· sümboliseerivad Jumalat kui kõige oleva algust ja lõppu. · Johannese Ilmutusraamatus on kirjas: "Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!" · Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Riigiõun · Sümboliseerib ülemvõimu Krüsanteem · Idamaades on krüsanteem igavese elu sümbol. · Hiinas, Jaapanis märgib krüsanteem sügist, pikka iga, õpetust ja rahulolu. · Temas arvati peituvat igavese elu võti. Skepter · lühike elevandiluust või kullast valitsuskepp, mis märgib hävimatut vaimset ülemvalitsust, võimu. · Skepter, millel kunagi arvati olevat võlukepikese võim, on falloslik sümbol. · Riigiõun ja valitsuskepp täiendavad teineteist ning sümboliseerivad mehelikkuse ja naiselikkuse ühendusest sündivat loovat jõudu. Sirkel · Renesseansiajal seostati sirklit arhidektuuriga. · Euroopa kunstis võib sümboliseerida ratsionaalset mõistust. · Koos nurgikuga vabamüürluse tähtsaimad sümbolid. Lootoseõis
ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed: Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Vanemad ja sünd: Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos
VANA- VANA- VALDKO SÜMBOLI PILT KREEKA ROOM ND D A 1. Zeus Jupiter Peajumal, Välgunool, taevajumal, kotkas, jumalate valitsuskepp valitseja 2. Hera Juno Kõrgeim Lehm ja jumalanna, paabulind taevakuning anna, abielu ja abielunaiste kaitsja 3. Aprothit Venus Ilu ja Peegel ja e armastuse lilled jumalanna 4. Apollon Apollo Valguse, Vibu, nool,
Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi
Nad kandsid suuri tahvleid, kuhu oli kirjutatud võidukate lahingute või vallutatud linnade nimed, samuti võiduteated või hüüd laused. Järgnes ohvriloomade kolonn, enamasti 120 rikkalikult ehitud härga, mõnikord isegi rohkem. Edasi tulid orjad sõjasaagiga. Nende järel sõitis kullatud neljahobuserakendiga kaarikus triumfeeriv väepealik. Ta kandis kullaga tikitud purpurpunast toogat, ta nägu oli värvitud menninguga Kapitooliumi peajumala Jupiteri näo sarnaseks, käes oli tal valitsuskepp ja loorberioks. Väepealiku pea kohal hoidis ori kuldselt pärga. Kaariku taga sammusid võidetud vaenlase pealikud vastu oma hukkamisele. Alles nende järel marssisid ohvitserid, vaenlase orjusest vabastatud Rooma kodanikud ja täies rivikorras leegionid, kes laulsid oma võidukale juhile ülistuslaule, teinekord ka lorilaule- triumfi ajal oli mõndagi lubatud. Jupiteri templis ohverdas triumfaator peajumalale oma loorberioksa ja tappis ohvrilooma
abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õdeZeusi ja nümf Maia poeg. Hestia oli koldetule- ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Vana-Rooma analoog oli Vesta. Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikese "/wiki/Jumalad"jumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas.Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.Zeusil on palju järglasi.
Hera Ateena Hestia Hephaistos Hades Dionysos Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008.a Zeus (Vanaroomas Jupiter) Peajumal, taeva- ja äikesejumal. -Sümbolid: Valitsuskepp, piksenool ja kotkas. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea poeg. -Iseloomustus: Õiglane. - Kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Poseidon (Vanaroomas Neptunus) Merejumal. -Sümbol: Kolmhark. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea poeg.
