Kaksteist olümplast (3)

5 VÄGA HEA

Pärnu Hansagümnaasium

„Kaksteist olümplast – taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vasted rooma mütoloogias.“

Autor: Gerdu Jaansalu
Klass: 10 c
Sissejuhatus
On erinevaid arusaamu jumalate kohta. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad . Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal ; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia , nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena , Apollon , Aphrodite , Hermes ning. Artemis ja Hera poeg. Hephaistos , keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana.
Zeus
Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal . Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama , kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni juhtima ei asuks. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeus aga kartis , et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga. Zeusi kutsuti taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumalaks, pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest
on peetud Dodonet.
Poseidon
Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon on Zeusi vend ning Kronuse ja Rhea poeg. Tema valduseks olid veekogud. Poseidon oli tuntud oma taltsutamatuse poolest Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks ja maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Tema ehitatud olevat ka Trooja müürid. Meresõitja – rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. Poseidonil oli palju lapsi, mitte üksnes Amphitritega, vaid ka teiste naistega. Enamasti olid tema järeltulijad aga koletised ning tõid inimestele ainult häda. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust.. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega ; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks . Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark .
Hades
Hadese nimel on mitmesugune tähendus, erinevates kontekstides kujutatakse seda erinevalt. Nimelt on Hadese tähendusteks määratud surm, õrgu või haud. Hades ise oli allmaailma süngeks kuningaks. Ka tema oli Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks läppunud varjuriik, kus valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, kuna surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver , mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja ega seda keegi soovinudki. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Hadese naine oli Persephone kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks.Hades oli surmajumal , mitte aga surm ise; viimast kutsusid kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcueks.
Hestia
Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Hestia omadusteks on neitsilikkus ja kodus viibimine, kodune iseloom. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igas linnas oli pühendatud talle kolle , kus põles igavene tuli. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, kus ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Ta oli lihtne, vähenõudlik ja tagasihoidlik, Hestiat peeti üheks armastatuimaks jumalannaks. Ta ei olnud huvitatud oma jumala staatusest ja tahtis sellest lahti öelda. Temast sai ainult veidi vähem jumal. Tema staatus ei kadunud täielikult. Hestia sümboliserib pühakute ja tavainimeste liitu. Hestia oli oma loomu ja olemuse poolt ihaldatud. Hestia lemmikloomaks on eesel , mis tuleb järgmisest müüdist: „Ühel õues peetud pidusöömingul, kui kõik kohalviibivad jumalad olid magama jäänud, püüdis Priapos teda purjuspäi vägistada. Õnneks hakkas üks eesel kisama ja Hestia ärkas ülesse ning avastas, et Priapos kavatseb temasse tungida , mille peale Hestia nii kõvasti karjatas, et viljakusjumal hirmuga põgenes.“

