nendega järglasi (vt pilti kaustast ja loe juurde)
Gaia ja Uranus sünnitasid titaanid.
Cronus ja Rhea tegid enamik olümpialasi. Uranus kartis oma lapsi ja surus maapõue. Gaia plaanitses Cronusega ta tappa. Valmistati kõver sirp ja Cronus kasteeris ta. Sellest verest sündisid gigandid ja kättemaksujumalannad. Suguelund kukkus merre ja sündis Aphrodite.
Teise põlvkonna valitseja oli Cronus. Ka tema kartis oma lapsi ja neelas need alla kuni Zeusini (edasi on juba see müüt).
Kaks leeri: Titaanid ja Cronos ja noorem põlvkond ja Zeus. Algas titaanide võitlus (Põhja-Kreekas). Kestis kümme aastat. Otsustavaks said sajakäelised ja -pealised. Titaanid suruti Tartarosse ja Zeus võitis. Gaia pahandas, et titaane väärkoheldi ja sünnitas Zeusile uue kuninga. Sai Tartarosega Typhoni. See oli sajapäine lohe. Zeusi ja Typhoni vaheline võitlus.
Inimkonna kujunemine. Ühtset versiooni ei olnud. Kas tegid jumalad esimese inimese (Hephaistose roll, maast voolitud ja tulest /veest) või kohalike pärimuste järgi oli Maast sündinud ehk inimesed olid Gaia lapsed. Inimestele jagas Prometheus teadmisi, sh jumalate austamist (tappis härja, panu liha kahte nõusse- ühte hea liha ja rupskid versus teise kondid ja rasva. Lasi Zeusil valida, too vihastas triki peale ja võttis tule ära). Prometheuse karistus on teada, inimeste karistus oli kaks nuhtlust- vaevalise tööga elatise hankimine ja naine Pandora . Naine oli kõigi meeste nuhtlus ja kaasas oli tal savinõu, mida ei tohtinud avada. Ehk naisest tuleb kõik halb..
Inimkonna esimene keskne paar oli Pandora ja Ephimeteus (Prometheuse vend, too abiellus Clymenega sai poja Deukalion) ja neil oli tütar Pyrrha . Deukalion ja Pyrrha olidki esikpaar, nemad elasid üle veeuputuse. Randudes viskasid maaema konte laiali ja sealt sündisid uued inimesed.
Viis inimsugu

• Kuldne inimtõug oli siis, kui maa andis vaevata vilja, inimesed täiuslikud ja jumalatega suhted perfektsed- > õndsad deemonid, nö jumalate nuhid.
  
• Hõbedane inimtõug- inimeste moraalitase oli alla käinud, täiskasvanud 100a ja siis ka ei tundnud head ja kurja -> õndsad vaimud allilmas
  
• Pronksine inimtõug ja neile meeldis ainult sõda ja vägivald -> Hadesesse saadeti
  
• Kangelaste põlv- Herakles , Theseus jne- kõik kangelased. Lõppesid ära omavaheliste sõdadega.
  
• Raudne inimpõlv- ränk töö ja piin , moraalne mandumine, austust pole ja ülekohtused on kõik.
  

Lugude taust. Kõigil lugudel on idamaa taust.

• Üleujutus- Mesopotaamia müüdi laen
  
• Kõik halb saab alguse naisest- Piibel , judaism
  
• Neli inimpõlve- India, Iraani mütoloogia, Vana testament Nebukanetsari unenäos. Hesiodus pani vahele veel kangelaste põlve, kuna see oli nii kreekalik.
  
• Kõigi asjade algusesaamise müüt. Oceanos ja Tethys on võrreldav Mesopotaamia Apsu ja Tiamatiga.
  
• 3 jumalat ja eelkäiad kukutatakse- samuti Babüloonia loomismüüdiga sarnane. Ka hetiidi müüdiga sarnasusi : Alalu-> Anu ( taevajumal )->Kumarbi (nagu Cronos)->Tešub (piksejumal). Esineb poja kartuse, kasteerimise, millegi allaneelamise ja sirbi motiivi. Millal müüt omaks võeti- ilmselt pronksi ajal (Kreeta-Mükeene perioodil).
  
• Koletiste üleküllus ja ilmumine vaasidel. (tulnud 9/8 saj e.m.a).
  

