Kalevipoja sisukontroll · Kelle kosis vana Kalev endale naiseks? · Kuidas tekkis toompea mägi? · Kuidas tekkis ülemiste järv? · Mis oli kalevipoja esimene töö? · Kus tõi kalevipoeg palke? · Kuidas sai siil endale okaskasuka? · · Miks tahtis kalevipoeg minna ümbermaailmareisile? · Iseloomusta kalevipoega · Kuidas suri kalevipoeg ? VASTUSED : 1. Linda 2.Linda tassis kalevi hauale palju kivisid ja liiva ja nii tekkiski Toompea mägi 3
linnalooja." Pikapeale mehed sõbrunesid ning hakkasid linna ehitama. Kalev muretses materiali ning Olevipoeg hakkas linna rajama. Kalevipoeg kandis laudu Peipsi tagant, murdis paasi maapõuest ning kandis kive merekaldalt. Linn ehitati uhke, kust sai koda kuningale, peavarju vanuritele, ning Kalevipoeg kange käega hakkas valda valitsema. Kalevipoeg andis põrgust toodud piigakesed Alevite varju alla, kus Alevite armas poeg kohe ka noorima kosis ning Sulevipoeg, sugulane, valitses vanema piiga. Kolmas õde, keskmine, aga jäi kosja sobitama. Tuuslar, kes elas Alutaga, jälgis piigade käekäiku. Kuidas Alevipoeg kosis noorema ning Olevipoeg vanima, kuid keskmine jäi üksi. Tuuletark piilus imelapsi, ning kui keskmine piigakene üksi jäi, ei olnud enam kaitsmas õekesi, kes kaasade seltsis koju läksid, mõtles ta, et õnne tund on talle tulnud. Kargas põsast välja ning
Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad Ariadne kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost Artemis jahijumalanna Asopos jõejumal Atalanta vapper naiskütt
Napoleon o Napoleon oli väga auahne ja armastas isiklikku kuulsust. o Ta oli karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt. käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 Türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). o Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. o 2.juulil 1764.aastal kosis 18-aastane õigusteaduse tudeng Carlo Buonaparte endale 14-aastase Marie Letizia Ramolino o Napoleonil oli 12 õde-venda, kellest seitse jäid elama o 7-aastaselt saadeti ta jesuiitide kooli, kus ta õppis lugema, kirjutama ja arvutama ning sai pisut õpetust ladina keeles ja antiikajaloos. o Aastatel 1779-1784 a õppis ta Brienne sõjakoolis ja elada tuli tal muiste sportlasena o Tema järgi on nimetatud linnu, tänavaid, laevu ja multifilmi tegelasi
töid- 2. Miks ei saanud noorest Andresest peremeest Vargamäele? Noorel Andresel oli küll palju jõudu ja jaksu talutöödeks ja tema isagi oli rahul temaga ja arvas, et noor Andres sobib suurepäraselt Vargamäe peremeheks, kuid Andresel olid teised plaanid. Nagu teisedki Mäe Andrese lapsed, ei tahtnud tema vanem poeg jääda Vargamäele, vaid minna kuhugi paremasse kohta. Sellele otsusele jõudis ta kroonus olles. 3. Kuidas kosis Juss Marit? Ühel hetkel sai Jussil Mari norimisest villand ning otsustas endalt elu võtta, kuid Mari takistas tal seda tegemast ning rääkis talle, kuidas ta tegelikult hoolib Jussist ning seejärel nad otsustasid abielluda. 4. Kuidas kontrollis Indrek Riia ausust? Indrek kontrollis Riia ausust teda salaja piiludes põõsaste vahelt, kui Riia oma kassiga Indreku linnupesa juures käis. Indrek tahtis tüdruku vahele võtta, aga ta pidi enne
Ta tahab pääseda lõpututest pidudest! Onegini õnneks on suremas tema mõisnikust onu, kes oma valdused talle pärandab. Mõisas elades saab ta tuttavaks noormehega, kes kannab nime Lenski, mees kes juba noorest east peale armastab Olgat. Samal ajal on Oneginisse armunud pisut noorevõitu Tatjana kes, oma hingepõhjast kirjutatud kirjaga oma armastust Onegini vastu avaldab. Onegin aga kardab noorele ja väetikesele haiget teha ning keeldub Tatjana armastusest. Mõne aja möödudes kosis Lenski ära Olga. Algselt ongein oma nina sellese suhtesse ei surkinud kuid hiljem üritas juba vaikselt ligi suikuda. Sellega loeti lõppenuks Lenski ja Onegini sõprus. Lenski kutsus Onegini duellile, millest mees ennast kavalalt välja keerutas. Mõne aja möödudes üritas Onegin taaskordselt Olgale ligi ajada seekord läks Lenski väga keema ja kutsus Onegini duellile, Lenski kaotas sellepärast, et Onegin oli liiga halb sõber, et oma noort sõpra säästa
