Dionysos/Bacchus ja Ariadne Regina Siniorg Sandra Liis Hääl Rasmus Liira Bacchus ja Ariadne Titian (1520 -1523) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/be/Titian_Bacchus_and_Ariadne.jpg Dionysus Ariadne 325-300 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg/480px-Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg Dionysos Ariadne ja Satyroi Andokidese maalija 520-510 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/01/Altes_Museum_-_Relief_einer_Verschlu%C3%9Fplatte%2C_Dionysos_und_Ariadne.jpg Dionysos ja Ariadne 110-130 pKr http://www.theoi.com/image/K12.12Dionysos.jpg The Marriage of Bacchus and Ariadne Giovanni Battista Cima da Conegliano - 1505 http://http://uploads6.wikipaintings.org/images/cima-da-conegliano/the-marriage-of-bacchus-and-ariadne
enesesäilitamisvõitlust. ● Nimetust "amatsoonid" on tõlgendatud kui „mehetud“ (without husbands) ja kui „rinnatud“ (a- mazones, without breast) – arvati, et nad lõikasid vibu hõlpsamaks käsitsemiseks maha oma parema rinna. ● Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas troojalaste poolel (kreeklaste vastu) ja nende valitseja Penthesileia langes Achilleusega võideldes. Vallutuslikkus, sõjakus (naiste puhul) Ariadne lõng Ariadne lõngaks nimetatakse JUHTNÖÖRI, mille abil leitakse probleemile lahendus või abi(vahendit) väljapääsmatus olukorras. Ariadne oli vanakreeka mütoloogias Kreeta valitseja Minose ja Pasiphae tütar. Ariadne armastatu Theseus otsustas olla üks 14 ohvrist, kes väljapääsmatus labürindis elavale Minotaurusele (koletisele, kes oli pooleldi mees, pooleldi härg) söögiks antakse. Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist tänu sellele, et
See õnnetus osutus õnnistuseks, kuna Atlas oli pärast seda piisavalt tugev, et taevast toetada. Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida
Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos ( Orpheuse aaria 3.vaatuses ). "Orpheuse" menu oli nii suur, et järgmisel aastal telliti temalt uus ooper. "Ariadne" partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks.
Chief Inspector Japp 1936 The A.B.C. Murders Hercule Poirot Arthur Hastings Chief Inspector Japp 1936 Murder in Mesopotamia Hercule Poirot 1936 Cards on the Table Hercule Poirot Arthur Hastings Superintendent Battle Ariadne Oliver 1937 Dumb Witness Hercule Poirot Arthur Hastings 1937 Death on the Nile Hercule Poirot Colonel Race 1938 Appointment with Death Hercule Poirot 1938 Hercule Poirot's Christmas Hercule Poirot 1939 Murder is Easy Superintendent Battle 1939 And Then There Were None 1940 Sad Cypress Hercule Poirot
01.2009 Surnud mehe temp Agatha Christie Peategelaseks on Hercule Poirot, kes oli kutsutud ühele peole korraldama mõrvajahti ja ühtlasi ka võitjatele auhindu kätte andma. Tähtsamad kõrvaltegelased on sir George, leedi Stubbs ja Ariadne Oliver. Sir George ja leedi Stubbs organiseerivad oma valdustes külapeo, mis peaks kujunema meeldejäävamaks, kui tavalised peod. Nad plaanisid korraldada aardejahi asemel mõrvajahi. Nad kutsusid seda korraldama kriminaalkirjaniku Ariadne Oliveri. Kõik organiseeritakse korralikult ja täpselt, kuid Ariadne Oliver kutsus igaks juhuks oma hea sõbra Hercule Poiroti asju üle vaatama. Kuni peoni oli kõik enamvähem korras, kuid peo käigus tapetakse natukene lihtsameelne Marlene Tucker täpselt samas kohas ja sama moodi, kuidas pidi toimuma lavastatud mõrv. Juhtunut asusid lahendama kohalikud politseinikud Inspektor Bland ja tema kollegid. Kui juhtumit ei õnnestunud kohapeal lahendada, mindi lahku. Alles mõne aja pärast