(siin jäi üks loeng vahele)
Zeus
Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:  valitsuskepp , piksenool, kotkas.
Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega ( Amon  vanaegiptuse mütoloogias, Tinia  etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar  hinduismis).
Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab " Iliases ", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid.
Minoses austati teda noore jumalana. Mandri-Kreekas oli ta küps jumal. Kultuskohad seotud mägedega, kus oli viljakuskultus.
Vb oli seal ka inimliha värk. Libahundi müüdid ja riitus. (Iniliha söömine → hundiks muutumine → tagasi pöördumine läbi spordivõistluste)
Olümpiamängud- asutajate hulgas võis olla Zeus või Herakles. Kultuslikult oli Pelops olümpiamängude rajaja. Tantalos korraldas jõumalate pidusöögi, kus serveeris inimliha. Teda karistati allilmas (on kaelani vees, aga juua ei saa, viljad peakohal, aga ei ulatu + kalju ähvardab pähe kukkuda ). Pelops hakitigi lihaks. Ta lapiti jumalate poolt kokku. Ta lahkus oma kodumaalt ja tuli Peloponnose saarele, jõud is Olümpiasse, kus oli kuningas Oinamaos (vms) ja tal oli ilus tütar. Kosimiseks pidi äiaga kaarikuga elu ja surma peale sõitma. Võitis ja temast sai valitseja ja olümpiamängude korraldaja. Rituaal ( eespool ka juttu vist- öösel must oinas jne).
Zeus Laphystiose kultus. Seotud Laphystiose mäega, jällegi seotud viljakusega. Rituaalist ei teata eriti, aga olemas on müüt. Toob alguse Kuldvillakule. Valitses kunigas Athamas, kellel oli naine Nephele. Neil oli kaks last poeg Phrixis ja tütar Helle. Nephele suri ära ja võttis uue naise Ino- kuri võõrasema. Kuldvillaku jäär päästis lapsed inimohvriks olemisest.. Helle kukkus perre , Phrixis lendas kuskile mujale, ohverdas jäära ja riputas ta naha puu otsa
Poseidon
Zeusi vend. Nime poolest maa isand, aga Kreekas oli ju merejumal , eriti seostus Egeuse merega (Aigeuse meri). Tal oli merepõhhjas loss Aigai. Amphrititelt sai Aithera sõrmuse, mis annab märku, et too on Poseidoni poeg. Ta kehastab kaost merel. Palutakse et ta hoiaks mere vaiskena ja ei saadaks tormi.
Lisaks merejumalale oli ta ka maa-aluste vete jumal. Kolmhargiga lööb ta maasse ja sealt tekivad erinevad asjad, nt maavärinad. Nümf Kamheira andis Kronosele varsa (nagu Zeusi asemel kivi) ja kasvatas teda isa pilgu all eemal. Hippos ehk hobune kuulus kindlasti Poseidoni juurde. Kapheiral olid vennad telchines, kes valmistasid Poseidonile ka kolmhargi. Kapheira abiellus Poseidoniga ja sealt sündis tütar Halia (soolane) ja tal olid ka kuus venda, kes aeti hulluks Aphrodite poolt. Iga jumal saadab omaette hullumeelsuse inimestele. Aphrodite andis ülierootilise hullumeelsuse, nad vägistasid oma õe, kes hüppas merre ja temast sai valge jumalanna Tenkathea.
Tema mütoloogias oli olulisel kohal konkurents teiste jumalatega kultuspaikad pärast. Nt Ateenas, kui seal valitses Kekrops. Otsiti linnale kaitsejumalust, Ateena ja Poseidon konkureerisid. Poiseidon andis allika, Ateena andis õlipuu. Poseidon saatis kättemaksuks üleujutuse. Poseidon jäi alla ka Argoses, kus konkureeris Heraga jne. Jäi paljudele alla. Aga sai Korintose maakitsuse.
Mykale neem, kus oli Panniooniumi pühamu, mis oli poliitiliselt tähtis, kuna ühendas 12 linnriiki. Poseidoni pühamud on tihti kesksed ja poliitiliselt tähtsad, seotud ka allilma käikude kohtadega .
Tähtsaim pühamu oli Isthmia. Seal peeti ka panhelleeni spordivõistlusi ka 2 a tagant. Seal oli ka Poseidoni inimlik vaste . Seal oli ka Palaimoni haud. Isthmia mängud olid tema mälestuseks rajatud.
Poseidonil oli palju järglasi, sh ka inimlikke, aga tal oli ka koletisis. Nt klükoobid. Need samad, kes võisid olla Poseidoni järglased, võisid olla ka maajumalanna Ge järglased, see paneb ta niiöelda maaga paari. Kuldvillaku jäär oli Poseidoni poeg. (Koht, kus tütarlapsi röövida, on ringtants :D) Hobuse sigitaja, kuna ta oli hobujumal. Ühes kohas lõi ta kolmhargiga maasse ja sealt sündis esimene hobune. Teises kohas oli ta seeme maha kukkunud ja sealt võrsus hobune. Oli ka hobuse sigitanud Demetriga.
Hera-
Zeusi abikaasa.. Seotud templiehitusega. Seotud Argosega. Hera- Argeia oli tal ka tiitel . Argos oli linn ja tähendas tasandikku. Ta oli ühtlasi ka tasandikega seotud. Temaga seondub ka lehm . Bo.opis- veisesilm. Seisis ka abielu eest, ka sünnitusjumalanna natukene. Tema tütrat Eileithyia oli rohkem sünnitusjumalanna kui ta ema. Teine tütar Hebe kehastas pruudiiga.
Esmane funktsioon on ikka abielu, kajastades seda nii müütides kui ja riitustes.
Hieros gamos- püha abielu. Kõige levinum lugu on see,,et abielu toimus maailma läänepoolsel äärel, kus oli Atlas , hiljem Heraklese sambad ja nesperiidide. Rhea viis Hera sinna nümfidele hoida. Zeuz läks teda kosima ja abiellusid seal. Gaia pulmakingina andis kuldõunte puu (Heraklesega seos hiljem). Algselt räägiti, et see abielu oli algselt salaja vanemate eest (u300 aastat) Samose saarel peidus. Versioonid varieeruvad.
Hera oli aga pidevalt armukade Zeusi uute naiste peale. Näiteks mitmel korral läks ta ära j Kokkyani mäe otsa ja Zeus oli kurb? Zeus sai nõu etendada libaabielu nümfiga. Kui Hera nägi, et Zeus hakkab abielluma (puukujuga), tuli ta Zeusi takistama ja leppisid ära (see oli mitmete lugude näide) Ehk normaalsus =abielu.
Rituaalid: tehti pruudipuukuju tammemetsast ( vares valis välja, ehk kus otsas ta istub). Viidi Kokkyani mäe otsa. See oli pidustus , mis tähistas nende abielu, iga 60a tagant. Teine püha abielurituaal- köitmise pidu.
Proitos ja tema tütred. Tal oli uhke loss, ja tal oli ka Hera tempel. Tütred muutusis hulluks, Thera ? Ajas nad hulluks. Jooksid lehmadena mööda mäge ringi. Kes tea tütred taltsutab, saab nad endale naiseks. Melanpus ja tema vend Bias tegid selle triki ära. Hera kurjus tähendab abielu eitamist= ebanormaalne . Normaalsus tuleb taastada nii, et muudetakse taas abielukõlbulikuks või üldse abiellutakse.
Kanathose allikas käis Hera kümblemas iga aasta, et taastada oma neitsilikkus.
Mingi müüt: Io oli preestrinna. Teda hakkas armastama Zeus. Hera muutis ta valgeks lehmaks, kes aheldati puu külge ja teda valvas Argos Panoptes- kõikenägev, mitu silma. Zeus saatis Hermese Iot vabastama ja too tappis Argose, saades sealt nimeks Argosetapja ehk Argosphaontes. Io pani jooksu mööda maailma ja jõudis Egiptusesse . Seal sai ta inimeseks tagasi. Zeus puudutas teda ja sündis järglane Epaphos. Tal olid vennad Aiguptos (50poega) ja Danaous (50 tütart). Danaouse tütred põgenesid, pojad ajasid tagasi ja veensid abielluma. Pulmaööl 49 neist lüikasid meestel pead maha ja viskasid sohu. Kuna Hera oli sel ajal ära, siis oli olukord ebanormaalne. Normaalsus tuli taastada. Hypermnestra ei tapmnud oma meest Lynboust. Ülejäänud 49 pidid ka mehele saama, seega korraldati spordivõistlused, kus saadi siis mehele pantud nad. Seda normaalsusesse toomist tähistati igaastaste pidustustega- Hekatombaia ehk saja veise pidustus, kus peeti ka spordivõistlusi.
Hera lapsed ei olnud eriti jumalikud ja täiuslikud. Sai ka üksi lapsi. Typhon (lohemadu) või olla nii Hera kui ka Gaia laps. Tema lapsed, kaks tükki olid Ares ja Hephaistos, võis olla Zeusiga saadud või omaette. Hera viskas Hephaistose Olymposelt alla, kuna ta oli äbarik (müüdid Hephaistosest). Ares oli Zeusi jaoks ebameeldiv, tal olid titaanlikud jooned (ta oli hiiglane ja oli komme peksa saada. Nt Athena ja Hera käest). Ares ja Hephaistos olid seotud, sh ka Aphrodite abikaasana. Heral oli lapsi, kes teda rüngasid. Nt gigant Eurymedion ja sealt sündis Prometheus. Tol oli seos Hephaistosega, kes ju valitses tuld . Ixion oli Arese poeg või pojapoeg, kes abiellus Diaga. Ixion maksis äiale Deioneusele pruudiluna , aga see jäi maksmata , kuna too kaevas augu, kuhu see sisse kukkus. Nö esmane hõimlasetapp. Ixion nillis Herat seega Zeus valmistas Hera kujulise pilve Nephele, kus tema ja Ixiono vahel sündis kentaur , ilmselt Cheiron, kes on omakorda seotud Heraklese, Hera, Prometheusega jpm.
Herakles oli nö Hera teener. Ta on Zeusi poeg, tema ema oli Alkmene , kellel oli abikaasa Amphitryon, neil oli juba poeg Eurystheus. Alkmenet nikerdasid mõlemad (Zeus ja Amphitryon) samal ööl ja sealt sündisid siis kaksikvennad Herakles ja Iphikles. (Tuleb Heraklese sünnimüüt). Herakles oli alati Hera kiusuobjekt, aga samas tema ori. Herakles oli kompleksne kuju. Ähvardus lapsepõlves, vägiteod, et tõestada end jne, müüt mis ta oli. Osad tema vägitegudest on allilmsed- nagu Kerberose toomine, Geryoni karjad , mida valvasid põrgukoera vend Orthos. Läänepoolse maailma tugisammas on Atlas, idapool on tugisammas Prometheus. Seotud ka kentauridega (see naisekandmise, vee ja mürgi lugu)- nende tapja ja tema sai nende kavaluse poolt tapetud. Ta on nagu kentaur- tapahimune ja karvane . Herakles oli seotud naistega allutatud rollis. Ühelt poolt Hera ori, aga pidi ka teenima Omphaled, kellega ta vahetas soorollid. Naise armukadedus hukutas ta. Olymposel abiellus Hebega (Hera tütar). Mingis seoses on ta ka Hera poeg ( imetamise pildid)
Lõpuks: Hera seondub laia maaga ja tal on samad lapsed, mis Gaial st ürgsel tasandil võib olla maajumalanna. Hera ja Zeusi abielu on seega maa ja taeva abielu äkki.
Athena.
Ilmselt kreeta päritolu. Palladion on sõjakat tüüpi kuju tal. Tritoseneia- pole selge, miks teda nii nimetati, aga merega seotud. Parthenos ehk neitsi. Sõjakas neitsi. Ta on kujutatud relvastatuna. Aigis- kitsenahk, see oli kilp või kaitserüü. Ka maod kuulusid tema juurde. Gorgo nägu kilbil. Ta oli ka glaukopis- öökullisilmne. Öökull oli tema lemmiklind.
Ta oli linnade kaitsja. Palladioni kuju kaitses linna ja kui see viidi linnast välja, muutus linn vallutatavaks. Sagedased kultustiitlid olid palia või polionchos. Ta seisis ka riikliku ja ratsionaalse korra eest. Tema tempel oli alati akropolil. Ta on Arese vastand , lakkamatult tülis. Athena oli kord kaitse, lahingutaktika ja Ares kujutas siis sõja negatiivseid pooli ja emotsioone.
Esineb müütides sageli kui kangelaste kaitsja. Ta on ilus, aga selles pole erootikat ehk ta pole nagu niivõrd ihaldusväärne. Temas on maskulliine toon.
Ta oli ka tarkusejumalanna , sh ka kultuur ja teadus. Tema ema oli Mertis (tähendab järele mõtlema, tarkus). Kuna ta oli ikka põhilsielt linnaga seotud, siis oli kõik tsivilisatsiooniga seotud ja sh ka käsitööga, eriti naiste omaga. Omamoodi seos Hephaistosega.
Sünd. Tema ema Metis oli okeaniid. Tema kohta oli kuulutus , et ta sünnitab kellegi vägevama kui Zeus. Kui Zeus seda teda sai, neelas ta Metise alla. Kui Athena sai küpseks Zeusi sees, hakaks tal pea valutama . Hephaistos lõi kirvega Zeusile vastu pead ja sealt hüppas välja Athena. Hephaistos põgeneb. Athena sünd põhjustas Hephaistose sünni ja Hephaistos aitas kaasa Athena sünnile, ehk üks suur loogika küsimärk. Athena isa ei olnud Zeus, vaid klükoop Brontes (tähendab kõuemürinat). Teine võimalus oli, et ta isa oli Pallas (arkaadia kuningas), kes tahtis Athenat vägistada ja too tappis ta ära, võttis naha maha ja sai endale Pallase tiitli . Pallas võis olla ka titaan või gigant. Pallas oli ka Nime ja Chryse isa, kes said Athena kaaslasteks .
Ta kasuisa võis olla Triton. Tema kasvataja oli keegi ürgne, maast sündinud esmane inimene. (gingant või titaan?). Tritonil võis olla tütar Pallas, kelle Athena kogemata tappis ja valmistas kuju palladioni, millest sai Athena sümbol.
Hephaistosega seondus Athena mitmetes kultuskohtades , sh Ateenas. Nende templid olid silmsidemes. Hephaistos küsis Zeusile Athenat endale naiseks ja too nõustus. Aga Athena oli igavesti neitsi ja ei saanudki seksida. Hephaistose seeme kukkus ikkagi maha ja see viljastas Gaia, sealt sündis Erichthonios. Athena andis valvata kolmele Kekopsi tütrele Herse, Pandrosos, Aglairos ( Moirad ehk saatusejumalannand). Athena andis neile hoida ja keelas korvi sisse vaadata, Kaks neist vaatasid ja see, mida nad nägid, ajas nad hulluks (mingi madujas elukas). Naf kukkusid kuskile ja sinna rajati Eretheioni tempel.
Riitus jaguneb 3 suvise pidustuse vahele. Mai lõpus oli pesemispidu Plynteria. Siis ta kujul võeti riided seljast ja viidi rongkäiguga pesema. Igal aastal valiti akropolis u 10 aastased tüdrukud teenima. Nad olid seal aasta otsa teenistuses ja kudusid ka Athenale rüüd (peplos). Nende aasta lõpuks toimus Arrhephoria. See oli sünge pidu. Neile anti öösel korv , kuhu ei tohtinud vaadata ja nad viisid selle Aphrodite pühamusse ja siis viisid tagasi Eretheioni templisse. Sellele järgnes uue aasta pidu ehk Panathenaia . Need kolm pidustust möödustavad tsükli.
