sarved ja soku jalad. Ta oli Hermese ja nümf Dryope poeg. Kui Paan oli esimest korda ilmavalgust näinud siis ma arvan et ka oma ema jubedat karjet ja ilmet kui to Paani oli näinud. Aga Hermesel oli pojast kahju. Ta viis Paani Dionysosse kampa, kes Paani vaatamata tema välimusele omaks võtsid. Oma rõõmsa meele, lamburite ja jahimeeste kaitsjana armastas muude lõbusate asjade kõrvalt Paan üle kõige vilepilli mängu. Nüüd räägin vilepilli valmistamise mõttest. Me kõik teame sõna paaniline. See on tulnud Paani nimest kuna ta ajas inimesed paanikasse. Kui toimus lahing oli ta alati nende poolt kes võitlesid õiglaselt ja samas ajas nende astased paanikasse. Paanile meeldis üks nümf, kelle nimi oli Syrinx. Kuid oma välimusega ehmatas ta kõik elava enda lähedusest eemale, kaasaarvatud Syrinxi. Niipea kui nümf nägi Paani põgenes ta kabuhirmus tema eest
ühehäälne, rütmikas, meloodiline, mitmehäälne, muusikaliste kaunistustega. Missugune rahvapill on Iirimaal rahvuslikuks sümboliks ja kus seda näha võib? See pill on Iiri harf ja seda võib näha: lipul, vapil, mündil, paberrahal. Iiri löökpillide hulgas on tähtsal kohal iiri trumm, mida kasutatakse Vahel ka ainsa pillina tantsude saatmiseks. Väikest 6 auguga vilepilli nimetatakse tina vileks, sest seda valmista- takse tinast. Saatepillidena kasutatakse veel lõõtspilli, viiulit ja akordionit. Tuntuim iiri tants on kiiretempoline meeste soolotants jig. Iirimaa kuulsaim tantsuansambel on River dance, kes on esinenud ka Eestis.
tantsude ja mängudega. Arvati, et muusika abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule lauldi koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamisega või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mis valmistati loomaluudest, sarvedest või pilliroost. Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad Kultuurühiskonnaks saab vegeteeriv ühiskond siis, kui inimestel tekib vajadus enama kui
töörütmist ja erutatud kõnest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vastavalt inimeste oskuste täiustumisele arenesid ka muusikariistad. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mida valmistati loomaluudest või pilliroost. Puhkpille tehti ka loomade sarvedest või suurtest teokarpidest. Esimeseks keelpilliks sai pingule tõmmatud vibunöör. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill. Lastelgi olid oma mänguriistad. Näiteks on väljakaevamistelt leitud vaasikujuline savianum, mille sees olid kivikesed
põlatuim, keda emagi ei tahtnud. · Ta vanemad olid Hermes ja Dryope. · Sündides oli ta sokusarnane ja põgenes ema juurest suure õuduskarjega. · Hermesel hakkas Paanist kahju ja viis ta Dionysose lõbusasse kampa, kus ta avasüli ja narma pahvatades Paani imelikku välimust ja naljakaid liigutusi nähes, vastu võeti. · Paani meelispaik oli mägedejumalana Arkaadia, kus ta sündis. Paan mängis seal vilepilli, mille ta ise valmis tegi. · Inimesed kartsid Paani. Lahingutes jäi ta õiglaste poolele, ja tekitas paanikat nende vaenlastele. (sellest ka tema nimi) · Paan oli armunud metsanümfi Syrinxisse. Syrinx aga põgenes Paani esmakordselt nähes. Paan jälitas teda kuni Ladoni jõeni. Kuid seal palus Syrinx jõejumal Ladoni abi ja see muutis ta pillirooks. · Paan haaras pilliroo. Ta kuulis, kuidas tuul läbi selle varre vilistas ning talle tuli mõte.
Muinasaeg ja vanaaeg 40 000-5000 a. eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm. Mürgise mao taltsutamiseks tehti erinevaid häälitsusi ja liigutusi. Muusikal oli väga suur mõju inimesele. Sellel toimingul oli puhastav võime. Hiinas oli muusika kõrgel tasemel. 2700 a. eKr Hiina õpetlane Ling Lun leiutas kammertoni, mis tä...
