Vana-Kreeka Jumalad

M, Egon

Vana-Kreeka Jumalad (1)

5 VÄGA HEA

Kreeka Jumalad
Koostaja : Egon Meigas
Klass : 8a
Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool
Teema : Kreeka Jumalad
Sisukord

Sissejuhatus

Zeus

Poseidon

Hades

Hestia

Demeter

Hephaistos

Hermes

Hera

Athena

Aphrodite

Artemis

Ares

Apollon

Kokkuvõte
Sissejuhatus
See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos (Uranos oli Gaia poeg). Gaia ühtis Uranosega ja tekkisid teised titaanid nt. Rhea ja Kronos. Rhea ja Kronose lapsed olid Hestia, Demeter, Hera, Hades, Poseidon ja Zeus. Need olid algsed jumalad. Osade nende jumalate ühtimisel on tekkinud ka ülejäänud kreeka jumalad. Selles referaadis ma siis nendest kolmeteistkümnest jumalast järgnevalt räägingi.
Zeus
Zeus on Kronose ja Rhea viimane laps. Tema oli see kes oma vennad ja õed Kronose kõhust päästis. Nimelt Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada . Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama . Kronos neelas oma lapsed sellepärast alla, et ta kartis et tema lapsed kukutavad tema troonilt nagu tema oli teinud oma isaga. Zeusi juhtimisel kuulutasid jumalad ja jumalannad koos kükloopidega Kronosele ja titaanidele sõja. Võitnud sõja jagasid Zeus, Poseidon ja Hades maa omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeusi sümboliteks ja relvadeks said piksenool ja kõuemürin. Zeus on nii õiglane ja tark valitseja kui ka liiderlik mees, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Zeus käis tihti maa peal ja ühtis tavaliste inimestega kellest tekkisid pooljumalad. Nii tegid samuti ka teised jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu – Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps – Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid – Eunomia, Dike ja Eirene – ja moirad – Klotho , Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe , Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone . Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe , Kleio, Erato , Melpomene, Kalliope , Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania . Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis pidevalt oma abikaasat Herat kellele see ei meeldinud kuna ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeus oli kõigi jumalate seast kõige silmapaistvam ja humoorikam.
(Zeus)
Poseidon
Poseidon oli samuti Kronose ja Rhea poeg ehk siis Zeusi vend. Ta oli pärast maadejagamist saanud merejumalaks. Tema sümbol on kolmhark . Roomas oli tema vastseks Neptunus . Siiski maad valitsesid Zeus, Hades ja Poseidon koos. Poseidonit peetakse selliseks taltsutamatuks jumalaks , sest tema elemendiks on tormine meri. Teda kujutati tihti jumalana kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Poseidonil oli naine – merenümf Amphitrite. Temaga sai ta 3 last - Trtioni, Rhode ja Benthesikyme. Poseidonil oli arvukalt armuseiklusi nii jumalannade, nümfide kui surelikega ning palju järglasi (igasugused olendid, näiteks isegi kükloobid). Veel paaritus Poseidon koletu gorgo Medusaga (kes tollal oli veel ilus, koletuks muutis ta alles Athena) ja ühega erinnüstest. Medusa maharaiutud peast hüppasid välja hiiglane Chrysaor ja tiivuline hobune Pegasos , kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. Oma abikaasa vahekorrast Phorkyse ja Hekate tütre Skyllaga sai Amphitrite aga teada. Ta valas maagilisi vedelikke Skylla kümblusbasseini, mille tagajärjel neiu muutus möirgavaks koletiseks kaheteistkümne jala, koerapeade ja sabaga , kes oli ohtlik kõigile meresõitjatele. Kuna Poseidon oli väga võimukas ja ettearvamatu tekkis tal koguaeg konflikte teiste jumalatega. Poseidon oli väga oluline tegelane vana-kreeka mütoloogias. Teda austati väga ja talle ehitati mitmeid templeid, et ära hoida torme merel.
(Poseidon)
Hades
