MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda
Kunstiteose analüüs Andmed Autor: Paulus Potter Teose pealkiri: "Hobused aasal" ; loomamaal Valmimise aasta: 1949 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 24x30 cm Asukoht praegu: Rijksmuseum, Amsterdam Kirjeldus Maalil on kujutatud kahte hobust aasal, valvamas eemal olevaid lehmi. Üks hobune on valge, teine peaaegu must. Nad asuvad maalil esiplaanil, kujutatud väga reaalsetena. Hobused on mõlemad ühes asendis, kuid valge hobune on eestvaates, must tagant. Maal on madala vaatepunktiga, st. tundub, nagu oleks maalija istunud maas ja maalinud oma vaatepilti. Maal on tehtud üpris tumedates toonides.Esiplaanil tumedamad värvid ( must hobune, tumedates toonides puu ja pimedus puude taga). Samas eemlat paistev
Anton Hansen Tammsaare miniatuur ,,Poiss ja Liblik" Miniatuuri rääkis poisist, kes armastas lilli ja liblikaid. Poiss ajab aasal taga kaunist liblikat, kuid tagaajamise käigus tallab surnuks aasal kasvanud lilled. Peategelasteks olidki poiss ja liblikas. Miniatuur oli väga õpetlik. Tõi hästi välja selle, et liblikas oli lilledest poisi jaoks uhkem ja väärtuslikum. Lendava liblika kirjeldus oli-tükk siidi, teine sametit, kalliskivi sädemed, lumehelbe petlik hetk. Õpetus, et alati ei tasu ihaldada uhkemat, lõpuks võid kõigest ilma jääda.
et kevad võidu sai. põõsaste varjus. Ja tuhat väikest muusikut Meelespead. nüüd hõiskab eemal kuusikus: Kuidas kukkusid küll rohtu "Käes mai! Käes mai! Käes mai!" sinitaeva killukesed? Piibelehed. Need ei ole taevatäpid, Maikuu hoolega metsi ehtis, need on lilled tillukesed. tippis kõikjale piibelehti, Nurmenukk. siia ja sinna, siia ja sinna, Kes need aasal õõtsuvad, neid on nii tore korjama minna, siis kui tuuled lõõtsuvad? magusat lõhna puhuvad ninna. Need on nurmenukud kallid, Sinilill. kaela ümber soojad sallid. Kased on kikkis ja kägugi kukub, Pääsusilmad. sinilill väike, miks sina veel tukud? Pääsusilmi tuhandeid Tõuse, mu sõbrake, üles nüüd juba, õitseb niiskel aasal, käes on sul ammugi õitsemisluba. kes küll siia külvas neid? Kullerkupp
Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Üks huvitav pilt Alice Tärk Tallinn 2008 Toomas Kalve sündis 1965.aastal Tartus. Fotograafiaga tegelemist alustas Kalve 1978 aasal Tartu Kultuurihoone juures. Ta lõpetas Tartu III Keskkooli 1984 aastal ja aastani 1989 õpetas fotograafiat keskkooliõpilastele ja tudengitele Tartu Kultuurihoones. Toomas Kalve on olnud Tartu
Hunt ja hobune Kord sõi hobune aasal rohtu. Sõi rahulikult, kuni järsku ilmus välja hunt. Nähes hobust, tahtis hunt ta kohe nahka panna. Hobune hakkas hunti paluma: "Kallis hundike, jäta mind seekord rahule. Olen ju ainult luu ja nahk. Tänutäheks annaksin ma sulle oma peremehe imekee, mille ta mulle kaela riputas. See on talle väga kallis ese, aga ma loodan, et minu elu talle armsam on." Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes: "Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?"
Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab väga hea tunde ja sõnad mida lauldakse on väga õpetlikud.Ja mulle endale meelidb lugu kus ema aasal laulab et lasp see kasvab vitsata. Seal on igal kohal oma meloodia kui on midagi kurjemat siis on süngemat muusikat ,aga kui midagi kavalat siis vaikne . Filmiheli andmise ülesanne on see ,et vaataja kes seda filmi näeb oleks põnevam ja kaasa haarvam .
Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" ...