Algul oli tragöödia lõbusa iseloomuga. Komöödia valgustas lihtrahva lõbusat elu. Hiljem muutusid tragöödiad tõsisteks. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: 1) Sophokles 2) Aischilos 3) Aristophanes Muusikaõpetus Eksisteeris 7-realine helirida. Oli ka 7 helilaadi. 3 tähtsamat olid: Dooria (c-c) oli tõsine, mehelik ja kindlameelne, Früügia (d-d) oli meeleline, kirglik ja orgialik, Lüüdia (e-e) oli kaeblik, õrn ja intiimne. Kreeka pillid olid topeltaulos (vilepilli taoline), lüüra, kitara, barbiton, forminks. Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikatena hakkasid tooni andma naaberradadelt sisse toodud orjad.
· Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. · Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli sokujalgade ja teravatipuliste kõrvadega, vilepilli mängiv jumal. · Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. · Herakles lad. Hercules - Kreeka kangelane, Zeusi poeg, kes peale surma jumalaks sai. Tegi elu jooksul 12+2 vägitööd.
Jumalad: Indra- tormi , äikse ja sõjajumal. Višnu- Indra abiline , kuid ta võim tõusis. Maailma looja ja hoiab maailma käigus edaspidi. Ta on kollasesse riietunud neljakäeline mees. Krišna- Laiemalt austatud jumal ta kehastab jumaliku armastust. Šiva- Jumalik hävitaja, kes võib surma ja hinge vabastada.Jooga isand. Loomade ja metsiku looduse valitseja. Kehastas seksuaalsust, kui ka sellest hoidumist. Samas ka tansu jumal. Kujutati neljakäelise tantsijana ning vilepilli mängijana. Kangelaseepika- Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tuleku ajal. Traditsioon läks põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana. Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata. Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse. Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr
Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi. Kreeka sõjaväes oli kasutusel faalanks - sõjaväe rivistus, kus mehed seisid tihedalt pikkades rivides üksteise selja taha ja kõrval. Faalanks liikus vilepilli saatel. Enamik linnriikide kodanikke olid talupojad. Linnade käsitöö ja kaubanduse edenemisega edenes ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega seotud. Suuremates linnades olidki enamuses käsitöölised. Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga kodanikke, ning haaras linnriigis võimu (vahel kasutati ka võõrsilt palgasõdurite abi), oli Türann. Türannid püüdsid kehtestada riigis kindla korra ja vahel parandada ka vaeste
materjalist. 16:30 Eesti kaardi tegemine Stiiliõhtuks valmistumine, köiest ja laste Ravimtaimede korjamine. platsi ja ruumide omavaheline tutvumine. kaunistamine. 17:30 Õhtuoode Õhtuoode Õhtuoode 18:00 Pilliroost vilepilli Karaoke Etüüdide analüüs. valmistamine. 19:00 Õhtusöök Õhtusöök Õhtusöök 20:00 Ühised mängud ja Valmistatud tööde näitus ja üksteise tundma Stiiliõhtu autasustamine õppimine, läbi mängude 21:00
imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal karjamaa ligidal oli ka Paani kuju. Kord pesi Daphnis end allikas ja sel hetkel, kui Chloe jälgis pesemist, armus ta Daphnisesse. Chloe tundis suurt valu, aga tal polnud ühtegi haava. See oli armastus. Chloe oli väga ilus tüdruk. Ta meeldis nii Daphnisele kui ka veisekarjusele Dorkonile.
Väiksemad maajumalad Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved.. Tema koduks olid kõik metsikud paigad, tihnikud, metsad, mäed. Paan oli suurepärane muusikant. Tihti uitas ta metsades ja mägedes ning mängis pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Silenos oli mõnede müütide järgi Paani poeg, teiste järgi tema vend. Silenos oli joviaalne paks vanamees, kes liikus tavaliselt eesli seljas, sest purjus peaga oli raske käia. Teda
Daphnis oli aga alasti/pool alasti ja ujus väsimusega võideldes kaldale. Ta haaras härjal sarvist ja lasi ennast kaldale vedada. Ta pääses nii röövlite kui ka laeva hukust. Chloe ei rääkinud suudlusest Dorkoniga Daphnisele, kuna häbenes seda. Chloe ja Daphnis ning Dorokoni sugulased matsid Dorkoni maha. Peale matuseid viis Chloe Daphnise nümfide koopasse ja pesi ennast seal esmakordselt Daphnise silme all. Peale seda nad mängisid vilepilli. Daphnis ei saanud enam mõtteid Chloelt ning ta süda valutas kui mürk. Tal oli tunne, nagu oleks ta elu ikka veel röövlite võimsuses, sest ta oli alles noor ja kogenematu, ega teadnud veel, et Eros on suur röövel.