Hades on samuti üks Kronose ja Rhea lastest. Hades sai pärast maadejagamist endale allilma. Hadesel oli võlukiiver mis tegi tema nähtamatuks ja sõna „hades“ tähendabki kreeka keeles nähtamatu. Hades armus kord Zeusi ja Demeteri tütresse Koresse. Hades röövis ta ära ja viis ta allilma. Pärast käskis Zeus Hadesel vang vabastada, aga kes kord juba maitsnud allilma toitu, peab sinna jääma. Siis võttiski Hades endale naiseks Kore ja pani talle uue nime – Persephone. Hades leppis Zeusiga kokku, et Persephone on kevade ja suve maal ema juures ning talve ja sügise allilmas Hadese juures. Hades oli surmajumal mitte surm ise. Hadese allilma valvab kuri koer Kerberos kellel on kolm pead ja paadimees Charon kes viib surnuid üle jõe. Paadimehe jaoks pandi vanas kreekas tava kohaselt surnu silmadele kaks münti. See oli tasu paadimehele. Hades oli kardetud kuid õiglane jumal. Ta ei olnud õel ega ülekohtune.
(Hades)
Hestia
Hestiat tunti vana-kreekas kui kodutule- ja kodurahujumalannana. Hestia on Zeusi õde järelikult Kronose ja Rhea laps. Hestia oli tagasihoidlik ja vaikne ning kreeklased armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Kui ohverdati kodus siis temale just kõige enne. Roomas oli Hestiale ka analoog – Vesta. Roomas olid paljud jumalad sarnased kreeka jumalatega. Hestia jäi neitsiks ning loobus Apolloni ja Poseidoni ettepanekutest. Ta ei reisinud ka mööda maailmaruumi ringi nagu teised jumalad ja oli alati Olümpose mäel.
(Hestia)Demeter
Demeter oli üks Kronose ja Rhea lastest. Ta oli maa-, taimede- ja viljajumalanna ja naised mõistsid teda paremini. Tal oli ainult üks laps Zeusiga - Persephone kellest sai allilma kuninganna. Demeter oli väga tähtis jumalanna kuna ilma temata ei kasvanud vili ega elnud üksi taim. Demeteri auks peeti kogu aasta jooksul pidustusi. Nt. Eleuises korraldati kuulsaid müsteeriume ja peeti saagikoristust sügispidustusi.
(Demeter)
Hephaistos
Hephaistos on vana-kreeka mütoloogias tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera vend. Tal oli vend Ares ja ta abikaasa oli Aphrodite. Hephaistos on vana-kreeka jumalate hulgas ainuke kole ja lombakas jumal. Ta oli koos Athenaga linnades väga tähtis kuna mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ta oli lahke ja rahuarmastav tulejumal . Hephaistosel olid lapsed Kabeiriidid ja Palicid. Tal oli veel poeg Ardalus, Palaemon, Pylius ja Periphetes.
Hermes (Hephaistos)
Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate , spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid tal reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Tema ülesandeks oli ka hingede hauatagusesse saatmine . Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd ning teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid.
(Hermes)
Hera
Hera oli vana-kreekas kõige kõrgeim jumalanna. Ta oli üks Zeusi seaduslikest abikaasadest. Ta oli ka Kronose ja Rhea tütar. Hera oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja. Hera oli olnud kaunis aga mitte veetlev ning ta oli väga armukade kõigi Zeusi armukeste pärast. Zeusi armukeste suhtes oli Hera väga kuri. Ta karistas neid kirjeldamatu raevuga. Heral oli Zeusiga kolm last – Ares, Hebe ja Eileithyia. Hera neitsilikkus taastuvat igal aastal Canathuse kaevus kümmeldes. Hera sümboliteks on kägu, paabulind ja granaatõun.
Athena (Hera)
Tarkusejumalanna Athena hoidis alati ühiskonnas õigust. Ta sõdis ülimalt hästi ja oli tuntud linnamüüride kaitsjana. Athenale oli pühendatud linn Ateena . Athena on Ateena kaitsejumalanna. Teda kujutatakse tavaliselt aegise ehk rinnakilbi ja harjaga kiivriga. Athena oli ka veel kudumisjumalanna. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Pärimuse järgi oli Athena sündinud Zeusi peast ning tal olid ka prohvetlikud võimed mida ta sai kinkida inimestele. Athena oli ilus ja noorusliku välimusega.
(Athena)
Aphrodite
Aphrodite päritolust ja sünnist on mitu versiooni. Homerose järgi on ta Zeusi ja Dione tütar. Teise versiooni järgi oli Kronos kastreerinud ära oma isa Uranose ja tema genitaalidest kasvas merevahus üles Aphrodite. Kolmanda versiooni järgi sündis ta üldse lainetest. Teda tunti kui armastus-, viljakus- ja ilujumalannana. Aphrodite annab teistele ilu ja on ise väga kaunis. Aphroditel on iluvöö ning tema sümboliteks on eriti viljakad või ilusad loomad ja kaunid lilled mis viitavad võimule looduse üle. Aphrodite valitseb osalt ka merd ja võib tagada head mereilma. Aphrodite oli abielus sepp - Hephaistosega kellele ta ei olnud truu. Aphroditel oli palju armukesi näiteks Ares ja Dionysos . Aresega oli Aphroditel kolm last ja nendest tuntuim oli Eros . Hermes oli väga sissevõetud Aphroditest. Hermesel ja ilujumalannal sündisid ka last – Hermaphroditos ja Priapos. Hermaphroditos oli esimene naissoost poiss ja Priapos oli tuntud oma erakordselt suure peenisega. Zeus pani Aphrodite armuma Anchisesse. Anchis oli surelik jumalanna mitte. Neil oli poeg Aineias kes oli kangelane ja keda roomlased peetsid oma esiisaks .