ning peaaegu töövõimetu. Nii teiste kui ka enda jaoks ei olnud ta enam täisväärtuslik inimene. Temast hoiti meeleldi eemale, sest seal, kus oli Villu oli alati riid ja tüli. Villu elus oli ka armastust ja unistusi. Tema südames oli Kõrboja perenaine Anna, kuid kelle ettepanekust tulla tema majja peremeheks Villu keeldus. Ta ei suutnud ennast näha sellise sandina suure talu peremehena, see oli alandav. Ta kosis hoopis sauniku Eevi ja sai temaga poja, väikese Villu. Kui näiliselt oleks elu võinud edasi minna, oli Villu tegelikult kaotanud kontrolli oma tegude üle. Möödalaskmised ja õnnetu armastus viisid ta enesetapuni. Ta oli liiga nõrk, et edasi liikuda, kuid väga tugev, et sellist tegu sooritada. Villul oli olnud alati õnne õnnetustest eluga pääseda, kuid tundus, et alateadlikult otsis ta surma kogu oma lühikese elu. Ta ei osanud hinnata seda, mis tal oli. Ta ei hoidnud oma elu
Bock, kes abiellus talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Von Bock oli Krossilik mees, kellel oli hiilgav haridus ja sõjaväeline karjäär. Tema kirjut elukäiku oma päevaraamatus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull. Timotheus von Bock oli esinduslik ja tark. Von Bock vabastas oma talupojad enne vabastamise määruse väljastamst ja kosis pärisorjast tüdruku. Tüdruk oli pärit Viljandimaalt ja teda hakati harima. Terve tema pere osteti priiks ning tema vennast Jakobist sai maamõõtja. Von Bocki abikaasa Eeva ristiti Katariinaks ja nad said poja, kelle nimi oli Georg. Von Bock oli keiser Aleksander I lähedane sõber, kellega nad vandusid üksteisele alati tõtt rääkida. Tõevande tõttu koostas von Bock konstitutsiooni projekti, millega taotles konstitutsioonilist monarhiat
9. Miks jõudis hülgepaat Helsingforsi? Kuidas jäi meeskond rahule sellise kursimuudatusega? Miks? Hülgepaat sattus Helsingforsi, sest merel oli suur torm ja paat pidi randuma esimesele ettejuhtuvale kaldale ning selleks osutus Helsingfors. Meeskond jäi sellega rahule, sest nad said oma kauba seal hea hinnaga maha müüa. Selle eest ostsid nad endale vajalikku kraami. 10. Kas Clemet oli aus mees, kui ta Getteri asemel kosis Walborgi? Clemet oli aus mees kui ta Getteri asemel kosis Walborgi, sest walborg ootas tema last. 11. Kuidas hindad Getteri käitumist pulmapäeval? Kirjelda seda. Getter käitus pulmapäeval suurepärastelt nagu pereema , ta võttis pruudi vastu ja tegi kõik pereema talitused läbi 12. Mida sisalsasid endas tagaotsitud ja Clemeti poolt leitud vabad kirjad? Leitud vabad kirjad sisaldasid rootsi soost talupoegade õiguseid. 13
Pisuhänd Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid ta kosis naise endale luuletustega,mis ei ole tegelikult tema kirjutatud. Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu
Kodu väravas ootas Olevipoeg. Olevipoeg päris Kalevipojalt, et kus ta need lauad sai ja Kalevipoeg vastas talle kavalalt, et sealt, kus need ennem kavanud olid. Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast,
marjakorjamisega. Suved ja Sügised kookab ta usinalt kännulisil raisemail, maasika- ja palukakinkudel, kookab ning higistab ühes tütre Venlaga. Vennad ei olnud sellega aga päri ja lahkusid peale seda. Kõndides eemale viskasid nad rusikasuuruse kivi vastu onni ust ning moor tuli välja ja hakkas räuskama ja vanduma. Vendadel oli tekkinud suur vimm ja viha moori peale. Raamatus oleks konflikti lahenduseks vast see, et saame teada sellest, et Juhani kosis lõpuks Venlat, ligi 10. aastat hiljem sellest, kui vennad läksid Impivaara laande.
Hiljem tuligi välja, et Mimm ei tahtnud enam Jaaku, kui sai teada, et talu on Jaagu tütrele kirjutatud. Sheeliow hakkas kahtlema ka oma ettepanekust Maretit kosida ja kui Maret läks talle oma jaatavat vastust ütlema. Nii ei kosinudki Sheelohow Maretit. Juhan ja Maret läksid ka tülli, kuna Maret ütles, et ta ei kõlba talle meheks. Jaak pani Maretile aru pähe ja kui Juhan hakkas talust lahkuma jooksis Maret talle järgi ja nad suudlesid. Juhan kosis siiski Mareti. Enn ja silvia lahkusid talust, samuti ka Sheelohow ja Mimm.
