kirjandus 2020 talv (0)

1. Titaanid ja 12 suurt olümplast - Zeus, Hera, Poseidon, Pallas Athena, Artemis, Aphrodite, Hermes, Ares, Hephaistos, Hestia. Teada ka nende Roomas kasutusel olnud nimed. Titaanid   olid   maa   ja   taeva   lapsed.   Titaane   kutsutakse   sageli   vanemateks   jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt   võimu.   Tähtsamad   titaanid:   Okeanos   –   jõgi   ümber   maa,   Tethys   –   Okeanose   naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel),  Prometheus (inimsoo päästja).  Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jumalad elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Zeusi naine 4. Ares (Mars) – Zeusi + Hera poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Zeusi lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – Hera poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja,   taeva   isand,   vihmajumal,   pilvede   koguja,   piksenoolte   käsutaja.   Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Zeusi naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON - NEPTUNUS Merede  valitseja,  Zeusist   järgmine.   Naine   Amphitrite.   Kinkis inimestele   esimese  hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn)


HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA Sündis Zeusi peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna,   tsivilisatsioon,   käsitöö,   põlluharijate   kaitsja,   tarkusejumalanna.   Taltsutas esimesena   hobuse.   Zeusi   lemmiklaps   (egiid,   piksenooled   tema   käes)   Tempel   Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull APOLLON - APOLLO Sündis Delose saarel (Zeus + Leto). Valguse, muusika,poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos – särav, päike. Tervendaja – õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia – püha allikas, Kephissos – tema jõgi. Tappis Pythoni (madu) Sümbolid: loorberipuu, delfiin, ronk ARTEMIS - DIANA Apolloni kaksikõde. Üks neitsi-jumalannadest.  Kütt,  metsloomade  kaitsja. Kuu – Phoibe, Selene.   Identifitseeritakse   Hekatega.   (Selene   taevas,   Artemis   maal,   Hekate   allilmas   ja pimedas). Sümbolid: küpress, põder APHRODITE - VENUS Armastuse- ilujumalanna. Aphrodite = vahust tärganu (merevahust sündis). Kytheria, Kypris – hüüdnimed sünnikoha pärast. Hephaistose abikaasa, poeg Cupido. Sümbolid: mirt, tuvi (varblane, luik) HERMES - MERCURIUS Zeus + Maia (Atlase tütar). Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, heeroldisaual. Zeusi käskjälg. Kõige   nutikam,   kavalaim   jumalaist,   varas.   Kaubandus-,   turujumal,   kaupmeeste   kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra, (kilpkonn)


ARES - MARS Sõjajumal,   Zeus   ja   Hera   põlgasid   teda.   Tapahimuline.   Kaaskond:   Eris   (A   õde)(tüli), Taplus(poeg),   Enyo   (sõjajumalanna)   +   Hirm,   Paanika,   Õudus.   Roomlastele   A   meeldis, kreeklastele eriti mitte. Sümbolid: raisakull, koer. Ei ole kindlapiirile isiksus, nagu on Hera või Apollon. Eelistatud linn puudub. HEPHAISTOS - VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. 1 müüt: H viskas lapse Olümposelt alla, kui nägi, et laps on lonkur (Ilias) 2 müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linna elus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA - VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. 2.     Allmaailm, selle kirjeldus Allmaailm ja selle kirjeldus - Allmaailma valitseja on Hades.  Ilias: Allmaailm on salapaikades.  Odüsseia: Tee sinna läheb üle maa serva teisele poole Okeanost. Allmaailma osad: Tartaros ja Erebos Tartaros - kõige sügavam osa. Erebos - koht, kuhu saabuvad surnud pärast hinge heitmist Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole Hilisemad poeedid: Surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitist Vergilius (Rom. poeet) kirjeldab allilma - paadimees Charon viib surnud hinged üle jõe, kus asub  allilma  värav.   Surnutel   peab  olema  teeraha   hammaste   vahel   ning  keha   peab  olema korralikult   maetud.   Ainult   siis   pääseb   üle   vee.   Väravat   valvab   Kerberos   (kolme   peaga,


draakonisabaga koer). Pärast Kerberost on 3 kohtunikku. Head saadetakse Elysioni väljadele, halvad aga igavasse piina. Allmaailma pärist maast lahutavad 5 jõge: Acheron (hädade jõgi), Kokytos (hädakisa jõgi), Phlegethon (tule jõgi),  Styx (jumalate murdumatu tõotuse jõgi) ja Lethe (unustuse jõgi). Hadese paleed ümbritsevad tühjad, külmad, lagedad alad/aasad närbumatute lilledega. Fuuriad (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid . 3.   Kaks suurt maajumalat - Demeter ehk Ceres, Dionysos e. Bacchos Inimsoo   parimad   sõbrad   Demeter   ja   Dionysos.   Dionysose   pidu   samuti   lõikuse   ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER   (CERES)   -  Kronose   &   Rhea   tütar,   viljajumalanna.   Demeter   vanem,   naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Demeteri templid. Tema  tähtsaim   pidustus  viljalõikuse   ajal(septembris,   iga  5  aasta  tagant,  9  päeva).  Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Demetri austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Demetri tütar Persephone (Proserpina), kevadeneiu röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. Hades varastas Persephone kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Demeter oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demetri oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Demeter võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Demeter sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Demetri soosing. Nii tehtigi. Sama aasta oli inimestele julm ja raske, sest Demeter oli kurb ja üksik. Ükski vili ei tärganud, inimsugu näljas. Lõpuks saatis Zeus   Hermese   allilma   Persephone   järele.   Hades   pidi   sõna   kuulama,   andis   Persephonele granaatõuna  seemet  süüa, et too tagasi tuleks. Kui Persephone oli maa peal, siis saadeti Demetri järele Rhea. Ema/tütar kohtusid, aga ainult  4 kuuks, siis läks Persephone tagasi allilma. Ja tuli kevad, vili hakkas kasvama jne…Kui Persephone läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv.


