Kaksteist olümplast - taevalik perekond (0)

Kaksteist olümplast – taevalik perekond
Sisukord

Olümpos ..................................................................................lk 3

Zeus (Jupiter) ..................................................................................lk 4

Hera ( Juno ) ..................................................................................lk 5

Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6
Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7
Pallas Athena ( Minerva ).................................................................lk 8
Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9
Artemis ( Diana ) ...............................................................................lk 10
Aphrodite ( Venus ) ...........................................................................lk 11
Hermes ( Mercurius ) ........................................................................lk 12
Ares ( Mars ) ....................................................................................lk 13
Hephaistos ( Vulcanus ) .....................................................................lk 14
Hestia (Vesta) ...................................................................................lk 15
Kasutatud kirjandu .........................................................................lk 16

Olümpos

Kaksteist olümplast – taevalik perekod. Mis asi on üldse Olümpos? Miks taevalik perekond?
Olümpos oli mäetipp. Seda nimetatakse ka salapäraseks paigaks, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest. Sinna sissepääs kujutas endast suur pilveväravat, mida valvasid aastaajad (hoorid). Jumalad veetsid aega seal mõnusalt: magades ja söödes. See oli täieliku õndsuse paik. Samuti räägitakse, et seal ei sadanud vihma ega lund, seal oli alati mingisugune päikesekiir olemas. Olümplasi oli kaksteist tükki ning nemad moodustsitki kokku taevaliku perekonna.
Zeus (Jupiter) – Tema oli peajumal , tal oli kaks venda Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ja õde Hestia (Vesta). Zeusil oli naine Ares (Mars), ning nende lapsed Apollo (Apollo), Aphrotite (Venus), Hermes (Mercurius). Artemis (Diana) ja Hera poeg, mõnikord mainitakse ka Hephaistos (Vulcanus) Zeusi pojana.
Zeus (Jupiter)
Zeus ja tema vennad heitsid liisku (nagu tänapäeval kivi, käärid, paber, kaev), missugune osa universumist kellelegi kuulub. Zeusist saigi niiviisi ülemvalitseja. Tema oli taevaisand, pilvede koguja ja vihmajumal. Samas käsutas just tema hirmuäratavaid piksenooli. Zeus oli võimas kui kõik teised taevalised kokku.
Kuid ometi ei olnud Zeus kõiketeadja ja kõikvõimas. Talle hakkati vastu ja samas võis teda ka tüssata. Põhilised kes teda haneks tõmbasid oli Hera ja Poseidon. Arvatakse ka et salapärane jõud ja saatus olid temast tugevamad. Hera olla küsinud Zeusilt (tänu Homerosele) kas too üritab ka surmast pääseda kui saatus on tema hukule määranud.
Heraga abiellus Zeus kuna ühe tugeva vihmahoo ajal muutis Zeus ennast käoks ja varjas end Hera riiete vahele. Hiljem võttis ta inimese kuju ja lubas abielluda Heraga.
Zeus armus kergelt ja seega vahetas ta naisi nagu sokke, üks naine teise järel, kuid tegi kõik võimaliku, et oma truudust naise eest varjata. Naistele lähenes ta väga erineval moel mõnikord härja, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ning kord isegi kuldvihma kujul. Õpetlased on kindlad, et Zeus tegigi selliseid tempe kuna lugulaulude ja müütide Zeus on paljude jumalate kokkuliitmise tulemus. Tema kummardamine jõudis linnadesse kus juba oli oma taevane valitseja, sulasid need jumalad pikkapeale kokku üheks jumalaks . Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile . Hilisematele kreeklastele ei meeldinud need armuseiklused, seega oli tulemus ikkagi ebaõnnestunud.
Kuid kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Ta nõudis peale ohvrite ka õigeid tegusi. Zeus ei abistanud kunagi valelikke, kes tõotust ei pea.
Zeusi rinda kaitses egiid. Tema lind oli kotkas, tema puu – tamm, Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid .

Hera (Juno)

Hera oli Zeusi naine ja samas ka õde. Teda kasvatasid ülesse titaanid Okeanos ja Tethys . Hera oli abielu kaitsja ning abielu naised olid tema erilise hoole all. Teda kummardati sama palju kui Zeusi.
Tema peamine tegevus oli paljude naiste karistamine , kellesse Zeus oli armunud, isegi siis kui Zeus oma ohvreid vägistas või võrgutas naised pettuse teel.Herat ei huvitanud kui palju üks või teine naine süüdi või süütu oli; peajumalanna kohtles neid kõiki ühteviisi. Hera terav ja ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende naiste lapsi, näiteks Herakles . Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Saatis kaks madu Heraklessi tapma . Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks.
Trooja sõda oleks võinud lõppeda ausa rahuga, aga tänu Herale see ei lõppend nii. Kuna üks troojalasist hindas teist jumalannat Herast palju ilusamaks. Viha auhaavamise pärast pulbitses peajumalannal südames seni, kuni Trooja oli varemeisse langenud. Kuid ometi austati teda, ta oli ikkagi abielu naiste jumalanna ja nende abistaja. Eileithyia , kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar
Lehm ja paabulind oöid Herale pühendatud. Argos oli tema lemmiklinn.

Poseidon (Neptunus)

Oli Zeusi vend. Tema oli merede valitseja. Üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Kreeklased mõlemal pool Egeust olid meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Poseidoni naine oli Amphitrite ( titaan Okeanose lapselaps). Poseidonil oli suur ja hiilgav palee keset merd , kuid enamjaolt võis teda kohata Olümposelt.
Pealeselle, et ta oli merede isand, oli tema see kes kinkis inimestele esimese hobuse ja teda austati selle eest väga. Samuti oli tema käsutuses torm ja tuulevaikus. Kui oli maru torm ja merel olid tohutult suured lained, siis kihtas ta oma kuldse vankriga üle vete ning vetemöll vaibus.
Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend. Minotaurus .
Poseidonit kutsuti ka maaväristajaks ja teda kujutati alati kolmhark käes; selle riistaga võis ta väristda ja raputada, mida iganes soovis.

Hades (Pluto)

Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda kutsuti veel jõukuse jumalaks ning maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Tihti kutsuti teda ka nimega Dis, mis tähendab ladina keeles Rikas.
Hadesel oli võimas kiiver, mis tegi selle kandja nägematuks. Harva lahkus ta oma pimeduse riigist ja külastas Olümpost ja maapealseid ja keegi seda ei soovinutki. Ta oli halastamatu, järeleandmatu, kardetud kuid õiglane jumal
Oma naise Persephone röövis ta maapealt ja tegi allilma kuningannaks. Hades oli surmajumal kuid mitte surm ise. Hades ei olnud saatan ise.
Piiblites võim Hades olla erinevalt tõlgendatud; põrgut, surma või haud.
Pallas Athena (Minerva)
Tema oli Zeusi tütar, kuid ema tal ei olnud. Nimelt kargas ta täiskasvanuna ja täies relvastuses välja Zeusi peas. On müüte kus teda kirjeldatakse pöörase, hoolimatu lahingujumalannana. Kuid ka müüte kus räägitakse, et ta oli sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlase vastu. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja. Samuti on ta ka ratsutamise kunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid.
Just Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Ta kandis enamjaolt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit.
Athena kirjeldamiseks kasutatakse tihti sõnu hallisilmne või välgusilmne. Kolmest neitsilikust jumalannast oli Athena kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks – Parthenoseks – ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse , arukuse ja puhtuse kehastus. Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Zeusile meeldis teda kutsuda nimega „öökulliilmne“. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust.
On müüt kus Hephaistos püüdis Athenat vägistada. Et oma neitsilikust kaitsta, haitus Athena saladuslikul kombel, nii et seppjumala sperma kukkus maapinnale ja muutus Erichtoniose maoks. Athena andis Ateena esimese valitseja, poolenisti mao, poolenisti inimese kehaga Kekropsi kolmele tütrele laeka ja käskis neil selle sisse mitte vaadata. Käsku eirates piilusid kaks neist laekasse ja nägid madu ja läksid hulluks.
Ateena oli temale kuulv linn. Oliivipuu, mille ta lõ,i oli tema puu ning tema lind oli öökull.