Kurbus või katk tappis tund pärast ärkamist Printsessi. Hiljem suri ka Vana Kuningas, kes laskis poisi kohale kutsuda ning tunnistas ta oma pärijaks(et nende suguvõsa troonilt ei kaoks). Noort Kuningat tõmbasid igasugused hinnalised ja haruldased materjalid, nii, et ta saatis mitu korda kaupmehi neid ostma. Kõige rohkem paelus tema mõtteid rüü, mida ta pidi kroonimisel kandma: kuldbrokaadist rüü, rubiinidega kaetud kroon ning pärlridade ja- ringidega valitsuskepp. Sellest ta mõtleski ööl vastu tema kroonimiseks määratud päeva. Kui ta uinus, nägi ta 3e unenägu: 1) Ta seisis pikal madalal pööningul, kus haiglase välimusega lapsed kükitasid tohutu suurte risttalade peal. Nende näod olid näljast kurnatud, nad olid kõhnad ja värisesid. Noor Kuningas astus ühe kangru juurde ning hakkas ühe Kanguriga rääkima. Kangur jutustas, kuidas neil pole süüa, sest kõik, mille nimel nad töötavad, läheb rikastele ja neile ei jää miskit
jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQfNrNjGC_OZK0JGq43RxWEO3qglNk7lLEBG6Jsz Hera Kõrgeim jumalanna, taeva kuninganna Abielu ja abielunaiste kaitsja Kronose ja Rhea tütar Oli Zeusi õde ning tema naine Sümbolid: granaatõun ja paabulind https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?
Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate
· Jean Auguste Dominique Ingres "Suur supleja": seljaga alasti naine, müts peas, kardin ripub vasakul, maalis ülevalt alla. Suplejad olid Jean Auguste Dominique Iglrese lemmikteemaks. · Élisabeth Louise Vigée-Lebrun , "Marie- Antoinette roosiga": Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 17701790, Louis XVI abikaasa. · Francisco Goya , "Carlos IV perekond" : Carlos IV perekond" - palju lapsi, naine keskel, lapsehoidjad ka. · Jean Auguste Dominique Ingres, Napoleon keisritroonil: Valitsuskepp on paremas käes, käsi on välja sirutatud, teine oda toetub käele, jalge vahelt. · Antoine-Jean Gros,Napoleon Eylau lahinguväljal 9.veebruaril 1807. Raske lahing venelastega toimus 8. veebruaril 1807 praeguse Kaliningradi oblasti territooriumil, tänapäeval on koha nimi Bragrationovsk. · "Minerva võitlus Marsi vastu" 1771.a. sai ta II preemia maaliga "Minerva võitlus Marsi vastu". Minerva (kreeka Athena) oli rooma tarkuse- ja kunstide jumalann...
rannikul. Spartalased tungisid Atikasse. Järk-järgult hakkas Ateena nõrgemaks muutuma ja tasapisi alistuma. Meresõda lõppes Ateena laevastiku hävinguga. Ateena piirati maa ja mere poolt ümber, mistõttu pidid ateenlased lõpuks nälja pärast alistuma. 3. Kreeka mütoloogia. a) Kreeka jumalad jumal Vana-Kreekas tegevusvaldkond tunnus(ed) Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal valitsuskepp, piksenool, kotkas Hera taevajumalanna, abielu ja kägu, paabulind, granaatõun abielunaiste kaitsja Poseidon merejumal kolmhark Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver Demeter viljajumalanna rohupuhmakas
sümboliseerib rahu, isamaad, õilsust, sinine usku ja ustavust, punane mehisust, võitlust kodumaa eest vere hinnaga. Venemaa vapist on teada, et XV sajandil oli Moskva suurvürstiriigi sümboliks Moskva kaitsepühak Georgios Võidukandja ( ): hobuse seljas istudes püüab kangelane odaga surmata lohet. Arvatakse, et kahepealise kotkaga vapi võttis kasutusele Moskva suurvürst Ivan III. Georgios Võidukandja sai siis koha kilbile kotka rinnal. XVII sajandil ilmus kotka parema jala külge valitsuskepp, vasaku jala külge aga riigiõun. 1726. aastal määras Katariina I esimest korda kindlaks vapi värvid -must kotkas kuldsel väljal. Siiski puudus XIX sajandi alguses vapi kindel kujutis. Alles Nikolai I ajal riigivapid kinnitati - tõsi, siis oli neid kaks. Aleksander II ajal kinnitati koguni kolm riigivapi varianti - suur, keskmine ja väike -, mis erinesid detailide arvult. Aleksander III ajal tegid vapid läbi mõned väiksed muudatused. Isegi pärast 1917. aasta
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
18. Hebe- nooruse jumalanna. Heraklese naine. Sümboliks oli kolmhark ja sõnn ning hobune. 19. Iris on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate 9. Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: sõnumitooja. Ta võib olla kas vikerkaare või tiivulise neiu kujul. Iris ühendab valitsuskepp, piksenool, kotkas ja tamm. Zeus oli vanakreeka mütoloogias jumalaid taevas ja inimesi maa peal. Iris kannab vahel tiivulist keppi nagu titaanide Kronose ja Rhea poeg. Hermeski. Tema teine sümbol on kann Styxi veega, millega ta Zeusi käsul paneb magama kõik laimajad. 10
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflik...