DIONYSOS (BACCHOS) – Dionysos sündis Teebas, Zeus+Semele (Teeba printsess) poeg. Zeus oli Semelesse armunud, tõotas Styxi nimel täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeusi näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana (selle nõude pani Semele hinge Hera, kes oli Semele peale armukade) Zeus teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Zeus emaihust lapse ja pani oma puusa sisse kasvama. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. Dionysos on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. Ükskord nägi teda mereröövlite laev, kes ta kinni võttis. Vaid üks mereröövlitest aimas, et tegu on jumalaga ja Dionysos säästis tema, teised aga muutis delfiinideks.  Dionysos otsis üles ka oma ema, kelle ta Olümposele viis ja surematuks muutis.  Veinijumal võis olla lahke ja heatahtlik, kuid sageli ajas inimesi ka hulluks. Ta võis oma austajatele pakkuda nii rõõmsat ekstaasi kui metsikut brutaalsust.  Ta läks Teebasse oma ema õepoja Pentheuse juurde, kes seda aga ei teadnud. Bacchos ja kaaslased pidutsesid seal liialt ja nad pandi vangi. Dionysos küll ütles, et ta on jumal, kuid teda ei usutud. Ta muutis Pentheuse lõviks, kelle ta enda kaaslased hävitasid.  Dinoysos on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisal südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga). Dionysose pidustustel toimuvad riitused olid kõikidele teada, pidustused toimusid kevadel, kestis 5 päeva. Rahu ja rõõmu päevad – kedagi ei pandud vangi, vange vabastati.  Pidustuste paigaks teater,  tseremoonia  etendus. Ka suurimad luuleteosed Dionysosele.   Dionysos suri külmade tuleku aegu, nagu Persephonegi, kevadel ärkas ellu (tema  ülestõusu  pühitsemine=Dionysose pidustused).  Dionysose kummardajad  uskusid,  et Dionysose suremine ja ülestõus näitab, et hinge elab igavesti pärast ihu surma edasi – see on osa Eleusise müsteeriumidest.  4. Kuidas maailm ja inimsugu loodi Kõigepealt oli suur segadus, pimedus. Selle keskel sündisid öö ja surm. Nendest sündis mingi armastus ja armastusest valgus ja siis Maa ehk Gaia. Esimesed olevused oli maa ja taeva lapsed. Neist edasi tekkisid kükloobid ja siis titaanid, seejärel jumalad ning lõpuks gigandid ja fuuriad (kargasid välja Taeva verest peale seda kui titaan Kronos isa vigastas). Fuuriad jäid


allilma maapealseid patustajaid karistama. Hiljem toimus kole võitlus titaanide vahel, Zeus ja teised jumalad võitsid. Siis oli maa puhas ja inimeste jaoks valmis. ON OLEMAS MITU LUGU Zeus otsustas inimesed hävitada, kuna nood olid üle käte läinud. Ta saatis maale veeuputuse. Ainult Parnassose mäetipp jäi kuivaks. Pärast 9-päevast lakkamatut sadu jõudis mäetippu suur   puukirst,   kus   olid   Deukalion   (Prometheuse   poeg)   ja   Pyrrha   (Epimetheuse,   kes   oli Prometheuse vend + Pandora tütar). Prometheus ei osanud kaitsta oma peret. Zeus ei pannud nende pääsmist pahaks, sest need kaks olid vagad ja austasid jumalaid. Siis lasi Zeus veel alaneda. Nad tänasid jumalaid pääsemise eest ühes templis ning kuulsid häält, mis käskis oma ema   luud  selja   taha   toppida.   Deukalion   mõistis,   et   ema   luudeks   on   kivid.   Nii   tehtigi   ja kividest said inimesed. Kivi-inimestest sai tugev tõug, nad päästsid maailma uputusejärgsest kaosest. 5.  Homerose “Ilias” Titaan Prometheuse ennustuse järgi oli olemas üks naine, kellega peajumal Zeus ei tohtimud last sigitada, sest too oleks ta troonilt tõuganud. Lõpuks sai Zeus teada, et too naine on merenümf Tethis, ning ohu vältimiseks pandi Thetis naiseks kreeka kangelasele Peleusele. Nende pulma jäeti kutsumata tülijumalanna Eris, kuid too viskas pulmaliste sekka kuldse õuna kirjaga “kõige kaunimale”, ning loomulikult läksid naised omavahel tülli. Riidu läksid kolm tähtsaimat: Zeusi abikaasa Hera, sõjakas linnade kaitsja ja tarkusejumalanna Athena ning ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite. Kohtunikuks määrati Paris Alexandros, Trooja kuninga Priamose poeg, kes eelistas Aphrodite lubadust (maailma ilusaim naine). Kauneim naine Helena oli kahjuks juba võetud Sparta kuninga poolt, kuid viimase äraoleku ajal läks Paris talle külla ning Aphrodite abiga röövis Helena. See põhjustas kreeklaste sõja Trooja vastu, mille ülemjuhatajaks oli Sparta kuninga vend, Agamemnon. Kümnendal piiramisaastal mõtlesid Kreeklased välja viisi Trooja vallutamiseks - Trooja hobuse. Troojalased läksidki selle õnge, vedasid puust hobuse linna ning samal ööl Trooja häviski. 6. Oidipuse müüt