jumalatega. 9. polis- linnriik, mis on 30-40000 inimesega keskse asukohaga iseseisev, demokraatlik, valitsevad kodanikud nt Ateena, Mileetos. kodanik- vaba põliselanikust mees, kes kaitseb linniiki, võtab osa rahvakoosolekus, osaleb OM, võib olla valitud riigiametisse nt Ateenas. hellen- kreeka põliselanik, said osaleda OM ja rahvakoosolekutel. faalanks- tüüpiline kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepilli helide saatel vaenlase vast, see koosnes jalaväelastest. türannia- ebaseaduslikult võimlule tulnud ainuvalitseja, kes püüdis kehtestada riigis korda ja parandada vaeste elujärge. demokraatia- rahvavõim, võimu täius rahvakoosolekutel. oraakel- pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas.(oraakel on ka ennustaja) müsteerium- laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistus, nendel võisis osaleda kindla
Ta lasi kõik sisse aga välja ei tohtinud ta lasta kedagi. Teda oli kerge koogitükiga uinutada. Cerberuse ära toomine oli Heraklese 12. vägitegu. · Paan Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. · Nümf Nümfid on väiksemad loodusjumalad. · Kentaur Kentaurid olid pooleldi inimesed, pooleldi hobused. Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem loomad kui inimesed
Inimene armub temasse, kuid külma südame tõttu annab ema pärja - sulab. Loodusmaalingud, rahvapildid (Vastlapäevade ärasaatmine). "Sadko"-Novgorodi osavast guslimängijast. S. mängib ja soovib samaaegselt minna reisima. Iga laev pakub oma maad. Võidab kihlveoga laeva ja satub merehätta. Vee all mängides kõik laevad hukkuvad. Sadkole antakse naine, kes veepeale tõustes muutub jõeks. *Karjuslelli laul - sopran, vene Lumivalguke, taustaks klarnet, orkestriga, imiteerib vilepilli, vahepeal jutustav, nagu gusliga. *Skoparohhide tants - kiire, lauluta, keelpillid, kiire, hoogne, tantsuline, vilepill. *Külmataadi aaria - madalahäälne mahe mees, taust mahe. *Lumivalgekese aaria - palju vokaliise, vahepeal kena vahemäng, kõrge ja unistav, paeluv naishääl, aegajalt kiirenevad sõnad. *Vastlapäevade saatmine - ka kurb hetk juures; nais- ja meeskoor; väga kiire, nagu lükataks kelku, jääb seisma, uuesti; mehed nagu saateks - mahedad. Allikas: Muusikakooli konspekt.
Odysseuse süda piinles igatsusest, kuid köied hoidsid teda kinni ja oht oli peagi möödas Paan Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemed. Ta oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti - pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Nümf Sageli olid kreeklaste kujutluses need olendid naisssoost ega olnud inimestele ohtlikud, neid võib võrrelda Põhjamaade haldjataridega. Neile anti erilisi lisanimesid selle järgi, kus nad elasid (Oreaadid mägedes, drüaadid puudes ...)