Zeusi vend. Aphrodite- Armastuse-, ilus-, ja viljakusejumal. Vanema versiooni järgi enne Zeusi, "Illiase" järgi Zeusi tütar. Dionysos- Veinijumal. Zeusi poeg. Müüdid ja tänapäeva ütlused: 1)Achilleuse kand- Thetis üritas on last surematuks muuta, kastes ta läbi kuskilt veest. Kannast kinni hoides oli see ainuke koht, mis jäi vette kastmata. See saigi Achilleusele lahingus surmavaks. Enda saatuse eest ei ole võimalik eest joosta. 2)Ariadne lõng-"Ariadne lõng" kui juhtnöörid. Ariadne armus Theseusesse, kes tahtis pääasta linna. Labürindist pääsemiseks andis Adriane talle lõgakera, mis aitas ta sealt välja. 3)Narkissos- Kõige ilusam mees. Põlgas eemale kõik naised, kes temasse armusid. Nemesis kättemaksujumalannat ajas see marru, meelitas Narkissose tiigi äärde, kus ta nägi enda peegelpilti ja suri seal samas. 4)Pegasos- Bellerophoni tiivuline ratsu. Peale Bellerophoni surma, läks Pegasos tagasi Olümpose mäele. 5)Pandora laegas- Kingitus kõigilt
Kreekast pärit ütlused Ariadne lõng - Ariadne andis Theseusele lõngakera, mille abil see leidis pärast Minotaurose tapmist labürindist väljapääsu. Tänapäeval tähendab see väljend juhtnööri. Trooja hobune – Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja ajal Trooja linna. Tänapäeval tähendab see väljend viirust. Achilleuse kand – Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks
Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja
Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale
Claudio Monteverdi Referaat Pärnu 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Põhalikumalt C.Monteverdi`st 4. Monteverdi loominguid 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus 2 Claudio Monteverdi -(15. mai 1567 Cremonia - 29. november 1643Venezia) Ta oli Itaali helilooja, laulja ja gambamängija. C.Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingu kohta arvatakse, et see tähistab muusikaloos üleminekut ühest ajastust teise. Monteverdi on on varaseim helilooja, kelle teoseid tänapäeval kogu maailmas sageli esitatakse (muusikakriitiku ja biograaf Harold C. Schonberg`i hinnanguil). Monteverdi on esimene suur ooperihelilooja ning tema 1607. aastal kirjutatud ,,Orpheus" on üks varasemaid oopereid üldse. Ta komponeeris kokku 19 dramaatilist või pooldramaatilist heliteost, millest säilinud on 6, sealhulgas 3 ooperit. ...
Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos ( Orpheuse aaria 3.vaatuses ). “Orpheuse” menu oli nii suur, et järgmisel aastal telliti temalt uus ooper. “Ariadne” partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . 1613.aastal läks Monteverdi Veneetsiasse. Seal kirjutatud ooperid on enamasti kõik hävinud. 1637.aastal avati Veneetsias ooperiteater, selle jaoks lõi Monteverdi elu lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: “Odysseuse kojutulek” ja “Poppea kroonimine”. Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik žanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637
Dionysose elulugu (2. müüt) Tema ema oli Semele, kes suri, kui nägi Zeusi täies hiilguses enese ette ilmuvat. Zeus kandis sündimata lapsukest reies. Pärast sündi viis Hermes lapse Nysa mäele nümfide hoole alla. Suuremaks kasvades saabus Dionyosos idast Kreekasse, levitades teel veini ja kultust. Need, kes kahtlesid tema jumalikkuses, ta karistas karmilt ja moondas. Jõudnud Naxose saarele, tutvus ta Ariadnega, kelle Theseus oli sinna maha jätnud peale seda, kui Ariadne oli tal aidanud võita Minotaurost. Dionysos abiellus Atiadnega ja muutis ta surematuks. Dionysose tähtsus maalikunstis Teda on maalikunstis kujutatud tavaliselt alasti noorukina, kelle pead ehib viinapuu- või luuderohulehtedest pärg (viimane igihaljas taim, mis sümboliseerib looduse võitmatut jõudu). Samuti kasutatakse tema sümbolitena kuuseoksa või kuusekäbi. Enamasti on teda kujutatud maalidel rohkete austajate ja saatjatega. Tizian. "Bakchos ja Ariadne", õlimaal,
Richard Strauss(1864-1949) Richard Strauss oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Ta sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Tema isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hilj...