Teeba kuningale Laiosele oli ennustatud, et tema poeg Oidipus tapab ta ja abiellub tema naisega. Püüdes ennustust vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ja jättis ta ellu. Nii sattus Oidipus elama lähedal asuva kuningriigi valitsejate juurde. Suureks kasvanuna naaseb Oidipus oma kodumaale, sest kuuleb ennustust, et ta tapab oma isa ja abiellub emaga. Ilmselgelt lahkub ta oma arvatavate vanemate juurest. Teel kohtuvad nad juhuslikult Laiosega, neil tekib tüli, mille tulemusena Oidipus Laiose tapab. Seejärel jõuab ta Teebasse, kus leinatakse oma surnud kuningat. Samuti päästab linna sfinksi käest, arvates ära tolle mõistatuse. Abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema ja sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel, et Teebas asub Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi saab Oidipus oma naiselt e. emalt teada Laiose surma   asjaoludest   ning   karjaselt   oma   päritolust.   Ta   mõistab,   et   on   vastu   oma   tahtmist ennustuse siiski täide viinud ja satub paanikasse. Iokaste tapab end ära, Oidipus torkab endal silmad peast ning ta põgeneb maapakku. 7. Iokaste saatus Iokaste   saatus   oli   väga   kurb.   Ta   oli   Laiose   naine,   kuid   Laiosele   oli   Delfi   oraakel ettekuulutanud, et Laios ei tohi lapsi saada, sest muidu sünnib poeg, kes mõrvab oma isa, et abielluda  oma emaga. Siiski saavad Laios ja Iokaste lapse ning peavad temast loobuma. Iokaste mees mõrvatakse ning ta abiellub uuesti. Hiljem saab teada, et oli abiellunud oma pojaga, temaga ühte heitnud ning ka lapsi sünnitanud. See jääb teda piinama ning ta ei suuda enam sellise teadmisega elada ning sooritab enesetapu.  8. Oidipus inimese ja valitsejana valitsejana Oidipus   oli   valitsejana   õiglane,   aus   ning   vastutustundlik   (katkust   lahti   saamiseks   läks entusiastlikult Laiose mõrtsukat otsima ja lõpus torkas omal silmad peast ja lahkus Teebast, sest lubas, et Laiose tapja saab oma karistuse). Ta oli lahke ning hoolis oma rahva heaolust (lahendas sfinksi mõistatuse ja päästis sellega Teeba sfinksi needusest). inimesena


Oidipus oli inimesene üleolev ning kangekaelne - tappis oma isa ja teised süütud inimesed, sest pidas end etemaks ja paremaks. See polnud minu arvates kuidagi õigustatud. Arvan ka, et ta oli mingis mõttes tugev inimene, et ei tapnud end, vaid torkas omal silmad peast välja ja otsustas elama jääda, kui kõik tõe teada said. Tragöödia lõpus ei unustanud lapsi ja jättis nendega hüvasti. Samas oli ta abikaasale truu ja lastele hea isa. 9. Orpheus ja Euridike Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaande ja Traakia (traaklased oli muusikaalseim rahvus Kreekas) kus ta üles kasvas, edendas   seda.   Mitte   keegi   ei   suutnud   tema   muusikale   vastu   panna.   Orpheus   seilas   koos Iasoniga   “Argol”.  Orpheus  päästis  mehed  sireenide  käest,   leevendas   tülisid   jne.  Orpheus abiellus   Eurydikega,   kuid   pärast   pulmi   salvas   Eurydiket   madu   ning   naine   suri.   Orpheus otsustas Eurydike allilmast tagasi tuua. Oma lüürat mängides unustas Kerberos oma ülesande, erinnüstel olid pisarad silmis, Hades ja Persephone heldisid ja andsid Eurykide Orpheusile tagasi, kuid Orpheus ei tohtinud tagasiteel maa peale kordagi tagasi armsama poole vaadata ning pidi ees minema, muidu läheb Eurydike tagasi allilma. Kui Orpheus oli maale tagasi jõudnud keeras ta kohe ringi, ent Eurydike polnud veel välja jõudnud ja nii ei saanudki Orpheus oma armsamat tagasi. Meeleheitel Orpheus püüdis tagasi tormata, kuid jumalad ei lasknud. Orpheus hülgas inimesed ja rändas Traakia metsikus looduses, mängides ainult oma lüürat.   Oma   lõpu   leidis   Orpheus   kohtudes   menaadidega.   Nood   tapsid   muusiku,   rebisid tükkideks   ning   viskasid   jõkke.   Orpheuse   pea   leidsid   muusad   ning   matsid   maha.   Muud kehaosad   koguti   kokku   ja   maeti   Olümpose   mäe   jalamile,   kus   ööbikud   siiamaani   kõige ilusamini laulavad. 10. Pygmalion ja Galatea Pygmalion oli Küprose noor kujur, kes vihkas naisi ning ei tahtnud abielluda. Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pygmalion armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pygmalion lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas Venuse huvi ning otsustas Pygmalioni aidata. Venuse pidustuste   aegu   läks   Pygmalion   Venuselt   paluma,   et   too   laseks   mehel   leida   oma   kujule sarnanev naine. Venus lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui   rõõmus     Pygmalion   koju   jõudis   suudles   mees   kuju   ning   see   ärkas   ellu.   Pygmalion


nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime Venuse lemmiklinn.  11. Kuldvillaku otsimine helifail 12. Daidalos Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski, kukkus merre ning uppus. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos, kuuldes põgenemisest, otsustas mehe üles leida. Ta   laskis   kuulutada,   et   annab   suure   tasu   sellele,   kes   suudab   niidi   keeruka   spiraaliga merekarbist  läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu, kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult Daidalos suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. 13. Phaeton Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kelle ema oli surelik, ent kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei. Päike oli tema isa ja Klymene ema. Päike kinnitas, et on tema isa ning   vandus   Styxi   tunnistajaks   kutsudes   poja   ühe   soovi   täita.   Phaeton   tahtis   ühe   päeva jooksul juhtida Päikese kaarikut üle taeva. Päike teadis, et see on ohtlik, sest hobused on perud,   kaarikut   raske  juhtida,  taevas   peab  mööduma  paljudest  ohtlikest   olevustest   (Lõvi, Sõnn, Skorpion) ning laskumine on julm, sest see on nii järsk, et on oht merre langeda. Kuid ta   oli   tõotuse  andnud  ning   isa  jutt   ei   veennud  poega   ümber.  Juba  oligi  aeg   minna  ning Phaeton   läks.   Hobused   tundsid,   et   neid   juhib   vale   käsi   ning   hakkasid   perutama,   neid hirmutasid   ka   Skorpion   ning   Vähk   ja   teised   taevased   tähtkujud.   Phaeton   pillas   suurest hirmust   ohjad   ning   kaarik   sütitas   maailma   põlema.   Mäed,   jõed,   metsad   –   kõik   põlesid. Phaeton   soovis   vaid   oma   piinade   lõppu.   Emake   Maa   karjed   kostusid   Olümposele,   kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Zeus karistas piksenoolega Phaetonit ning Phaeton


kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, Päikese ja Heliose tütred, tulid hauale venda taga nutma. Nad muutusid paplipuudeks. 14. Kangelased enne Trooja sõda - Theseus Theseus oli ateenlaste suur kangelane, tema isa oli Ateena kuningas Aigeus. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast   asjad   ning   siirdus   isa   otsima.   Kuigi   merd   mööda   oli   lihtsam   tee,   valis   Theseus raskema retke, sest ta tahtis suur kangelane olla nagu Herakles, kes oli tema nõbu. Teekond oli pikk ja raske, ent Theseus tappis kõik röövlid. Ateenasse jõudes oli Theseus juba suur kangelane, kuna oli hävitanud kurjategijad. Kuningas, kes ei aimanud, et Theseus tema poeg on, kutsus ta peole. Aigeus oli Theseuse peale tegelikult kade ning tahtsi teda ära mürgitada (tegelikult soovis seda Medeia, kes oli teada saanud, kes kangelane on). Samas kui Medeia ulatas   Thesesele’le   mürgikarika,   tõmbas   Theseus   mõõga   välja   ning   isa   tundis   poja   ära. Medeia pääses terve nahaga. Aigeus kuulutas üle maa, et Theseus on tema poeg ning pärija. Enne Theseuse Ateenasse jõudmist oli Kreeta valitseja Minos kaotanud oma ainukese poja siis kui too külastas Ateenat (Aigeus oli saatnud külalise ohtlikule jahiretkele, kus 9. aastal 7 neidu   ja   7   poissi   ei   anna,   need   inimesed   viidi   Minotaurusele   söögiks,   (Minotaurus   oli poolhärg, poolmees. Poseidon oli koletise Minosele andnud). Theseuse Ateenasse jõudmise ajaks, oli kätte jõudnud 9. aasta ning Theseus soovis ise olla üks ohvritest, sest Theseus kavatses Minotauruse tappa. Isale lubas Theseus, et õnnestumise korral heiskab ta laeval valge, mitte musta purje. Kui ohvrid olid Kreetale jõudnud, armus Minose tütar Ariadne Theseusse ning soovist päästa noormees, küsis Ariadne Daidaloselt, kuidas labürindist pääseda. Daidalose ütles, et enda külge tuleb panna lõngakera ning seda moodi   hiljem   välja   tulla.   Ariadne   edastas   Theseusele   saladuse   ning   labürindis   tappis   ta Minotauruse, pekstes koletise rusikatega surnuks. Väljudes labürindist, võttis Theseus kaasa Ariadne ning kiirustasid koduteele. Vahepeal peatuti Naxose saarel, kuhu 1. lugu: Theseus Ariadne magades minema purjetas ning Dionysos neiu leides teda lohutas 2.lugu: Ariadne olnud merehaige ning Theseus minnes laeva korrastama, jätnud neiu kaldale kuid tormituul kandis laeva minema. Tagasid jõudes leidis Theseus Ariadne surnuna.