Odüsseia - Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Paan - kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Pandora otsetõlkes : kingitus kõigile. Ta oli esimene naine maal. Ta saadeti maale nuhtluseks. Talle anti kaasa ka laegas, kus olid sees lootus, hädad ja valed. Paris Trooja kuninga poeg
Midas soovis, et kõik, mis ta puutub, muutuks kullaks. Soov läks täide. KÕIK muutus kullaks. Toit, joogid jnejne, Midasele jõudis kohale, et see soov viib ta hauda. Midas otsis Dionysose üles ja palus, et ta vabastaks ta piinadest. Dionysos käskis minna Paktolose jõe äärde ja sukelduda, et vesi õnnetu soovi maha peseks. Läks pesi, sellest ajast peale inimesed hakkasid jões kullaliiva leidma. Midas jalutas ringi ja kuulis kuidas Paan(mingi karjamaade jumal ors) puhus roost vilepilli. Paan nägi, kudias tema laulukest nauditakse ning palus mäejumala Tmolose vahekohtunikuks, et too otsustaks, kumb mängib paremini, kas muusade juht Apollon või Paan. Tmolos valis Apolloni. Midas kui "kõiketeadja" oli selles valikus pettunud ning andis oma arvamusest ka Apollonile teada. Apollon astus Midase juurde ja võttis ta kõrvad pihku ning muutis need eeslikõrvadeks. Kodus sidus ta pähe omale turbani. Juuksed ei mahtunud ära, kutsus teenri ja avaldas saladuse
Nigeerias on väikesel kantaval pillil resonaatoriteks härjasarved. Euroopas tuntakse ksülofoni vähemalt 16. sajandist, kui Hans Holbein maalis oma ,,Surmatantsu", kus Surmal ripub ksülofon nööri otsas põiki kaelas. Väike trumm Väikese trummi üks varajane variant oli 12. sajandil Prantsuse tabor. See oli väike kerge silindertrumm, mis kinnitati rinnale või vasakule käsivarrele. Taboreid, mille rütmi järgi tantsiti, lõid pillimehed, kes samal ajal mängisid ka kolme sõrmeavaga vilepilli. Väikest trummi nimetatakse inglise keeles külgtrummiks tema koha järgi sõjaväeorkestris. See rippus õlal ja asus teatud nurga all trummimängija küljel. Väike trumm tuli sõjaväeorkestris moodi 18. sajandi lõpul, kui Euroopas muutusid populaarseks nn. janitsaribändid, kes matkisid türgi sultanite ihukaitsjate pillimängu. Suur trumm Tänapäeva orkestri suur trumm on 14. sajandi Türgi davuli järeltulija. Davul jõudis Euroopasse 18.
instrumente eelistati ning kuidas neid tegelikult mängiti. Kuigi Vana-Kreeka tundis mitmeid instrumente, siis üldiselt oli kolm lemmikut muusika loomes ning esituses: kithara, lüüra ning aulos. Suurem jagu kreeka mehi õppis mängima vähemalt üht pilli ning laulma ja ette kandma koori tantse. Instrumentaalmuusika ja hümnide laulmine saatis regulaarselt igapäeva tegemisi ning pidulikke austustseremooniaid. Karjused mängisid oma karjadele vilepilli, sõudjad ning jalavägi pidas muusikaga ühist rütmi. Naised tegid muusikat kodus. Kõrgeltarenenud oli kaasalaulmine samal ajal keelpilli kaasa mängides. Kreeka filosoofid nägid seost muusika ja matemaatika vahel, visualiseerides muusika paradigmana peegeldama kosmose ning inimhinge harmoonilist korrastatust.3 Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu (ethos) inimestele ning 3 http://www.metmuseum.org/toah/hd/grmu/hd_grmu.htm
hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. Lepavihaga viheldes raviti varemalt kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid. Nendeks olid eeskätt mitmesugused anumad eriti just piima ja või hoidmiseks, kuna lepapuu ei anna toidule mingit kõrvalmaitset, aga samuti lusikad, kulbid, kapad jne. On teada, et lepapuust valmistati ka mesitarude osi. Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea
Hera oli armukade, seega tekitas Zeus tormi ja peitis end pilvedesse, et Io juurde minna. Hera taipas, et selle taga on Zeus ja kuna ta meest Olümposelt ei leidnud, laskus ta maa peale ja hajutas pilved. Zeus oli Io kiiresti lehmaks muutnud. Hera palus lehma endale ja kui Zeus selle talle andis, saatis ta lehma Argose juurde. Argose oli sada silma, seega ei lasknud ta Iot kordagi silmist. Zeus käskis Hermesel mõelda, kuidas Argost tappa. Hermes muutis end karjapoisiks ja mängis vilepilli. Argos kutsus ta enda juurde ja palus lugusid jutustada. Hermes rääkiski lugusid nii uniselt ja igavalt kui suutis. Osad silmad jäid magama, aga mitte kõik. Siiski, lõpuks kandis üks lugu nümfist nimega Syrinxist ja Paanist vilja ja Argose kõik silmad uinusid. Hermes tappis Argose, kuid Hera võttis silmad ja asetas paabulinnu sabale. Tundus, et Io on vaba, kuid Hera saatis parmu teda piinama. Prometheus püüdis Iot lohutada, aga sai rääkida vaid kaugest tulevikust
Apollon on jumaliku tõe väljakuulutaja, tal oli kõige enam oraakleid. Jumalik selgeltnägemise värk. Sibyllid võisid olla tema tütred. Aga ta oli ka hästi tihedalt seotud muusikaga. Koos lüüraga oli ta poeetilise inspiratsiooni lähtekohaks. Muusikaga on tal ka inimlikud ja surevad vasted. Nt Orpheus, kes oli Apolloni jünger ja sai oma lauluande temalt. Ta oli ka hingesurematuse õpetuse algataja. Marsyas oli sileen Väike-Aasias, kes oskas hästi vilepilli. (Lüüra oli rohkem hellenlik nagu vilepill oli barbarlik ja hulluksajav), aga see oli rohkem Dionysesega seoses. Tema muusika oli Apolloni oma vastand. Ta oli ka vilepilli leiutaja või leidja. Ta valdas ka arstikunsti. Tema nooled tõid ka tõvesid. Sageli oli kultustiitel Snintheus, hiire v rotitapja. Askleipos oli tema sigitis ja ka arstikunsti jumal. Kentaur Cheiron kasvatas ta üles. Ta oli nii hea, et suutis inimesi ellu äratada ja Zeus tappis ta siis.
