Antiikmütoloogia Kreeka ja rooma jumalad Heili Hani Tartu Kommertsgümnaasium Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile, loend Töö juhendaja Tiit Mauer Kreeka 8. 7. saj. e.m.a. Uranose-Gaia ning Kronose- Rhea liin URANOS GAIA KRONOS RHEA KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa
7. Athena Minerva Tarkuse Öökull jumalanna 8. Demeter Ceres Maa- ja Viljapead viljakusjumala nna 9. Diomyso Baccho Veini ja Viinapuupärg s s ehk viljakusjumala , Bacchu nna viinamarjako s bar, veinipeeker 10. Ha Pluton Allilma jumal, Granaatõun des ehk surnute Pluto valitseja 11. He Vulcano Sepatöö Sepavasar, phaistos s jumal, tangid seppade kaitsja. Kunstnike ja käsitööliste hoidja 12. He Vestita Kodukolde Koldetuli stia jumalanna, perekonna
Oli loomade valitsejanna ning parim kütt jumalate hulgas. Sümboliteks olid vibu ja nool. Artemis vastutas naiste surma eest, ta oli väga ohtlik ja metsik jumalanna. Kõik püüdsid talle headmeelt valmistada ning ohverdasid talle loomi. HADES Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Poseidoni vend. Allilma valitseja, tema sümboliks on granaatõun. Abikaasa Persephone, kelle ta röövis oma surnuteriiki. Teda tuntakse ka nime 'Pluto' või 'Pluton' all (Vana-Rooma mütoloogia). Allilma väravates valvas Kerboros, Hadese kolmepealine koer. PALLAS-ATEENA Hariduse- ja tarkusejumalanna, samuti kudumisejumalanna. Kannab alati rinnakilpi ja harjaga kiivrit. Sündis Zeusi peast, Zeus pidas teda oma lemmiklapseks. Tal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta said jagada surelikele, nagu ka nooruslikku välimust. ARES Sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg
· Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast
Tartarosi-Võimsate rauast väravatega kuristik mille põhja kukkumiseks kulub üheksa päeva ja ööd mida valvavad saja käelised hiiglased.Ja jumalate limmikud pääsedid Elüüseoni kus nad pävisid igavese elu.Elüüseonis ei sadanud kunagi vihma ega lund kunagi ei olnud seal torme ega muid ebameeldivaid loodus nähte.Elüüseoni saatis neid muusik kes kogu tee mängis õnsale muusikat oma pillil. Hadest peetaks allmaailma Zeusiks.Hadesel on mitmeid lisanimesid Nt Pluton mis tähendab rikkust.See nimi on õigustatud sest kõik maa varad on allmaailmast pärit.Kõige iroonilisem hüüdnimi on külalislahke võõrustaja.Kõik on tema riiki teretulnud aga minema ei lase kedagi. Oma riigis on ta halastamatu valitseja kes ei tunne armu Karistab kurjategijaid halastamatult. Aga see eest oli ta õiglane. Hadese kaaskond Kerberos on kolme pealine koer kes valvas et allmaailmast keegi välja ei
Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja abielu jumalanna. Tema sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon ehk Neptunus Ta oli Zeusi vend ja merejumal. Teda kujutati tavaliselt kolmharki käes hoidva habetunud mehena ja tema loomaks oli hobune. Hades ehk Pluton Ta oli Zeusi vend ja allilma jumal. Tema sümboliks oli granaatõun. Demeter ehk Ceres Ta oli viljakus- ja põllutööjumalanna. Teda on tavaliselt kujutatud koos viljapeadega. Hestia ehk Vesta Ta oli Zeusi õde ja kodukoldejumalanna. Ta oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Dionysos ehk Bakchos Ta oli veini- ja viljakusjumal. Teda kujutatakse viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Apollon ehk Apollo
tänavatele, et suurmeistrit oma silmaga näha. Bernini suri Roomas 1680. Aastal. Teosed Skulptuurid · ,,Aeneas, Anchises ja Ascanius" (1619)- skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-22)- Berninit paelusid röövimis stseenid, et näidata jõulisi kehasid ja pinges lihaseid. Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-25)- Bernini leidis ka selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes
peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga.
Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Aastaaegu kehastavad jumalannad olid hoorid. Kunstide kaitsjad olid muusad. Palju oli kangelasi e heeroseid (Herakles, Achilleus). Heeroste kultus sai alguse esivanemate austamisest. Heerosed olid pooljumalad. Ktoonilised jumalad olid seotud maapõue ja taimekasvuga (Hades, Gaia, Pluton. Tontide ja nõidustega oli seotud Hekate. Dionysos on pärit Väike-Aasiast. Algselt oli ta viljakusjumal, hiljem veinijumal. Dionysose ümber tekib müsteerium. Sümboliteks on erekteerunud fallos ja seotud menaadid (ekstaasiseisundis viibivad naised). Dionysos oli veini valmistamise leiutaja. Tema sümbol oli viinamarjakobar. Ktoonilised jumalad olid talupoegade jumalad. Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt (eusebeia). Ohvrid sõltusid jumala isikust
autasudele. - Enne skulpruuti juurde asjumist tegi ta palju eskiise(töö kavand, esialgne visand). Põhjalik eeltöö võimaldas tal skulptuurportreedes rõhutada alati kõige iseloomulikumat. Teosed Skulptuurid · ,,Aeneas, Anchises ja Ascanius" (1619) - skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-1622) - Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. - Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-1625) - Bernini leidis selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. - Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed, kes teda kosima olid tulnud. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja;
· Hermes - rooma Mercurius - jumalate käskjalg, kaubandusjumal, reisijate kaitsja · Aphrodite - rooma Venus - armastusjumalanna · Ares - rooma Mars - sõjajumal · Hephaistos - rooma Vulcanus - tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal · Hestia - rooma Vesta - neitsilik koldetule ja kodukolde jumalanna Erinevates Kreeka piirkondades austati võrdselt olümplastega või paigutati nende hulka ka: · Hades (hilisem Pluton) - rooma Pluto - allmaailma ja surnute valitseja · Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) - veinijumal · Helios (austati eriti Rhodosel) - rooma Sol - päikesejumal · Nike - rooma Victoria - võidujumalanna jt. jumalad 1 titaan - kreeka jumalasugu Taeva (Uranos) ja Maa (Gaia) lapsed; siit ka meie laensõna "titaan" - vägilane, hiiglane ja omadussõda "titaanlik" - vägilaslik, hiiglaslik 2
Aphrodite ilu- ja armastusejumalanna. Poeg Eros (Venus & Amor). Apollon valguse ja muusika jumal, alati kujutatud lüüraga (Apollo) Hephaistos tule- ja sepatöö jumal (Vulcanos). Artemis jahijumalanna, kujutatakse alati hirvega (Diana). Poseidon merejumal, kujutatakse alati kolmhargiga (Neptunus). Hestia kodu- ja kustumatu kolde jumalanna (Vesta). Demeter maa- ja viljakusjumalanna (Ceres) Ares sõjajumal (Mars) *Hades allmaailma valitseja, manajumal (Pluton). **Hermes jumalate käskjalg, elas ka Olümposel. Petturite, varaste, karjaste ja karja kaitsja. Rändurite ja teekäijate jumal. Tunnus: tiivulised sandaalid. 7. Maailma loomine, Zeusi võitlused Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Siis tuli Maa loomisele appi ta lõi
Hades (Pluto) Hades oli Zeusi vend. Ta oli allmaailma valitseja. Hades oli olümpose jumal, aga ei elanud Olümpose mäel. Tema nimi Hades tähendab ,,Nähtamatu" ja ta oligi nähtamatu tänu kükloopide kingitud kiivrile. Tema hüüdnimeks sai Pluton (tähendab ,,rikas"), sest inimesed kartsid ta nime välja öelda. Hades väljus oma kuningriigist väga harva. Ainult tookord, kui ta sai Herakleselt noolega haavata, pidi ta minema ülesse Olüposele, et end seal ravida. Hadese abikaasaks sai Persephones. Zeus ja Hades
Hephaistos Vulcanus Kreeka nimetus Rooma nimetus Appollon Appollo Artemis Diana Dionysos Bacchus Hermes Mercurius Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen est 'hing' või 'vägi'
Vana-Rooma jumalad Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana- Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega. Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter). Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega
Hephaistos Vulcanus Kreeka nimetus Rooma nimetus Appollon Appollo Artemis Diana Dionysos Bacchus Hermes Mercurius Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus – Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid – esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen – est ’hing’ või ’vägi’
Askleiposel oli ka kaks tütart: Hygeia kandis hoolt, et inimesed elaksid tervislikult, Panakeia - imerohu valmistaja Hermes zeusi ja maia poeg, kaval, sündis arkaadias, varastas apollonilt 50 lehma Demeter vastutas niitude ja metsade eest ja õpetas inimesi maad harima, tal oli tütar Persephone Peina - näljajumalanna Erysichthton kuningas, kes raius puu maha, demeter karitas teda selle eest näljaga Drüaad nümf, kes elas puu sees Pluton - zeusi vend, Hadese valitseja Helios päikesejumal Eirene rahujumalanna Mistra Erysichthoni tütar, ta isa sõi ennast ja suri Eleusise Müsteerium aasta suurim pidutstus Demeteri auks Otos ja Ephialtes hiiglase Alouesuse pojad, jultunud, tapsid lõbu pärast, Nad panid Arese ahelaisse ja hoidsid teda 13 kuud peidus. Nad olid surematud, artemis korraldas nii, et nad kitse asemel hoopis teineteist tapsid.
Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. 8 Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose
tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. Linna nimeks sai Romuluse järgi Rooma. 13) Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter). Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi Liber. 14) Vergilius: karjaselaulud, eepos „Aeneis“ – Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. See idee ajendab kõiki Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. „Bucolica“, „Georgica“. Horatius: „Ars poetica“
*Fanfaar (258) vaskpuhkpill kõnelava; ÜLEK esinemiskoht, 8 häälekandja lagunemine lagundava aine toimel; *Orgia (261) - ohjeldamatu TEHN rajatis, mille kaudu laev sõidab prassing; AJ pidustus Dionysose auks ühelt veetasemelt teisele Vana-Kreekas *Pluton (265) - kreeklaste rikkust andev *Lüüs (262) - ED pikaldane palaviku maapõuejumal, keda on võrdsustatud vaibumine; BIOL orgaaniliste struktuuride allmaailmavalitseja Hadesega Ptk XIV-XVI *Vandel (269) elevandiluu *Kaaristu (269) arkaad, sammastele v *Malahhiit (266) roheline mineraal piilaritele toetuv kaarestik
2) Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. 3) Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. 4) Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. 5) Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna.Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. 6) Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. 7) Hephaistos lad. Vulcanos - sepatöö jumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja
kotkas. Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose
a. etendati krahv Jacopo Corsi majas I ooper "Daphne" tekst Ottavio Rinuccinilt muusika Jacopo Perilt (kadunud) · II ooper "Eurydike" taas Perilt Rinuccini tekstile (1600, Firenze) Dramma per musica (jälle pulmapidu) Esimeste ooperite laulmisstiil oli laulev deklamatsioon basso continuo saatel, mida mängiti erinevatel harmooniapillidel. Peale sooloosade oli ooperis madrigalilaadseid koore ja instrument. vahepalu. 1602. esietendus ka Caccini "Eurydike " (Firenze) (Pluton ja Radamanto bass varem tenorid) Jacopo Peri (1561 Rooma - 1633 Firenze) Eurydike Euridice Dramma per musica Libreto - Ottavio Rinuccini 6 stseeni Firenze 1600 (6.10.), Palazzo Pitti, Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Tegelased: Tragöödia Tragedia sopran Eurydike Euridice; sopran (Vittoria Archilei) Orpheus Orfeo, legendaarne laulik kr. müt., Apolloni (?) ja muusa Kalliope poeg; tenor Arcetro, karjus; alt Tirsi, karjus; tenor Aminta, karjus; tenor Daphne Dafne, sõnumitooja; sopran
Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest
Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo Ares (sõjajumal) Mars Artemis (jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde) Diana Athena e. Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres Dionysos e. Bakchos (veinijumal) Bacchus Hades, hilisem Pluton (allmaailma valitseja) Pluto Hephaistos (tule- ja sepakunstijumal) Vulcanus Hermes (jumalate käskjalg, rändajate jumal) Mercurius Hestia (perekonna ja kodukolde jumalanna) Vesta Nike (võidujumalanna) Victoria Poseidon (merejumal) Neptunus MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Vanakreeka kangelaseeposed on Ilias ja Odüsseia. Mida need sõnad tähendavad? 2. Ilias ja Odüsseia on kirja pandud (ka tõlgitud eesti keelde) heksameetrites. Mis on heksameeter? 3
hirmu ja hukatust. Jälle naasis Zeus võidukalt Olümposele. Kõik jumalate vaenlased olid nüüd purustatud ja olümplased võisid rahus maailma valitseda. Kuid kõigepealt tuli purustatud maa uuesti viljakanvaks muuta ning tuua inimeste huultele rahumeelne naeratus. Niisiis, selleks et võimalikult kiiresti kord taastada, jagasid jumalad maailma endi vahel ära. Zeus, vägevam neist kõigist, sai taeva valitsejaks. Poseidonile anti võim merede üle, ja Hades või Pluton, nagu teda ka veel kutsutakse sai enda pärisosaks allilma, kuhu viiakse surnute hinged. Demeteri valduseks sai maa kõigi oma viljadega,ning Hera oli ühtaegu taeva valitsejanna ja abielu kaitsja, inimestele laste andja. Veel palju jumalaid elas Olümposel, kuid nende kõigi üle oli Zeus, jumalate ja inimeste valitseja. Ülal kõrge Olümpose tippudel oi jumalate, titaanide alistajate hiilgav eluase.