Pärast Naxost unustas Theseus aga valge purje heiskamata ning isa, märgates musta purje, hüppas kaljult merre ning sai surma (meri sai nimeks Egeus (Aigeus). Nii sai Theseusest Ateena   targim   ja   omakasupüüdmatuim   kuningas.   Ta   organiseeris   vabariigi,   enesele   jättis väepealiku (strateegi) ameti. Theseus oli lahke: võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose.   Tema   eluajal   ei   tunginud   ükski   vaenlane   (peale   amatsoonide   rünnakut,   mis tagasi löödi) Atikasse. Sõber Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone’it, käis Theseusega allilmas. Ise kuulutas ta, et röövib Helena (tulevase Trooja sõja põhjustaja), kes siis oli alles laps. Theseuse lapserööv õnnestus, kuid Helena vennad Kastor ja Polydeukes said õe tagasi. Sel ajal olid Theseus juba Peirithoosega allilma teel. Hadesel oli nende kavatsus teada ning soovis plaani nurjata. Ta pakkus külalistele istet, kuid istudes nad sinna jäidki, sest istme nimeks oli ‘unustuse iste’. Theseuse päästis Herakles, aga Peirithoos jäi sinna igaveseks, sest just tema oli tahtnud Persephone’it röövida. Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe Phaidraga. Theseuse poeg Hippolytos oli suur kütt ja atleet, ta   armastas   Artemist,   kuid   põlgas   Aphroditet.   Hippolytos   ei   arvanud   isa   uuest   naisest midagi(sest   ta   ei   teinud   naistest   väljagi).   Phaidra   aga   armus   temasse.   Selle   olukorra põhjustaja oli Aphrodite, sest tahtis Hippolytost karistada. Phaidra tahtis end tappa, ja Phaidra vana   hoidja   läks   Hippolytose   juurde   rääkima.   Kuid   Hippolytos   ei   kuulanud   eidekest. Hippolytos lahkus ning Phaidra oli end tapnud. Samal hetkel tuli koju Theseus, kes koju oli jõudnud. Phaidra oli jätnud  Theseusele kirja,  kus süüdistab oma surmas Hippolytost. Isa needis poega, saatis maapakku.  Kui Hippolytos kaarikuga  kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et Hippolytos sai surmavalt vigastada. Artemis aga   läks   Theseusele   tõtt   rääkima   ning   veel   enne   Hippolytose   surma   andis   kõik   andeks. Theseuse arvas, et tema tappis oma poja, kuid tegelikult oli asjas süüdi Aphrodite. Theseus suri kuningas Lykomedese käe läbi teadmata põhjustel. Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri.. 15. Sophoklese elu ja looming, “Kuningas Oidipus” ● Ateenast ● kirjutanud 123 näidendit (neist säilinud 7)


● toob lavale 3 näitlejat ● elas u 496-406 (5. saj eKr) ● kõige enam võitnud auhindu ● iga tragöödia iseseisev lõpetatud tervik ● koori   osa   tegevusega   küll   seotud   aga   distantseeritumalt   kui   nt   Aischylosel,   koor eelkõige mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis ● esiplaanil tugeva indiviidi traagiline saatus ● tema loomingu tuntuimad näited “Antigone”, “Kuningas Oidipus”, “Elektra” 16. Trooja sõda, proloog, Parise otsus pmst Iliase lugu 17. Trooja sõda Helena   oli   abielus   Menelaose,   Agamemnoni   vennaga   ning   Menelaosest   sai   ka   Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Paris aga rikkus püha seaduse, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema ning   röövis   Helena.   Tagasi   tulles,   kutsus   Menelaos   kogu   Kreeka   endale   appi   ja   kõik sõjamehed läksid v.a. Odysseus ja Achilleus. Odysseus ei tahtnud oma pere maha jätta ja teeskles hullu, kuid kaval saadik pani Odysseuse poja adra ette, kui Odysseus põldu kündis. Loomulikult juhtis Odysseus adra kõrvale ning ta pidi Trooja sõtta minema. Achilleust hoidis kinni ta ema, kes teadis, et Troojasse minnes saab Achilleus seal surma. Poja kaitsmiseks saatis ema ta Lykomedese õukonda, kus Achilleus naiseks riietati. Õukonda jõudnud saadikud pakkusid naistele ehteid ja sõjariistu. Achilleus läks ja võttis relvad ning see reetis ta. 1000 laeva asusid Trooja poole teele, kuid olukord merel oli raske: Põhjatuul ei lakanud puhumast,   kuna   kreeklased   olid   tapnud   Artemise   lemmikuluki,   jänese   ning   jumalanna lepitamiseks tuli ohverdada Agamemnoni tütar. Agamemnon nõustus ja saatis koju naisele kirja,   et   tema   tütre   ja   Achilleuse   pulmad   on   tulekul.   Kui   tütar   “pulma”   jõudis   viidi   ta ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi. Trooja väejuht oli Hektor ning sõda kestis 9 aastat. Siis puhkes Achilleuse ja Agamemnoni


vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt Trooja poolele. Tüli   puhkes,   kuna   kreeklased   olid   vangistanud   Trooja   preestri   tütre   ja   Agamemnon   ei nõustunud isa palvetega tütar tagastada. Palju mehi suri, kuna Apollon lasi nooli kreeklaste sekka   ning   Achilleus   leidis,   et   Apolloniga   tuleb   lepitust   leida   või   koju   sõita.   Ennustaja Kalchas nõudis, et Achilleus teda kaitseks kui too avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda ning Agamemnonil tuli samuti alla anda. Jumalad olid kahes eri leeris: Aphrodite, Ares, Artemis, Apollon troojalaste poolel. Hera, Athena, Poseidon kreeklaste poolel. Zeus meeldisid troojalased rohkem, kuid ta soovis olla erapooletu, sest Hera oleks ta peale muidu pahane. Lõpuks nõustus Zeus Troojat aitama: Ta saatis Agamemnonile unenäo, mis rünnaku puhul tagaks kreeklastele võidu. Selle peale läksid Agamemnon ja teised lahingusse, Achilleust   ei   teatatud   ning   ta   magas   oma   telgis.   Agamemnon   teatas,   et   troojalased   on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane ja troojalased oleks ka nii teinud, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtis, et sõda lõppeks siis, kui Trooja oleks varemeis.  Athena mõjutas troojalast  ning too lasi Menelaose  pihta  noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Uus   lahing.   Nähes   kreeklaste   häda,   tuli   Achilleuse   sõbral   Patroklosel   mõte   panna   selga Achilleuse   rüü   ja   tema   asemel   lahingusse   minna.   Nähes   “Achilleust”,   lõid   troojalased vankuma. Patroklos sattus Hektoriga vastamisi ning Hektor tappis ta. Surmast kuuldes oli Achilleus sügavas leinas ning soovis minna lahingusse, et tappa Hektor. Kogunud kreeklaste väeriismed kokku viis Achilleus nad rünnakule. See oli viimane lahing, kus Hektor suri. Kuigi Hektor palus enne surma, et Achilleus ta keha koju saadaks, vedas Achilleus laipa ümber   Trooja.   Olümposel   ei   meeldinud   laiba   mõnitamine   kellelegi   peale   Hera,   Athena, Poseidoni.


18. Trooja langemine Odysseus mõtles välja kavala plaani: ehitada suur, seest tühi puuhobune, kuhu sisse peitsid end kreeklased. Kreeklased sõitsid laevadega minema, kuid tegelikult peitsid end saarte taha. Suur puuhobune, mis Trooja väravas seisis, oli olnud kingitus Athenale, ning selle hävitades toovad troojalased omale Athena viha. Nii viidigi ratsu linna ja südaööl ronisid kreeklased hobuse   seest   välja   ning   hakkasid   Troojat   hävitama.   Hommikuks   oli   Troojast   järel   vaid rusuhunnik. Achilleuse tappis Paris, kes laskis noole Achilleuse kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse kastnud, jäi lapse kand kuivaks, sest ema hoidis sealt teda kinni). 19. Odysseuse seiklused Odysseus, kreeklaste nupukaim vägilane, pole kümnendaks sõjajärgseks aastaks ikka koju jõudnud. Odysseuse kodus Ithaka saarel samal ajal soovitakse tema naist, Penelopet, uuesti mehele   panna   (Penelope   kudumistöö).   Tema   poeg,   Telemachos,   on   ka   juba   suureks kasvanud. Telemachos läheb isa otsima. Ody on 7 aastat Kalypso juures vangis. Hermes toob Kalypsole Zeusi käsu Odysseus vabastada. Ody ehitab parve, et saarelt minema pääseda, aga Poseidon on tema peale vihane (sest too pimestas kükloobi) ning saadab merele suure tormi. Odysseus aga pääseb faiaakide saarele. Seal räägib Ody oma teekonnast. Ody sattus kükloopide saarele (kelle isaks on Poseidon). Ody ja ta sõdalased vangistatakse Polyphemose poolt, kes sööb paar sõdalast õhtusöögiks ära. Ody aga joodab kükloobi purju ning rääkides temaga, ütleb Ody oma nimeks “Ise”. Ody põletab   puu   otsast   teravaks   ning   torkab   Polyphemose   pimedaks.   Mehed   põgenevad   ja pääsevad merele. (Kui kükloobilt küsitakse, et kes seda tegi, siis ütleb, et “Ise” tegi).  Edasi sõidavad mehed Kirke saarele, kus Kirke muudab mehed sigadeks. Sealt pääsenud, rändavad nad veel Heliose saarele ning Lotose saarele. Faiaagid, kuulnud Ody lugu, tunnevad kahju ning aitavad Odysseuse koju. Telemachos   ja   Ody   kohtuvad.   Ody   moondab   end   koju   jõudes   vanaks   meheks,   kuid   ta tuntakse jalal oleva armi järgi ära. Penelope peab langetama valiku, kellele ta mehele läheb. Mehed   peavad   katseks   laskma   noole   läbi   kirvesilmade.   Maskeeritud   Ody   saab   sellega hakkama ja kõik ülejäänud kosilased tapetakse.