Minu Jumalad Robert Kasela 10a 2009/2010 Sisukord Zeus 2-3 Aphrodite 4-5 Hera 6-7 Apollon 8-9 Poseidon 10-11 Kasutatud kirjandus 12 Zeus ehk Dias ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli palju lapsi : Apollon, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Muusad, Persephone, Perseus. Zeus jagas maailma oma vendadega, tema sai taeva, Hera sai allmaailma ja Poseidon sai mere. 2 Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus
õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeusi otsene sümbol on valitsuskepp, piksenool või kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet (Püha tamm, mis asub Epeirose maakonnas. Tamm on pühendatud jumalal Zeusile ning arvatakse, et läbi lehtede sahina jumal kõnetab inimesi). (http://greekgodsandgoddesses.net/gods/zeus/) Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma
Transts. Süm iseloomustav vormiline mitmekesisus. Olulised nii ajalooliselt kui nüüdisaja unenägudes. Näit. lind, kaks omavahel põimunud madu (kreeka jumala herese valitsuskepi otsas). · Hermes hinge teejuhiks peetud Kreeka jumal, kelle ülesanne oli juhatada surnud allmaailma. Jumala roll kui kahe maailma vahendajana. Algselt tunti teha egiptuses iibisepeaga jumala Thothi nime all. Kepile madude juurde ilmusid ka tiivad ja sellest sai Mercuriuse tiibadega valitsuskepp. · Konarlikud ja viimistlemata kivid usuti muistsetes kultuurides et need on vaimude või jumalate elupaigaks; primitiivsetes kultuurides said neist hauasambad, piirikivid või religioosse austuse objektid. Nn skulptuuri eelkäija kui tarvitus. Paljudes algelistes kivi-pühamutes ei kujuta Jumalat mitte üksik kivi, vaid terve hulk tahumata kive, mis moodustavad erinevaid kujundeid. Näit. Bretagne geomeetrilised kivid, Stonehenge
Kronos ( Zeusi isa ) tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. LAPSED- Apollon, Artemis, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Rhadmanthys, Sarpedon, Muusad, Persephone, Perseus ISELOOMUOMADUSED- Truudusetu, haavamatu, kartmatu, tark, vapper, tugev, nägus SÜMBOL- Tamm, välgunool, valitsuskepp, kotkas MÜÜT- Ühel päeval, otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei tahtnud teda endale varju alla võtta. Välja arvatud üks vanapaarike, kes elas küla servas viledas hurtsikus. Vanakesed Philemon ja Paukis otsisid välja oma uhkeimad nõud ja parimad palad ja vabandasid, et nad vaid vaesed on ja ei saa paremini võõrustada
Kõik jumalad suhtusid Zeusi kui isasse, sest tema tappis kurja Kronose. Zeus istus oma uhkel troonil, kõrval tema abikaasa, taevakuninganna Hera ning vaatas alla maa peale. Zeus kinkis inmestele päisepaistet ja vihma. Selleks, et kõik hästi püsiks, täitsid kõik jumalad Zeusi käske. Midagi valesti tehes, pidi Zeus ainult kulmu kortsutama, kui juba kõu mürises ja välku lõi. Nii näitas Zeus oma vägevust ja tuletas inimestele meelde jumalate seadusi. Zeusi sümboliks oli valitsuskepp, kotkas või piksenool. Vanarooma mütoloogias vastab talle jumal Jupiter. Tänapäevalgi austatakse Zeusi pühakohtades, milleks üldjuhul on tammesalud. Tähtsaimaks kohaks on peetud Dodonet. Müüt Zeusist Ühel päeval otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei tahtnud teda endale varju alla võtta. Välja arvatud üks vanapaarike, kes elas küla
Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel
kultuuridele. 3. Kes oli pedagoog? Pedagoog oli usaldusväärne, sageli vanem ja kogenum ori, kellele usaldati laste kooli saatmine ja nende tagasitoomine. 4. Mida tähendab"carpe diem"? ,,Carpe diem" tähendab korja/kasuta päeva. 5. Kes oli peajumal.Kirjuta temast lähemalt. Peajumalaks oli Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliteks olid valitsuskepp, piksenool ja kotkas. 6. Kes oli Aphrodite? Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 7. Nimeta sepatööjumal. Hephaistos oli sepatööjumal. 8. Kuidas suhtusid kreeklased jumalatesse? Kreeklased suhtusid oma jumalatesse austusega, kartusega ning uhkusega. 9. Mida arvasid kreeklased saatusest. Saatus oli jumalate poolt ettemääratud, nad uskusid et kui nad on jumalate poolt soositud siis on neil parem elukäik. 10. Kirjuta 2 muistendist.
heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Järgneva referaadi olengi kirjutanud siis Zeusist ja tema jumalannadest. 1. KES ON ZEUS Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning ka taeva- ja äikesejumal. Teda iseloomustavateks sümboliteks või atribuutideks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Vanarooma mütoloogias samastub temaga jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Zeus lähenes oma armukestele erinevatel viisidel. Mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all
ZEUS'i lapsed Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp. Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt
Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter usukannataja Martüürium usukannatus Krutsifiks ristilöödukuju INRI Jesus Nazarenus, Rex Judaeorum nimetähed (Jeesus naatsaretist, juutide kuningas) Skepter valitsuskepp Kristogramm Kristuse monogramm, mis on moodustatud Kristuse nime esitähtedest. Üldtuntud on IX, XP. Esimene on tuletatud nimedest Jesous Christos, teine Jeesuse tiitli Christos kahe esitähe järgi. Saalomoni pitsat juutide sümbol Neitsi Maarja ehk Jumalaema ehk Madonna Püha kolmainsus isa(usk), poeg(lootus) ja püha vaim(armastus) *Kus on vaim, seal on ka tähelepanu! Tuvi püha vaimu sümbol
surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi
Seal on neli kaljusse uuristatud istuvat jumalat üks neist Ptah ja Ramses II. Kaks korda aastas 20.veebr. ja 20.okt. valgustasid päikesekiired templi kõige sügavamat osa - eriti valgustatud oli Ramses II ise ent pimeduseriigi jumalat Ptahi paikesekiired ei puudutanud kunagi. Tempel on seest kaunistatud mitmesuguste maalingutega. Kuid aeg on teinud oma töö. Võimas maalritöö on peaaegu täielikult hävinud. Zeus - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbolid: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast isa kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose
Kui see mees minu sõna, mille ma oma sambale olen kirjutanud, ei austa, halvustab minu needusi, jumalate needusi ei karda, minu mõistetud kohtud teeb tühjaks, muudab minu sõnu, eemaldab minu reljeefi, minu kirjapandud nime kustutab ja kirjutab oma nime või needuste pärast paneb teise seda tegema-see mees, olgu ta kuningas või isand või valitseja või mees milline iganes-Suur Anum, jumalate isa kes on kinnitanud minu valitsemise- võtku ära temalt kuninglikkuse sära, murdku tema valitsuskepp ja needku tema saatust.4 1 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 2 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 3 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 4 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 4
Kuningas saab teada Ruggieri pahameelest ning ütleb talle, et tema pole saanud midagi tema saatuse tõttu: „Härra Ruggieri, kui ma teile pole midagi annetanud nagu paljudele teistele, kes teie kõrval nullid on, siis ei tule see mitte sellest, et ma teid vahvaks rüütlikd ei pea, kes kingitusi ei vääri, vaid siin on süüdi teie saatus, kes pole mul lubanud seda teha, mitte aga mina.“ Ta laseb rüütlil valida kahe kohvri vahel, esimene on täis mulda, teises on kuningakroon, valitsuskepp ja väärisasjad. Rüütel valib mulda täis kohvri, seega oli kunigal õigus, saatus tahtis nii. Kuid kuningas otsustas, et ta astub saatusele vastu ning andis väärisasju täis kohvri rüütlile. Mõnikord otsustab saatus mõned asjad inimese eest, kuid nagu siin loos välja tuli, saab saatusele vastu astuda. Nagu elus ikka, saavad tihti rumalad karistada tarkadelt. Boccaccio piitsutab vaimupimedust ja tölpust, olgu selle kandjaiks mehed või naised