Poseidoniga seos avab Atheena gorgolikku aspekti. Nad olid ka kultuskohtades kõrvuti. Nad mõlemad seostusid ka hobusega . Poseidon seostub eriti gorgo Medusaga ja Athenaga. Gorgod olid merekoletiste Phockys ja Keto järglased, verise taustaga tegelased. Poseidon armastas õudsaid naisi ja sigitas Medusaga Pegasuse kas aasal või Athena templis. Medusal olid kunagi ülikenad mustad juuksed ja kuna Athena oli ta peale kade , muutis ta need juuksed madudeks. Samas Athena oli ka see, kes korraldas Medusa tapmise . Perseus on kui musterkangelane, kes võtab Medusal pea maha.. Medusa ja Athena on igatepidi seotud, neid isegi samastatakse. Athena oli ka tiitel gorgophonos ehk grogotapja.
Athena oli ka kore , aga see oli ka Persephone nimi. Mingi seos, Athena käes oli ka granaatõun Öökull oli olnud algselt inimene Askalaphos, kes nägi Persephone tõusmist allilmast. Demeter pahandas ja muutis mehe öökulliks.
Kuidagi on ta seotud ka sünnitusega.
Aphrodite
tähendab vahul kõndiv. Aprose e vaht . Seotud ka tuvidega.Tal on kindlasti semiidi ja sumeri tasst, samastav Inanna ja Ištariga. Küpros on koht, kust ta veest välja tuli ka seal on ka mitmeid tema kultuskohti. Nt üks on juba 12. saj peale.
Idamõjud. Inanna- Viljakus, seksuaalsus , agressiivne armastus. Neid saab ka Aphroditega siiduda.
Lisaks Küprosele austati teda ka Korintosel ja Sitsiilias. Nendes kohtades olid ka idamõjud ja kokkupuuted foiniiklastega. Eryx oli poolkreeka/foiniika pühamu Aphroditele.
Millal kreeklased Aphrodite omaks võtsid, ei ole teada, aga Iiliases 7-8 saj on ta juba olemas. Võib ka eeldada, et kõik palja naiste kujutised on Aphrodited, selles vaatepunktis on ta juba Mükeene perioodist alates olemas olnud.
Tema põhifunktsioon on ikka suguline paljunemine ja seksuaalsus. Ta on rõhutatult ilus ja seotud erootilise armastusega. Ta on ehitud, teda ümbritsevad kolm graatisat, nö rõõmuneiud kes teenivad teda. Ta on ka seotud lõhnainete ja parfüümiga (kultuses oluline viiruki suitsutamine). Tema sümbol oli ka linnud, eriti tuvi. Ta võis ka ise tuvina esineda. Eryxis oli ka tuvide lahkumine rituaal, kus tuvid kord aastas lõunasse lendasid (ja Aphroditet ei olnud siis pühamus) ja mingi 9 päeva hiljem tulid tuvid tagasi. Ohvriloomad pidid minema vabatahtlikult altari juurde ja nende hind vastas omaniku jõukusele.
Aphrodite tiitel oli ka kuldne (ilu ja ehitus). Kreekalsed kujutasid naisi kujudel alati riietuna. Aga klassikalisel perioodil hakati teda alasti kujutama . Kallipygos- kaunituharalin(kuju). Need kujud olid antiigis tavalised - milo veenus jne. Aphrodite tähendas kreeka k ka suguakti, armastust.
Oli üks kultuskoht, kus oli allikas ja sealt juues naiste pontents tõusis ja sünnitus oli kerge. Ta seondus ka abieluga, aga samas ka prostitutsiooniga. Lokri linnas oldi lubatud ühe sõjalise võidu korral lubatud annetada pooled oma tütredAphrodite prostituutideks annetada. Korintosel oli herodulia- tütarde annetamine Aphrodite templile pühadeks prostituutideks.
Viljakusaspekt oli ka väga oluline. Mitte ainult inimlik, vaid ka taimne viljakus ja õied. Antheia - õiene. Õis on ilus ja viljakas ja Aphrodite oli ka õitega ehitud. Tal olid ka pühad aiad. Aphrodite pühad aiad on teada nt Ateenast ja ka Küproselt. Osaliselt on ta ka loomse viljakuse kaitsja. Anchises oli üks karjataja , kes Aphroditega seksib ja sellest on üks hümn, kuidas see kõik toimub. Sellest ühtest sündis Aineias, kes Kybelega seondub.
On kaks erinevat sünnivariant. Homerose järgi oli ta Zeusi ja Dione tütar. Dionet austati Dodonas , oli seal Zeusi partner . Seal kuulutasid 3 tuvi, kes tulid Egiptusest. Teine versioon on ikka see Uranuse tütre versioon ,kus ta sündis suguelunditest, mis merre lendasid ja Küprosel tõusis ta merevahust. Seal võtsid kolm graatsiat ta vastu. Seega on ta urania ehk taevalik Aphrodite.
Tal on olemas ka seos merega. Mitmel pool oli tal kultusnimi pontia (merene) või euploia (hästi purjevat), ta võis olla ma meresõidu oraakel. Ta kindlustas rahuliku vee ja meresõidu.
Urania tiitel seob teda sugueluga, taveaga ja kaudselt ka riikliku sfääriga. Tema pühamus olid tihti akropolil. Teebas oli tal ka riiklust ühendav kultus. Tiitliga urania soendus tihendalt ka pandemos (kogu rahva) tiitliga. See oli riiki ja kodanikkonda ühendav kultus. Teebas mütoloogilisl tasandil mängis olulist rolli ka Aphrodite ja Arese tütar Harmonia , kes abiellus Teeba rajaja Kadmosega.
Tema sõjakat poolt rõhutab Aphrodite paarisoleks Aresega. Tal oli peale Harmonia veel lapsi. Phobos (hirm) ja Deimos (õud). Aga ka Eros (armastus) ja Himeros (iha). Erost ja Himerost kujutati tiivuliste noormestena, hilisantiigis muutusid pisikesteks poisikesteks, amoriteks. Nad lasid armunooli. Erosel oli ka sõjalis-sportlik aspekt, gümnaasiumi staadionite ja üldiselt spordi kaitsejumal. Tal oli ka areslik joon, talle ohverdati enne lahingut. Mõnel pool austati teda kõrvuti Athenaga. Eros näitab Aphrodite sõjakat külge, olles samal ajal erootiline .
Aphroditel endal on ka sõjakas joon. Iiliases on teda kirjeldatud, ta on troojalaste poolt (aineias, tema poeg, võitleb ka nende leeris). Troojalaste poolt võitlev Aphrodite on küllaltki nõrk, nt saab Athenalt lüüa ja üks inimkangelane haavab ka teda (nagu Ares saab peksa..). Templikohtades on tal tiitlid nagu relvastatud, võidu tooja vägedele , väejuht, areslik Aphrodite.
Ta seondub tugevalt ka Hephaistosega. Odysseia järgi oli Hephaistos Aphrodite abikaasa. Iiliases oli Hephaistose naine Aglaia , kes oli üks kolmest graatsiast. Odysseias oli ka see Aresega petmise lugu. Ares ja Hephaistos on konkurendid Aphrodite ümber. Nende kahe seos on nähtav ka kultuspaikades. Nt Küprosel, on näha et Aphrodite pühamu kuulub ühte sepikojaga. Pygmalion (kääbusmees) on sepp-meistrimees vb ka valitseja. Tema armus Aphrodite kujusse või tegi ilusa kuju Galatea. Aphrodite puhus sellele elu sisse, need abiellusid ja rajasid Aphrodite kultuse. Nad on kultuslikult seotud ka Lemnose saarel. Müüdi järgi saatis Aphrodite Lemnose naistele haisu , siis nende mehed käisid mandrilt armukesi võtmas ja naised tapsid kõik mehed ära. See lugu seondus riitusega, kus Hephaistos lahkus saarelt 9 päevaks. Sellega seoses kustutati saarel kõik tuled, ohverdati vaid ktoonilistele jumalatele, naised hoidsid meestest eemale ja sõid haisuks küüslauku. Normaalsuse taasamiseks toodi 9. päeval uus koldetul, siis ohverdati.
Kolmas jumal, kellega oli ta seotud, on Hermes. Too võis olla ka Erose isa. Nende kindel poeg on Hermaphroditos. Teda austai eelkõige Väike-Aasias Ida mäe juures. Ta olevat olnud imekaunis noormees ja teda armastas allikanümf Salmakis, aga vastuarmastust ei olnud. Kui Hermaphroditos tuli tema allikasse ujuma , embas Salmakis teda ja muutus temaga üheks, ehk temas sai meesnaine. Ehk hermafrodiid. Anathouse linnas austati Aphroditet kui habemega Aphroditet, kus ta oli Aphroditos. Selles linnas oli riitus, mh oli ka ümberiietumised. Hermesega oli tal ka teine poeg, Priapos (võib olla ka Zeusi või Dionysuse poeg). Ta on Aphrodite seksuaalse aspekti moonutatud kuju. Priapos oli ebard , tal oli punnis kõht ja ülemäära suur fallos .Aphrodite viskas ta minema ja karjane kasvatas ta üles. Karjane leidis, et see fallos sobilik karja viljastamiseks.
Aphrodit põhiarmastatu oli Adonis , kes oli surelik. Tema nimi on foniikia mugandus adone ehk isand. Seondus ka Küprosega. Adonis võis olla Pygmalioni järglane. Müüt: Myrra, kes pidas end Aphroditest ilusamaks. Aphrodite saatis talle ülierootilise hulluse, kus ta armus oma isasse. Too nö vägistas oma purjus isa ööpimeduses. Kui isa sellest teada sai, ajas ta kodust välja. Ta muutus puuks ja sealt sündis vili Adonis. Aphrodite hoolitses Adonise eest ja pani ta korvi, kus ta läks jõgepidi allilma Persephone juurde, kellele ta ka meeldis. Nad läksid lapse pärast kaklema ja tegi saalomonliku otsuse, ehk nad pidid jagama . Adonis hukus metsseajahil. Adonise kultus pärineb 6.saj. Neil oli abieluaspekt, kus kujutati vooditel, aga peamine oli hääleka leina aspekt. Naised leinasid juukseid kitkudes, tuhka raputades ja ulgudes. Istutati Adonise aedu südasuvelä- suurtele potikildudele õhkesele mullakihile istutati pisikesi taimi, mille eest algselt hoolitseti, aga siis jäeti kõrbema.
Analoogilise tegelasi nagu Adonis on Aphrodite juures veelgi, aga teised on nagu kaudsed . Kreetal austai Aphroditet kui Pasiphaed(minose naine, kes hullus härja suhtes) ja tal oli tütar Ariadne, kes oli surmne naine. Ariadnel oli õde Phaidra . Adriane pidi abiellua Theseusega, aga suri. Phaidra abiellus hoopis Theseusega. Mõtoloogias esineb ta aphroditeliku tegelasena. Hippolytos oli poeg neil, kes oli ühes linnas Aphroditega kultuslikult seotud.
Kangelane Paris , keso li Aphrodite kaitse all ja karjaste poolt kasvatatud .. Kaks aphroditelikku naist Oinone (tume naine) ja Helena oli aphrodotelikud, kes hukutasid Parise.
Helena oli kindlalt aphroditelik. Ta oli ju maailma ilusaim naine, olles ka auhind Parisele. Menelaos oli Helena peigmees ja nad elasid naisega Spartas. Seal lähedal oli ka üks tempel, kus austati Helenit kui jumalannat, kellel oli võime muuta inimesi ilusaks.
Helena elulugu ja müüt. Tema ema võis olla kättemaksujumalanna Nemesis. Zeus tahtis Nemesist ja too põgenes tema eest kogu aeg ära. Paaritusid luige ja hanenena ja Nemesis munes muna. See muna anti Tundareose tütrele Ledale. Teine versioon on, et Zeus sai Ledaga luigena lapse. Sellest munast sündisid neli tegelast- Helena, Klytamnestra ja kaksikud dioskuroid Kastor ja Polydeukes. Klytamnestra abiellus Menelaose vennaga. Ka tema on teatud mõttes Aphrodite, aga ta on ka mõrvarlik, surmav ja sünge kuju. Dioskuroide nimetati suurteks jumalateks, nad olid ka merehädaliste abistajad v ratsanikud kes aitasid Helena ära tuua. Aga nad röövisid ka naisi ja karju .
Helenale oli omane see, et teda pidevat rooviti. Väikse tüdrukuna röövis Theseus ta ära. Vennad tõid ta taagasi, kui Theseus läks Persephonet röövima ja jäi unustuse istmele kinni.
Ja siis röövib Paris ka tema ära.
Nikostratos ja Megapenthes röövisid ta ka ära ja viisid Rhodose saarele. Sealt Helenat tagasi ei toodud, kuna kohalik kuninganna poos ta üles.
Aphrodite kolm komponenti: Ida Ištaar ja Tammus.
Hephaistos, Ares ja Hermes
Ühegi kohta pole kindlat nime etümoloogiat. Nad on teada juba Mükeene perioodist.
Hephaistos- maa, tuli ja sepatöö. Kultuspaike väga vähe, põhiline Lemnose saar. Seotub kaberidega, kes olid tema pojad. Temaga olid seotud ka vulkaanid . Ta oli Hera ja Zeuzi poeg, aga vb ka ainult Hera. Hephaistost kujutatakse purjus ja muula seljas . Kaberidega seonud ka veinijoomine ja üldse mingi fallose teema oli tähtis.
Ta on ka Aphrodite abikaasa. Hephaistos toob inimestele kultuuri.
Ares. Sõda, Athena antipoot, titaanlik ja gigantne jne. Ta saab peksa, aheldatakse jne. Aresel oli konflikt Heraklesega, kuna too tappis ta poja Kykmose. Sai nüplit.
Kaks aspekri: Seondumine jumalannadega ja peksasaamine
Hermes- Neist kolmest enim austatud. Väga kompleksne jumaö- Herm e piiritulp. Piiritulp markeeris territooriumi.Fallosekuju. Võidukas territooriumi märgistamine. Karjuste jumal ja karjade viljakus. Oinakandja. Rändurite jumal ja sealt edasi jumalik sõnumitooja. Ta on ka piiride ületaja. Ühelt poolt elu ja surma piirid. Hingesaatja, nende teejuht allilma- psychopompos.
Ta on ka kaval, varas ja petis . Ta on ka jälle kultuuritooja. Tiivulised sandaalid
Põhimüüt Homerose oodisHermesele. Seal ta varastas pm vastsündinun poisina karja, ta leiutas lüüra ja ohvritalituse lõi ka. Apollon sai endale lüüra Hermeselt. Hellenismi ajastus seostati teda Trismegistosega, müstika jms. Ka Thotiga sestati.
Hermesel oli ka poeg, üks paan (kitsejalgne tegelane). Paani ema võis olla ka Penelope. Paan oli koobastes austatav jumalus, selline looduslik tüüp. Ka Hermes oli rohkem maal ja kohalikul tasemel.
Apollon
Leitud nimi Paion. Apollon võib tulla apella kui jõuk/ kamp või appollomy- hukutav Teda kujutati alati ilusa noormehena ja perfektsena. Tema juurde kuulus ka vibu . Hekaergos e kaugelt tabav. Oma nooltega külvab midagi halba. Tal on ka lüüra.
Zeusi poeg ja tema kaksikõde oli Artemis . Ema oli Leto (väike- aasia päritolu jumalanna). Zeus tahtis Letot ja muutis tema vutiks ja Zeus kotkaks ja nii sisi saigi Apollon. Sigimiskoht Didyma ja sünnitussaar Delose saar. Hera oli jälle pahane- ei lubanud Letol kuskil sünnitada, aga Delose saar hulpis ringi. Apollonit hoidsid kureedid . Teda ähvardati juba emaihus, kui Leto rasedana ringi hulkus.
Apollon tapab lohemadu Pythoni. Neli päeva pärast sündi otsustas kätte maksta madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal. Apollon ja Delphi. Tappis Pythoni, kes valdvas Delfi oraaklit. Apollon oli Paanilt ennustamist õppinud ning võttis templi kaitse ja ennustamise enda peale. Preestritar Pythia hakka seal ennustamisega tegelema.
Samas kuna ta tappis Pythoni, siis ta pidi end lunastama. Ta pidi minema sureliku juurde tööle. See oli kas kuningas Admetos Põhja- Kreekast , valvoojastates 9 aastat tema karju jne või Laomedoni Troojast ja kasvatas seal karju ning aitas müüre rajada.