20. Aenease seiklused Troojast Itaaliasse, laskumine allilma, sõda Itaalias Troojast Itaaliasse: Venuse (Aphrodite)  poeg Aeneas oli Trooja sõja üks kangelasi.  Kui kreeklased Trooja vallutasid põgenes ta koos isa ja pojaga.  Aeneast peetakse Rooma linna tõeliseks rajajaks, sest Romulus ja Remus sündisid Aenease poja rajatud linnas Alba Longas.  Koos   Aeneasega   läksid   paljud   pääsenud   troojalased,   et   leida   uus   elupaik.   Ühes   unenäos teatati Aeneasele, et Hespeerias (Itaalia) asub nende tulevane kodupaik. Nii asusidki nad teele Kreeta saarelt, kuigi tee oli väga pikk.  Troojalasedki jõudsid harpüiade juurde, ja põgenesid sealt kohe. Järgmises randumispaigas leidsid nad eest Hektori naise Andromache, kes oli Achilleuse pojale antud. Kuid mees oli Andomache   peagi   hüljanud.   Siis   läks   Andromache   Trooja   ennutajale   Helenosele   ning valitsesid seda maad. Helenos jagas troojalastele palju õpetusi. Nad ei tohi randuda Itaalia idaküljel,  sest seal  olid kreeklased.  Nad pidid  sõitma  ümber Sitsiilia  Itaalia  lääneküljele. Sitsiilia ja Itaalia vahelt ei võinud ka sõita, seal oli Skylla ja Charybdis. Troojalased asusid teele,  kuid peatusid Sitsiilia  rannal, kus elutsesid kükloobid. Troojalasi  hoiatas seal enne kükloopidega kohtumist üks Odysseuse (Ulysses) kadunud meestest, kes teatas, et siin on kükloobid. Muidugi lahkusid troojalased kiirelt saarelt. Äärepealt oleks kükloop nad kätte saanud, kuid õnneks olid laevad piisavalt kaugel avamerel. Siis sattusid mehed Juno (Hera) viha alla (ikka seesama Trooja sõda & lisaks teadis jumalanna, et Aenease soost sirguvad roomlased,   kes   hävitavad   tema   lemmiklinna   Kartaago)   ja   mehed   olid   tormi   käes.   Kuid Neptunus (Poseidon) rahustas mere maha ning troojalased maabusid Aafrika põhjarannikul, Kartaago lähedal. Muidugi hakkas Juno plaani pidama, kuidas troojalasi kiusata.  Kartaago linna rajas ja juhtis Dido, ta oli lesk. Juno pani nad omavahel armuma, nii et Aeneas ei   mõtleks   enam   Itaaliasse   minna.   Kuid   Venus   takistas   Aenease   tundeid   Dido   vastu kasvamast. Nii võis Aeneas minna Itaaliasse mil tahtis. Venus kurtis Jupiterile (Zeus), et ta poeg on hukkumas, kuigi Jupiter oli tõotanud, et Aeneasest saab tulevaste maailma valitsejate esiisa. Jupiter kinnitas, et kõik saabki nii olema. Venus lasi poeg Cupidol Dido kindlalt A’sse armuda. Nii saigi. Dido oli üliõnnelik, sest näis, et ka A on temasse armunud. Dido andis oma linna A’le. A nautis sellist elu ning ta unustas peaaegu oma reisi sihtmärgi – jõuda Itaaliasse. Kuid   Jupiter   täitis   oma   lubadust,   saates   Mercuriuse   (Hermes)   A’le   tema   eesmärki meenutama. A kohkus ning asus teele, jättes Dido maha. Kui troojalased minema sõitsid,


nägid nad Kartaagost tõusvat leeke tõusvat – Dido matused.  Laskumine allilma: Itaaliasse minek oli nüüd kerge. Kohale jõudes otsis Aeneas Helenose sõnade kohaselt üles Cumae sibülli, kes oli väga tark naine, ennustades tulevikku. Sibüll saatis Aenease allilma, kus too kuuleb kõik vajaliku oma isalt Anchiselt. Sibüll lubas kaasa minna kui mees toob talle kuldse puuoksa. Sellega pidi alla pääsema. Tänu Venuse abile see ka leiti. Nii asusidki Aeneas ja Sibüll teele. Tee oli täis õudusi: südaööl ohverdas Sibüll ööjumalannale neli musta härga, et avaneks värav allilma. Sööstes koopasse, mida mööda sai allilma, kohtasid nad teel Nälga, Muret, Tõbe, Tüli, Sõda jne. Paadimees Charon ei tahtnud neid küll üle jõe lasta, kuid näidates kuldset oksa jäi ta nõusse. Cerberus rahustati maha koogitükiga (nii tegi ka Psyche). Leinaväljadel nägi Aeneas Didot, kes temast aga välja ei teinud, Aeneas oli tugevalt vapustatud. Nad jõudsid kahe teeharu juurde, millest üks viis Elüüsiumi  väljadele,  kus oli Aenease isa ning teine  piinadesse (seal  olid kurjad hinged). Aeneas kohtus oma isaga, kes näitas talle unustusejõe Lethe kaldal tulevasi roomlaste hingi, kes kord ilma sünnivad. Ta tutvustas pojale kõiki tulevasi kangelasi ning nende vägitegusid. Andes nõu, kuidas Itaalias kodu rajada, jätsid isa ja poeg hüvasti ning Aeneas naasis sibülliga maa peale.  Sõda Itaalias: Juno ei jätnud troojalasi rahule. Ta tegi kohalikest hõimudest Trooja asukate vihasemad vaenlased. Latiinide kuningale oli kuulutatud, et ta ei tohi anda oma tütart Lavinia ühelegi kohalikule mehele, sest neiu saab naiseks ühele võõrale. Kuningas arvaski, siis, et Aeneas ongi see mees. Siis keeras aga Juno kõik tuksi - ta kutsus kohale fuuria Alecto, et too vallandaks sõja Itaalias. Viimane oli muidugi kohe nõus. Ta õhutas kuninga naist Amatat oma tütre abielu vastu olema ning rutulite kuningat Turnust troojalaste vastu sõdima. Siis juhtis ta Aenease noore poja kätt nii, et too tappis soku, kes talupoegadele väga armas oli, pöörates sellega ka   talupojad  troojalaste  vastu. Latiinide  kuningas nähes seda kohutavat olukorda sulgus lossi ning ei avanud Janose templi väravaid, mis oleks olnud kindel märk, et sõda on käimas. Nähes linlaste kõhklusi, tegi Juno seda ise. Seepeale algas verine võitlus troojalaste ja kohalike ühendatud vägede vahel.  Nüüd  nägi   Aeneas   und,  kus  Tiberi   jõe  jumal  Tiberinus  käskis  Aeneasel   minna   vaesesse linnakesse, mida valitses Euander ning millest tulevikus pidi saama Rooma. Sealt pidi Aeneas abi saama. Selle koha nimi oli Arkaadia (valitseja oli nimetanud selle oma vana kodumaa järgi).   Euander   soovitas   abi   otsida   etruskide   hõimust,   kelle   pagendatud   julm   kuningas Mezentius oli üks vastasväe juhtidest. Etruskid olid oma endise kuninga peale väga vihased