Achilleuse kand kõige nõrgem koht Achilleuse ema kastis ta vette, et muuta Achilleus surematuks ning selleks hoidis ta kinni tema kannast, mis oli Acheilleuse ainuke nõrk koht Ariadne lõng juhtnöör - lõngakera, mille Ariadne andis Thesusele, et ta leiaks labürindist väljapääsu. Arkaadia harmooniline koht looduses, selle koha leidis Vana-Kreekas Arcas Augeiase tallid lohakusest tekkinud korraagedus, mis vajab kõrvaldamist - Elise kuninga Augeiase suured puhastamata tallid, kust Herakles kaks jõge läbi juhtis, mis tallid sõnnikust puhtaks uhtusid. Erise tüliõun tüli tekitav asjaolu Erist, kreeka tülijumalannat polnud kutsutud ühele pulmapeole
lahingus võitis ja tappis Damaskuse kuninga. Indias sõdisid nad kolm aastat, enne kui indialased alla andsid ja Dionysost kummardama hakkasid. Kõikjal, kuhu ta sattus, õpetas ta inimesi viinamarju kasvatama, viinamägede eest hoolitsema ja veini tegema. Dionysos õpetas ka Atika kuninga Ikariose veini tegema. Erinevalt enamikust jumalatest olid Dionysosel tavaliselt saatjad. Tema saatjateks olid saatürid, Silenos ja metsanümfid menaadid. Dionysos võttis endale naiseks Ariadne. Tema pulmakink naisele oli Põhjakroon. Kui Ariadne lõpuks suri, asetas Dionysos Põhjakrooni taevavõlvile tähtede hulka. Müüt Dionysose sünni kohta on mitu erinevat varianti. Kõige levinum on lugu, milles Dionysose isa on Zeus ning emaks surelik Teeba printsess Semele. Loo järgi läks Zeus Semele juurde maskeeritult. Armukade Hera aga oli eelnevalt Semelet ässitanud, et viimane paluks Zeusil oma tõelist palet endale näidata. Zeus andis
abikaasa armus sellesse pulli ja sünnitaski pulli pea ja inimese kehaga järglase. Sõites Kreeta saarele, tegi Minos ühele neiule liiga. Theseus tuli talle appi öeldes, et see on tema, kui Poseidoni poja kohustus teda kaitsta. Minos tahtis tõestus. Ta viskas oma sõrmuse merre ja käskis Theseusel see tagasi tuua. Theseus tagastas selle ja samuti oli tal peas kroonitaoline ese, mille andsid talle Zeusi tütred. Jõudes Kreeta saarele, kohtas Theseus Minose tütart Ariadne. Ariadne armus Theseusse. Ta andis talle labürindist väljapääsemiseks lõnga. Minotaurus oli ise ka labürindis Theseus tappis Minotauruse, kui see magas. Arvatavasti, ta mõõk polnud tal kaasas. Seega arvatakse, et ta kas tappis ta paljaste kätega, murdis ta kondid või siis murdis ta sarve ära ja tappis Minotauruse sellega ära. Eelnevalt lubas Theseus isale, et kui ta saab Minotaurusest jagu siis heiskab paadil valged purjed, kui aga sureb siis jätab mustad lehvima
4. Erymanthose metssea tapmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. ohtlike Stymphalose lindude äraajamine Arkaadiast 7. Minose kuulsa sõnni (Minotaurose isa) kinnipüüdmine 8. kuningas Diomedese inimsööjate märade röövimine 9. amatsoonide kuninganna Hippolyte maagilise vöö röövimine 10. kolme kerega koletis Geryoni kariloomade viimine Mükeenesse 11. hesperiidide kuldõunte näppamine Atlase abiga 12. Kerberose toomine Hadesest · Ariadne lõng: Ariadne on Kreeta kuninga Minos tütar. Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle lõngakera, mille otsa pidi sissekäigu juurde siduma, ei kaota ta tagasiteed. · Achilleuse kand: Achilleuse ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt.
