Antiikmütoloogia Kreeka ja rooma jumalad Heili Hani Tartu Kommertsgümnaasium Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile, loend Töö juhendaja Tiit Mauer Kreeka 8. 7. saj. e.m.a. Uranose-Gaia ning Kronose- Rhea liin URANOS GAIA KRONOS RHEA KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
7. Athena Minerva Tarkuse Öökull jumalanna 8. Demeter Ceres Maa- ja Viljapead viljakusjumala nna 9. Diomyso Baccho Veini ja Viinapuupärg s s ehk viljakusjumala , Bacchu nna viinamarjako s bar, veinipeeker 10. Ha Pluton Allilma jumal, Granaatõun des ehk surnute Pluto valitseja 11. He Vulcano Sepatöö Sepavasar, phaistos s jumal, tangid seppade kaitsja. Kunstnike ja käsitööliste hoidja 12. He Vestita Kodukolde Koldetuli stia jumalanna, perekonna
APOLLON Ennustamise ja kaunite kunstide jumal. Talle allusid muusad, oli üks tähtsamaid jumalusi. Tema õde oli jahijumalanna Artemis. HERMES Leiutas lüüra ja tähestiku, ning tule. Tugevusteks kavalus, sportlikkus, julgus. Tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. APHRODITE Üks 12-st olümposlasest, ilu ja viljakusejumalanna. Oli väga ilus. Aphrodite sünni kohta on 2 legendi (Uranose peenis + merevaht / Zeus + Dion). Ei olnud truu, sai lapsi mitmete jumalate ja surelikega. Sümbolid tuvi ja mürt, lõhnaõlid, lõhnavad salvid, palsamid. Üks lastest oli Eros (tekitas pahameelt oma armunooltega, saatis Aphroditet kõikjal). POSEIDON Kreeka merejumal, üks kuuest Kronose ja Rhea lastest. Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega). Välimuselt veidi metsikum, tal oli kol...
· Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast.
Tartarosi-Võimsate rauast väravatega kuristik mille põhja kukkumiseks kulub üheksa päeva ja ööd mida valvavad saja käelised hiiglased.Ja jumalate limmikud pääsedid Elüüseoni kus nad pävisid igavese elu.Elüüseonis ei sadanud kunagi vihma ega lund kunagi ei olnud seal torme ega muid ebameeldivaid loodus nähte.Elüüseoni saatis neid muusik kes kogu tee mängis õnsale muusikat oma pillil. Hadest peetaks allmaailma Zeusiks.Hadesel on mitmeid lisanimesid Nt Pluton mis tähendab rikkust.See nimi on õigustatud sest kõik maa varad on allmaailmast pärit.Kõige iroonilisem hüüdnimi on külalislahke võõrustaja.Kõik on tema riiki teretulnud aga minema ei lase kedagi. Oma riigis on ta halastamatu valitseja kes ei tunne armu Karistab kurjategijaid halastamatult. Aga see eest oli ta õiglane. Hadese kaaskond Kerberos on kolme pealine koer kes valvas et allmaailmast keegi välja ei
Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja abielu jumalanna. Tema sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon ehk Neptunus Ta oli Zeusi vend ja merejumal. Teda kujutati tavaliselt kolmharki käes hoidva habetunud mehena ja tema loomaks oli hobune. Hades ehk Pluton Ta oli Zeusi vend ja allilma jumal. Tema sümboliks oli granaatõun. Demeter ehk Ceres Ta oli viljakus- ja põllutööjumalanna. Teda on tavaliselt kujutatud koos viljapeadega. Hestia ehk Vesta Ta oli Zeusi õde ja kodukoldejumalanna. Ta oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Dionysos ehk Bakchos Ta oli veini- ja viljakusjumal. Teda kujutatakse viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Apollon ehk Apollo
tänavatele, et suurmeistrit oma silmaga näha. Bernini suri Roomas 1680. Aastal. Teosed Skulptuurid · ,,Aeneas, Anchises ja Ascanius" (1619)- skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-22)- Berninit paelusid röövimis stseenid, et näidata jõulisi kehasid ja pinges lihaseid. Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-25)- Bernini leidis ka selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes
peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga.
ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naist...
autasudele. - Enne skulpruuti juurde asjumist tegi ta palju eskiise(töö kavand, esialgne visand). Põhjalik eeltöö võimaldas tal skulptuurportreedes rõhutada alati kõige iseloomulikumat. Teosed Skulptuurid · ,,Aeneas, Anchises ja Ascanius" (1619) - skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-1622) - Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. - Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-1625) - Bernini leidis selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. - Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed, kes teda kosima olid tulnud. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Mai...