maha maetud ja kellele on teeraha hammaste vahele pandud. Allmaailma valvab Kerberos- kolme peaga ja draakonisabaga koer, kes laseb kõik sisse kuid välja mitte kedagi. Kolm kohtunikku:Minos, Rhadamanhys, Aiakos. Nemad otsustavad, kas surnu läheb põrgusse või Elysoni. Fuuriad (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid. KREEKA JUMALAD 1. Uranos- Taevas 2. Gaia- Maa 3. Kronos- Aeg 4. Rhea- kõige vanema jumal 5. Hestia- kodukolde jumalanna 6. Pluton (Hades)- allilma, surnute valitseja 7. Poseidon- nn Mere ning maa-aluste jõgede valitseja 8. Zeus- ülemvalitseja, vihajumal, käsutas piksenooli 9. Hera- abielukaitsja 10. Demeter- viljajumalanna 11. Athena- tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja 12. Ares- sõjajumal 13. Hebe- noorusejumalanna 14. Hephaistos- inetu ja lombakas tulejumal 15. Persephone- Hadese abikaasa 16. Apollon- valgusejumal, tõejumal 17. Aphrodite-Venus- armastuse- ja ilujumalanna 18. Eros- armastusjumal
Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk.
Genetyllis- sigitaja. Demeter ja Persephone Ema ja tütar kuuluvad tihendalt kokku. Kultuskohtades on Demeter soetud Poseidoniga. Arkaadia kultuspaikades ei öelda Persephone nime välja. Üldlevinud mütoloogias on Persephone isa Zeus. Demetril oli veel üks järglane. Jasios ühtis Demetriga 3x külvatud põllul. See tõlgendati pahateona ja Jasios löödi Zeusi välguga puruks. Sellest ühendusest sündis Plutos ehk rikkus/jõukus. Plutos kui Demetri laps ja Pluton kui Hadese nimi. Dementi funktsioon on üsna ühemõtteline- ta on põlluviljakuse jumalanna, kuldne Demeter. Väga austatud. Müüt: Kore isa Zeus lubas ta allilma naiseks Hadesele. Kore mängis aasal Artemise ja Athenaga Tuli Hades, kes haaras Persephone kui Kore kaasa. Demeter hakkas oma tütart otsima ja edasi on juba teada, mis värk on, klassikaline müüt, Järeldus: allilmas on ta Persephone ja maa peal Kore ehk neiu. Eleusise pühamu asutamise müüt.
Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks
Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsijumalannadest. Lahingusõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon, käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull PHOIBOS APOLLON APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto)
Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA - MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon, käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull PHOIBOS APOLLON - APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto)
«Kahju, väga kahju. Tal oli selle rauarämpsu all vahva süda. Kus on meister Pierre Gringoire?» «Pealik Clopin,» ütles Andry Punane, «see pani plehku, kui me veel Vahetajate sillalgi polnud.» Clopin põrutas jalaga vastu maad. «Kurat võtku! Ise õhutas meid siia ja nüüd jätab meid lagedale! Arg lobamokk, vana tuhvel!» «Pealik Clopin,» ütles Andry Punane Kirikuesise tänava poole vaadates, «seal ongi väike skolaar.» 2 4 2 «Kiidetud olgu Pluton!» hüüdis Clopin. «Aga mida kuradit ta seal järel veab?» See oli tõepoolest Jehan. Ta jooksis nii ruttu, kui talle seda lubasid ta rasked rüütliriided ja pikk redel, mida ta vahvalt järel lohistas, ise väsinud kui sipelgas, kes veab kõrt, mis on kakskümmend korda pikem kui ta ise. «Võit! Te Deumh karjus skolaar. «See on Saint-Landry sadama laadijate redel.» Clopin tuli ta juurde ja küsis: «Pagana pihta, mis sa, jõmpsikas, selle redeliga peale hakkad?»
annaabi.ee 