Ariadne lõng müütilise Kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa, Phaidra õde. Trooja hobune puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõudel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Achilleuse kand Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. Augeiase tallide puhastamine Heraklese viies vägitöö ühe päevaga. lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne. Kilbiga või kilbil tagasi pöörduma võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks, lahinus langenud sõdalane aga kanti koju kilbil. Odüsseia Homerosele omistatav vaakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.
poolsaar · Mükeene · Freskod · Agamemmon lossiseintel · Minotaurus · Theseus ja Ariadne Arhailine e kolonisatsiooni · Sparta · Esimsed · Philippos II 800-500 eKr · Balkani · Argolis olümpiamängu poolsaar · Epirus d 778 eKr · Poliste
Achilleuse kand-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. Ariadne lõng-Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Prokrustese säng-Prokrustes oli röövel, kes varitses teelisi teel Ateenasse. Theseus tappis kõik röövlid sellel teel täpselt nii nagu röövlid olid tapnud teelised. Prokrustes oli teelisi tapnud raudses sängis, kuhu ta sidus oma ohvrid ja kus ta venitas nad siis kas pikemaks või raius jalad lühemaks
maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub.Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida
Küll on aga selge, et ta kujutas maalidel oma ajastu saksa naise tüüpi, kuigi näitas neid Juuditi, Venuse või Lucretiana. 3.Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistabBakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. 4.Maneristlikud teosed on magusate värvitoonidega, ilutsevad, keerukad, kirjeldavad. Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda
Achilleuse kand- inimese ainus n�rk koht. V�ljend on p�rit m��dist, kus Achilleiuse ema, merejumalanna Thetis, kastis poja Styxi j�kke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema. Parise otsus-kergemeelne otsus, mille tagaj�rjed on v�rreldavad s�jaga. Penelope truudus-siiras ustavus. Prokrustese s�ng- sobitamtu v�imalus, talumatu v�i ebasobiv olukord, millega v�givaldselt midagi kohandatakse. Sisyphinse t��- t�iesti m�ttetu t��. Tantalose piinad- l�putu piin ja vaev. Trooja hobune-saadetis, mis toob saajale kahju. Helen Kont, 10.B klass ...
Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia vägistas. Vägistamise tulemusel sündisid Minos, Sarpedon ja Rhadamanthts. Euroopa sai Europe järgi oma nime, Zeusi pulliksmoondumise tagajärjel tekkis Sõnni tähtkuju ja Minosest sai Kreeta kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa
Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt ...