lapseootele. Missuguses küsimuses olid Andres ja Pearu ühel nõul? Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda? Andres nägi, kui palju kaasavara sai Joosep Pearult ning ta ei saanud Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit. Millal oli vana Andres Vargamäel südamest rõõmustanud? Mida ütles vana Andres Pearule, kui viimane kosis, mida Indrek linna otsis? Tsiteeri korrektselt. „Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada.“ Võrdle perenaise ametit Krõõda ja Mari ajal ning tänapäeval. Kunagi pidid perenaised päevast päeva töid tegema: koristama, loomi söötma, lehmi lüpsma, sigu välja ajama, süüa tegema, vahel ka vilja lõikama ning palju muid põllu töid. Talvel ketrasid naised lõnga. Tänapäeva naised peavad ainult süüa tegema või poest valmis toidu ostma ning
2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning plaanid edasiseks eluks tehtud, on surm meist
Eks aeg näitab. Meelistegevused on need mis kunagi ei unune. Minu puhul tantsimine on alati minuga südames selle ma võtan endaga hauda kaasa. Jalgpalli ma ei unusta ka iialgi, see on mulle kaasa toonud nii palju tutvusi üle eesti. Väga paljud vanurid räägivad oma hobidest millega nad on kunagi tegelenud. Kusjuures mulle meenub üks seik seoses pensionäriga. Ühel päeval kiirustasin trenni, nimelt üks vanem meesterahvas pidas mind kinni. Ta kosis mult kohu ma sellises riietuses tõttan. Ütlesin, et lähen trenni, oi kui vaimustatud ta oli. Selle peale vanahärra hakkas rääkima kuidas ta kunagi spordiga tegeles ma arvan, et ta olekski sellest rääkima jäänud kui mul poleks kiire olnud. Ma ei hakka siin rääkima, et kõik head asjad on need mida vanaduses meenutada tahan. Nagu öeldakse, et ükski hea asi ei ole ilma halvata. Ma soovin mäletada ka suurimad läbielamised õnnetused, surmad ja pettumused
Marguerte Georges - Johanna Elise Kabel Rosalie - Eliis Rebane Nanette - Sarah-Elisabeth Haidik Beethoven - Tarmo Tähiste Persson - Kaarel Raidam Sophia Magdalena - Triin Pirso Hedvig Elisabeth Charlotte - Mirjam Lantin Kokkuvõte Liberto kirjutas Kaari Sillamaa, lavastaja oli Katre Jaani ja muussikajuht Jaanika Sillamaa. Muusikal räägib siis siidikaupmehe tütrest, kellesse armus alguses Napoleon, kellega ta kihlus. Aga kui Napoleon läks teisele maale, kosis ta teise naise ja Desiree nägi seda pealt ja üritas ennast ära tappa aga ta päästis Karl XIV kellega ta pärast abiellus ja poja sai. Muusikal räägib ajaloolistest tegevustest ja on väga huvitav. Meeldimine/mitte meeldimine Mulle meeldis väga see muusikal, kuna see oli väga lahedalt üles ehitatud ja mulle väga meeldisid need laulud ja näitlejad. Mulle meeldis kõige rohkem Napoleon ja Etienne Clary. Napoleon, sest ta suutis lava
Pereisa oli laevakapten ja ema surnud. Peres oli karm kord ja palju reegleid. Mari üritas lastesse süstida samuti rõõmu, õpetades neid laulma ja nendega koos mängides. Algselt oli isa sellele kõigele vastu , kuid kui ta nägi, et lastel on niimoodi hea, sai ta aru , et lapsepõlv on elus väga tähtis ja on hea kui tema lapsed saavad seda nautida. Laste austus nende uue õpetaja vastu kasvas tohutult ja ta sai neile väga kalliks. Koos osaleti ka lauluvõistlusel, mis võideti. Lõpuks kosis von Trapp Maria ja nad said väga õnnelikuks ühtseks pereks. Minu arust sobis muusikali pealkiri väga hästi sisuga, sest etendus oli täis muusikat ja lusti. Esitati vokaalmuusikat. Palju oli soolosi ja tänu sellele sai kuulda erinevaid hääleliike ja tämbreid. Kindlasti oli see väga suureks plussiks, sest nii ei muutunud muusikali vaatamine üksluiseks. Mõnede laulude taustaks mängis Vanemuise sümfooniaorkester, mida dirigeeris Tarmo Leinatamm.