Olen ............. õpin hoolas, ............ hästi, kombeis , ................. ................ Kästi seadustes nii ............ meel Kodutütrel kindel ................ .................. saatjaks laulus, .................! .............. eluteel metsas ..........., Kõikjal ............, aasal vainul ........... ............. naerlaul lõbus kaasas meil .......... ja ........... Vallutame matkaradu ............... . peame ..................... kodu ......................., kalliks ............. oma .................. .
Kevadine ärkamine Käisin kolmapäeval 7. novembril Viktoria kontserdisaali Kevadist ärkamist vaatamas. See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. ...
Kevad tuleb Tärkab kevad Kevad jällegi on käes, Kevad tasa koputab pakatavad täies väes, Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu,
Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". „Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuutustele. Samuti on Ridalale iseloomulikud kevadmotiivid („Kevade tunne”)
10. Päeva viimane novell. Üks naine oli abielus mehega, kellele naised ei meeldinud (loe: oli homo). Kuna mees teda ei lõbustanud, otsustas ta endale armukese muretseda. Ta tõi koju ühe noormehe. Kuid tema mees saabus ootamatult koju ja ta peitis oma armukese ära. Kuid mees leidis armukese üles aga ei olnudki pahane. Ta andis armukesele süüa ja siis läksid nad kõik kolmekesi voodisse, et koos lõbutseda. X päeva x novell. Üks munk uitas kloostri lähedal aasal ja leidis sealt kena tüdruku. Ta tõi tüdruku kloostrisse ja lõbutses temaga. Seda nägi pealt aga abt, kes piilus läbi seinaprao. Munk läks välja ja jättis tüdruku oma tuppa. Abt mõtles minna tüdrukut sõimama, kuid nähes tema ilu otsustas siiski ka ise lõbutseda. Vahepeal tuli aga munk tagasi ja nägi omakorda abti toa seinapraost toimuvat pealt. Kui abt ta enda juurde kutsus ja seletust küsis ütles munk, et tegi täpselt nii nagu nägi abti ette näitavat. Abt sai asjast
_________________________. 2.Tõmba joon alla onomatopoeetilistele ehk loodushääli või helisid matkivatele sõnadele. (5p) Krigisema, kõiv, inka, kahisema, mulks, palukas, kräunuma, kapp, müsli, mürts 3.Ühenda murdesõna kirjakeelse vastega. (6p) 1.Sälg __ Väike 2.Üits __ Lepatriinu 3.Käolehm __ Õun 4.Ubin __ Selg 5.Napik __ Ilus 6.Ehe __ Üks 4.Asenda tekstis kõik sõnad sünonüümidega. (15p) Tüdruk jalutas aasal ja noppis lilli. Taevas laulsid sulised. Tüdruk lamas paksus rohus, põues õnnetunne. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ____________________________. 5.Jooni tekstis alla seitse argikeelset sõna või sõnaühendit
stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide väline võimsus,vaid ka tema kodanike jõukus.Ameerikad peati kui tuhandete võimaluste maaks,kus igaüks võis ennast miljonääriks töödata.1929 aasal algas majanduskriis ning sellega kaasnes rahva vaesumine.Franklin Delano Roosevelt Ameerika president aitas Ameerika majanduskriisist välja. Inglismaa:Kaotas maailmas juhtiva koha Ameerika Ühendriikidele.Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Eriti raskeks muutus olukord sellistes tradisoonilistes tööstusharudes nagu söe- ja tekstiilitööstus.1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks
stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide väline võimsus,vaid ka tema kodanike jõukus.Ameerikad peati kui tuhandete võimaluste maaks,kus igaüks võis ennast miljonääriks töödata.1929 aasal algas majanduskriis ning sellega kaasnes rahva vaesumine.Franklin Delano Roosevelt Ameerika president aitas Ameerika majanduskriisist välja. Inglismaa:Kaotas maailmas juhtiva koha Ameerika Ühendriikidele.Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Eriti raskeks muutus olukord sellistes tradisoonilistes tööstusharudes nagu söe- ja tekstiilitööstus.1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks
kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed. · ,,Üks rohutirts läks kõndima" on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad) 2)killa,kõlla välja kari 3) Juss oli väike peremees 4) Üks rohutirts läks kõndima 5) Juba kasel kuldsed lehed (sügis) 6) Väljas talv ja tore jää. · Aasal õitseb mahlakann o Kevade rõõm o Läte o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles ,,Enne töö ja lõbu pärast" o Koju (Poisid ritta)