(Aphrodite ja Eros)
Artemis
Vana-Kreekas oli Artemis jahijumalanna . Ta pärines Zeusist ja Letost. Jahijumalanna sümbolid olid vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga ning tema saatjateks olid nümfid. Artemist peetakse tihtipeale ka amatsoonide jumalannaks. Jahijumalanna oli Efesose linna kaitsja. Artemist austasid peaasjalikult naised. Ta valitses noorte naistega seotud rituaale, abielunaiseks saamist ning kaitses sünnitajaid. Artemist kujutati tihti kuusirbiga otsaesisel. Kuna Artemise üks soov lapsepõlves oli jääda neitsiks, polnud tal lapsi.
Ares (Artemis oma sümbolitega)
Ares ooli Vana-Kreeka mütoloogias sõjajumal. Ares on brutaalne ja vähe tsiviliseeritud jumal. Tema sümbolikteks olid raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Ta oli lihtsameelne jumal, kes tormas lahingusse, huvitumata sellest, kes kaotas või kes võitis, peaasi, et veri voolas. Ares oli ka esimene olend keda süüdistati mõrvas. Ta oli tapnud Poseidoni poja Halirrhothiose. Ares sai Aphroditega kolm last – Harmonia( Harmoonia ), Phobos( Paanika ) ja Deimos(Hirm). Ares oli Zeusi ja Hera laps ja tema isa nimetas teda kõige vastikumaks jumalaks üldse. Ares oli tüliarmastava loomusega.
(Ares oma sümbolitega)
Apollon
Apollon oli jahijumalanna Artemise kaksikvend. Ta oli Zeusi ja Leto laps nagu Artemiski. Apollon oli hea kehaehituse ja kena välimusega noormees. Ta täitis paljusid ülesandeid, olles päikese-, ravitsemise-, muusika -, luule- ja filosoofiajumal. Apolloni sümboliteks olid vibu, nool ja lüüra. Lüüra sai ta Zeusilt ning mängis seda äärmiselt osavalt ja mõjusalt. Ta oli hea jumal kelle mõju võis olla heasoovlik või pahatahtlik . Ravitsemisejumal oli looduse sõber ja sageli muutis oma partnerid loomadeks või taimedeks. Apolloni kaaslased olid muusad kes talle allusid. Apollon olnud tapnud Gaia( maaema ) lapse Pythoni(Typhoni) ja Zeus seejärel karistanud teda kahel korral inimese orjaks hakkamisega. Teda austati väga tema prohvetliku võimete eest.
(Apollon)
Kokkuvõte
Antiik-Kreekas oli umbes 13 põhijumalat. Kolm peajumalat Zeus ehk taeva valitseja, Poseidon ehk merede valitseja ja Hades ehk allilma valitseja. Maad valitsesid nad kõik koos. Oli veel hulk teisigi jumalaid kes tõid näiteks õnne viljakuses või armastuses. Näiteks Hestia oli kodutule- ja kodurahu jumalanna. Hephaistos aga sepp ja käsi- ja sepatöö jumal. Hermes oli jumalate käskjalg ja tal olid maagilised tiivulised sandaalid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning abielu- ja abielunaistejumalanna. Demeter, hea välimusega, oli maa-, taimede- ja viljajumalanna. Athena oli tarkuse - ja sõjajumalanna kes sõdis ülimalt hästi. Samas Aphrodite oli armastusjumalanna, kes oli pandud Hephaistosele naiseks ja kes pettis oma meest. Artemis oli jahijumalanna ja amatsoonide jumalanna. Ares oli ettevaatamatu ja tüliarmastava loomuga jahijumal. Apollon, jahijumalanna Artemise kaksikvend, oli hea kehaehituse ja välimusega ravitsemise jm. jumal. Enne jumalaid olid titaanid kellest kõik alguse sai. Nende jumalatega on seotud ka palju müüte kus on välja tulnud jumalate tõelised iseloomujooned. Vana-Kreekas oli veel paljusid teisigi jumalaid kes olid vähemtähtsad, aga siiski nendel oli koht jumalate seltsis ja neid austati. Paljudele kreeka jumalatele on ka vasteid Rooma jumalates. Näiteks kreeka jumal Poseidon oli Roomas Neptunus. Kreeka ja Rooma müüdid isegi põimuvad, sest Aphrodite sai sureliku Anchisega poja – Ainieiase - keda pidasid roomlased enda esiisaks. Vanadel kreeklastel oli üldse kõige arenenum kultuur sellel ajal.
Lõppsõna: Seda uurimustööd tehes sain ma väga palju teada, kuigi olin õppinud seda teemat paar aastat tagasi ajaloos. Minu meelest on vana-kreeka jumalad väga huvitavad ja samuti ka nendega seotud müüdid. Tänan, et te mind kuulasite ja loodetavasti ka õppisite siit midagi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Egon M Õppematerjali autor