lihttööline, kes nõudis õiguseid taga ning Esteban ei sallinud teda eriti. 6. Iseloomusta Esteban Trueba muutumist, millised olid ta tõekspidamised nooruses, abielu jooksul, millised vanaduses. Üleüldiselt nägi Esteban asju must- valgelt ja talle ei meeldinud muutused. Ta tahtis, et kõik jääks samamoodi nagu oli koguaeg olnud. Nooruses- Tahtis teenida raha enne, kui naise võtab. Kui Clara õde suri läks ta haciendat üles ehitama. Ning kui see oli valmis kosis ta ema soovile vastu tulles Clara. Abielus- Vajas naist enda kõrvale ja tahtis, et nad õnnelikud oleksid. Tahtis panna Blanca jõukale noorhärrale mehele, ei leppinud Blanca valikuga vallasema olla. Vanaduses- Ikka veel ei meeldinud talle muutused ja ta ei suutnud uskuda, et tema partei ,,Conservative" ei võitnud valimistel. Peale Clara surma muutus ta tolerantsemaks teiste soovides, eelkõige Blanca soovis olla Pedroga. 7
ootama. Kui viimane kohale jõudis, asusid nad võitlema. Kalevipoeg võitis ja võttis koduteele kaasa mõõga, kullakotid, piigad ja imekübara, mille ta maa peale jõudes tulle viskas. Varsti tõttas talle järele Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks
minema peremeest teenima. Kalevipoeg lubas nad sealt päästa ning jäi Sarvik-Taati ootama. Kui viimane kohale jõudis, asusid nad võitlema. Kalevipoeg võitis ja võttis koduteele kaasa mõõga, kullakotid, piigad ja imekübara, mille ta maa peale jõudes tulle viskas. Varsti tõttas talle järele Sarvik- Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa
Kalevipoeg lubas nad sealt päästa ning jäi Sarvik-Taati ootama. Kui viimane kohale jõudis, asusid nad võitlema. Kalevipoeg võitis ja võttis koduteele kaasa mõõga, kullakotid, piigad ja imekübara, mille ta maa peale jõudes tulle viskas. Varsti tõttas talle järele Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa
Paljud mehed püüdsid ,kuid ainult Arthur suutis seda.Nii sai Arthur teada , et ta polegi õilsa sir Hectori poeg.Nii algasid seilused Britannias. Arthur sai endale Järveemanda käest võimsa mõõga , Excaliburi. Senikaua kui mõõga tupp on Arthuri puusal ei kaota ta tilkagi verd. Kohe algul varastas mõõgatuppe kaks korda Arthurilt tema poolõde Morgana le Fay , tänu kurjale plaanile ja soovis ka teda tappa..Kui Arthur oli vaenlastest vabanenud kosis ta endale naise , leedi Guenevere, kelle kohta Merlin muidu ütles, nende abielu põhjutsab ühel päeval tema ja Logresi hävingu .Guenevere isa Leodegrance andis Arthurile kingiks Ümarlaua.Pulmade ajaltäideti Ümarlaud rüütlitega , ainult neli istet jäi tühjaks. Üks oli Arthuri hiljutisele vaenlasele Pellinorile,kaks istet ootasid kahte kõige vapramat rüütlit kes ei olnud veel Logresi jõudnud , ning viimane oli Hukatuslik Iste. Igaüks peale selle ainsa, kellele see
4.Hamleti parimaks sõbraks oli Horatio.Ta usaldas teda ja rääkis talle ka vaimuga kohtumisest.Horatio oli ka väga lojaalne kuna tahtis surra kui Hamlet oli suremas, nimelt oli ta valmis jooma mürki, aga Hamlet veenas teda, et ta on ainuke, kes saab juhtunust rääkida ning ta peab elus olema. Sõbraks võib pidada ka Opheliat kuna nende vahel oli armastus. Samas Ophelia reetis ta lõpuks. Hamleti suurim vaenlane oli Claudius kuna ta tappis tema isa ja kosis tema ema. Hamlet maksis talle selle eest kätte.Ka Claudius tahtis Hamletit tappa, mis tal ka lõpus õnnestus, kuid koos oma enda surmaga. Vaenlased olid ka tema ülikoolikaaslased kuna olid kuninganna ja kuninga poolel, ka Polonius, kes ei tahtnud Hamletit oma tütre Ophelia lähedusse. Hamlet tappis kogemata Poloniuse kuna arvas, et vaiba taga oli Claudius, kuid oli hoopis Polonius. Laertes oli samuti tema vaenlaseks kuna Hamlet oli tapnud tema isa Poloniuse ja haus seetõttu kättemaksu. 5
Hiljem tuligi välja, et Mimm ei tahtnud enam Jaaku, kui sai teada, et talu on Jaagu tütrele kirjutatud. Sheeliow hakkas kahtlema ka oma ettepanekust Maretit kosida ja kui Maret läks talle oma jaatavat vastust ütlema. Nii ei kosinudki Sheelohow Maretit. Juhan ja Maret läksid ka tülli, kuna Maret ütles, et ta ei kõlba talle meheks. Jaak pani Maretile aru pähe ja kui Juhan hakkas talust lahkuma jooksis Maret talle järgi ja nad suudlesid. Juhan kosis siiski Mareti. Enn ja silvia lahkusid talust, samuti ka Sheelohow ja Mimm.