J.Kuldkepp mäletab:"Kui ma 1888.a. sügisel läksin teise klassi, toodi I klassi Hüpassaare metsavahi poeg Mart Saar. Oma eraldatud kodunurgast ja metsavaikuse vallast sellise sagina keskele sattunud Mart Saarele siin ei meeldinud. Eriti seltsiv Mart ei olnud, kuid minuga sai ta peagi sõbraks, sest minul oli pardipill. Et Mart koolis väga suurt koduigatsust ei tunneks, tõi isa poisile kooli muusikariistu - pardipilli, vilepilli ja veel mingisuguse laste pasuna taolise pilli. Sügiseks muretseti koolile uus orel. Juba kooli tulles oli Mart Saar vilunud orelimängija ja kui ta nüüd mõned korrad orelil harjutada oli saanud, lubas õpetaja hakata tal mängima hommikupalvustel ja laulutundides. Muidu ta just vigurimees ei olnud ,aga oreli taga võis muutuda päris lõbusaks. Kord keeras ta näo klassi poole ja tegi õpetajat jäljendavaid grimasse. Ise ta küll segamini ei
Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli sokujalgade ja teravatipuliste kõrvadega, vilepilli mängiv jumal. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Herakles lad. Hercules - Kreeka kangelane, Zeusi poeg, kes peale surma jumalaks sai. Tegi elu jooksul 12+2 vägitööd. Article IV. Kangelasmüüdid 1.1. Herakles. Vanade kreeklaste rohkete muistendite hulgast paistavad eriti silma müüdid pooljumalaist, keda kreeklased nimetasid kangelasteks
a.) sügisel läksin juba teisse klassi, toodi esimesse klassi Hüpassaare metsavahi poeg Mart Saar. Oma eraldatud kodu nurgast sellise sagina keskele sattunud Mart Saarele siin ei meeldinud. Mitugi korda püüdis ta minema joosta. Õpetaja saatis siis vanemaid poisse teda kinni püüdma ja tagasi tooma /.../ Eriti seltsiv Mart Saar polnud. Kuid minuga sai peagi sõbraks, sest mul oli pardipill. Et poiss väga suurt kodu igatsust ei tunneks, tõi isa talle kooli muusika riistu- pardipilli, vilepilli ja veel mingisuguse lastepasuna taolise pilli. Sügiseks (1889.a.) muretseti koolile orel /.../ Kaansoo õpetaja /.../ oli lasknud oreli teha tuntud orelimeistril Jaan Saarel (sellestsamast suurte muusikameeste ja metsavahtide suguvõsast). Kui nüüd Mart Saar oli mõned korrad orelil harjutada saanud, lubas õpetaja tal hakata mängima hommikupalvustel ja laulu tundides. Ei tea isegi, kuidas see juhtus, kuid minust sai Mart Saarele alaline orelitallaja
Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal karjamaa ligidal oli ka Paani kuju. Nad armusid ja kannatasid palju, kuid ihkasid ikka teineteist. Kuid lõpuks, kui linna tuli isand Dionysonhanes, rääkis Lamon talle, kuidas ta oli Daphnise leidnud ja näitas väärisesemeid, mis olid koos Daphnisega. Tuli välja, et Daphnis oli Dionysonhanese ja Kleariste laps