Phoibos Apollon

Zeusi ja Leto poeg, nimelt sündis ta Delose saarel. Teda kutsuti „suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist. Apollon oli meister muusikant ja ta lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides. Samuti on ta ilus kuju kreeka poeesias ning on hõbedase vibu peremees , laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab. Apollon on ka tervendaja, kes õpetas esimesena inimestele tohterdamist. Kuid kõige iseloomulikus sõna talle on valgusejumal , kelles pole mingit varju, seega on ta ka tõejumal.
Tähtis osa mütoloogias on Delfi Parnassone mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel . Kastaleia oli Apolloni püha allikas ning Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, seega käis seda kohta külastamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt.
Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastuse preestrinna, kes langes enne kõnelemist transsi. Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmajalgen järi – tripood .
Apollonil oli palju teisi nimesid . Teda kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püüdialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni, kes elas kunagi Parnassose koopas. Madu oli hirmuäratav koletis ja võitlus oli ränk. Kuid lõpuks jumala tabavad nooled tõid võidu. Teda kutsuti veel Lykioks – lüükialane, mida seletatakse kui „ huntide jumal“, „valguse jumal“ja „Lüükia jumal“. Teda kutsuti veel Smintheuseks (põldhiirte jumalaks), kuid kas see nimi tähendas põldhiirte kaitsjat või hävitajat, pole siiani teada. Teda kutsuti veel päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähenab särav või hiilgav. Kuid tegelikult oli päikesejumalaks Helios, titaan Hyperioni laps.
Apollon oli otsene side inimeste ja jumalate vahel. Õpetas inimestele jumalate tahtmist teada saama, näidates neile kuidas sõlmida taevalistega rahu. Apollon oli ka puhastaja , kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere.
On ka müüte kus Apollonit kujutatakse halastamatuna ja julmana.
Tema puu oli looberipuu. Väga palju olevusi oli talle pühendatud, tähtsamad neist oli delfiin ja ronk.

Artemis (Diana)

Oli Apolloni kaksikõde, seega sündis ka Delose saarel. Oli üks kolmest Olümpose neitsist – jumalannast.Oli metsloomade emand, kõige kõrgeim kütt jumalaist – tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses noorloomade eest. Artemis oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Kuid on palju müüte kus Artemis kõlab metsiku kättemaksjana: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakse neitsi. Kui aga mõni naine suri valutult ja kiiresti, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks.
Kui tema venda Phoibost hüüti päikeseks, siis tema oli kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks ( Luna ), kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene – kuujumalanna.
Hiljem võrreltakse Artemist Hekatega. Viimane on jumal kolme palgega – Selene taevas. Artemis maa peal ja Hekatega allilmas ning maa peal, kui maa on mähitud pimedusse.
Hekate oli noorkuu jumalanna, pimedate ööde perenaine . Kui kuu ei paistnud.

Aphrodite (Venus)

Oli armastuse – ja ilujumalanna. Oskas võrgutada nii jumalaid kui ka inimesi. Armastas naerda ja naeris pilkavalt nende üle kes tema võludele alistusid, vastupandamata jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast .
Zeusi ja Dione tütar. Hiljem jutustatakse, et Aphrodite sündis merevahust ja tema nime seletatakse tähendusega „vahust tärganu“. Merest sündimine olevat leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale. Teda kutsutakse ka nende saarte nimedega nii tihti kui ta päris nimega.
Poeedid on Aphroditet kirjutanud sellisena, et Venusega kaasnes ilu. Tänu temale tikiti maapind imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust. Ilma Aphriditeta polnud kuskil rõõmu ega armastust.
Kuna enamjaolt jutustati ikkagi kangelas lahingutest jäi Aphrodite kõrvale. Teda polnud vaja karta . Seega varasematel aegadel iseloomustatakse teda kurja ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle.
Paljude müütide on Aphrodite abikaasa Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatöö jumal.
Aphrodite puu oli Mirt , tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik.