Moirad- vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Esimene ketrab elulõnga, teine määrab selle pikkuse ja kolmas lõikab lõnga läbi.Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. Ariadne lõng- Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida
Kes võitis? Pietro Aretino Kuulujuttude levitaja Miks oli Tiziani sõber? Kartus või peegeplilt? Tizian ja Karl V 1532 I korda maalis Karl V 1533. 10. mai Tizian aadliks ja keisri ,,ihumaalija" 1541. a. Saab Tizian keisrilt pensjoni 1558. a. Karl V suri. Kroonimispilt (1530) Karl V istuv portreeMüncheni Karl V koeraga (1533) Mõningaid Tiziani töid Adam ja Eeva Urbani Veenus Maarja taevaminek (vasakul) Bakchos ja Ariadne (paremal) Kasutatud kirjandus Beazley, M. (2001). Kuidas mõista maalikunsti. Varrak (lk 154, 257) Carrassat, P. F. R & Marcadé, I. (2002). Maalikunst Renessansist tänapäevani. Eesti entsüklopeediakirjastus. (Carrassat & Marcadé, 2002) Cole, A. (2000). Renessanss. Koolibri Johannsen, R. H. (2006). 50 klassikut maalid. Tallinn: TEA. lk 81, 83 (Johannsen, 2006) Laarman, M. (1926). Tizian. Eesti Õpetajate Liidu kirjastus. Walles, D. (Toim). (2000). Suuri kunstnikke
Kreetasse Minotaurosele toiduks saata. Heeros tõttas isa juurde, kes kostis, et parata pole midagi, sest selline olevat kuningas Minose käsk, vastasel juhul saab Ateenast Kreeta koloonia. NB! Suurenda pilti! Theseus tapmas Minotautost. Vanakreeka vaasimaal. Antiigimuuseum, München. Theseus otsustas sama laeva peale minna ja Kreetas ära käia. Aga kui ta Kreetale jõudis ja kui Minose tütar ARIADNE teda nägi, armus neiu heerosesse. Neiult kuuliski meie kangelane labürindist, milles hoiti hirmsat Minotaurost Ariadne poolvenda. Ariadne andis ateenlasest armsamale lõngakera, et mees labürindist tagasitee leiaks. Lõnga otsa kinnitasid nad labürindi ukselingi külge ja Ariadne jäi oma väljavalitut valutava südamega ootama, sest senini polnud ükski inimene labürindist elusana tagasi pöördunud. Oodata tuli tal kaua, sest kahevõitlus
Tänapäeval öeldakse ,,tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. · Achilleuse kand Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. · Ariadne lõng Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. · Prokrustese säng Prokrustes oli röövel, kes varitses teelisi teel Ateenasse. Theseus tappis kõik röövlid sellel teel täpselt nii nagu röövlid olid tapnud teelised
Muusika konspekt Gustav Mahler. • Sündis 7.juuli 1860 Kalište ja suri 18.mai 1911 Viinis • Juudi päritolu Austria hilisromantismi helilooja ja üks oma aja tähtsamaid dirigente. • Heliloojana oli Mahler sillaks 19. sajandi Austria ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Nüüdseks on temast saanud üks kõigi aegade sagedamini esitatavaid ja salvestatavaid heliloojaid. • 1878 Lõpetas Muusikasõprade Seltsi Konsvervatooriumi. • 1897 aastal sai Viini Õukonnaooperi muusikadirektoriks • Kolm loomeperioodi • Esimese perioodi tähtsamad teosed on neli esimest sümfooniat, laulutsükkel "Rändselli laulud" ja mitu laulukogumikku, millest tähtsaim on "Poisi võlusarv". • Kes...
naistena. Tavaliselt mainiti nende hulgast kolme: Klotho ketras elulõnga, Lachesis määras lõnga pikkuse ja Atropos lõikas lõnga katki. 71. 3 graatsiat- Aglaia - võluvuse graatsia,Euphrosyne - luule graatsia,Thaleia - muusika graatsia 72. Daidalos ja Ikaros- Daidalos andis Ariadnele nõuande, millest Theseusel oli kasu pärast võitlust Minotaurosega: Theseus kasutas labürindist lahkumiseks Ariadne lõnga. Karistuseks hoiti Daidalost koos tema poja Ikarosega vangis. Vangistatud Daidalos valmistas linnusulgedest ja küünlavahast endale ja Ikarosele tiivad ning lendas nendega ära. Hoolimata isa hoiatustest lendas Ikaros liiga kõrgele ning sattus päikesevankrile liiga lähedale. Vaha tema tiibade vahel sulas ning ta kukkus merre, mida nüüd kutsutakse Ikaría mereks., D oli kuntsnik,ehitusmees,leiutaja 73
