Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid. Õue keskele astudes nüüd valas ohvrit ta, vaatas taevaste poole ja palvetas ning isa Zeus teda kuulis: "Zeus, pelasgide kaitsja ja valdijas kauges Dodonas ikka-talvises, seal, kus su ennustustargad on, Sellid, kes ei eal pese jalgu ja puhkavad maaemal paljal!" [1] Zeusi armukesed ja järglased Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena (vaata Leda), vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana (vaata Danae). Tema naineHera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates
Zeus! Kronose valitsemise tõttu pääses maailma kõiksugu kurjust seega näis Zeusi sünd lootuste sünnina ning tema ellujäämine paistis olevat parema maailma eest võitlemise algus. Kõik Kreeta jumalikud tõttasid lapsukesele toeks, kes nägi päevavalgust Dikte mäel. Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor j...
käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa.
küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides
taibanud, et ta hingedest ilma jääb, haaranud teda vihahoog. Põrguisand karanud puudele kallale ja hakanud sellelt lehti maha kiskuma. Kõiki lehti polevat ometi jaksanud ära katkuda. Sellest ajast olevat tamme lehed servast sakilised, otsekui rebitud. Vanakreeka pärimuse kohaselt olid tammed esimesed puud, mis pärast "suurt veeuputust" jälle maa peal kasvama hakkasid. Tammi ja saari peetakse esimeste inimeste esivanemateks. Vanimas oraaklis, Zeusi pühamus Dodonas, ilmutas peajumal tammekohina saatel inimestele oma tahet. Roomlastele tähendas kellelegi tammepärja andmine suurimat kiitust ja au ning sellega kaasnesid teatud privileegid, näiteks andamitest vabastamine. Kui 14 võidukas väepealik triumfiga Rooma saabus, oli tema sõjavankril trofeedega kaunistatud tammepuu. Keldid, germaanlased ja slaavlased ausasid oma jumalaid looduses-
vahel teenimatult, mõnikord töökaid ja teinekord laisku. Kelle rada iganes jumalanna omaga ristus, see oli õnneseen, sest kohe pööras Fortuna küllussarve kummuli ja ande voolas sellest ülirikkalikult. Kuid õnne oli siiski vähestel, sest Fortunaga kohtuda on harv juhus, ning päriselt õnnelikke oli veelgi vähem, sest rikkusest üksi veel ei piisa, et inimest õnnelikuks teha. Ka Zeus ise aitas inimesi mitmel viisil. Dodonas kasvas tema püha tammepuu, mis kandis magusaid ning mahlaseid tõrusid. Räägitakse, et need tõrud olevatki olnud esimene inimeste söödud puuvili. Kes iganes vajas Zeusi nõuannet, tuli püha tamme juurde, ja kui ta siis jumalale ohvri oli toonud ning alandlikult oma palve esitanud,tõusnud tuulehoog ja tamme lehestikust kostnud sahinat. Siis seletanud preestrid lehesahinat ja kuulutanud Zeusi oraaklit. Seda nõuannet võeti alati arvesse, ükskõik milline see ka oli
Puit Savi Kujutatakse inimesi ja poolinimesi U 600 eKr figuurid paljatest poistest ja riietatud naistest Kuros - tlk poiss/noor, kuni 3 m Seisvad Mitteliikuvad Frontaalne poos Üks jalg pisut ees Käed küljel Otsevaade Sageli näol kerge muie "arhailine naeratus" Pronksikunst: on säilinud kinke templitele. Olümpias, Dodonas, Aiginal avastatud tugevatest pronksipleki ribadest kokkuneeditud ja valatud kolmjalgu, mida kaunistavad loomade ja inimeste figuurid. VI saj tähtsaimad pronksimeistrid Samoselt, kes täiendasid pronksikunsti tehnikat. Vi ja V saj levib ka Kreeka mandril ja omandab seal suure tähtsuse: valatud sõjavankrid, kaitserüüd, tarberiistad jne. V jah I poolelt säilinud huvitavaid peegleid Kuldesemed: leitud haudadest, peamiselt sissepressitud ilustustega diadeemid õhukesest kuldplekist
Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