See lugu seostus ka rituaaliga. See hõlmas siis kuritegu ja lunastust ja see oli lavastatud nagu katastroof. See toimus septerionis. Oli tehtud suur telk kui türanni loss, seal oli rikkalikult kaetud laud ja sellele lähenes suursugusest suguvõsast poiss. Ta ründas telki, lükkas laua ümber jne. Ja siis minnakse templiorgu? Järgneb Daphnephoria e loorberikandmise pidustus.
Apolloni äraolek Delfist. Ta oli kohal seal vaid 9 suvekuud. 3 talvekuud oli põhjas kuskil kevademaal. Kui ta öra oli, siis oli Dionysus Delfis peremees . Dionysus kui surev jumal ja Apollon säilitas tema tükid. Ka oli ta seotud Heraklesega, kellega tal tekkis tüli. Apollon keeldus teda lunastamast, Herakles sai vihaseks ja sisi kiskusid seal ja Zeus tuli vahele.
Apollon pidevat vastandub surevatele tegelastele. Apollon on jumaliku tõe väljakuulutaja, tal oli kõige enam oraakleid. Jumalik selgeltnägemise värk. Sibyllid võisid olla tema tütred. Aga ta oli ka hästi tihedalt seotud muusikaga. Koos lüüraga oli ta poeetilise inspiratsiooni lähtekohaks. Muusikaga on tal ka inimlikud ja surevad vasted. Nt Orpheus , kes oli Apolloni jünger ja sai oma lauluande temalt. Ta oli ka hingesurematuse õpetuse algataja .
Marsyas oli sileen Väike-Aasias, kes oskas hästi vilepilli . (Lüüra oli rohkem hellenlik nagu vilepill oli barbarlik ja hulluksajav), aga see oli rohkem Dionysesega seoses. Tema muusika oli Apolloni oma vastand. Ta oli ka vilepilli leiutaja või leidja .
Ta valdas ka arstikunsti. Tema nooled tõid ka tõvesid. Sageli oli kultustiitel Snintheus, hiire v rotitapja. Askleipos oli tema sigitis ja ka arstikunsti jumal. Kentaur Cheiron kasvatas ta üles. Ta oli nii hea, et suutis inimesi ellu äratada ja Zeus tappis ta siis.
Üks Apolloni poeg oli veel, see oli seoses karjakasvatusega. Apollonil oli armastatu Kyrene. Sealt sündis poeg Aristaios (täh parim), ta oli karjade kaitsja huntide eest, püüniste leiutaja ja mesinduse jumal kaa veel.
Appollon on tegelikult kaitsja kurja eest- tõvede ees, karjale halva tegemise eest, sambad ja väravad. Propylaios- väravaesine. Kuna ta kaitses ka riiklikust, siis see oli seos oraaklitega. Kuna Delfi oraaklid kinnitasid riigikorda .
Kuna ta on noor kuju, siis ta on ka noormeeste kaitsja, kes saavad kodanikuks. Seega oli ta ka noormeeste initsiatsioonirituaalidega seotud. Aga seotud ka noorte meeste surmadega.
Pidustused. Need olid Spartas ja seotud kodaniku kasvatusega.
Karneia pidustused- tähistas Spartale alguse panemist. See oli suht militaarne, pidusöök nagu väeosade kaupa, sel oli kodanikke distsiplineeriv funktsioon. Samas kuulus sinna ka võistulaulmine, st muusika distsiplineeris Oli ka straphylodramoi (viinamarja) jooks . Gymnopaidia pidustus, kus alasti noored mehed tantsisid terve päev päikese käes. Hyakinthia - oli sellenimeline noormees, ilus poiss luige seljas, keda Apollon armastas. Apollon tappis ta kogemata kettaheitega. Müütiliselt oligi see pidustus tolle surma tähistamiseks loodud.
Paris ja Achilleus. Nad on ühelt poolt antipoodid, aga apollonlikud tegelased. Mõlemad surevad õiteeas.
Artemis
Ta on Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Ortygia nimelised kultuspaigad. Ta on neitsi ja ta on kütt. Ühelt poolt on tal seos abielueelsete tütarlastega ja teiseltpoolt metsiku loodusega. Kujutatakse vibu ja metsloomdega.
Ilmub esimest korda Iilises ja seal on talle ka iseloomulik nõrkus ja hädisus, meenutades Aphroditet. Samas kultuskohtades on ta võimas ja sõjakas. Potnia theron- loomade emand. Ta ei halda koduloomi, vaid metsloomi , harva ka kalu.
Tema pühamuid oli suht palju, ta oli oluline. Tema pühamu aga ei olnud kesksetes kohtade ,s pigem äärealade, piirialade jumalanna. Kohad, kus tsivilisatsioon ja metsik loodus kokku puutusid. Nt mäejalamid, soised alad, kus lopsakas taimestik oli. V.a. Ephesose tempel, mis oli keskne tempel, olles hiiglasuur ja tähtis.
Ta seondus selgelt nümfidega. Nymphe- kr k pruut. Ta oli nymphagogos- nümfijuht. Tantsid nendega ringtantse, kujutatud öises keskkonnas. Karyai- seal oli Artemise preestrinna, kes armastas Dionyses. See oli hukatuslik , kui preestrinna tantsis oma ringtantsu, muutus ta nümfidega pähklipuudeks, edaspidi kujutati neid sammastena, nimetati karüatiidideks.
Leukippos armastas Daphnet, kes hiljem muutus loorberipuuks. Leukippos riietas end poisid ja kui suplema minnes avastatsi, et ta ta on poiss, tapeti ta ära.. Mõnel puhul Artemise kultuse juurde kuulusid tüdrukutel ka fallosed. Motiiv- poiste riietumine tüdrukuteks.
Artemist kujutati ka kuujumalannana, vahel samastatav Selenega. Kuna tema mütoloogias muutusid tüdrukud tihti puudeks, oli ka tema suht puudega seotud. Kultused- riietatud Artemis, üles poodud ehk puuotsa riputatud Artemis (mingid lapsed poosid Artemise kuju üles, nad loobiti kividega surnuks ja Artemis pahandas, kästes end niipidi austatada nüüd).
Seotud ka noorte surmadega. Ta nooled tapsid sünnituse. Ta tapab tüdrukuid siis, kui nood puutuvad kokku seksuaalse sfääriga (abielu, lapsed), enne seda aga kaitseb neid. Samas ta a kaitseb sünnitust omamoodi, seotud sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Artemisele toodavad ohvrid tagavad kaitse abielus ja kerge sünnituse, kui ta on lahke .
Delose saar oli üks oluline kutluspaik. Pm tervenisti pühamu, kõrvuti Apolloniga. Seal austati hyperborea neitsisid. (Põhjast tulnud tüdrukud kingitustega, kes seal surid, austati haudu ). Noormeeste ja neidude abielueelsete rituaalide ja ohvritega seotud. Nt lõigati seal ohvriks pikad juuksed maha, kui mehele mindi . Seal oli ka tütarlaste koorilaul.
Naised, kes oli artemislikud- tugevad ja seksuaalsele sfäärile vastu. Kreetal oli Artemise kultustiitlid Britomortis ja Dildynna. Kyrene oli Artemise kütitar-nümf, keda Apollon hakkas armastama. Ta moodati hundiks ning siis sigitas Apolloniga lapse. Atalanta oli kütitar, tal oli väheke mehelik lapsepõlv (karjased kasvatasid) ja ta oli mehelikult tugev. Ta oli seosues Kalydoni metssea jahiga- igast kangelased ajasid seda sida taga, aga Atalanta tegi selle sea kahjutuks . Ta sundis kosilasi endaga võidu jooksma ja oli kõigis kiirem, kuni tuli mängu Aphrodite, kes aitas ühe kosilase võidule. Seega nad abiellusid, said lapse Parthenopaios. Nad muutusi mehega liigerootilisteks- mitteerootilisus muutus liigseks ja Artemis muutis nad lõvideks.
Laphria- pehme. Rituaal, mida viidi läbi, et Kalydoni metssea saatist pehmendada. Ilmseb loomade vastu karmus. Esimene päev oli uhke rongkäik, kus preestrinna sõitis noorte kitsedega, jägmine päev tehti lõke ja põletati noori metsloomi elusalt. Agratera-Artemisele ohverdati enne sõda.
Braunoni kultuses olid mängus ka loomakujulised tüdrukud. Legend- oli karu, kes mängis tüdrukuga ja tegi talle kogemata haiget. Väikse tüdruku vennad tapsid ta ära. Artemis pahandas ja käskis tüdruku ohverdada. Selle asemel ohverdati kits. Artemis leppis, aga nõudis et tema teenistsues olevad tüdrukud oleksid nüüdsest karud. Nad olid pisikesed lapsed, kollastes kleitides, ks Artemise lepitamiseks olid karud ja tantsisid karutantsu.
Iphigeneia- Trooja sõda hakkas puhkema. Artemis pahandas millegi pärast ja tuli tuua inimohver, neiu Iphigeneia. Ta toodi abiellu Achilleusega, aga ta hoopis tapeti/ohverdati. Teises versioonis teda ei ohverdatud, selle asemel oi hirv või karu. Se juhul viidi ta Taurisesse, kus temast sai Artemise preestrinna. Seal hakkas ta sooritama Artemise auks inimohreid. Tegelt seondusid seal üldiselt verised rituaalid, nt kõri kraabiti noaga. Üldse olid Artemise ohverdused ka inim/looma verega seotud.
Orion oli üliha kütt, aga seksuaalne predator.
Ephesuse Artemis, seal oli ta linnriigi keskne jumalanna. Selle linna oli rajanud amatsoonid. Seal austati Artemist suht tavaliselt. Kujunes välja kultuskuju, nö paljurinnaline Artemis (rinnaehe, kus ripuvad asjad alla, mis hiliantiigis peeti rindadeks. Praeguseks peetakse seda loodusandiseks). Kuju on ka üleni kaetud metsloomade kujutistega.
Hekate
Seotud Artemisega- nõod. Mõlemad päris taevastest jumalatest. Ta seondus oluliselt Kuuga , kuigi Selene on oli. Artemis oli noorkuu , Selene täiskuu ja Hekate vanakuu. Kui Hekate on taevas, on ta Selene, kui maa peal, siis Artemis, kui maa all, siis Persephone.
Kuuga seondumine annab talle kolmenäolisuse kui kolm kuufaasi. Ta oli ka öiste ristteede jumalanna, kus rituaalselt pakuti öiseid Hekate lõunaid- kuukujuliste pätside pakkumine ja teistpidi halva välja viskamine . Seega seondus ta ka menstruatsiooniga.
Koeraohver, koer oli Hekate lemmikohvriloom. Ta on seotud ka merega. Tema partnerid võisid olla Triton ja merekoletis Phorkys Skylla. Ta oli õudsa alatooniga näkineid, madujad merekoletis oli Hekate järglane.
Üldjuhul seondub öise ja allilmselga. Ta oli Tartarose laps, öö tütar. Kui Persephone allilmast üles tõusis, võttis Hekate ta vastu. Teda on nim ka Hadese abikaasaks. Ta on seotud ka nõidusega, st teda sostatakse Kirke ja Medeaga. Mõlemad nõiad olid väga erootilised tegelsed Hekate on natuke Aphrodite ja Artemise vahepealne ja seotud öise nõidusega, eriti aga armunõidused. Sealt edasi läks tema seos viljakusele ja abiellule. Genetyllis- sigitaja.
Demeter ja Persephone
Ema ja tütar kuuluvad tihendalt kokku. Kultuskohtades on Demeter soetud Poseidoniga. Arkaadia kultuspaikades ei öelda Persephone nime välja. Üldlevinud mütoloogias on Persephone isa Zeus. Demetril oli veel üks järglane. Jasios ühtis Demetriga 3x külvatud põllul. See tõlgendati pahateona ja Jasios löödi Zeusi välguga puruks. Sellest ühendusest sündis Plutos ehk rikkus/jõukus. Plutos kui Demetri laps ja Pluton kui Hadese nimi.
Dementi funktsioon on üsna ühemõtteline- ta on põlluviljakuse jumalanna, kuldne Demeter. Väga austatud.
Müüt: Kore isa Zeus lubas ta allilma naiseks Hadesele. Kore mängis aasal Artemise ja Athenaga Tuli Hades, kes haaras Persephone kui Kore kaasa. Demeter hakkas oma tütart otsima ja edasi on juba teada, mis värk on, klassikaline müüt, Järeldus: allilmas on ta Persephone ja maa peal Kore ehk neiu. Eleusise pühamu asutamise müüt.
Seal oli kuningas Dysaulos ja naine Baubo ja neil oli kolm poega : Triptolemos- lehmakarjus, Eumolpys (kitsekarjus) ja Eubulos (hea nõu andja). Eubuleus ja tema sead mängivad riituses rolli. Kui Demeter nende majja läks (pagenduses), siis lõbustati teda. Baubo näitas oma sellikualust ja sealt vhtis astu jumalik elukas Iachos.
Selle looga seondusid kaks pidustus:
* Thesmophoria- vast kõige levinud pidustus. See võis olla külvipidu, seemnevilja õnnistamiseks. Selgelt naiste pidu. Naised saadeti peole 3ks päevaks ja mehed ei teadnud , mis seal tehakse. Seal olid täiskasvanud kodaniknaised. Naised valisid omavahel hapuusa e valitsejanna ja neist said mõneks ajaks linna valitsejad . Mindi Pnyxi künkale, kus peti rahvakoosolek.
Koosneb osadest. Surm → naised on ära ja ebaseksuaalsed → taassünd
Esimene päev: Andos ehk üles minek ja seal toimus riitus Megarismos. See oli sünge alatooniga. Oli mingi ala, kuhu minna ei võinud ja auku visati sead. Naised sisenesid sinna koopasse, auku, kus oli sünge õhkkond ja maod ning sealt võeti mädanenud sigu ja neist tehti pätsikesi- tehti altarile midagi või visati auku tagasi. See sümboleeris ühendusse astumist allilmaga. Pätsid olid suguelundite kujuga.
Teine päev oli rahulik, aga ikka sünge. Seal oli nesteia- paast. Naised ei söönud eriti palju, imiteerisid muistset eluviisi ja magasid taimedest asenditel, millel pidi olema ebaerootiline aspekt.
Kolmas päev. Kaunis sünd- kalligeneia.
Üldjoones kasutati ka erotilisi nilbusi. Choiros tähendab nii siga kui ka naise suguelundit. Peoga seondus ka meeste suhtes agressiivsed.
* Eleusise müsteerium.
Pühistus- mycris, pühitsetu- mystes
Kõik võisid osaleda, ka orjad. Inimesel ei tohtinud lasuda veresüüd. Müsteeriumite käigus näidati saladust mysresidele. Kui seda neile näidati, siis järgmine kord olid nad epoptai, pealtvaatajad, kes juba teadsid . Kuigi saladust teadsid palju, oli selle paljastamine pühitsematutele karistatav. Sellest saladusest hakkasid rääkima varakristlikud autorid, kes ise saladust polnud näinud, vaid ainult kuulnud ja suhtusid negatiivselt. Mis seal reaalselt toimus, jääb ebamäärakseks.
Olid olemas sügisel suured müsteriumid ja kevadel väikesed. Et saada osa suurest müsteeriumi, pidi läbi tegema väikesed. Need loodi, et puhastada veresüüst Heraklest. Väikestes müsteeriumites toimuvat pole üldse teada.