jagu saamine; *Kerynitia hirve püüdmine; *Erymanthose metssea tapmine; *Augeiase tallide puhastamine; *Ohtlike Stymphalose lindude äraajamine Arkaadiast; *Minose kuulsa sõnni (Minotaurose isa) kinnipüüdmine; *Kuningas Diomedese inimsööjate märade röövimine; *Amatsoonide kuninganna Hippolyte maagilise vöö röövimine; *Kolme kerega koletis Geryoni kariloomade viimine Mükeenesse; *Hesperiidide kuldõunte näppamine Atlase abiga; *Kerberose toomine Hadesest Ariadne lõng: Ariadne on Kreeta kuninga Minos tütar. Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle Daidalose õpetuse järgi lõngakera, mille otsa prints pidi sissekäigu juurde siduma, nii ei kaota ta tagasiteed. Achilleuse kand: Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus
Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates- medisiini rajaja Trooja hobune-saadetis, mis teeb saajale kahju Ithaka-koht, kus Odysseus elas Tartaros-allmaailm V-K mütoloogias Tüliõun-ajas inimesed tülli Skylla ja charybdis-Koletised Styx-allmaailma piiriks olev jõgi Kirke-nõid Alkaios- kirj. hümne jumalatele, pärit Lesbose saarelt Sokrates-V-K filosoof Ariadne lõng-väljapääsu leidma lõnga abil Euripides-V-K tragöödia kirjanik Sisyphose töö-kivi veeretamine vastumäge Tantalose piinad-lõputu piin Aristophanes-V-K komöödia kirjanik Odysseus-kreeklane,läks Trooja sõtta võtlema Cicero-filosoof Caesar-väejuht Delfi oraalkel-kõiketeadja Olympos- mägi, kus elasid jumalad Sappho-naisluuletaja Hestia-kodukoldejumalanna(tuli) Hermes-teekäijate kaitsja(tiibadega müts ja
(Tnp. tähistab see kujund erilist nutikust ja leidlikkust.) Meduusa pilk Meduusa oli üks gorgodestest (väga õel elukas), kelle pilk kivistas. Täna jumalate abile õnnestus Perseusel ta tappa. (Tnp. tähistab see kujund inimese väga halvasti mõjuvat pilku.) Adriane lõng Igal aasta pidid ohverdama Minose kuningale oma noormegi ja neide, keda ta sulges tohutusse labürinti, kus elas kohutav härg Minotaurus. Minose tütar Ariadne armus kreeka noormehesse Theseusse, kes andis talle lõngakera (Daidalose idee), mis juhtis Theseuse härjani, et see tappa ja lõnga abil sai ta hiljem tagasi välja. (Tnp. tähistab osavat abivahendit, mida keegi on suutnud välja mõelda.) Tantalose piinad Tantalos söötis taevalistele, et neid alandada oma keedetud poja liha. Karistuseks määrati talle igavene janu ja nälg. Ta seisis Hadese tiigis, ent kui ta kummardus, vesi kadus. Ta pea kohal kasvasid
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"...
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt iga...
mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on
mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on
mahub harva tavalise orkestri v ansambli raamidesse, tugev loomingulise eksperimenteerimise vaim, O ühendab eri kunstiliike muusika juhtimise alla. O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid, n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu, Arukus, Tentagili surm, Aglavene ja Selisette, Tark naine jne. populaarne sümfoonia on Kasvuhooned ja sümfooniline poeem Monne Vanna. Olulised on ka C.Monteverdi ooperi töötlused. n:orpheus ja Ariadne kogub inspiratsiooni avalikest lõbustasutustest: baarid,lokaalid, kus kuuleb vintis muusikuid O elutööks 3osaline lavakantaat Triomfi. Carmina Burana on selle triloogia I osa, kõige kuulsam, koosneb proloogist ja 3st ulatuslikust pildist vastavalt "Varakevadel" ,,Kõrtsis" ja ,,armuõnn", need jagunevad veel stseenideks. II kantaat Catalli Burana(põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial I saj eKr) III kantaat antiikaja pulmatseremoonia Triomfi di Aphrodite, viimases huvitav
Igaüks jumalatest lubas Parisele midagi, kuid, kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat (kõige ilusamat neidu), määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks Ariadne lõng Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Prokrustese säng Prokrustes, oli kreeka mütoloogias koletis oli Ta kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi pikkadele lühikest, lühikestele pikka
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch?v=yxBT1pfVAKQ Claudio Monteverdi (1567-1643) Sündis Ita...