Tegelased: *Luke Fitzwilliam-tark,asjalik ja kaval uurija,kes asus uurima nnetusena nivaid mrvu,mis olid tema arvates kahtlased. Tal olid suhteliselt lhikesed juuksed,ta oli pikk ja sale. Ta kandis vahest prille. Oli vga detailne. *Bridget Conway-Pikk,sale,pikkade tumedate juustega,vga tark kaunitar. Aitas Luke'i mrvade uurimisel. Ta oli mrvari naine ja sekretr. *Lord Esterfield-Ta oli mrvar,vanaaegne ja armastas klassikat. Ta oli tse,kiilakas ja kandis prille. Ta oli karmi kasvatusega ja oli Wychwood under Ashe'i kla omanik. *Mr Ellsworthy-antiikpoe omanik,kes korraldas ,,Nidade aasal" imelike ja veidraid orgijaid. Ta oli pikk,khn ja lapsik. Ta kitus nagu ullike,kes koguaeg keksis ja irvitas. Wychwood under Ashe'i klakeses toimusid mrvad,mis tundusid nnetustena. Surid kik,keda klas eriti ei sallitud,seega arvas mrvar,et teeb klale teene. Esimesena suri Lavina Fullerton. Ta oli vana,seniilne vanamutike,kes oli vga taiubukas. Tema rkisk...
Ka Eestis on viirpuu sageli kohatav kõrge põõsas või harvem madal puu. Peamiselt näeme teda siiski parkides ja aedades, kus võib leida üle kuuekümne liigi. Looduslikult kasvab Eestis (peamiselt lääneosas) kümmekond liiki. Mõned neist on aga tekkinud Eestis ja levinud ka ainult siin pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Tavalisem on Eestis harilik viirpuu. Enamasti kasvavad kõik viirpuud kas valgusküllasel aasal või salumetsa serval. Siiski on selle mitmekesise ja kiiresti muutuva perekonna liikidel ka ühtteist ühist. Kõigil neil on korrapärased viie kroonlehega õied. Neil õitel aga on alati üsna ebameeldiv lõhn. Viljaks on õunvili, millel on lihakas kest. Vahel on see söödav, kuid mõnikord õhuke ja mõru. Hariliku viirpuu viljad on suured ja veidi jahuse maitsega, seetõttu on talle rahva poolt ka jahumarjapuu nimeks antud. Need marjad on kasutamist leidnud kosutava
,,Dekameron'' ,,Dekameron'' on raamat, mis sisaldab seitsme daami ja kolme noormehe poolt jutustatud sada novelli. Raamat on jagatud kümneks päevaks ja igas päevas on 10 lühinovelli, milles igas on midagi õpetlikku ja on olemas moraal. Firenze linnas Itaalias puhkes lahti surmav katk ja seitse noort väärikat daami otsustasid katku eest maale ära põgeneda. Kaasa tulid ka kolm noormest.Nad hakkasid elama lossis ja õhtuti istusid aasal ringis, igaüks rääkides ühe lõbusa või õpetliku loo. Kokku saigi raamatusse kümne päeva novellid. Mina valisin esimese päeva. Esimese päeva novellid räägivad nt. sellest kuidas jumal oma armus ja helduses ei pane tähele meie eksimusi ja kuidas jumala arm ja heldus avaldub pikameelsuses,kui suur jõud on kiireis ja leidlikkes vastustes ja kui suur on lihtsate sõnade mõju. Minu lemmikuks novelliks kujunes kolmas novell, mida jutustas Filomena. See lugu
Meie esmane reaktsioon valitud teose juures on eelaimdus, et peatselt hakkab sadama äikesevihma. Meie tähelepanu haarab kõigepealt põõsa ja ka kogu ülejäänud pildi värvirohkus ning taeva ebaloomulikult sinine värv, tekib küsimus, kas ka väljas ei peaks olema pime. Teose idee on näidata looduse värvilisust. Kunstiteos on seotud kodulooga, sest pildil on kujutatud justkui kellegi tagaaed maakodus. Kunstnik võib räägita taolist lugu, sest ta kujutab Hollandi looduse ilu, eriti aasal kasvavaid lilli. Teos paneb meid igatsema suve ja muretu, rahuliku elu järele. See teos tekitab seoseid isiklike mälestustega, nagu lapsepõlves vanavanemate juures suvel veedetud aeg. See teos suunab meid uurima, kas ka päriselt on olemas koht, mida pildil on kujutatud. Teose peateema on meie arvates see, et põõsas on jõu, tunnete ja energiaallika sümbol. Pealkiri ütleb, et teose keskmeks on põõsas, aga ei öelda,
Anna Karenina keskkond Moskva Teose tegevus algabki just nimelt Moskvas perekond Oblonskite peretüliga, mis on tingitud Moskva kergemeelse õhkkonna ja sellega kaasnenud abielurikkumisega. Üleüldse on kõik momendid raamatus, mis leiavad aset Moskvas, täis kergemeelsust, pigem pingevabat olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Sts...
lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva kuulujuttudega kaasa, et Tiina on libahunt ja samasugune nagu ta ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9. Jah usub, sest ta ise nägi oma silmadega, kuidas Tiina silmad himustasid varssa aasal , kui nad seal olid ja ühtäkki ei olnud ei varssa ega Tiinat. 10. Nende arvates on ta teistsugune, teist verd. Nemad isegi hakkasid teda libahundiks pidama. Nende maine kaoks, kui nad oleksid teiste külarahva vastu, sest teised arvasid samamoodi , et Tiina on libahunt.
lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva kuulujuttudega kaasa, et Tiina on libahunt ja samasugune nagu ta ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9. Jah usub, sest ta ise nägi oma silmadega, kuidas Tiina silmad himustasid varssa aasal , kui nad seal olid ja ühtäkki ei olnud ei varssa ega Tiinat. 10. Nende arvates on ta teistsugune, teist verd. Nemad isegi hakkasid teda libahundiks pidama. Nende maine kaoks, kui nad oleksid teiste külarahva vastu, sest teised arvasid samamoodi , et Tiina on libahunt.
traditsioonilise vormiskeemiga. Kiirete osade traditsioonilises vormis vaheldub refräänilaadne orkestriteema (ritornell) muutuvate soololõikudega. Vivaldi annab orkestriritornelli kanda osa üldkujundi ning kirjutab värvikalt ja dünaamiliselt vahelduvad helipildid peamiselt viiuli soololõikudesse. Aeglastes teistes osades kuuleme sageli mitut kontrastset kujundit üheaegselt, näiteks ,,Kevade'' II osas (,,Ja õitsval aasal tukub lehtede õrna sahina saatel kitsekarjus, truu koer tema kõrval.''). Nimetatud kogumik sisaldab rohkesti programmilisi kontserte, tuntumad neist on viiulikontsert ,,Torm merel'' ja flöödikontsert ,,Öö''. Vivaldit tunneme peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Vivaldi oopereid lavastati Veneetsias tema tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning ooperiloojana tundsid teda veel
ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud.
Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust. Viimasel kihil vihmausside kodu võib ulatuda nii ühe kui isegi ka kahe meetri sügavusele. Seal elavad näiteks harilik vihmauss ja suur mullauss. Nemad toituvad savist, kuid mitte ainult sellest. Elukoht Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja kauemat aega ühel kohal olnud palgi alt võib vihmaussi leida.Suurema osa oma elust veedab vihmauss mullas. Maapinnale tuleb ta tavaliselt öösel, kui kaste maha langeb ja muld niiskub. Ka vihma ajal, kui muld vett täis imbub, ronib vihmauss hingamiseks maapinnale. Sellest ka nimi - vihmauss. Liigid
ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud.
hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada kariloomade "metaanimaks". Lehm sööb aasal rohtu. Õhtupäike kuldab tema sarvi. Eemalt kostab hobuse hirnatus. See idüll on tagatud tänu bakteritele. Lehm saab rohtu seedida vaid tänu oma kõhus elavatele mikroobidele. Need lagundavad heina ja eristavad metaani. Sõraliste ja kabjaliste karjad paiskavad atmosfääri tohutul hulgal metaani. Nii nagu ka soodes ja prügimägedel elavad bakterid. Metaan on üks kasvuhoonegaasidest. See soojendab Maad. Soojas kasvab rohi kiiremini. Lõppkokkuvõttes reguleerib lehm nõnda oma heina kasvu
ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta nimelt oli ühest silmast täiesti pime, kuna noorena jooksis ta omal silma peast välja. Vanemas eas, aga lõhkus ta aasal kive, kuna seal all olla viljakas muld, ning plahvatuse käigus jäi Villu ilma oma paarist sõrmest. Peagi selgus ka see, et plahvatuse käigus sai viga ka tema teine silm ning Villu jäi poolpimedaks. Lisaks sellele oli tal ka aastane poeg Sauna Eeviga. Sauna Eevi oli tavaline selle küla elanik. Kõrboja Anna oli samuti meeldiv ja töökas naisterahvas, kes läks suuremaks saades linna kooli ning õppis õmblejaks. Mõne aja pärast tuli aga Anna jälle maale isale külla ja siis
Toomas Vildi omapärased maalid on vaatamata samale stiilile väga erineva. Just sellepärast et ta on kujutanud erinevaid vaateid ja on mänginud oma teostes väga palju varjudega ning erinevate roheliste toonidega. Minu jaoks oli Toomas Vildi teoste juures kõige huvitavam valguse-varju mäng, mille abil tõstis ta esile erinevaid hooneid, puid ning üksikuid puulehti. Minule jätsid suure mulje näiteks tema ringi kujuline teos „Valguse algus“, kus on ta kujutanud päikesetõusu suvisel aasal. Samuti meeldisid mulle tema kaks müstilist maali „Sammaldunud nõlvak“ ja „Tee linnalähedases metsas“. Veel rohkem olen vaimustatud Aili Vindi teostest. Näituse eesruumi oli Aili loonud valgusinstallatsiooni, kus olid erinevad värvid, mis tekitasid loojanguefekti. Järgmisesse ruumi astudes oli näha mitmeid maale millel oli kujutatud merd. Kord oli kujutatud tormist halli merd, teinekord aga rahulikku päikeseloojangut. Kuna esile olid toodud Vindi vanemad
Harry Carter- sillalt alla tõugatud, kõrtsi peremees, kes jõi palju. Alfred Wake- kirikuõpetaja, keda mainitakse raamatus korra. On väga abivalmis Luke aitama. Mr. Abbot- kohalik advokaat, kes on kahtlase iseloonuga ja Luke isegi kahtlustab teda, aga langeb kahtlusaluste nimekirjast välja, sest Fullertoni mõrva ajal ei olnud ta Londonis. Mr. Ellsworthy- halva kuulsusega ja artistlik vanavarapoe pidaja, kes korraldas veidraid tseremooniaid keskööl Nõidade aasal. Major Hutton- erus sõjaväelane, kelle naise surm oli ainult talle muserdav. Peab ülal kolme koera. Doktor Geoffrey Thomas- sõbralik noor mees, kes oli kahtlusalune pikka aega, aga langes välja. Rose Humbleby- dr. Thomase kihlatu. Ilus ja armsa iseloonuga neiu, kes ei saa oma ise surmast üle. Mrs. Humbleby- Rose`i ema. Abikaasa äsjane surm oli naise nii segadusse ajanud, et ta nägi kurjust kõikjal. Kahtlustas, kes on mõrvar.
Inimene on iseenda vang Viibides pikka aega ühes ja ainsas ruumis, mida ümbritsevad neli ahistavat seina, tunneme olevat ennast kui vangitorni aheldatuna. Soov pääseda vabaks ja hingata veelgi kord hingematvalt puhast õhku on suurem, kui jätkata elu paigas, mis surub sind kitsastesse raamidesse. Kuid kas mitte me ise ei raami ennast vangistusse? Kas pääseda vabadusse on vaid meie enda teha? Iga kord, olles rohelisel aasal ning silmitsedes ees olevat piiritut sinist taevast, tekib tunne, nagu sooviks tõusta kõrgustesse ja lennelda minema siit hallist ja sisutühjast maailmast. Maailmast, mida valitseb kurjus ja hirm tuleviku ees. Iga päevaga süveneb aina enam tahe piiluda üle aia, et uurida mismoodi teisel pool elu käib. Kas seal ka rohi sama roheline ja taevas sama sinine kui paigas, kus ei taha viibida enam päevagi kauem. Aga kartus iseenda ees sunnib meid jätkama
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele. Lambad teadsid, et eemal leidub veel rohtu. Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka. Lambaid on musti, valgeid, halle, kollaseid.