Suured müsteeriumid sügisel, seal olid puhastusrituaalid, kuhu hulka kuulusid seaohvrid. Mindi mere äärde, põrsas kaelas. Mystesid läksid põrsastega koos merre puhastama ja sisi põrsad ohverdati. See pärines Ateenast. Ateenast läks lahti avalik rongkäik Eleusisesse (mingi paarkümmned km) ja õhtuks jõuti Eleusisesse. Seda nim Jakchose tagasitulekuks. Kuskil oli jälle mingi nilbuste loopimine. Rongkäik jõudis Eleusisesse, suurde pühamusse. Kas samal ööl või järgmisel toiusid müsteeriumid, need olid kindlasti öised. Sellele järgnes öine rongkäik. Kõige ees olid preester ehk daduchos ja rongkäiku juhtis kerykes. Veel oli “koldes pühitsetud poiss”, kes pidi osalejad kuhugi juhatama ja riitusi läbi viima. Siis järgnes pühamast põham sammassaal ja seal toimus miskit ebamäärast. On öeldud, et hierophant preester ja preestrinna etendavad püha abielu. Preester lõi gongi kui Kore ülestõusmine allilmast. Kõrgpunkt oligi öistes rituaalides.
Järgmisel päeval oli pinget maandavad riitused. Olid tantsud nurmedel, härjaohver ja pidusöök ning suur jookohver Zeusile.
Asja mõte: see kõik andis teatud eelise pärast surma. Ei tea, mis eelis see oli. Kes olid müsteeriumi läbinud olid (kolmekordselt) õndsad. Kes olid näinud, teadsid elu lõppu ja Zeusi antud algus ja allimas oli parem.
Dionysus
Bakchos oli teine nimi( Anatoolia päritolu). Üldse kõik temaga seotud sõnad ei ole kreekapärased: Thyrsos- sau, mida ta kandis (tuleb semiidi sõnast tirsu, mis tähendab joovastavat jooki või hetiidi sõnast tuwarsa- vein. Thriambos- rongkäik → dithyrambos- Dionysesega seotud koor.
Põhifunktsioon oli vein. Sealt edasi tuli viinamarjakasvatus, looduslik viljakus, eriti lopsakas taimekasv. Seondub vägagi ekstaasiga, hulluse ( mania ). Vein ühel poolt viib endast välja, aga teiselt poolt inspireerib. Jumalik inspiratsioon - enthusiasmos, seega osaliselt seotud Apolloniga kui vastandid.
Kaaskond bakhandid . Jagunevad meesteks -saatürid ja sileenid (meesnümf?), kes on suht falloslikud tegelased; ja naisteks- menaadid . Neid on kujutatud ja kirjedatud (tragöödia “Bakhandid”). Nendega seondus omophagia- toorelt söömine. Omostes - toores, toorelt sööv Dionysus. Seda seostati ohvrilooma ( metsloom ) lõhkirebimist tükkhaaval ja toorelt söömist. Sellel ilmselt oli mingi rituaalne taust. Agrionia- üleaastane pidustus, kus naised menaadistusid. Tegid metsades või mägedes mingied riitusi. Peeti Dionysuslikke orgiaid. See oli talvine aeg.
Dionysuse kultuse juude kuulus ka mask . Lenaia vaasid . Lenai- menaadi pidustused. Menaadid austamas Dionysust. Dionysus võis olla ka omaette mask, alati habemega. Kindlalt seostub ka fallos. Ühelt poolt saatürid ja sileenid, teiselt poolt fallos kui eraldi objekt.
Dionysus pole ise kunagi fallosega kujutatud. Temaga kaasneb fallos eraldi aga tema ise ei ole. Teda kujutatti sarnaselt Hermesega. Ta ilmub arhailises vaasimaalil väga tugevalt. Ta on tüüpiliselt habemik. Ta on ka natuke sünge. Käbisau on ka ja kaslased jäävad alatiseks. Hiljem muutub ta nooremaks kutiks.
Mütoloogia. Tal on kaks erinevat sünnilugu, kus mõlemas on isaks Zeus, emad on erinevad. Esimeses on ta Persephone poeg, see oli selline mahavaikitud lugu. See oli nö müsteeriumi grupi saladus , mida teati laialt. Sel juhul oli ta allilmne laps. Ta on sündinud mingis koopas , Persephonega ühtis Zeus mao kujul. See on ühelt poolt allilm , teiselt poolt Kreeta. Laps on sarviline. Zagreus- ktooniline Dionysus, Hadese poeg. Ka Zeus on maa- aluses seoses. Nyktipolos- öine poeg. Teda hoidsid kaks kureeti ja korebant (?) mingid muud tegelased, kes on pillimängijad. Nad muutuvad titaanideks. Nad tapsid Dionysuse ja sõid keedetud- küpsetatuna ära. Zeus karistab- lõi tuhaks titaanid, sellest lõkkesuitsust sündis vein ja titaanide tuhast tehti inimkond. Dionysuse jäätmed säilitati. Edasi on segane- võis anda osa Athenale või meter Hiptale või Apollonile. Säilitati süda või suguelund.
Teine lugu on üldlevinud ja seondub Kodmose tütre Semelega. Zeus armastas Semelet. Kosis välguna. Semele soovis, et et Zeus ilmutab end täies väes ja tuhastas sellega Semele. Dionysus päästeti, Zeus hoidis oma reie sees Dionyus. Viis Väike- Aasiasse Kübele ? Juurde. Nysa väljad, müütilised väljad. Last hoidsid kolm nümfi või kolm Kadmose tütart (Ino, Agane, Autonoe). Igal juhul on Ino nende hulgas. Nad hoidsid teda liknonis, viljatuulutus nõus.
Tema üleskasvamisel hakati teda ähvardama, mis oli hukatuslik. Kadmos olevat pannud Semele ja Dionysuse kasti, viskas merre ja uhuti kaldale Peloponnosese idarannikul. Semele oli surnud ja aeti maha, austati kohaliku herosena. Selles kontekstis kasvatas üles ta Ino. Teine lugu on see, et kuningas Lykurgos ründas laps-Dionysust ja ajas ta merre. Hiljem aeti talle peale dionysislik hullus. Nii, aeti merre, kust ta ikkagi tõusis. Teda ei tahetu vastu võtta. Üks lugu: see on see lugu, kus Dionysus muudab paadis end lõviks, piraadid hüppavad merre ja muutuva delfiiniks. Argoses räägiti, kuidas Dionysus tõusis merest Adrianega. Aga ta aeti Lerna põhjatusse järve.
Lenaia pidustus, kanti ette komöödiaid. Oli ka menaadlik tegevus (Lenaia vaasid). Riitustest eriti ei tea.
Anthesteria, õite pidu. See oli laialt levinud Dionysuse auks peetav pidustus. Teada on paremini Ateenast. See kestis kolm päeva. Esimene päev oli pithoigia- veinilähkrite avamine . See oli nö esimese veini proovimise pidu ja rohkem toimuvast ei tea midagi. Teine päev oli choes - jookohvrid. See ei olnud veiniohver, see oli ohver ktoonilstele jumalatele. Kallati maha suures koguses vedelikku. Toimus üleüldine veinijoomine, toimus sünges, surmjas õhkkonnas. Päev oli sünge, templid olid suletud, v.a Dionysuse templel linnast väljas. Esimese veini joomine toimus võistlusena. Esimest veini anti ka väikelastele (3a). Selle tagajärel kanti 3a poisid kodanike nimekirja. Täiskasvanutele oli 3l kann . Riigiametniku signaali peale toimus joomisvõistlus. Võitja sai veel rohkem veini. Sellele järgnes joobunud rongkkäik avatud templisse. Viimane päev oli chytroi- keedunõud. Valmistati taimetoitu.
Dionysose naispartnerid
Semele- Dionysose ema. Ta ema olevat tuhaks põlenud, aga teise loo järgi ka maha maetud . Dionysos oli Lerna järves läinud oma emale allilma järele. Ta oli saanud teejuhi Prosymnose endale teejuhiks ja toonud Semele allilmast ja viinud ta Olümposele. Ta teine ema võis olla ju Persephone, siis on Semele ka u nagu Persephone.
Persephone- on sageli arvatud, et on müüt, kus Hades ja Dionysos konkureerivad ja Persephone ilmub Dionysose partnerina.
Dionysos oli mitmetes kohtades kokku pandud Aphroditega. Üks laps oli neil Priapos, kes oli sileenlik ja väike-aasia seostega. Ja teine nende poeg olla chthonios Hermes e allilmlik Hermes.
Artemis- sageli olid kultuskohtades koos, aga mitte seksuaalselt. Aga Dionysos armastas Artemise preetrinnasid. Nt karüatiidide puhul armastas Artemise preestrinna Dionysost, aga neile seksuaalsust ei lubatud ja nad muutusid pähklipuudeks.
Ariadne- ta oli labürindi emand ja teda austati Kreetal. Ka sarvilist Dionysost austati Kreetal. Labürinti seostatakse allilmaga. Ariadne oli juba ammu Dionysose pruut, enne kui tuli Theseus. Ariadne sai Dionysoselt pärja. Ja kui tuli Theseus, siis Ariadne reetis Dionysoses ja andis pärja Theseusele- pärjaga sai siseneda labürinti. Theseusel olid allilmsed seosed- ta röövis naisi- nt Helena, ja Persephone. Theseus üritas olla nii Persephone kui Ariadne partner- jälle allilmne seos. Theseus tahtis abielluda Dionysose pruudiga, nad läksid Naxose saarele, aga seal tulid jumalad vahele ja saatsid Theseuse koju ja Dionysos sai oma naise ikka tagasi. Ariadne sai tapetud kas Artemise poolt, v suri ta sünnitusel, v poos ta ennast üles- ära igatahes ta suri. See surm ja abielu Dionysosega on omavahel seotud. Ariadne seondub kreetaga. See kõik osutab dionysose Kreeta sugemetele. Tekib sarnasus laps-Zeusi ja Dionysose vahel. Seega võib arvata, et Dionysosel kumab
taga mingi härg-jumalus.
Dionysost peetakse suht uueks jumaluseks, sest Homerose eepostes mängib ta suht väikest rolli. Lood on pidvalt tema tulemisest, aga teda ei võeta vastu. Alates 7.saj tuleb ta alles igale poole- vaasidele ja veininõudele jne. Seepärast arvati alguses, et ta kultus polnud enne juurdunud ja 7.saj tueb ta kuskilt väike-aasiast. Praeguseks on see arvamus hüljatud- see oli nii kaua kuni dešifreeriti lineaarkiri B ja sealt leiti Dionysose nimi.
Allilm
Allilma valitseja oli Hades. Hades v Aides v Ais v Aidoneus. Aides tõlkes nähtamatu. Hadese müts olevat nähtamatuks teinud. Teine nimi mida tema kohta kasutati oli Pluton (sõnast plutos e rikkus, küllus). Ta oli teatud mõttes ka maast võrsuva viljakuse andja. Ta samastub Zeusiga, sest ka Zeusi austati tihti allilmse Zeusina( Zeus euboleus, Zeus meilichios, katachthonios). Hadest seostatakse ka Dionysosega.
Hadesega ei seondu peaaegu mingit mütoloogiat. Hades on rohkem nagu kontekst. Allilma asju ikka korraldab Persephone.
Allilma pääseb sealt, kust saab alla- allikad, koopad, järved, soised järved. Koobastest Daidaroni neeme keskmine koobas. Teine Pylos (tõlkes värav), ka allilma värav, seal oli Pylose loss. Kolmas on Lerna järv.
Kõige varasemad allilma kirjeldused pärinevad Odüsseiast.
Seal on Lethe ja Styxi jõgi. Seal on Achoron, Pyriphlegeton, Kokkytos veekogud. Seal oli paadimees Charon, kes viis surnu üle siis kui talle suhu oli münt paadimehe jaoks pandud.
Inimestel on seal erinev saatus.
Seal on kurjategijad- Tantalos, Ditilos, aloaadid on seal, Ixion, danaiidid , Xisiphos?
Allilmas on ka kohtunikud :Zeusi pojad- kuningas Minos, siis Minose vend Rhodamanthys, Aiakos.
Oli ka maapealse surmajärgsuse võimalus: Elysioni väljad, õndsate saared e makaron nesoi ja Valge saar. Need eristuvad, aga on ka väga sarnased. Elysioni väljad on kusagil maailma ääres ja seal puhub mahe läänetuul ja seal on muretu elu, seal valitseb Rhodamanthys. Seal on muistsed kangelased- nt Kadmos ja Harmonia, Helena ja Menelaos. Ka õndsate saared on maailma ääres ja seal elavad samuti muistsed kangelased nt Alkmene, Kadmos ja Helena. Seal valitseb Kronos. Õndsate saartel valitseb muistne kuldaeg. Seda kohta on hiljem seostatud Kanaari saartega.
Valge saar pidi olema Doonau ääres Istrose suudmes. Ka seal elavad kangelased. Seal elab nt Helena koos Achilleusega.
Alguses ei puudutanud maapealsed surmajärgsed kohad kedagi muud, ainult kangelasi. Aga alates 5.saj sai alguse ka tavainimeste eelisolukord. Nt 5saj Homerose hümn Demetrile ja seal on öeldud, et need kellele saavad osaks ELeusise müsteeriumid saavad parema elu pärast surma. Lisaks on teada Musaiosele omistatud jutt, et headele ja halbadele saab allilmas osaks erinev saatus. Head on seal sümpoosionil igaveses joobes; halvad on seal mudas ja peavad sõelaga vett kandma.
5.saj suure lüüriku Pindarose loominust selgub , et tavainimesed võivad saada õndsate saarele. Persephone saadab igavese leina kannatajad 9a pärast tagasi päikese kätte ja neist saavad kuningad ja targad, keda nim kangelasteks.
Need kes on 3 korda mõlemal pool olnud ja kes on oma hinge kõigest ebaõiglasest puhta hoidnud , need lähevad Zeusi teed mööda Kronose valda õndsate saartele. Nad lähevad seega muistsete kangelaste sekka.
Alates 5.saj tulevad ka arheoloogiliselt leitud matusepaigad, mis on dionysoslikud. Sealt selgub, et Dionysos aitab surmajärgselt paremat elu saavutada. On leitud ka raamatuid, kuhu on kirjutatud kuidas käituda peale surma, et saada eeliseid . Mine Hadese kotta, seal on valge küpressi allikas, kus puhastatakse hingi- sealt ära joo. Mine mäletamise allika juude, seal küsitakse miks sa rändad- vasta, et olen maa ja taeva poeg ja küsi juua, ja nad annavad juua. Mine mööda pikka teed, mida mööda ka teised müstid- Mystai ja Bachhoi- sammuvad. Tuleb pöörduda ktoonilise kuninganna ja Eukles(kuulus) ja euboleus’e poole ja öelda, et „olen teie õnnistatud soost“. Olen kandnud karistust oma ebaõigluse eest ja olen astunud välja kannatuste ja valu ringist ja sukeldusin ktoonilise kuninganna rüppe. Siis saad sa jumalaks inimese asemel.
Platon ütles, et keha on hingele haud, kus ta peab viibima seni, kuni ta kõik lunastanud on. Inimese keha on titaanlik. Kuna titaanid sõid ära DIonysose, siis peab selles tuhas , millest tehti inimesed olema ka jumalik loomus. Seega on inimestel jumalik loomus, mis tuleb Dionysoselt. Kui keha on titaanlik, siis hing on dionysoslik /jumalik.
Empedokles - arvas, et vaimud rändavad 30 000 ajastut ja lähevad läbi kõigist inimlikest kujudest. Herodotos arvas, et 3000 a peab inimese hing käima ja minema läbi kuiva maa, mere, õhu sfääri ja taas inimesesse.
Hinged onn sunnitud rändama, kuna keha on hingele vangla . Hing peab ennast lunastama, et rändest vabaneda . Tuleb elada kasinat elu, hoiduda vereohvrist, olla taimetoiduline, täita teatud tabusid. Erinevatel gruppidel olid erinevad nõuded. Orpheuse pooldajad levitasid oma raamatuid. Pythagorlased arvasid, et kasinast elust üksi ei aita- tuleb ka filosofeerida . Pythagorlased räägivad, et pärast surma halavad lähevad Tartarosse ja nati halvad Hadesesse ja head lähevad õndsate saarele, kus on päike ja kuu.
Eristub 3 suunitlust(matmisel ja surmajärgsusel):