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
Odüsseus mõtles välja puuhobuse, mis oli troojalastele kingituseks, aga seal sees olid sõjamehed, kes tulid öösel, kui hobune oli juba linnaväravatest sisse viidud ja troojalased magasid, välja ning hävitasid Trooja linna. 25. Penelope kangakudumine - Penelope oli Odüsseuse abikaasa. Ta lubas võtta kosilase vastu kui kangakudumine on lõpule jõudnud, aga salaja öösiti harutas seda üles. Käibeväljendina tähendab lõputut tööd. 26. Ariadne lõngakera - vahend, mis tagab väljapääsu keerukast olukorrast. Theseus läks labürinti taurust tapma... Ariadne oli Kreeka kuninga Minose tütar, kes lubas Theseusele, et aitab teda Mintaurose tapmisel kui too temaga abiellub. Nii andiski ta Theseusele lõngakera ja Theseus klobis magava koletise paljaste rusikatega läbi ning pääses tänu lõngakerale labürindist. 27. Lakooniline kõne - napisõnaline kõne. Nimetus tuleb Lakoonia
Veneetsia koolkond · Selle koolkonna all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistva kujutava kunsti koolkonda 15.-18.saj. · Ven. kujutavat kunsti on mõjutanud Bütsantsi ikoonimaal ja miniatuurmaalikunst · Ven. kunstnikud on kasutanud ka kuldkollaseid, erepunaseid ja siniseid värvitoone. Seda armastasid ka Bütsantsi kunstnikud · 15.saj ven. maalikunsti mõjutanud madalmaade õlivärvid o ven. on esimesi kohti, kus õlivärvid laiemalt levivad. Peenmaalitehnika. · GIOVANNI BELLINI o Bellini suguvõsa andnud mitmeid tuntud kunstnikke o Sugulus Mantegna-ga o Kõige tuntum töö ven. vabariigi eluaegse presidendi (doodzi) L.LOREDANO PORTREE. Doodzi võimupiirid polnud väga suured. o Oli ven. vabariigi ametlik kunstnik. Seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti suurt tasu. Ül-ks tähtsamate inimeste (k.a. doodzide) ...
Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972). Muusikapedagoogikas on tuntud tema "Koolitöö" (19301935), mis oli kirjutatud esitamiseks algajatele muusikaõpilastele. Orffi kompositsioonid: Orpheus (1924) Klage der Ariadne (1925) Tanz der Spröden (1925) Musik für Kinder (193035) Tanzstück (1933) Carmina Burana (1937) Catulli Carmina (1943) Trionfo di Afrodite (1953) Der Mond (1939) Die Kluge (1943) Ein Sommernachtstraum (1952) Die Bernauerin (1947) Astutuli (1953) Comoedia de Christi Resurrectione (1956) Ludus de Nato Infante Mirificus (1961) Antigonae (1949) Oedipus der Tyrann (1959) Prometheus (1968) De temporum fine comoedia (1972)
on, et kivimürakas tõsta, peab ta isale järgi tulema. 4. Theseus läks läbi metsade, tappis röövlid, ümbruskondade inimesed olid õnnelikud 5. Ateenasse jõudes läks ta oma isa juurde kui võõras ja tahtis ennast saata ühes seitsme noormehe ja seitsme neiu Kreeka koletise Minotaurosele söögiks. 6. Aigeus oli kurb, et oma pojast taas ilma jääb, käskis võidu korral valge purje heisata, laev läks Kreeka koletise juurde musta purjega. 7. Ariadne abiga õnnestus koletis tappa ja ka põgeneda, peatuti Naxose saarel, Ariadne jäi magama ja nägi unes, et jumal Dionysos käskis tal saarele jääda ja temaga abielluda. 8. Ateenalased kurvastasid, et Ariadne ei tule nendega kaasa ja seetõttu unustasid musta purje valge vastu vahetada. 9. Kui kuningas nägi musta purje sööstis ta kõrgelt rannikult merre ja suri. (Meri, milles kuningas suri, sai nimeks Aigeuse, Egeuse meri) 10
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herak...
viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