Mul puuduvad selleks oskused. HAMLET: Näete nüüd, kui vääritu asjakese te minust teete. Tahaksite mängida mind kui pilli, arvate teadvat minu hingeavasid, tahaksite mu sisima saladuse päevavalgele tirida, mu kõlaulatuse madalaimast noodist kõrgeimani üle kuulata; jah, selles väikeses instrumendis on palju muusikat, imelisi helisid, ometi ei suuda teie seda kõnelema panna. Tont võtku, kas te arvate, et mind on kergem mängida kui vilepilli? Nimetage mind mistahes pilliks, sõrmitsege mind kuidas tahate, aga mängida te minul ikkagi ei saa. Tuleb POLONIUS. Tere jumalime! POLONIUS: Mu prints, kuninganna tahab teiega rääkida. Ja kohe. HAMLET: Kas näete taamal seda pilve, mis meenutaks justkui kaamlit? POLONIUS: Kaamel mis kaamel, tõepoolest. HAMLET: Mulle tundub, et see meenutab nirki. POLONIUS: Selg on tal nagu nirgil. HAMLET: Või nagu vaalal. POLONIUS: Täpipealt vaal.
Jaanipäeva kesksed toimingud on olnud jaanitule tegemine ning põllu- ja karjanõidus. Tehti puht maagilise (puhastava) otstarbega üheperetulesid ja meelelahutuslikke ühistulesid. Jaanitulele kogunes harilikult palju rahvast, nii noori kui vanu. Jaanitulel lauldi, naljatati, kiiguti ja mängiti. Ringmängude kõrval harrastati eriti jooksumänge. Omal kohal oli jõukatsumine: maadlemine, kivitõstmine, sõrme- ja vägipulgavedu. Tants käis torupilli, kandle, vilepilli või muu mänguriista saatel. Regivärsiliste jaanilaulude tekstid ei ole tavaliselt kuigi pikad, nende iseloom viitab rohkem maagilisele otstarbele. Enamasti räägitakse neis talumajapidamise edenemisest (rohketest piimasaadustest, hea kaera kasvamisest) ja tule tegemise tähtsusest (kes ei tule jaanitulele, jääb laisaks, tema majapidamine ei edene). Lauldi üheskoos jaanitule juures, loitsulisi tekste lausuti ka üksi
ja kaminates, samuti põletatakse sellest grillsütt. Lepavihaga viheldes raviti kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike 24 raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Sanglepp e. must lepp (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) [glutinósa]
tähtsal kohal küttematerjalina ja praegugi kasutatakse lepapuitu kütteks nii puiduhakkena kui halupuuna ahjudes ja kaminates, samuti põletatakse sellest grillsütt. Lepavihaga viheldes raviti kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid. Nendeks olid eeskätt mitmesugused anumad eriti just piima ja või hoidmiseks, kuna lepapuu ei anna toidule mingit kõrvalmaitset, aga samuti lusikad, kulbid, kapad jne. On teada, et lepapuust valmistati ka mesitarude osi. Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea
järgneb arhailine periood, selle kohta pole meil mitte ühtegi allikat sellest samast perioodist pärit mis jutustaks selle ajaloo sündmustest pole säilinud. 8-6 saj pärineb tekste küll, aga need tekstid on kuivõrd pikemad ulatuslikumad tekstid on luule tekstid, mis valdavalt ei tegele arhailise ajaloolis poliitilise sündmustikuga. See luule on nüüd omakorda jagatav 2: eepiline luule – ta on heksameetrilises värsimõõdus ja teine on lüürika.(lüürika saatel või vilepilli saatel või siis kitara saatel.)Lüüral oli kilpkonnast kõlakast ja kitara oli puust ja esinduslikum. Eepilise luule ja lüürika funktsioon suurtes piirides oli erinev, eepika oli valdavas osas kangelas eepika ja pühendunud kaudsetele ja kunagistele kangelastele, lüürika oli pühendatud aristokraatlike autorite tõekspidamiste ja tunnete avaldamiseks. Solon Athenas- kes avaldas oma seisukohti värsi vormis nii eepilisi kui ka poliitilisi.
annaabi.ee 