• Dionysos/ Bacchos (hing ei sünni uuesti; vereohver nõutud);
  
• Orpheus (hing sünnib uuesti; vereohver keelatud ;
  
• pythagorlased (võtavad üle ORpheuselt ja Apollonilt; vereohver ei sobi; lisasid filosoofilise õpetuse).
  

Neid kõiki iseloomustab müsteeriumi kultus, lähema kontakti otsimine mingi jumalaga, salagrupid. Ei tea kui levinud sedasorti uskumused olid.
Kokkuvõte
Edasi-Tagasi
Jumalannad. Neil on komme ära minna ja tagasi tulla. Nt Persephone rööviti ära allilma, Demeter läks ära. Mõlead on ära- üks on allilmas, teine on Eleysises, maa sureb . Siis tuleb tagasi, Persephone tuleb Olymposele tagasi. Rituaalis oli see Desmephoria pidustus. Nt Hera, ta läks ka armukadedana ära. Zeus mängis libaabielu ja meelitas ta tagasi. Aphrodite sfääris oli kangelannad, Helenat röövitakse pidevalt. Jne näited. Üldjuhul on see äraminek ja tagsitulek mängitud läbi riituse. Enamasti äraminek on öine, sünge jne, tagasitulek aga pidulik rongkäik.
Ka Apollon on ära vahepeal, sellega on seotud ka riitus. Hephaistose äraminek. Ärakäimiskohad sonduvad alati surmaga, mingi sünge kohaga. Selle kõigega on seotud ka abiellumine . See ilmneb jumalate puhul erinevad lõikes. Persephone-Demetri puhul ongi abielu surma minema.Ka Arhemise ajal abielu ja surm on samastatud. Hera sfääris on tagasitulek seotud abieluga.
Sellega seoses on sageli jumalannadel kaks poolust hea/lahke versus halb/kuri. Kui vaadata inimlikke kangelannasid seoses jumalannadega, on ka seal seos. Helena ja Klytemnastra kui kaksikõed. Hea ja kuri kaksik. Ariadne ja Phairon. Sünge ja helgem õde.
Meessoost seltskond , jumalad jms. Võimalik on erisata 3 tüüpi, kuigi jäiku piire nende vahel pole.