Aastal 394 p.K.r. viidi kuju tõenäoliselt Konstantioopolisse (Istanbuli), kus see ilmselt hävis tulekahjus. Jumalate kuningas Zeus istus uhkel seedripuust troonil mis oli kaetud elevandiluu, kulla, eebenipuu ja vääriskividega. Zeusi keha oli tahutud elavandiluust. Juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe peopesal seisid võidujumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skepterit, (elevandiluust või kullast valitsuskepp, üks kuningavõimu sümboleid) mille otsas istus kotkas. See sümboliseeris Zeusi võimu. Zeus on Vana-Kreeka mütoloogia peajumal kes valitseb ja kaitseb jumalaid ja inimesi samuti on ta taeva ja kõue käsutaja. 8 Artemise tempel. Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos
Kaks korda aastas 20.veebr. ja 20.okt. valgustasid päikesekiired templi kõige sügavamat osa - eriti valgustatud oli Ramses II ise ent pimeduseriigi jumalat Ptahi paikesekiired ei puudutanud kunagi. Tempel on seest kaunistatud mitmesuguste maalingutega. Kuid aeg on teinud oma töö. Võimas maalritöö on peaaegu täielikult hävinud. ZEUS - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbolid: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast isa kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri
Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis v...
näidendid (tragöödiad) 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad- linnud, puud-taimed. Kronose ja Rhea lapsed Kaitsealune valdkond Atribuut, seostatav loom või lind, puu Zeus Taeva-, tormi- ja Kujutati troonil istuvana, piksejumal. käes valitsuskepp ja välgukimp; tamm; kotkas. Hera Taeva kuninganna, abielu Peas diadeem, paabulind, kaitsja. kägu, granaatõunapuu. Poseidon Merejumal, meresõitjate Kolmhark, delfiin. kaitsja. Allmaailma ja surnute Kiiver, mis muutis
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUS (Jupiter) Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
Ja kuigi Peetrile lõppesid need mässud mõneti saatuslikult ja mitte heas mõttes, siis Sofiale tõid need tulu, sest ta oli saavutanud oma peaeesmärgi. Nimelt 25. juunil 1682. aastal kuulutas Kremli kellade helin Ivani ja Peetri kroonimist tsaarideks Jumalaema Unspenski peakirikus. Regendina valitses Peetri poolõde Sofia kuni 1689. aastani. Peetri jaoks oli valmistatud lisakomplekt võimutunnuseid karusnahaga servatud kroon, mida nimetati Monomahhi mütsiks, riigiõun ja valitsuskepp, rinnarist ja keep ning kaastsaaridele oli tehtud kahekohaline troon.3 Selle kahekohalise trooni taga varjas end valitsejanna Sofia, kes ütles vendadele kuidas käituda ja mida öelda. Nii käisid nad pidulikel vastuvõttudel ja kiriklikel tseremooniatel, mis ei toimunud küll tihti, kuid see-eest olid väga väsitavad. 2 Lindsey Hughes, ,,Peeter Suur inimene ja ajalugu", Tallinn 2005, kirjastus Varrak, lk 33 3
kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitarhinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin
Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeusi büst 2. saj. pKR. Peajumal Zeus. Asub Briti Muuseumis. 16 Kapitoolium Kapitoolium oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitoolium asub Tiberi vasakul kaldal Tiberi saare kõrval. Ta küündib merepinnast 42 m kõrgusele.