emotsionaalne, et toob nii iseendale, kui ka publikule pisara silma, siis tärkas tal koheselt uus plaan. Ta palus näitlejatel etendada näidend, mille süzee ta kirjutab ise ja siis see kuningapaarile ette mängida. Ta kirjutas näidendi sama sisuga, millega oli seotud vaimult kuuldud lugu. See oli selline, et kuninganna tõotas kuningaga abielludes, et ei võta ealeski omale teist meest. Isegi mitte peale kuninga surma. Järgmises tseenis tappis kuninga lähedane sugulane kuninga ning kosis kuningannat. Selle peale kuningas kahvatus ning lahkus saalist. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga, et midagi kuninganna teada ei jääks käskis kuningas Poloniusel samas toas seinavaiba taha seista. Hamlet läks ema tuppa ning siis ema rääkis, et Hamlet on oma `'isa'' alandanud. Hamlet läks raevu, et ema Claudiust tema isaks nimetab ning hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks
Bernhard Kangro algne nimi oli Bernhard Kangro aga kirjanik ei soovinud h-tähte oma nimes niisiis on ta nimi Bernard Kangro. Elulugu Bernard Kangro(vt.lisa1) (18.09.1910-25.03.1994) Sündis Oe külas,Vana- Antsla vallas, Võrumaal, Rüütli talus, taluomaniku Andres Kangro ja Minna Kangro perekonnas. Ta oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik.Kiltre talus sündinud Andres Kangro(1870-1944) ostis Vana-Antsla mõisale kuuluva oekülas Sepani-Rüütli talu 1,904,300 rubla eest ning kosis samal Vastse-Antsla vallast Kuldre külast Ala-Kiisa talust sepatütre Miina Amose. Rüütli talu suurus oli 33 hektarit, sellest Rüütli talu abielupaaril sündis (8.04.1905) tütar kes ristiti salmeks (Abielludes sai kongo nime, suri 1988) .Vana kalendri järgi (5.09.1910) sündis perre teine laps,kes ristiti bernhardiks, kuid hiljem soovis asjaosaline nimest h -tähe ära kaotada .Bernard Kangro isa suri koledasse surma ,nimelt kui ta 1944
jumalikkus püsiks puhtana ning ka tulevased sugupõlved saaksid seda nautida. Seetõttu võtsid vaaraod endale kõhklematult naiseks sugulasi. Tavaliselt sai vaarao naiseks tema õde või poolõde. Seqenenre Tao II, Ahmose I, Amenophis I, Thutmosis I, Thutmosis IV, Ramses II, Merenptah ja Siptah kõik nad võtsid endale naiseks õe. Ent sobis ka iga muu naissoost sugulane. Amenophis II abiellus oma tütrega, samuti toimisid Ehnaton ja Ramses, kes kosis oma kolm tütart.Sethos II abiellus oma tädiga. Hoolimata valitsejate sellisest tavast, ei paistnud geneetiline degenereerumine olevat nii suur, nagu oleks võinud arvata, ilmselt sellepärast, et suur hulk kuninglikke lapsi saadi paljude naistega, mitte ainult nendega, kes olid isaga veresuguluses. Jumalike valitsejate eeskujust hoolimata polnud abielu Egiptuse ühiskonnas mitte religioosne, vaid eraviisiline leping. See andis naisele suhtes mõningase kaitstuse. Kuid
ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Lenda, lepatriinukene Lenda, lepatriinuke Lenda, lepatriinuke, lenda üle suure vee, lenda kaugemale veel - minu armuke on sääl. Tal on silmad nagu öö,
Teatud mõttes olid paganad samas olukorras nagu kristlased märterkiriku aegu, kuid keskajal sellist võrdlust ei tehtud. Peeti endastmõistetavaks, et õige asja eest tuleb võidelda kõikide vahenditega. Novgorodi vürst Vladimir võttis ristiusu vastu 989. aastal, Novgorodist lähtusid ka esimesed ristiretked eestlaste-liivlaste aladele. Religioosne sallivus polnud keskaegne voorus. Kui Norra esimene ristitud kuningas Olaf Tryggvason kosis Rootsi kuningannat, siis läks see plaan nurja just usuliste tõekspidamiste tõttu. Norra kuningas Olaf nõudis, et Rootsi kuninganna Sigrid laseks end ristida ja pöörduks õigesse usku 13. sajandil oli eestlaste, liivlaste ja lätlaste naabruses elavatel slaavlastel juba olemas kõrgelt arenenud kristliku kultuuriga keskused, näiteks Polotski linn, kus 992. aastast asus piiskopi kateeder. 12. sajandil oli selles 100 000 elanikuga linnas 17 õigeusu munga- ja
ning inimesi nagu sõjaski. Loodeti lisaks neile varem lubatud soodustusele suurendada veelgi oma isiklikku sõjasaaki. Selline tegutsemine oli loomulikult kohatu. Samas oli rüütleid, kes rikastusid, kui võtsid naise. Prantsuse ajalooteadlase teoses ,,Guilleaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel" nimitegelane, keda tõesti maailma parimaks rüütliks peeti, sai majanduslikult tõeliselt rikkaks just siis, kui kosis rikkast suguvõsast pärit naise, Isabel de Clare'i. Ka le Maréchali enda tütred olid abielus just ühtede rikkaimate krahvidega. Üldjoontes oli rüütli rikkus tema enda teha. Kui rüütel oli suutnud koguda piisavalt kuulsust ja au näiteks turniiride abil, võisid mitmed inimesed püüda teda endale ,,värvata", pakkudes talle küll raha, küll erinevaid maavaldusi. Rüütlid olid seotud tihti enamate naistega kui nende endi abikaasa. Kui rüütel lubas teha
) Lõpuks võttis Kaie julguse kokku ning läks Joosepi juurde. Joosep küsis Kaielt tema sihtide kohta, kuid Kaie vastas, et neid võib tunda vaid südames. Joosep ja Kaie läksid lahele mootorpaadiga sõitma. ,,Nad ei rääkinud enam palju, nad tundsid, et kaks rööbiti jooksvat teed sulasid järsku ühte ning algas ühine tee". Joosepi noodipoognad täitusid nüüd nii imekergelt ja enesestmõistetavalt, nagu ta polnud seda tundnud juba ammu. Ronivere rentnik Madis kosis sulase Ane ning Joosep kutsuti pillimängijaks. Kõigile läks Joosepi mäng väga hinge. Ka Rabaraud tegi tantsitar Kaiega ühe väikese tiiru ning viskas Joosepile kahekroonise öeldes: ,,Kosjanarrile ta palk". Kaie ütleb Joosepile, et seda teost tahab ta tantsida igal pool ning Joosep vastab, et sobiv koht harjutamiseks oleks Tuulemäel. ,,Joosep Maarva haarab Kaie Skalle käest ning nad hakkavad ruttama müüda Tuulemäe järsakut üles"....
