ALLMAAILM Valitsejad Ülesehitus Valvurid / teenindajad Asukoht Surnute riiki valitses Ho m erose järgi on allil m hämar, varjuline Väravat valvab Kerberos, Tartaros ja Erebos üks kaheteistkümnest paik , varjude riik. Seal pole midagi kol m e pea ja draakonisabaga on mõnede müütide suurest olü mplasest, reaalset. Vai mude eksistents kui üldse koer, kes laseb sisse kõik järgi allilma osad; Hades o ma naise nii võib ni m etada sarnaneb hägusa hinged, kuid välja mitte Tartaros on sügavam kuninganna unenäoga
ALGMÜÜT Kreeka mütoloogias valitses alguses maailmas jumal Kaos (vormitu segadus, pimedus). Ta oli ihuüksi ja tema ümber polnud midagi peale tühjuse ja pimeduse. Kaos elas nii lugematu hulk sajandeid, ja tüdines lõpuks sellest. Siis tuligi talle mõte luua maailm. Kõigepealt lõi ta jumalanna Maa ehk Gaia elu andja ja toitja. See oli sõnulseletamatult kaunis, täis jõudu ja elu; temale rajati meie maailm. Seejärel sündis Sügavus (Erebos), millest sai alguse ka allmaailm Tartaros. See oli lõpmatu ja pilkaselt pime, seal elas ka Öö (Nyx). Seejärel asus looja osasse Gaia, kes tahtis luua midagi ilusat. Tema loomingust sündis Armastus, mis tõi kaasa korra ja ilu. Gaia sünnitas ka Mäed ja Mere ning lõpuks ka Taeva ehk Uranose, kellest sai maailma kõige vägevam jumal. Uranos mähkis maa sinisesse rüüsse, istus oma kuldsel troonil ja valitses kõiki vanema põlve jumalaid. Uranos võttis Gaia naiseks ja see sünnitas talle palju surematud lapsi
Zeus pea-, taeva- ja äikesejumal Poseidon merede valitseja Hades allmaailma valitseja Hestia kodukoldejumalanna Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon - valgusejumal Aphrodite - armastus- ja ilujumalanna Hermes jumalate käskjalg Artemis - jahijumalanna Hephaistos tulejumal Dionysus on veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Helios on vanakreeka mütoloogias päikesejumal. Paan oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit. Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tema tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Pygmalion kreeka skulptor, kes armus ära oma enda tahutud elevandiluust naise kujusse. Narkissos Herakles on vanakre...
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
Kükloobid Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000). Hamiltoni teos "Antiikmütoloogia" (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest. Eksiränn...
peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui looduskatastroofid, sest poliitilise korrata oli kõik segi ja kellelgil polnud kindlustunned oma elu suhtes. Nõnda kartsid kreeklased alati Kaose tagasitulekut ning lootsid jumalike jõudude abile, mis pidi Kaose jõude vaos hoidma. Algkaosest tekkis Ge ehk Gaia (Maa) ja samuti Tartaros (allmaailm) ja Eros (armastus). Sama ürgsed Kaose lapsed olid aga Pimedus ja ö. Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist). Titaan Hyperion ja ta naine Thea andsid maailmale Päikese, Koidu ja Kuu. Kõige auahnem oli noorim titaan Kronos. Uranose ja Maa lapsed olid ka kükloobid. Kükloobid valvasid
kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade/õdede saatusest. Zeus läks Okeanuse juurde abi paluma. Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama. Kronos kutsus titaanid omale appi, Zeusile tulid aga appi vennad, õed, Okeanos oma vägedega ning kükloobid. Algas 9 aastat kestnud võitlus. Kui Zeus oli oma meeskonnaga võitnud, märkasid nad, et kogu Maa oli sõja käigus rusuda saanud. Maa-ema ja Tartaros heitsid ühte ja sündis Typhon jube koletis, kellega Zeus võitlusse astus. Zeus võitis taas. 8. Müüt ... on jutustus, mille sündmustik ulatub kaugesse minevikku. Müüdid aitasid selgitada küsimusi, mida inimene ei mõistnud. Müüdi tegelasteks on jumalad, kangelased, inimesed. Müüdimotiivid: 1) peategelase sünd ja surm on erilised 2) kangelase vanemad on silmapaistvad, üks neist või olla Jumal 3) satub lapsena eluohtlikku olukorda
Gaia ehk Ge on kreeka mütoloogias maajumalanna (kreeka keeles Ge või Ga tähendab "maa"). Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Temas on põimunud nii kreekaeelsed kui kreeklaste müütilised kujutlused. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse olevat koos Gaiaga sündinud ka Tartaros ja Eros. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi.
ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Ta oli ulatuslik, raske ja kõigutamatu ning suutis kanda suurimaid koormaid, taevast ennastki, et mitte nimetada kergemaid, jälle ja haudu, sest hällist hauani oli inimene määratud Gaiale. Kõik inimesed on tema lapsed, tema sünnitab nad ja kui nad surevad, avab Gaia neile süle. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse, et koos Gaiaga olevat koos sündinud ka Tartaros ja Eros. Taeva, mägede ja mere sünd Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi.
) Hera oli saanud need Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Hera andis neile appi sajapäiselohei Ladoni, kes iial ei maganud.Hesperiidide aiast pärinesid ka need kolm õuna, millega Hippomenes ajas kiusatusse Atalanta.Hesperiidide aiast pärines ka õun, millele Eris kirjutas "Kõige ilusamale" ning viskas selle jumalannade sekka Peleuse ja Thetise pulmapeol. Kaudselt põhjustas see õun Trooja sõja.. 87. Tartaros- Tartaros mõnede müütide järgi allilma osa; Tartaros on sügavam osa, Maa poegade vangla; Tartarose all mõeldakse kõige sügavamaid maa- aluseid regioone 88. Kerberos- mütoloogias Hadese kolmepealine koer. Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteos 89. Styx- oli vanakreeka mütoloogias peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, samuti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna. Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese. 90
Kordamine arvestuseks I õp.lk.10-65 Maailma tekkimise müüt Maailm tekkis enne jumalate ilmumist. Kõigepealt valitses Kaos, kes vastandus korrapärasust sümboliseerivale Kosmosele. Kaosest sündis Maa Gaia ja Allmaailm Tartaros. Olümpose jumalad Zeus- peajumal, jumalate ja inimeste isa, käsutas piksenooli Hera- Zeusi õde, 3 abikaasa, veisesilmne, kaitseb abielu, Rhea tütar Gaia- maajumalanna, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ema Athena- tark linnade kaitsja, sündis Zeusi peast Themis- Zeusi 2 naine, seadusejumalanna, naiste võim matriarhaadi ajal Aphrodite- armastusjumalanna, merevahust sündinud, Zeusi ja Dione tütar, Erose ema Hades- surnuteriik, allmaailma ennast tähistas
Uranos vihkas ja kartis oma järglasi ning sundis lapsi emaüska jääma.Gaia veenmisel kastreeris Kronos Uranose kuldse sirbiga ja heitis kasutu organi merre, kust ilmus Aphrodite.Kronos vabastas vennad ja õed, kuid isa eeskuju järgides neelas ta hiljem oma lapsed ,et need teda ei kukutaks. Nende ema Rhea kaitses Zeusi, kes täiskasvanuks saades võitis kodusõjas Kronost ja pagendas tolle süngema allilma Tartaros. Eros on vanakreeka armastuse jumal.Kreeklastel oli 2 Erose- nimelist jumalat.Esimene tekkis peagi prast loomist ning esindas kosmilist armastust.Hesiodose järgi oli ta jumalaist ngusaim, jõud, mis korrastas universumi. Teine Eros- meie Eros - oli Aphrodite ja (tavaliselt) Arese poeg ning palju mnglevam tegelane, kes oma isemeelsuses lõi meelelise armastus ning vis olla hteaegu nii julm kui kaval.Tema vibult vlja lastus armunooled ei lennanud kunagi mrgist mda: keda need tabasid, see armus
VÄIKSEMAD OLÜMPOSE JUMALAD Peale kaheteistkümne suure olüplase oli taevas teisigi jumalaid. Tähtsaim neist oli armastusjumal Eros. Eros on Aphrodite ja Arese poeg .Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes. Eros teeb oma pesapaiga inimeste südameisse, kuid mitte igasse südamesse. Ta taganeb seal, kus leidub karmust. Tema suurmaks auks on see, et ta ei tee kellegile halba ega luba seda teha ka teistel. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Iris oli vikerkaare jumalanna ja jumalate käskjalg. Ta võib olla kas vikerkaare kujul või noore neiu, kel õlgadel väikesed tiivad. Olümposel on kaks veetlevat õeskonda muusad ja graatsiad. Graatsiaid oli kolm: Aglaia(Sära), Euphrosyne( Rõõmsameelsus), Thaleia( Õitseng). Nemad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena. Nemad on graatsia...
............... 8 Dionysos.....................................................................................................................8 Eros............................................................................................................................8 Allmaailm........................................................................................ 9 Hades ja tema kaaskond............................................................................................ 9 Tartaros......................................................................................................................9 Sireenid...................................................................................................................... 9 Loodusjumalused.......................................................................... 10 Daimonid..................................................................................................................10 Nümfid....................
kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Poseidon- merejumal Hades- allmaailma valitseja Hestia- kodukolde jumalanna
Zeus! Kronose valitsemise tõttu pääses maailma kõiksugu kurjust seega näis Zeusi sünd lootuste sünnina ning tema ellujäämine paistis olevat parema maailma eest võitlemise algus. Kõik Kreeta jumalikud tõttasid lapsukesele toeks, kes nägi päevavalgust Dikte mäel. Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor j...