Hermes (Mercurius)

Zeus oli tema isa ja Maia , Atlase tütar, tema ema. Hermis oli meeldiv ja kiire. Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivd ehtisid tema kübarat ja võlukeppi. Oli Zeusi käskjalg, läks käsku täitma sama kiiresti nagu mõte.
Ta oli kõikidest teistest jumalatest palju nutikam ja kavalam. Tegelt ta oli omaala prof varastamises, alustas oma karjääri jube enne, kui sai päev vanaks .
Hermes olevat Apollonilt tema karja ära varastanud, kui Zeusi käsul tagasta Hermes loomad Apollonile ja Hermes sai ka süü andeks Apollonilt, kuna Hermes kinkis lüüra, mille oli just leiutanud ja valmistanud kilpkonna koorikust. Arvatavasti siit on tulnutki see, et Hermes oli kaubanduse – ja turundusejumal ning kaupmeeste kaitsja. Samuti esineb just tema müütides jumalatest kõige sagedamini.
Suurimaks kireks oli Aphrodite. Neil tuli kaks järglast kes oli tuntud oma seksuaalsuse poolest.
Ares (Mars)
Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Homeros nimetab teda tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks samuti ka argpüksiks. Kes röögib valutunde ja põgeneb kohe kui haavata saab. Kangelased rõõmustavad Arese lahingutöö üle, kuid kõigerohkem selle üle, et pääsesid halastamatu jumala raevu eest. Lahingus on Aresel oma saatjaskond, kes peab sisendama südidust.
Roomlastele meeldis Mars rohkem kui Ares. Roomlastele oli Mars suurejooneline kangelane sädelevas soomusrüüs, tahtejõuline, võitmatu, taevaline.
Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke . Aresel ei olnud eelistatud linna. Arvatakse, et Ares oli päris Traakiast, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull .

Hephaistos (Vulcanus)

Tulejumal. Mõnede allikate järgi olevat ta Zeusi ja Hera poeg. Teiste müütide järgi aga ainult Hera poeg. Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena. Paraku oli Hephaistos ainuke inetu kõikide surematute hulgast. Lisaks oli ta veel lombakas.
Räägitakse, et Hephaistose ema viskas ta taevast alla kui märkas, et poeg on lombakas. Samuti on tuntud ka see, et Zeus vihastas lonkuri peale, kui too üritas Hera eest seista.
Hiljem oli Hephaistos Olümposel kõrge au sees, kui surematu töömees, nende relvameister ja sepp , kes valmistas mööblit ja relvi . Töökojas on tal naisümmardajad, kes on Hephaistose enda kätega kullast sepitsetud. Nad liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad .
Hephaistos oli lahke , rahuarmastav jumal. Ta oli populaarne nii maa peal kui ka taevas. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni aluseks. Kui tomus laste pidulik vastuvõttminelinnakodanike hulka oli Hephaistos selle tsermoonia jumal.

Hestia ( Vesta)

Oli Zeusi õde ja neitsilik jumal. Tema pole oma isikupära ja müütides kohtab teda harva. Oli kodukolde jumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta.
Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Kui kuskil rajati koloonia, siis viisid kolonistid sütt kodulinna koldest uue linna koldesse, et selagi süüdata igavene tuli Hestia auks.
Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsideks.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Hera
http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon
http://et.wikipedia.org/wiki/Athena
http://danielfuentes.iespana.es/danielfuentes/images/mitologia/zeus.jpg
http://blogfile.paran.com/BLOG_281615/200801/1201324437_Soa_Hera_close2.jpg
http://people.dbq.edu/students/ama/images/Poseidon.jpg
http://www.wizards.com/dnd/images/dd_gallery/dd2/Hades_p116.jpg
http://images3.wikia.nocookie.net/marveldatabase/images/thumb/3/3b/Pallas_Athena_%28Earth-616%29.png/200px-Pallas_Athena_%28Earth-616%29.png
http://www.uni-giessen.de/~g929/phoibos2.gif
http://www.hranajanto.com/goddessgallery/pgfx/artemis-400.jpg
http://www.tqnyc.org/2006/NYC063035//aphrodite.gif
http://www.mysticmedusa.com/wp-content/uploads/2009/08/hermes.jpg
http://spinoza38.files.wordpress.com/2009/06/ares1.jpg
http://z.about.com/d/atheism/1/0/K/Q/Hephaestus-l.jpg
http://www.wizards.com/dnd/images/dd_gallery/dd2/Hestia_p125.jpg
E. Hamilton „Antiik mütoloogia“
A. Cotterell ja R. Storm „Maailma mütoloogia entsüklopeedia“
16