Kirjandusteose analüüs A. Christe ,,Kerge on tappa" 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati. 1) ,,Ükski inimene ei tea teisest inimolendist täit tõde. Isegi oma kõige lähemast ja kallimast" 2) ,,Pean käima läbi elu üksinda, kuni kukun teele" 3) ,,See ei ole raamat, vaid elu." 4) ,,Muidugi armastan ma sind, väike linnuke, rohkem kui suurt rumalat poissi!" 5) ,,Oh, miks sa kõnnid üle põllu, kindad käes, kõhetuhall naine, keda keegi ei armasta?" 2. Lühike ülevaade sündmustest. Keegi paneb toime 3 mõrva, mis tunduvad kõik olevat juhuslikud surmajuhtumid. Lavinia Fullertion mõistab ainukesena, et tegemist polnud siiski õnnetustega. Ta rääkis oma kahtlustes Luke Finzwilliamile, et järmiseks ohvriks on Dr. Humbleby. Kuid ta eksis. Järgmiseks ohvriks ostutus ta ise. Mõni tund peale vestust sai neljandaks ohvriks Laviana Fullerton. Ja Dr. Humble...
Ma olin peaaegu ketramise lõpetanud kui minu värtnas sai mustaks ja ma läksin seda kaevu juurde pesema. See kukkus kogemata vette ja ma ei saa seda enam kuidagi kätte. Mida ma nüüd teen (nutab)? Võõrasema: Mis mure see on (muigab)? Kui värtna kaevu pillasid, siis mine ja too ta sealt ka välja! Võõrastütar lähebkaevu juurde, paneb simad kinni ja hüpab. II VAATUS Võõrastütar istub lillelisel aasal ja hoiab silmad kinni.Taustal kõlavad lindude hääled ja vaikne rahulik muusika. Eemal seisab ahi täis leivapätse.Järsku rahulik muusika asendub väga rütmilise lauluga.Ahju seest hüppavad leivapätsid ja hakkavad tantsima. Kui muusika lõpeb istuvad leivapätsid ahju peale. Leivapätsid: (nihelevad) Mida sa seal istud, kallis tüdruk? Ole hea laps, tee simad lahti ja võta meid ahjust välja, muidu me kõrbeme!
Prantsusmaa pakkus reparatsioonide summana välja 24 miljardit naela. Reparatsioonide suurus tekitas võitjate seas lahkarvamisi ja Pariisi rahukonverentsil selles suhtes üksmeelt ei saavutatudki. Versailles' rahuleping nägi ette, et selle määrab kindlaks eriline komisjon 1. maiks 1920, seni hakkab Saksamaa juba maksma ja maksab 20 miljardit marka kullas ja kaupadega. Neil aastatel käsitleti Saksamaa reparatsioonide probleemi korduvalt rahvusvahelistel konverentsidel. 1921. aasal otsustati võtta Saksamaalt reparatsioone järgmise skeemi kohaselt: aastail 1921-1923- 2 miljardit kuldmarka aastas, 1923-1926- 3 miljardit, 1926-1929- 4 miljardit ja 1929. aastast peale iga aasta 5 miljardit ja seda kuni 1963. aastani. Pariisi rahukonverentsil loodud nn. Versailles' süsteem oli ülekohtune ja ebaõiglane. Selle süsteemi loojaid tõukasid tagant imperialistlikud motiivid. Eriti kehtis see Prantsusmaa kohta.