ning ihkasid kättemaksu.   Samal ajal oli aga troojalaste leer väga kehvas seisus kuna vastase väed tungisid tugevalt peale. Aeneas oli enne lahkumist andnud aga käsu mitte vastu rünnata ning keegi ei olnud valmis   talle   sõna   läkitama.   Lõpuks   otsustasid   2   sõpra,   Nisus   ja   Euryalus,   aga   vaenlaste piiramisringist läbi hiilida ja Aeneasele sõna saata. Nad viitsid aga liiga pikalt aega ning koidu saabus ka uus ratsasalk märkas neid. Mõlemad mehed surid võideldes.  Siis   jõudis   Aeneas   koos   etruskide   suure   sõjaväega   kohale   ning   algab   taplus.   Vaenlased tapetakse ning viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses. Seleks ajaks ei ole Aeneas enam midagi inimese sarnast vaid hoopis hirmuäratav imeelukas ja Turnus sureb. Aeneas abiellub Laviniaga ja paneb aluse roomlastele. 21. Midas ja teised Midas oli Früügia kuningas. Tema losside ümber laiusid roosiaiad. Neisse eksis ühel päeval Bacchose (Dionysos) saatja Sileen, purupurjus nagu alati. Midas võttis Sileeni hästi vastu ning viis mehe Bacchosele tagasi. Jumal oli rõõmus ning lubas Midase 1 soovi täita. Midas soovis   mõtlematult,   et   kõik,   mida   ta   puudutaks,   muutuks   kullaks.   Eine   ajal   ei   suutnud kuningas ise süüa, sest kõik muutus ju kullaks. Ta läks tagasi jumala juurde, et too mehe soovi tagasi võtaks. Bacchos käskis kuningal end Paktolose jões pesta. Nii saigi ja siiamaani leiab   selle   jõe   liivast   kulda…Mõne   aja   pärast   lasi   Apollon   Midasele   eeslikõrvad   pähe kasvada. Sellega karistati tema rumalust, sest Midas valiti vahekohtunikuks Apolloni ning Paani   vahelisel   pillimängul.   Paan   oskas   imehästi   roopilli   mängida,   Apollon   oli   aga muusikajumal, võludes oma lüürast kõige kaunimaid helisid. Teine kohtunik andis võidu Apollinile,   aga   Midas,   kes   muusikast   suurt   midagi   ei   taibanud,   pidas   Paani   paremaks. Apolloni arust sobisid eeslikõrvad imehästi Midase juhmusega. Midas varjas kõrvu mütsiga, kuid   juuksur   nägi   kuninga   kõrvu   ning   hoolimata   saladusevandest,   kaevas   ta   ühel   päeval maasse augu ning sosistas sinna: Midasel on eeslikõrvad. Aga samas kasvasid seal kõrkjad ning nood hakkasid samu sõnu kordama. Nii said teisedki teada, kuidas kuningaga lood on. 22. Seitse Teeba vastu Polyneikese, Oidipuse poja hing võis minna Hadese riiki, kuna ta oli maha maetud. 5 teist


sõjapealikku, kes temaga koos Teeba vastu sõdisid, olid matmata. Kreoni käsul nii jääma pidigi. Theseus peab minema ning laibad koju tooma. Kreon ei võtnud Theseust kuuldagi ja ateenlased vallutasid linna. Teebalased kartsid, et ateenlased hävitavad linna, kuid Theseus ei lasknud, sest nad läksid ainult laipade järgi. Sõjalaste emad said rahu, sest nende poegade hinged olid rahus, ent nende pojad mitte. Nood tõotasid, et hävitavad kord Teeba. 10 aastat hiljem nii saigi, Teeba tehti maatasa. Vanast Teebast jäi alles vaid Harmonia kaelakee, mis viidi Delfisse. 7 sõjasangari poegi hüüti epigoonideks(=pärast sündinuteks). Diomedes, üks epigoonidest, osales ka Trooja sõjas, kus oli üks hiilgavamaid sõjamehi. 23. Antigone Antigone - Oidipuse tütar, kelle vennad Eteokles ja Polyneikes on langenud, esimene Teebat kaitstes, teine selle vastu võideldes. Uus valitseja Kreon keelab surmaähvardusel Polyneikest matta. Sellele inimlikule seadusele aga astub vastu Antigone, kellele  kirjutamata, jumalikud  seadused on tähtsamad. Ta viib salaja läbi matuserituaali ja läheb kartmatult surma. Kuid ka Kreoni tabab karistus: tema poeg Haimon, kes Antigonet armastab, võtab endalt elu ning sama teeb tema murest murtud ema. Kreoni kahetsus jääb hiljaks.