VANAKREEKA KUNST. Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse, kus nümf Amaltheia2, kus teda toitis kitsepiimaga. Täiskasvanuna tõukas Zeus isa troonilt ja sundis teda allaneelatud õdesid ja vendi välja oksendama. Ta pagendas Kronose süngesse allmaailma - Tartarosesse3. Mõne aja möödudes kutsus Kronos appi oma vennad titaanid ja peagi algas sõda - titanomahhia4, mis kestis kümme aastat. Võidetud titaanid lasi Zeus aheldada Tartarosesse. Titaan Atlas pidi aga karistuseks selle eest, et ta sõjas valel poolel osales, maailma lääneserval oma õlgadel taevavõlvi kandma. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS, sõjajumal ARES jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena ...
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
Hades (Pluto) Hades oli Zeusi vend. Ta oli allmaailma valitseja. Hades oli olümpose jumal, aga ei elanud Olümpose mäel. Tema nimi Hades tähendab ,,Nähtamatu" ja ta oligi nähtamatu tänu kükloopide kingitud kiivrile. Tema hüüdnimeks sai Pluton (tähendab ,,rikas"), sest inimesed kartsid ta nime välja öelda. Hades väljus oma kuningriigist väga harva. Ainult tookord, kui ta sai Herakleselt noolega haavata, pidi ta minema ülesse Olüposele, et end seal ravida. Hadese abikaasaks sai Persephones. Zeus ja Hades
Hephaistos Vulcanus Kreeka nimetus Rooma nimetus Appollon Appollo Artemis Diana Dionysos Bacchus Hermes Mercurius Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen est 'hing' või 'vägi'
Kehra Gümnaasium Antiikkirjandus Referaat Õpilane: Pille-Riin Pleer Klass: 10.a Juhendaja: Margarita Kuusmaa Kehra 2012 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................3 Antiikkirjandus..............................................................................................................................4 Vanakreeka kirjandus...............................................................................................................5 Vanarooma kirjandus.....................................................
Hephaistos Vulcanus Kreeka nimetus Rooma nimetus Appollon Appollo Artemis Diana Dionysos Bacchus Hermes Mercurius Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus – Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid – esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen – est ’hing’ või ’vägi’
Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savip...
Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. 8 Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
2) Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. 3) Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. 4) Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. 5) Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna.Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. 6) Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. 7) Hephaistos lad. Vulcanos - sepatöö jumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja
kotkas. Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose
Sõnumitooja Daphne tuleb teatega, et madu on nõelanud Eurydiket. Venus juhib Orpheuse allilma, kus Orpheusel õnnestub oma lauluga liigutada Plutoni ja Proserpina südameid. Orpheus pöördub koos Eurydikega tagasi maa peale. Rõõmus pidu jätkub. Giulio Caccini (ca. 1550 Rooma lähedal - 1618 Firenze) Eurydike Euridice Dramma per musica Libreto - Ottavio Rinuccini Firenze 1602 (5.12.), Palazzo Pitti, Stanze del Sig. Don Antonio Medici Proloog ja 3 pilti Tegelased: vt. Peri Erinev: Pluton on bass; Radamanto on bass. Orkester: Basso continuo 3. Claudio Monteverdi (1567 Cremona 1643 Venezia) Oli esimene nn. suurhelilooja. Alustas hiilgavat karjääri Mantuas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, hertsog esitas Monteverdile ka ooperitellimuse (arvatavasti Medicite pulmapeo eeskujul). Monteverdi näol oli tegemist suurima omaaegse madrigalikomponistiga, kes valdas kontrapunkti viimse detailini. Kui ta
Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest
Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo Ares (sõjajumal) Mars Artemis (jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde) Diana Athena e. Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres Dionysos e. Bakchos (veinijumal) Bacchus Hades, hilisem Pluton (allmaailma valitseja) Pluto Hephaistos (tule- ja sepakunstijumal) Vulcanus Hermes (jumalate käskjalg, rändajate jumal) Mercurius Hestia (perekonna ja kodukolde jumalanna) Vesta Nike (võidujumalanna) Victoria Poseidon (merejumal) Neptunus MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Vanakreeka kangelaseeposed on Ilias ja Odüsseia. Mida need sõnad tähendavad? 2. Ilias ja Odüsseia on kirja pandud (ka tõlgitud eesti keelde) heksameetrites. Mis on heksameeter? 3
hirmu ja hukatust. Jälle naasis Zeus võidukalt Olümposele. Kõik jumalate vaenlased olid nüüd purustatud ja olümplased võisid rahus maailma valitseda. Kuid kõigepealt tuli purustatud maa uuesti viljakanvaks muuta ning tuua inimeste huultele rahumeelne naeratus. Niisiis, selleks et võimalikult kiiresti kord taastada, jagasid jumalad maailma endi vahel ära. Zeus, vägevam neist kõigist, sai taeva valitsejaks. Poseidonile anti võim merede üle, ja Hades või Pluton, nagu teda ka veel kutsutakse sai enda pärisosaks allilma, kuhu viiakse surnute hinged. Demeteri valduseks sai maa kõigi oma viljadega,ning Hera oli ühtaegu taeva valitsejanna ja abielu kaitsja, inimestele laste andja. Veel palju jumalaid elas Olümposel, kuid nende kõigi üle oli Zeus, jumalate ja inimeste valitseja. Ülal kõrge Olümpose tippudel oi jumalate, titaanide alistajate hiilgav eluase.