• Jumalanna, suure ema ümber on kamp. Nt Kybele juures korrubandid. On küreedid. Hera ümber on kaberid ehk titaanid ehk hephaistose pojad. Ühelt poolt on nad kääbused, teiselt pool aga gigantlikult Kindel on see, et nad on sõjakad, lärmakad, maast sündinud. Nad on sepad , eistrimehed, kltuuritoojad, leiutajad. Nad on kambas või paari kaupa. Küreedide puhul on see, et nad on seksuaalselt agressiivsed. Aloaadid Otos ja Ephialtes. Aloaadid olid maast sündinud gigandid. Nad panid Arese vastu 'ja panid ta 3ks kuuks pronksnõusse. Tüüpiliselt saavad nad karistada .
  Konkreetsed jumalad sellesse gruppi ei kuulu, kuid on ühiseid jooni.
  - Nt Ares ja Hephaistos. Nad on paaris jumalanna ümber, Hera lapsed ja Aphrodite partnerid ja seotud Athenaga. Nad on falloslikud, nad saavad karistada pidevalt. Nad on ka sõjakad (Ares) ja meistrid (Hephaistos). Ares ilmneb gigandina ja Hephaistos on kaberite isa ja lonkur .
  - Kolmas, kes võiks olla kohati seotud, on Hermes. Ta on falloslik ja ka kultuuritooja. Tema puhul on märgatav ka petlikus, nagu see grupp- kord kaitsev, kord agressiivne.
  - Selle tüübi selge esindaja on ka Prometheus, kellel on palju selle grupi tunnuseid- ta on giagant, petlik , kavalpea , varas ja kultuuritooja ja saab lõpuks karistada'
  