Ootavad ja ootavad, kuid Petruchiot ei tule ega tule. Lõpuks ilmub Petruchio kohale. Uhkete pulmariiete asemel on tal seljas vana vammus jalas vanad püksid, aga peas o uus kübar. Veel on tal roostes mõõk, mille oli ta võtnud linna relvalaost. Ja ratsu, millel ta sinna tuli oli, vana ja igasugustest haigustest räsitud. Temaga kaasas oli tema toapoiss, kes oli sama veidralt riides. Just nendes räbaldunud ja määrdunud kaltsudes astus ta Katharina ette, oma pulmapäeval ja kosis ta. Selleks puhuks oli valmis seatud uhke söögilaud, kui Petruchio võttis Katharina ja Lahkusid Petruchio mõisasse. Nende tulekuks olid valmistunud Petruchio teenrid. Tuuakse söök lauale, lambapraad. Petruchio aga hakkab väitma,, et praad on kõrbenud ja käsib selle minema visata. Niimoodi püüab ta Katharinat taltsutada, kuni tõrgub-seni süüa ei saa. Ta ei lase Katharinal magada, ei anna süüa, kogu aeg on ta vastu tõre
Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Elanikkonna liikuvuse tõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed siin paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. Seetõttu sõlmiti linlaste abielud senistest rohkem abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus juba küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut. Jõukas pered piirasid ka oma tütarde liikumisvabadust, et vältida kokkupuuteid võõraste meestega. Samal ajal levis linnades laiadaselt prostitutsioon, millese ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Kuna mehed abiellusid suhteliselt hilja, kui oldi hankinud ühiskondliku positsiooni ja varanduse, et pere
taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. · Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid ajajooksul leplikumalt suhtuma. · Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks vajalikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike neidude ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. · Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada.
" "Need jutud," lausus neiu, "las jääda emake, saab naiste elu nähes ka selgeks endale, et armuõnne tasuks on lõpuks vaev ja rist. Nii heast kui halvast hoidun, ei siis mul ole eksimist!" Ja Kriemhild armastusest ka tõesti säästis end ning ühtki meest maailmas ta hing ei ihalend. Nii elas kuid ja aastaid veel rõõmsalt üksinda, kuid keegi vapper nooruk kord hiljem naiseks kosis ta. See oligi too haugas, kes kord käis painajaks, nii nagu lausus ema. Kriemhildi kättemaks ent omaenda hõimu kui rängalt hukutas! See ainus mõrv kui palju häid mehi verre uputas. "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977
Tallinna Muusikakeskkool Napoleoni võimuletulek ja valitsemine Tallinn 2015 Napoleon Buonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning oli vaesunud advokaatist Carlo Buonaparte ja Letizia Ramolino neljas, ja teine ellujäänud laps. Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid...
Zeusist sai oma vendade-õdede vabastaja ning Kronose kukutaja. Pärast seda kui Kronos Hera välja oksendas, anti ta Oceanosele ja Thetysele kasvatada samal ajal kui Zeus oli hõivatud titaanidega sõdimisega. Hera oli Olümpose kuninganna ja Zeusi abikaasa. Ta oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Siiski ei olnud ta Zeusi esimene abikaasa. Enne teda oli Zeus abielus ka Metise ehk Arukusega, kelle ta rasedana alla neelas, misläbi sündis Athena Zeusi peast. Järgmisena kosis Zeus Themise, kes sünnitas hoorid. Hera ei soovinud Zeusiga abielluda, kuna ei pidanud teda sobivaks abikaasaks. Esiteks oli ta ju neelanud alla oma esimese naise ning teda oli ka tema naistelembus. Ta keeldus abielust kolmesaja aasta vältel. Selleks, et talle lähedale pääseda muutis Zeus ennast vigastatud käopojaks. Heral, kes linnu leidis, hakkas tast hale ning ta võttis linnupoja oma rinnale varju ja sooja. Saanud Hera lähedale võttis Zeus oma
et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233). Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis "Lennuk" kaldale(241-242). Saarelt leiab Lapu targa, kelle palub endale Põrgu piiride kätte juhatajaks(243-245). Tänu Varraku tarkusele pääses "Lennuk" keerisest ning silmati sädemesaart(245). Avastati, et kannupoiss on