Nad olid Justuse isa haua juures kui äkki tuli kuskil mingi vanamees . Tal oli seljas must pikk mantel mis ulatus maani ja tal oli meetrine habe ,mis lohises järel .Pärast pikka jutu ajamist selle vanamehega tuli välja et teme nimi oli Aadu ja ta on surnuaia valvur . Ta saatis lapsed tagasi koju ja ütles et nemad enam sinna ei kipuks. Kui Justus ja Moona Liisa olid surnuaiast ära läinud otsustasid minna koju , aga enne koju minekut otsustasid et kohtuvad homme jälle aasal . Järgmisel päeval kui nad jälle kokku said otsustasid minna hobustega sõitma , kui nad olid juba hobused võtnud ja sõiduks valmis ütles Moona Liisa et käib kähku kodus ära ja võtab neile pikniku korvi kaasa , nii ta läks ja oligi varsti tagasi . Ja siis nad läksidgi . Nad jõutsid välja Lossivaremete juurde ja pidasid seal väikese pikniku. Lossivaremete juurst oli näha ka kaugelt paistvat kiriku torni
3. Analüüsi novelli põhjal laste ja vanemate suhteid. Mille poolest erinesid ema ja isa lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1. Autor kujutab isand Kreeki isekana ja ülbena ehk kõik peab käima nii nagu tema tahab ja teiste suhtes on ta ükskõikne (näide tekstist: Mehed, visake haud kähku kinni; mul kolmkümmend saadu heinu aasal lahti ja näe, äike tulekul!). Ta kujutab pastorit hea jutuvestjana (näide tekstist: ... vaid pastor Tuvi kaldus hoogu ega leidnud enam peatust.). Autor kujutab veel Kreekide lapsi looderdajatena ja ära hellitatutena (näide tekstist: Plikad suitsetavad, joovad, käivad kohvikuis ja restoranes särlatoni keksimas. Ning toad alatasa täis poisse, kellest ei ole võtjaid. Ja poega elata ikka veel, nagu
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvit...
Muidugi ei saa seda pahaks panna, kui arvestada, et tappis foogt Gessleri. Nüüd, kui on mõrvatud mitmeid foogte ja samuti keiser võib ehk Sveitsi olukord muutuda. Mõndaaega võib küll riigi sisene olukord olla keeruline, kuid loodame, et Sveitslaste kannatused on lõppemaks. KÕIK VÕIMAS KÜBAR, MILLELE PEAB ALLUMA Kui tavaliselt kasutatakse krooni võimu sümbolina, siis Sveitsis on teised sümbolid ja meetodid. Kes on käinud Altdorfti lähedal on ehk näinud ühel aasal kübarat. See kübar tähistab võimu ja iga mööduja peab kummardama kübarat austuse näitamiseks. Seda võimu sümbolit valvavad foogti sõdurid, kes tõstavad kära, kui keegi seda ei kummarda. Me otsustasime võtta riski ja küsida sõdur käest tema arvamust kübara kohta. Nimetatud sõdur soovis jääda anonüümseks. ,,See kübara valvamise töö tundub olevat just kui kehvale sõdurile. Meist käivad mööda lurjused ja kerjused, kes lehvitavad ona räbaldunuid mütse
Nii võib aasosja kohata nii heinamaadel kui metsaservades ja isegi võsastikes. Kui aasosja eosed kuskil juba idanenud on, siis ta nii kergesti oma kasvukohta ei loovuta. Pigem laiendab ta enda alla jäävat ala teiste taimede arvelt. Selleks ei ole tal enam eoseid vaja. Nagu kõikidele osjadele omane, on ka tal maa all roomav pikk risoom, mis pidevalt otsib vallutamiseks uusi alasid. Aasosja ei ulatu aga kuigi sügavale, sest aasal ja metsas kasvamiseks sellest sügavusest piisab. Nii ei kuluta aasosi rohkem energiat, kui ainult emataimest veidi kaugemale levimiseks. Lisaks risoomi abil levimisele saab aasosi, nagu teisedki eostaimed, paljuneda eostega. Eosed arenevad eospeades, mis on suhteliselt lühikesed, munakujulised ja tömbi tipuga, tavaliselt tumepruunid. Eospead arenevad kevadvõsu tipus. Kevadvõsu on vaid veerand meetri pikkune ja algul ilma klorofüllita
20.04.12 Muusika kuulamine: Rudolf Tobias – Oratoorium – Joonase lähetamine „Heilig“ Seal on sümfoonia orkester + orkester + solistid + orel ( võimas, algas vaikselt, kulmineerus) Jean Sibelius – „Finlandia“ 1. Vaskpuhkpillid – hirmuäratav, ärritav 2. Puupuhkpillid – kurblik, 3. Sõja situatsiooon Edcard Grieg – Beer Gynt 1. „Hommiku meeleolu“ värske kaste maas.. päike pasitab, lilled õitsevad aasal .. 2. „Mäekununga koopas“ mingid trollid marsivad koopast välja tööle vms.. kirkad käes. Alguses vaikne, muusika läheb järjest kiiremaks ja valjemaks. Kui juba väga vali, siis tantsivad ja laulavad .. mingi rituaal vms. Pjort Ts’aikovski 1. „Luikede järv“ 4 luike tantsivad 2. „Pähklipureja“ kellamäng 20 .SAJANDI MUUSIKA. • Kuni 20
Kunsti ajaloo konspekt (ptk 20, 21, 25) 12. klass Peter Paul Rubens (1577-1640) - Flandria maalikunstnik; kõige barokilikum maalija; jõuka kodaniku poeg, hea haridusega, reisis palju; maalimisel kasutas palju õpilaste abi, tegi ise vaid kavandi ja viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised...