Hera
Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Ta oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja kui kasünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi.. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Rooma usundis vastab talle Juno. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte niivõrd veetlev . Ta oli väga armukade , sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi . Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündiale, õigus saada valitsejaks. Hera üritas Heraklest seetõttu tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kuid Herakles kägistas need maod . Herakles lõi ka surnuks Linose kelle Hera samuti olevat teda tapma saatnud. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvas see Hera ja Athena tundeid. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion , kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus . Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad: Olümpose ja Samose tempel.
Ares
Ares on Zeusi ja Hera poeg. Välimuselt oli Ares väga nägus ja mehine, soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval tuuakse kontrastiks tema haruldaselt õudutekitav iseloom. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim – verejanuline ,julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut ta ei kannatanud. Aresel oli oma kaaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ja Deimos ja tema õde Eris ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks.. Arese sümboliteks olid raisakotkas ,kilp ja kiiver. Arest on erinevates allikates nimetatud nii Aphrodite armukeseks kui abikaasaks kui ka Erose isaks.
Athena
Athena sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. . Zeus usaldas tema kätte ainsana oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva ehk piksenoole. Ta hoidis ühiskonnas alati õiglust. Tegu oli nii tarkuse -, kaunite kunstide, tööosavuse- kui ka rahujumalannaga. as Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, tema oli kas see, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli sinisilmne ning kandis oda ja kiivrit. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Kuigi ta sõdu vihkas, ei kõhelnud ta hetkekski, kui oli vaja inimeste kaitseks võidelda. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna.
Apollon
Apollon oli Vana- Kreeka mütoloogias Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid kõik muusad tema imeilusa välimuse pärast Apollon tappis Delfi lähedal draakoni, kes oli maaema Gaia laps ja elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel sureliku inimese orjaks hakkama. Apolloni armuiha alla kuulus nümf Daphne , kes selle eest põgenes. Suutes enam mitte põgeneda olevat ta ennast loorberipuuks lasknud muuta. Sellest alates on kreeka mütoloogias loorber Apolloni püha puu. Apollon ei saanud Daphned endale naiseks , kuid tegi loorberipuu oksest pärja. Ta kroonis end sellega ja niiviisi justkui kandis Daphned alati endaga kaasas.
Aphrodite
Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna , Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar. Ta sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust. Aphroditega kaasnes ilu. Kõige sagedamini kujutati teda nii: tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Aphrodite aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Tema ilust oli raske mööda vaadata. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud “kaunemaile”, aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Aphrodite oli abielus sepp -jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Tema kultuseks peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Aphrodite oli ka Erose ema. Eros pildus armunooli .
Hermes
Jumalatest enim esineb müütides Hermes. Ta oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ning jumalate sõnumitooja inimestele.. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana samas ka kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks. Oli ühtlasi varaste ning petturite kaval jumal, kes õpetas oma poja Autolykose varastama. Et Hermes oskas igast olukorrast väljapääsu leida, oli ta ka kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning seetõttu koolide ja palestrate kaitsja. Hermes Psychompos saatis surnuid allmaailma. Tema sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp .
Artemis
Artemis sündis Kynthose mäel Delose saarel. Ta oli Apolloni kaksikõde ning Zeusi ja Leto tütar. Ta oli metsloomade emand ning kõige kõrgem kütt jumalaist. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga , tema saatjateks olid nümfid. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; ta oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Peale selle valvas ta laste ning nende sünnitamise üle. Samuti esines temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lasknud kreeklaste laevastikul Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdati neitsi. Ka paljudes teises lugudes esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Kuid teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Artemises ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi.Artemise sümboliteks on vibu ja nool ja tema püha loomaks nimetati põtra. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks.
Hephaistos
Hephaistos oli Hera poeg ning Aphrodite abikaasa, tule- ja sepakunstijumal. Hephaistos oli inetu ja lonkur ning ta käis ringi kepiga. Seepärast heitis Hera Hephaistose merre, kui ta sündis, ja ta kasvatasid üles merejumalannad. Hiljem leppisid nad küll ära. Ta oli vägev kui tuli, pehme kui sulatatud raud ja heasüdamlik nagu igaüks, kes armastab oma tööd.Osava sepana valmistas ta palju jumalatele relvi, sõjavarustust ja tema loodud oli ka Pandora . Töökojas on tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud , kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad . Samuti oli ta kaval, kuna ta naine jagas oma armastust mitme mehega võttis too nad kavalalt vahele. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Ateena käsitöölised olid temast sama palju vaimustuses kui Athenast ning pidasid ka teda oma kaitsejumalaks.
Kokkuvõte
Jumalaid on erinevaid ja iga ala jaoks on oma pühak, keda kummardada. Kui silmas pidada just neid kahteteist on näha, mis olid ja on meie prioriteedid läbi aegade. Neid jumalaid uurides sain enesele järelduse, et siiamaani on meile oluliseks samad asjad, mis olid sajandeid tagasi. Meie elus on siiani tähtsal kohal: jaht , käsitöö ja kui päris aus olla siis ka mingil määral ilu. Need samad 12 jumalat: Zeus, Poseidon, Hades, Hestia, Hera, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes Artemis ja Hephaistos said sellele määravaks ja arvan, et ei eksi kui ütlen, et olulised on nad siiani.
Kasutatud kirjandus
Vennad Stephanidesed “ Iidsete aegade lood I”
Vennad Stephanidesed “Iidsete aegade lood II”, lk 85-102 ( Dionysos )
ENE 3, lk 274, Hades
Antiikleksikon I, II Tallinn, "Valgus", 1983

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gertz Õppematerjali autor

olümplast

Sarnased õppematerjalid

docx

Kaksteist olümplast

Tallinna Laagna Gümnaasium Kaksteist olümplast Referaat Õpilane: Jörgen Novitski Juhendaja: Malle Kuningas Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 Zeus ja Poseidon.................

Kirjandus

docx

Vana-Kreeka Jumalad

Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg). Gaia ühtis Uranosega ja tekkisid teised titaan

Ajalugu

doc

Kaksteist olümplast

.......................................................... 4 3.Hera ja Ares .............................................................. 5 4.Athena ja Apollon ............................................................... 6 5.Aphortite ja Hermes ..................................................... 7 6.Artemis ja Hephaiston .................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................ 9 Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa) järglased olid titaanid (6 tütart ja 6 poega) Kronos oli titaanidest kõige tähtsam ning tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Titaanide järglased oli jumalad, ning esimesed Olümpose jumalad sünnitasidki Kronos ja Rhea. Tähtsamaid

Kirjandus

docx

12 olümplast- taevalik perekond

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogia

Ajalugu

doc

Kaksteist kreeka jumalat

Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos

Kirjandus

docx

Kreeka jumalate tutvustus

Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeusi naine ning Kronose ja R

Kirjandus

doc

Kaksteist olümplast

Hestia (Vesta)..............................................................................15 14. Kasutatud kirjandus.....................................................................16 2 Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) 3 Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas.

Kirjandus

doc

12 olümpose jumalat

Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, k

10. klass

Rohkem sarnaseid