Surnuauto tema maiste jäänustega sõitis teel surnuaiale üle väikesest poisist. 5. TUTANHAMONI HAUAKAMBER TÄNAPÄEVAL Kui külastada Kuningate orus asuvat Tutanhamoni hauakambrit tänapäeval, võib alguses tunduda kogu sealne õhkkond puutumatuna aastasadu tagasi ehitatud kitsad trepid viivad hauakambri külastajad sügavikku, minnes mööda käike võib jõuda väikesesse sammasruumi, kus kivises sarkofaagis, kuldse maski all, valitsuskepp käes, lebab ikka veel noorelt surnud vaarao muumia. Ka hauakambri seinu katvad maalingud, külgseinal ilutsevad Tutanhamoni balsameerimise motiivid ning otsaseinale sarkofaagi peatsi kohal maalitud paavianid, kui tarkuse- ja kirjakunstijumala Toti kehastused, jätavad hauakambrist kaitstud ning inimtegevusest puutumatu mulje. Kuid see tundmus haihtub kohe, kui vaadata hauakambris ringi, sest kõik muu, mis muistsete kommete kohaselt oli vaarao Tutanhamoni viimsele teekonnale kaasa
astuda: mosaiikustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaartidega. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning purpurkuubi. Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja mastikorvis seisis mees punases fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist, midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn. Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet. Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja linde, kes ainult näisid olevat. Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes.
kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaartidega. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning purpurkuubi. Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja mastikorvis seisis mees punases fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist, midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn. Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet. Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja linde, kes ainult näisid olevat. Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes
Kus ta on? purpurkuubi. Siis istus ta madratsile, tõmbas hänna enese ümber, kuulatas, nuuksus Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja vahetevahel tasakesi ja väristas nahka piha ümber, nagu oleks tal külm olnud. mastikorvis seisis mees punases: fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. 2 Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn. Isand aga ei tulnud. Aeg kulus, juba oli keskpäev möödas, kuid ta ei tulnud. Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet. Võiks öelda, siin oli otse viirastusi Päike pöördus teisele poole, ainult lüngi riivasid ta kiired veel ähmaseid aknaid,
Kus ta on? purpurkuubi. Siis istus ta madratsile, tõmbas hänna enese ümber, kuulatas, nuuksus Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja vahetevahel tasakesi ja väristas nahka piha ümber, nagu oleks tal külm olnud. mastikorvis seisis mees punases: fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. 2 Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn. Isand aga ei tulnud. Aeg kulus, juba oli keskpäev möödas, kuid ta ei tulnud. Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet. Võiks öelda, siin oli otse viirastusi Päike pöördus teisele poole, ainult lüngi riivasid ta kiired veel ähmaseid aknaid,
Kirjandus Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsut...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
kookoniniidi jämedus (ca 0,05mm). Suuremaid ühikuid: Egiptuses, Kreekas - staadion (185 m – 192 m), Egiptuses miil (1,4 km), Tiibetis tassi tee kaugus (vahemaa, mille läbimiseks kulunud aja jooksul keev teevesi jahtub joomiskõlblikuks, ca 1500 m). Euroopa ühikuist kehtestati esimesena jard. Selle määras Inglise kuningas Henry I aastal 1101, ja selleks oli kaugus tema ninaotsast väljasirutatud käe pöidlaotsani. Selle järgi tehti ka vastava pikkusega valitsuskepp. Väiksema ühiku tolli kehtestas Edward II aastal 1324 ja selleks oli viljapea keskelt võetud ja järjestikku asetatud 3 odraiva pikkus. Kehtestati seos 1 jard = 3 jalga = 36 tolli ja valmistati jardi pikkuse säilitamiseks pronksvarras. Kõik arenenud maad arendasid oma ühikute süsteeme, kuni 1799.a. võeti kasutusele rahvusvaheliselt soovitatud meeter. Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 –4 , 1889. a
(piksejumal). Esineb poja kartuse, kasteerimise, millegi allaneelamise ja sirbi motiivi. Millal müüt omaks võeti- ilmselt pronksi ajal (Kreeta-Mükeene perioodil). · Koletiste üleküllus ja ilmumine vaasidel. (tulnud 9/8 saj e.m.a). (siin jäi üks loeng vahele) Zeus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid.
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