maha maetud ja kellele on teeraha hammaste vahele pandud. Allmaailma valvab Kerberos- kolme peaga ja draakonisabaga koer, kes laseb kõik sisse kuid välja mitte kedagi. Kolm kohtunikku:Minos, Rhadamanhys, Aiakos. Nemad otsustavad, kas surnu läheb põrgusse või Elysoni. Fuuriad (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid. KREEKA JUMALAD 1. Uranos- Taevas 2. Gaia- Maa 3. Kronos- Aeg 4. Rhea- kõige vanema jumal 5. Hestia- kodukolde jumalanna 6. Pluton (Hades)- allilma, surnute valitseja 7. Poseidon- nn Mere ning maa-aluste jõgede valitseja 8. Zeus- ülemvalitseja, vihajumal, käsutas piksenooli 9. Hera- abielukaitsja 10. Demeter- viljajumalanna 11. Athena- tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja 12. Ares- sõjajumal 13. Hebe- noorusejumalanna 14. Hephaistos- inetu ja lombakas tulejumal 15. Persephone- Hadese abikaasa 16. Apollon- valgusejumal, tõejumal 17. Aphrodite-Venus- armastuse- ja ilujumalanna 18. Eros- armastusjumal
Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk.
Genetyllis- sigitaja. Demeter ja Persephone Ema ja tütar kuuluvad tihendalt kokku. Kultuskohtades on Demeter soetud Poseidoniga. Arkaadia kultuspaikades ei öelda Persephone nime välja. Üldlevinud mütoloogias on Persephone isa Zeus. Demetril oli veel üks järglane. Jasios ühtis Demetriga 3x külvatud põllul. See tõlgendati pahateona ja Jasios löödi Zeusi välguga puruks. Sellest ühendusest sündis Plutos ehk rikkus/jõukus. Plutos kui Demetri laps ja Pluton kui Hadese nimi. Dementi funktsioon on üsna ühemõtteline- ta on põlluviljakuse jumalanna, kuldne Demeter. Väga austatud. Müüt: Kore isa Zeus lubas ta allilma naiseks Hadesele. Kore mängis aasal Artemise ja Athenaga Tuli Hades, kes haaras Persephone kui Kore kaasa. Demeter hakkas oma tütart otsima ja edasi on juba teada, mis värk on, klassikaline müüt, Järeldus: allilmas on ta Persephone ja maa peal Kore ehk neiu. Eleusise pühamu asutamise müüt.
Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Min...
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (...
«Kahju, väga kahju. Tal oli selle rauarämpsu all vahva süda. Kus on meister Pierre Gringoire?» «Pealik Clopin,» ütles Andry Punane, «see pani plehku, kui me veel Vahetajate sillalgi polnud.» Clopin põrutas jalaga vastu maad. «Kurat võtku! Ise õhutas meid siia ja nüüd jätab meid lagedale! Arg lobamokk, vana tuhvel!» «Pealik Clopin,» ütles Andry Punane Kirikuesise tänava poole vaadates, «seal ongi väike skolaar.» 2 4 2 «Kiidetud olgu Pluton!» hüüdis Clopin. «Aga mida kuradit ta seal järel veab?» See oli tõepoolest Jehan. Ta jooksis nii ruttu, kui talle seda lubasid ta rasked rüütliriided ja pikk redel, mida ta vahvalt järel lohistas, ise väsinud kui sipelgas, kes veab kõrt, mis on kakskümmend korda pikem kui ta ise. «Võit! Te Deumh karjus skolaar. «See on Saint-Landry sadama laadijate redel.» Clopin tuli ta juurde ja küsis: «Pagana pihta, mis sa, jõmpsikas, selle redeliga peale hakkad?»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