majanduses. ,,KÄRBES" meeleolult kõige vastandlikum jutustus. Tartu õppivast noorsoost- läbiv teema on keerulised armastussuhted, raha ja eneseotsimine. Tüdruk Tiksi on põnev tegelane, kellel seisukoht, et pere ja lapsed on põhieesmärk, milleni jõudmiseks on ta kõigeks valmis. Kirjanik Meriheina mõte- töö on elus tähtsamaid asju ja seotud armastusega. ,,POISS JA LIBLIK" miniatuur, kõige impressionistlikum. Lugu väikesest poisist, kes püüab aasal liblikaid ja märkab siis, et on hulga lilli maha trampinud. Mõte- selleks, et midagi saavutada trambime teised jalge alla. ,,KUNINGAS JA ÖÖBIK" tuntuim kunstmuinasjutt. III PERIOOD: Eelkõige psühholoogiline realism. Domineerivad zanrid romaan ja näidend. ,,JUUDIT" näidend. Tugineb piibli ainestikule, Tammsaarel üks sügavamaid käsitlusi. Juudit on valitsejanna, kelle kodulinn on vaenlaste poolt ümberpiiratud. Oma rahva nimel kõigeks valmis, ta
Third level Fourth level Fifth level Paulus Potter · (1625 1654) Võitis tunnustust eelkõige loomamaalidega. Paulus Potter. Hobused aasal. Peamised zanrid - Maastikumaal Click to edit Master text styles Second level · Rembrandt Harmensz van Third level Rijn Hollandi kuulsaim Fourth level Fifth level maalikunstnik.
ei makstud midagi tehtud töö eest. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. 2.Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast ,,paganliku" ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte.Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters'i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma
Referaat G.Verdi kui vabadusvõitleja ja lüürik Katrin Zaitseva 11.A klass Tallinna Laagna gümnaasium Tallinn 2013 1.Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Tema roll Itaalia muusikas oli väga tähtis kuna tema muusika olio seotud vabadusvõitlusega ning Itaalia ühendamisega.Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 1...
Kunstianalüüs 21.sajandist “When hope comes” Daniel Gerhartz Daniel Gerhartz, “When hope comes” (2014) Mina valisin analüüsitavaks teoseks Daniel Gerhartz, “When hope comes”, Eesti keeles kõlaks pealkiri “Kui lootus tuleb”. Gerhartzi kunst on nii imeline, et raske oli valida tema teoste hulgast lemmikut, aga ma valisin just selle maali, sellepärast et esiteks see kõnetas mind tema teostest kõige rohkem ja teiseks seepärast, et maalil on nii suur tõelisus sees, et see lausa hakkab peas elama. Kunstnik, Daniel F. Gerhartz, on sündinud 1965. aastal Kewaskumis. Tema huvi kunsti vastu tekkis juba varases nooruses, eriti pärast seda, kui ta veetis ühe pärastlõuna koos oma sõbraga maalides. Tema maalid kajastavad ausust, terviklikkust ja otsekohesust. Tema maalides on erilisel kohal inimkuju ja maastik. Esimene asi, mis teost vaadates silma hakkab on linnu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