jooksis ta minema(222-224). Kp sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kp uputada(225) kp viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kp tuli koduõuest vastu Op, kes hakkas linna ehitama ning Kp tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sp ning noorima Ap. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Op kosis ta(232-233). 16. Kp tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda,toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. soovitati ehitada laeva rauast, Kp lasi teha hõbedast, nimeks „Lennuk“.234-238 Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis laev Lapu kaldale(241-242) Saarelt leiab Lapu targa Varraku maja-kutsuti teejuhiks kelle palub endale Põrgu piiride kätte juhatajaks(243-245)
Aasta hiljem sündis üks tema kuulsaid armuluuletusi, mis oli pühendatud naaberkülas kohatud Anna Kernile. 8. septembril 1826 vabastas keiser Nikolai I Puskini pagendusest ja ka tavalisest tsensuurist, nimetades poeedi oma isiklikuks kaitsealuseks. Järgnenud aastail ei suutnud Puskin ennast kuidagi leida. Ta sõitis Moskva ja Peterburi vahet. Kord huvitas teda Türgi-kampaanias sõjategevusest osa võtta ja samas tahtis ta töötada Hiina saatkonnas. 1830. aastal kosis Puskin teisel katsel Moskva kaunitari Natalja Gontsarova. Saanud kingituseks oma isa mõisa Boldinos, oli ta sunnitud noore naisega mitu kuud järjest seal viibima, kirjutades "Väikesed tragöödiad", "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused" ja "Jevgeni Onegini" viimased peatükid. Järgmisel aastal kolis Puskin Peterburi lähistele Tsarskoje Selosse ning sai tsaari ajalookirjutajana juurdepääsu õukonnaarhiividele. Tsarskoje Selos valmis tal Onegini kiri
uus plaan. Ta palus näitlejatel etendada näidend, mille süzee ta kirjutab ise ja siis see kuningapaarile ette mängida. Ta kirjutas näidendi sama sisuga, millega oli seotud vaimult kuuldud lugu. See oli selline, et kuninganna tõotas kuningaga abielludes, et ei võta ealeski omale teist meest. Isegi mitte peale kuninga surma. Järgmises tseenis tappis kuninga lähedane sugulane kuninga ning kosis kuningannat. Selle peale kuningas kahvatus ning lahkus saalist. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga, et midagi kuninganna teada ei jääks käskis kuningas Poloniusel samas toas seinavaiba taha seista. Hamlet läks ema tuppa ning siis ema rääkis, et Hamlet on oma `'isa'' alandanud. Hamlet läks raevu, et ema Claudiust tema isaks nimetab ning hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks
kuid kui midagi on vaja, siis on lahkus ise. Pisuhännas oli ka nii, et Matilde käsutas kogu aeg Laurat, kuid kui oli varanduse jagamine hakkas paluma ja oli eriti lahke. Miks on see nii? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Peategelaseks ,,Pisuhännas" oli Ludvig Sander, kes oli kena välimusega (,,.. vilajama piha ja saksema nina näiteks."). Ludvig ei ole väga kohusetundlik. Ta ei mõtle oma plaane läbi ega tulevikku ette. Ta kosis Matildet lugedes talle luuletusi ning pärast Matilde tahtis, et ta kirjutaks romaani. Ta lubas kirjutada romaani, kuigi ei olnud kindel, et suudab seda kirjutada. Alati oli Ludvigi hädades süüdi keegi või miski muu, kuna ta koolis ei õppinud, siis tal juhtus tööl äpardusi, milles olid süüdi teised. Romaani ei saanud kirjutada, sest ilm ja meeleolu ei olnud sobiv. Ludvig oli ametilt insener (,,Nüüd on Matilde süü, et insenerihärral kutsekohast tööd ei ole!")
Küprosel. Saabuvad Brabantio ja Rodrigo. Brabantio tömbab tupest mõõga ja sama teeb ka Othello. Brabantio süüdistab Othellot Desdemona nõidumises. Othello selgitab asja. Brabantio tahab ta kinni panna niikauaks kui nõiduse tõsidust uuritakse, aga Othello peab riigiasjus Doodzi juurde minema, Brabantis lubab. Küprosel on suured sõjalised probleemid, teda rünnatakse ja Othellot vajatakse sinna. Brabantio on Othello peale pahane et too tema tütre kosis, aga Othello seletab talle kuidas ta teda armastab. Brabantio süüdistab teda ikka nõiduse kasutamises. Othello käib välja idee Desdemona siia kutsuda, et temalt endalt küsida. Kui minnakse Desdeomat otsima, niikaua räägib Othello kuidas Desdemona temasse armus. Saabub Desdemona ja anub Brabantiot. Brabantio ei viitsi sellele möelda ja palun Küprose juurde naasta. Doodz räägib et Türgi ründab Küprost ja et Othellole on selle paiga kaitsevõime kõige paremini