Referaat/Uurimustöö

vana kreeka jumalad hades poseidon zeus hera artemis ares demeter hestia hephaistos hermes athena aphrodite apollon antiik kreeka

Sarnased õppematerjalid

docx

12 olümplast- taevalik perekond

Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008

Ajalugu

doc

Kaksteist kreeka jumalat

Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hera sümbolid olid granaatõun ja paabulinnusulg. Hera õed ja vennad olid :Posdeidon,Hades,Demeter,Hestia ja peajumal (taevajumal) Zeus. Arest peetakse vanakreeka mütoloogias sõjajumalaks , ta on Zeusi ja Hera poeg. Arese peamisteks iseloomujoonteks on julmus ja jõhkrus. Allikates on teada , et kõik jumalad põlgasid Arest , ka tema ema Hera ja isa Zeus. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja vägevana näidata kuid tihti tehti ta täiesti lolliks. Sageli aga pöördus Ares oma halamise ja abipalvetega oma isa Zeusi poole. Apollon oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend

Kirjandus

doc

Kreeka mütoloogia

Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi

Kirjandus

doc

Kaksteist suurt olümplast .Referaat

Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest

Kirjandus

docx

Kreeka jumalate tutvustus

Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeusi naine ning Kronose ja Rhea tütar. Hera päralt oli nimelt taevas. Hera oli väga armukade naine, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks oma naise Herale. Hera olevat olnud noor ja kaunis kui mitte veetlev. Hera lemmikloom oli lehm ja teda ennast nimetati vesisilmseks. Poseidon

Kirjandus

doc

Kaksteist olümplast

Pärnu Hansagümnaasium ,,Kaksteist olümplast taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vasted rooma mütoloogias." Autor: Gerdu Jaansalu Klass: 10 c Sissejuhatus On erinevaid arusaamu jumalate kohta. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse

Kirjandus

rtf

12 jumalat

saanud, siis veetis ta oma suuremast ajast tema armukeste ja laste taga kiusates. Kord aga sai Zeus nii vihaseks, et riputas oma naise randmeid pidi torni külge ja jalgade külge kinnitas raskused. Peamiselt on Zeusi austamisega seotud tammed. Ares Arest peetakse vanakreeka mütoloogias sõjajumalaks , ta on Zeusi ja Hera poeg. Arese peamisteks iseloomujoonteks on julmus ja jõhkrus. Allikates on teada , et kõik jumalad põlgasid Arest , ka tema ema Hera ja isa Zeus. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja vägevana näidata kuid tihti tehti ta täiesti lolliks. Sageli aga pöördus Ares oma halamise ja abipalvetega oma isa Zeusi poole. Athena Athenale kui tarkusejumalannale on pühendatud linn Ateena.

Eesti keel

docx

12 olümplast - taevalik perekond - kirjand Vana-Kreeka jumalate perekonna kohta

Kaksteist olümplast taevalik perekond. Vana-Kreekas oli 12 jumalat, kes elasid müütide järgi Olümposel ja moodustasid n.ö. taevaliku perekonna. Kreeklaste mütoloogia järgi ei loonud mitte jumalad maailma, vaid maailm (Taevas ja Maa ehk Uranos ja Gaia) lõi jumalad. Kuid veel enne taevast ja maad oli Kaos (Kuristik, Tühjus, Sügavik). Vana-Kreeka loomismüüdid on keerulised, neid on erinevaid ja palju ning neis leidub vasturääkivat informatsioon. Kuid lühidalt kokku võttes (Hesiodose ,,Teogoonia" järgi) tulid Kaosest Gaia (Maa), Eros (kirg ja armastus ning ka suur loov jõud) ning Tartaros (allmaailm). Teise versiooni järgi olid Kaose lapsed ka Erebos (hämarus, pimedus) ja Nyx (öö, kord, õiglus).

Kirjandus

Rohkem sarnaseid