Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid. Õue keskele astudes nüüd valas ohvrit ta, vaatas taevaste poole ja palvetas ning isa Zeus teda kuulis: "Zeus, pelasgide kaitsja ja valdijas kauges Dodonas ikka-talvises, seal, kus su ennustustargad on, Sellid, kes ei eal pese jalgu ja puhkavad maaemal paljal!" [1] Zeusi armukesed ja järglased Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena (vaata Leda), vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana (vaata Danae). Tema naineHera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates
Zeus saatis inimestele ka rööme ja muresid. Olümpose koja ees seisis 2 suurt savianumat. Ühe sisuks oli kõik hea teise sisuks aga terve maailma halb. Zeusil oli kolm tütart kes määrasid inimeste eluea pikkuse. Esimene tütar Klotho ketras iga sureliku elulõnga, kui lõng läbi lõigati suri üks inimene. Teine saatusejumalanna Lachesis võttis kinnisilmi loosi. Kolmas õde Atropos pani kirja kahe õe otsused. Ka Zeus aitas inimesi mitmel viisil-Dodonas kasvas tema püha tammepuu. Kui inimesed vajasid nõu viisid nad jumalale ohvri ning rääkisid oma mure ja said nõu. Kuna jumalad elasid Olümpusel loodi nende heaks olümpia mängud- kus inimesed võistlesid erinevatel aladel. Olümpia mänge hakatigi korraldama just jumalate auks. Isegi sõdade ajal jäeti sõda poolelija mängiti olümpia mänge.
käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa.
küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides
taibanud, et ta hingedest ilma jääb, haaranud teda vihahoog. Põrguisand karanud puudele kallale ja hakanud sellelt lehti maha kiskuma. Kõiki lehti polevat ometi jaksanud ära katkuda. Sellest ajast olevat tamme lehed servast sakilised, otsekui rebitud. Vanakreeka pärimuse kohaselt olid tammed esimesed puud, mis pärast "suurt veeuputust" jälle maa peal kasvama hakkasid. Tammi ja saari peetakse esimeste inimeste esivanemateks. Vanimas oraaklis, Zeusi pühamus Dodonas, ilmutas peajumal tammekohina saatel inimestele oma tahet. Roomlastele tähendas kellelegi tammepärja andmine suurimat kiitust ja au ning sellega kaasnesid teatud privileegid, näiteks andamitest vabastamine. Kui 14 võidukas väepealik triumfiga Rooma saabus, oli tema sõjavankril trofeedega kaunistatud tammepuu. Keldid, germaanlased ja slaavlased ausasid oma jumalaid looduses-
vahel teenimatult, mõnikord töökaid ja teinekord laisku. Kelle rada iganes jumalanna omaga ristus, see oli õnneseen, sest kohe pööras Fortuna küllussarve kummuli ja ande voolas sellest ülirikkalikult. Kuid õnne oli siiski vähestel, sest Fortunaga kohtuda on harv juhus, ning päriselt õnnelikke oli veelgi vähem, sest rikkusest üksi veel ei piisa, et inimest õnnelikuks teha. Ka Zeus ise aitas inimesi mitmel viisil. Dodonas kasvas tema püha tammepuu, mis kandis magusaid ning mahlaseid tõrusid. Räägitakse, et need tõrud olevatki olnud esimene inimeste söödud puuvili. Kes iganes vajas Zeusi nõuannet, tuli püha tamme juurde, ja kui ta siis jumalale ohvri oli toonud ning alandlikult oma palve esitanud,tõusnud tuulehoog ja tamme lehestikust kostnud sahinat. Siis seletanud preestrid lehesahinat ja kuulutanud Zeusi oraaklit. Seda nõuannet võeti alati arvesse, ükskõik milline see ka oli
Puit Savi Kujutatakse inimesi ja poolinimesi U 600 eKr figuurid paljatest poistest ja riietatud naistest Kuros - tlk poiss/noor, kuni 3 m Seisvad Mitteliikuvad Frontaalne poos Üks jalg pisut ees Käed küljel Otsevaade Sageli näol kerge muie "arhailine naeratus" Pronksikunst: on säilinud kinke templitele. Olümpias, Dodonas, Aiginal avastatud tugevatest pronksipleki ribadest kokkuneeditud ja valatud kolmjalgu, mida kaunistavad loomade ja inimeste figuurid. VI saj tähtsaimad pronksimeistrid Samoselt, kes täiendasid pronksikunsti tehnikat. Vi ja V saj levib ka Kreeka mandril ja omandab seal suure tähtsuse: valatud sõjavankrid, kaitserüüd, tarberiistad jne. V jah I poolelt säilinud huvitavaid peegleid Kuldesemed: leitud haudadest, peamiselt sissepressitud ilustustega diadeemid õhukesest kuldplekist
Antheia- õiene. Õis on ilus ja viljakas ja Aphrodite oli ka õitega ehitud. Tal olid ka pühad aiad. Aphrodite pühad aiad on teada nt Ateenast ja ka Küproselt. Osaliselt on ta ka loomse viljakuse kaitsja. Anchises oli üks karjataja, kes Aphroditega seksib ja sellest on üks hümn, kuidas see kõik toimub. Sellest ühtest sündis Aineias, kes Kybelega seondub. On kaks erinevat sünnivariant. Homerose järgi oli ta Zeusi ja Dione tütar. Dionet austati Dodonas, oli seal Zeusi partner. Seal kuulutasid 3 tuvi, kes tulid Egiptusest. Teine versioon on ikka see Uranuse tütre versioon ,kus ta sündis suguelunditest, mis merre lendasid ja Küprosel tõusis ta merevahust. Seal võtsid kolm graatsiat ta vastu. Seega on ta urania ehk taevalik Aphrodite. Tal on olemas ka seos merega. Mitmel pool oli tal kultusnimi pontia (merene) või euploia (hästi purjevat), ta võis olla ma meresõidu oraakel. Ta kindlustas rahuliku vee ja meresõidu.