Pearu mõistis kohtus Andreselt trahvi välja, selle eest, et pärast seda kui Pearu oli Andresele kõrtsis öelnud, et Liisi on lits, andis Andres talle viinapitsiga vastu nägu. Vargamäelt lahkus rõõm, see pesitses ainult väikelastes. Liisi jäi rasedaks, Andres ajas ta minema ja Liisi läks sauna.(Mari kaitses Liisit, Andres oli põikpäine ja nii ka Liisi) XXXVI Liisi ja Madis rääkisid saunas pikalt, Liisi probleemist ja Andresest. Rääkisid, et piibel teeb inimesed kurjaks. Joosep kosis Liisit ja toimusid väiksed pulmad. Andres läks ära, ei tahtnud seda näha. Pearu ja Kustas sidusid paare pärast pidu kinni, purjus peaga rääkis Pearu Liisiga. Liisi ja Joosep kolisid Joosepi onu eluhoonesse, sündis poeg Joosep. Karla ja Maret leiti noorpaaride hulgast pärast pulmi. Liisi ja Joosep oma talus, enne nende äraminekut ei tahtnud Andres hüvasti jätta, ütles oma tütrest ära. Marile aga rääkis, et see annaks Liisile kaasavara ning järgmine päev
et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233). Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis "Lennuk" kaldale(241-242). Saarelt leiab Lapu targa, kelle palub endale Põrgu piiride kätte juhatajaks(243-245). Tänu Varraku tarkusele pääses "Lennuk" keerisest ning silmati sädemesaart(245). Avastati, et kannupoiss on kadunud,
Ülikoolis 1821 1826 arstiks ja 1833 1885 töötas Paides ja Järvamaal maakonnaarstina. Carl Hermann Hesse elas Paides suurema osa oma elust. Carl Hermann Hessel oli suur perekond: Carl Hermann Hesse esimene naine Janette Agnes Lassi oli pärit Kuramaalt, kellega sündis tal peresse kuus last, neist viies laps Carl Otto Johannes oli Nobeli preemia laureaadi kirjanik Hermann Hesse isa. Pärast Janette Agnese äkilist surma reisis Carl Hermann Hesse Riiga, kus ta kosis kadunud naise õetütre Lina Mülleri. Nende õnnelik kooselu oli üürike. Lina sünnitas kaks last, kuid suri ise päev peale poeg Carl Hermann Benjamini sündi. 1855. aastal abiellus Carl Hermann Hesse kolmandat korda Cristine Adele von Bergiga, kes oli õpetajanna Saaremaalt. Kolm sündinud last tõid mehe ellu veel palju rõõmu. Adele Hesse oli emaks ka mehe varasematele lastele. 8. novembril. 1896. aastal suri Carl Hermann Hesse kõrges vanuses. Paide Reopalu kalmistul
Traditsiooni järgi hävitati Trooja u -1184. Aeneast (naine Kreusa) peeti roomlaste legendaarseks esiisaks. Tema isa Anchises (Dardanose valitseja), ema Venus. Jõudis peale pikka eksirännakut Tiberise äärde: Pius Aeneas kandis õlal halvatud isa, käekõrval poega ja süles penaate: rooma kodukoldejumalaid, kes olid rooma rahva kaitsevaimud. Latiumis rajas Aeneas suhted sealse kuninga Latinusega ja kosis ta tütre Lavinia. Rajas Laviniumi. II etapp: Romuluse lugu. Rooma asutasid kaksikvennad Romulus ja Remus, nende ema Rhea Silvia ja isa Mars. Kaksikvennad heidetakse usurpaator Amuliuse käsul Tiberisse. Nad kasvatab üles emahunt(Lupa Capitolina), seejärel kasvatab neid karjane Faustulus ja tema naine Acca Larentia. Kui poisid suured, panevad uuesti võimule oma vanaisa Numitori. Auspiitsid eelistasid Romulust linna
Ta äratas oma mehe Lynkeuse üles, rääkis talle kõik ära ja aitas tal, hilisemal argoslaste kuningakoja esiisal, põgeneda. Horatius iseloomustas Hypermestrat kui "suurepäraselt reetlikku", kuid selle eest heitis ta isa Danaos ta vangi. Ülejäänud 49 danaiidi kannavad aga allilmas karistust oma meeste tapise eest: nad peavad igavesti kandma sõelaga jõest vett augulise põhjaga tünni. KASSANDRA HÜÜDED - Ka Alexandra (lad. Cassandra). Trooja kuninga Priamose ja Hekabe tütar. Teda kosis Apollon ja kinkis talle ennustajaande, kuid leidmata talt vastuarmastust, võttis ta tema sõnadelt usutavuse. Kassandra ennustas Trooja hukkumist, kuid tema hoiatused Parise ja Trooja hobuse eest jäid asjatuteks. Kui Trooja vallutati, klammerdus ettekuulutaja Athena kuju külge. Lokristlaste juht Trooja sõjas Aias tõmbas ta selle juurest eemale ja vägistas ta. Agamemnoni orjatarina tuli ta koos mehega Mükeenesse, kus nad tapeti. Väljend "Kassandra
aastal. Ning sellele motiivile on ta rajanud ka poeemi ,,Süda ei põle ära", mille esmatrükk ilmusluuletuskogus ,,Varjumaa" 1966. aastal. Kirjanduslikult töödelduna mõjub lugu poeetilisena, kuigi tegelikult tõukas see sündmus Kangro pere vaesusesse (Kruus, 2003: 12). Kiltre talus sündinud Andres Kangro (1870 1944) ostis Vana-Antsla mõisale kuulunud Oekülas 1904. aastal 3000 rubla eest Stepani-Rüütli talu ning kosis samal ajal Vastse-Antsla vallast Kuldre külast Ala-Kiisa talust sepatütre Miina Amose. Andres Kangro püstitas talule uued hooned ning planeeris need edumeelselt: eluruume ei ehitatud rehetarega kokku, vaid rehi tehti eraldi. See rehi andis tulevasele poeedile kustumatu mulje, millest ta 1938. aastal kirjutas ühe oma tippluuletuse ,,Ajatu mälestus" ning leidis pealkirja oma kolmandale luulekogule (Kruus, 2003: 12). 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