• Surev noormees. Sellised on Apolloni, Atemise ja Aphrodite ümbes. Adonis oli seotud Aphrodite armastusega ja lõpuks suri. Teine oli Attis, keda armastas Kybele. Ta sureb ka. Kangelaste maailmas Hippolytos, kus konkurents toimub kahe jumalannna vahel, hukkub enne abielu. Need on kõik ilusad noormehed , eks surevad noorelt. Ka Narcissos.
  
• Edukas kangelane. Parin näide on Zeus. Tema sünnib → hüljatakse ja kasvatatakse kellegi teise poolt üles → teda ohustatakse lapseas → kasvab suureks → vägiteod → kukutab oma eelkäia → kehtestab võimu → järgneb abielu. Tavaliselt partner tuuakse kuskilt. Osaliselt läheb ka Dionysus sinna alla (v.a eelkäia kukutamine ja vägiteod). Perseus oli ka ideaalne elulooga, lähtudes täpselt skeemist. Kangelastest veel Oidipus , Paris, Herakles osades elamentides. Iason , Theseus ja ka Achilles
  

Üleüldiselt. On olemas kahepoolne jumalanna, kellel on kamp ümber, kes on ka kahepalgelised meistrid, kavalpead. . On olemas noormees, kes armastab seda jumalannat, see võib olla poisile või jumalannalikule naisele hukutav.
Kuidas seda kõike tõlgendada võiks.
* Võrdlev mütoloogiline suund
Otsitakse ühisjooni indo-euroopa kultuuriloos. Max Miller oli tol ajal ( 1856 ) suht võrdles neid kahte, olles mõjutataud darwinismist, nähes religiooni ajaloolises arengus. Ta leidis, et religioon on seletatav primitiivete rahvaste katsega seletada loodus. Jumala on seega loodusnähtuste abstarktsioon, millega primitiivne mõistus hakkama ei saanud, seega loodusnähtusd isikustakse. Siis läks ta veel edasi. Vanadel rahvastel oli kõige tähtsam päike ja kõik on päikesekultus. Varsti vaieldi talle vastu, kuna kõik ei saanud päikesekultuseks taandada. Aga see võis enam-vähem tõsi olla, et jumalad kujutasid loodusnähtusi.
Teine suund on George Dumézil. Ta ei rõhuta looduslikku tausta , vaid toetud sotsiaalsete funktsoonidele. Kõikidele indo-euroopa rahvastele on iseloomulik 3 seisust : preesterkond, sõjamehed ja töötegijad. Need sotsiaalsed funktsioonid on läbivad ka religiooni kolmikjaotuses. See võib käia üsna paljude indo-euroopa rahvaste religiooni, aga Kreeka puhul on see suht keeruline.
* Psühhoanalüütiline suud
Freud ja Jung . Püüab kollektiivsete alateadvusega müüte mõista. Kitsamal vaadates oli see, et freudi arvates müütides avaldus lapseas allasurutu seksuaalsus- Oidupuse kompleks , motiivid pidevalt oma eelkäia (isa) kukutamisest. Laiemalt vaadates oli kartus , et järeltulija võimult kukutab ehk põlvkondade vaheline isaste konkurents. Mitmetes lugudes on näha, et jumalanna kellegi partnerina võib vaadata ka kui tema ema. Kuri/hea naine või ema.
* Strukturalism - Lévi Strauss. Ta ol ika natuke äärmuslik Oidipuse müüdis nägi vastandite mängu- ühtaegu veresuguluse ülerõhutamine (emaga abiellumine) ja alaväärtustamine (isa tapmine). See oli küll äämus, aga üldjuhul on müütides palju vastandeid- naine ja mees, täiskasvanu ja laps jne. Leebemat strukturalismi esindab postmoderne koolkond, eelkõige Jean-Pierre Vernant. Artemise kultust uuris.
* Müüdi ja rituaali koolkond, mis otseselt seostab müüti rituaali ja riitusega Ekstreemsemates vormides peab müüti sõnastatud rituaali seletuseks, kus algne tähendus on ununenud. Siin on kaks aluspanijat, Frazer ja Harrison , mõlemad inglased. Nad mõlemad seostasid müüte aastaringi, looduse hääbumise ja sünniga seonduvate riitustega Frazer leidis, et algne on kuningatapu rituaal. Kõik religioon sai alguse rituaalist ja maagiast, esimaag tõsteti preesterkuninga staatusesse, ta jumalikustati. Kuna kuningas jumalana peab olema täiuslik, aga inimene vananeb, peab kuninga asendama noorenenud jumalkuningana, seega olid muistetes kutluurides vajalik see kuningas rituaalselt tappa See rituaalne komme, mis on säilind mõndades kultuurides, on jõudnud müütidesse, kajastudes surevates kangelastes ja eelkäia kukutamises. Harrison seondas ka looduse ringkäiguga. Mõtles ka paar sõna välja, nt eniantos daimon- üheaastane deemon, looduse aastase ringkäigu mütoloogiline kehastus, ilmub ka nooruses survates kangelastes. Ehk looduse ringkäik oli see, mis inspireeris riitust ja sealt ka müüti.
Nad oli 19/20 saj. Selle kõrvale ilmus teine suund, mis seostas müüte hoopis initsatsiooniriitustega. Gennep , kes oli suht juhtiv kuju selles koolkonnas. Ta vaatas erinevates kuluurides initsatsiooniriitustusi ja avastas, et need on kõik sarnased. Seal oli 3 faasi:

• eraldusfaas (vanusgrupi ühiskonnast eraldamine, äraolek. Ühelt pool eraldatud pidid läbi tegema katsumusi, ebanormaarsed teod, pahupidi pööratus),
  
• üleminufaas (taasintegeerimine. Tsüklisse siseneti alaelisena, siis nad transformeerusid millekski ja said täiskasvanuks. Lugudes on tihti mängus noorte surm, äraõgimine)
  
• taasühendamise faas (tulevad ühiskonda täisealisena ja aktsepteerituna tagasi)
  

Neid kõiki faase saab rakendada ka Kreekasse. Noorte surm, naiste riiete kandmine, surma mineku ja tuleku surm, katsumused ehk vägiteod, põlvkondade vahetus ehk eelkäija kukutamine ja abielu.
Selline suundumus levis juba '30 aastatel prantslaste seas, '60-80 ka üle maailma.
Burkat, ka tema puhul on initsatsiooniriitustega seos olulistel kohal. Sams ta ei jää tõlgendamisel ühekülgseks. Tal on ka katastroof ja taastamine. Seega ei välista ta ka looduse ringkäiku. Ta rõhutab, et situatsioon- katastroof ja sellest väljumine ehk normaalsuse taastumine - on täiesti üldinimlik situatsioon. See mängib rolli kõikjal. Kui ta seondas seda rituaaliga, siis oleks see ohvrirituaal, loomatapmine. Küttimiselt karjakasvatusele ülemineku sümbol, kus karjakasvataja peab sõbraks saanud looma ära tapma . Sellega kaasneb süütunne ja see kajastub ohvrirituaali katasfroofis ja sellele järgneb lunastuse otsimine ehk normaalsuse taastaine.