ö. taevaliku perekonna. Kreeklaste mütoloogia järgi ei loonud mitte jumalad maailma, vaid maailm (Taevas ja Maa ehk Uranos ja Gaia) lõi jumalad. Kuid veel enne taevast ja maad oli Kaos (Kuristik, Tühjus, Sügavik). Vana-Kreeka loomismüüdid on keerulised, neid on erinevaid ja palju ning neis leidub vasturääkivat informatsioon. Kuid lühidalt kokku võttes (Hesiodose ,,Teogoonia" järgi) tulid Kaosest Gaia (Maa), Eros (kirg ja armastus ning ka suur loov jõud) ning Tartaros (allmaailm). Teise versiooni järgi olid Kaose lapsed ka Erebos (hämarus, pimedus) ja Nyx (öö, kord, õiglus). Edasisest on oluliseim on see, et Gaia sünnitas Uranose, kellest sai võimsaim jumal ja hiljem said neist kahest paarilised, kellest sündisid kaksteist titaani, 3 klükoobi ja 3 hekatonheirit. Kaheteistkümnest titaanist tähtsaim oli noorim, Kronos, sest tema kukutas oma isa Uranose võimult ja valitses titaanide üle niikaua, kuni tema poeg Zeus ta omakorda troonilt tõukas.
seadustel ja tavadel põhinev kord peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui looduskatastro ofid, sest poliitilise korrata oli kõik segi ja kellelgil polnud kindlustunned oma elu suhtes. Nõnda kartsid kreeklased alati Kaose tagasitulekut ning lootsid jumalike jõudude abile, mis pidi Kaose jõude vaos hoidma. Algkaosest tekkis Ge ehk Gaia (Maa) ja samuti Tartaros (allmaailm) ja Eros (armastus). Sama ürgsed Kaose lapsed olid aga Pimedus ja öö. Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja. 2)Enamustes toob keegi suuga vee alt liiva välja. Kõik räägivad maailma tekkest. Kõikides on oma peategelased. 3) Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma
· Nike - rooma Victoria - võidujumalanna jt. jumalad 1 titaan - kreeka jumalasugu Taeva (Uranos) ja Maa (Gaia) lapsed; siit ka meie laensõna "titaan" - vägilane, hiiglane ja omadussõda "titaanlik" - vägilaslik, hiiglaslik 2 teistel andmetel toitis Zeusi hoopis kits nimega Amaltheia; kitse murdunud, viljadega täidetud ja lilledega pärjatud sarv sai külluse sümboliks 3Tartaros (meie mõistes põrgu); kreeklased uskusid, et Tartaros asub Sitsiilias Etna vulkaani all 4mahhia - kr. k. võitlus II ZEUSI SUHETEST SUREMATUTE JA SURELIKEGA Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. Sellega tõi kreeklaste taevataat kaasa palju pahandust neile, keda ta oma armastusega. Hera oli erakordselt armukade ja kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid. Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu
Titaanid ja kaksteist olümplast. Titaanid olid kõige vanemad jumalad. Kõige tähtsam neist oli Kronos. Ta valitses titaanide üle, kuni tema poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks kuna Olümpus oli nende kodu. See mis Olümpus on, seda ei saagi pmst seletada. 1. Zeus (Jupiter). Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma.Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele.Zeusist sai ülemvalitseja.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli.Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised kokku. Ometipolnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata."Iliases" veab teda Poseidon ninapidi ja seda teeb ka Hera. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse tei...
,,Zeusi laps". See kreeka panteoni ülevaade ei anna palju indoeuroopa võrdlevale mütoloogiale. Zeusi ja Poseidoni osi, Hermes-Pani ja Apollo-Asklepiose jooni, veidi toimeläbist jumalatari, ja kogu lugu. Ida poolt levi on veidi tõhusam, nimelt Aphrodite, osa Dionysost ja eriti Olümpose-eelne jumalate põlvnemise lugu, ehkki ka siin on põhiline Uranos-Kronos-Zusi muster segunenud substraadiainesega (Hekatonkheiro, Titaanid, Tartaros jne.). Panteon on aga tüpoloogia, superstraadi, kõrvutuse, liitmise, sulami ja korrutuse taimelava. Homerose Hades ,,Odüsseia" Nekyia`s ehk ,,Surnute raamatus" on mõneti vastuoksuslik. Ta pole otsene maa-alune põrgu, vaid asub kuskil põhjavööndi udus, Ookeani äärerannikul, kimmeerlaste ligiduses, kellele iial päike ei paista. Ka vanaskandinaavia Hel oli põhjas ja germaani sõnaga nord seostub kreeka ne`rteros ,,Hadeses asuv". Hadese aladel on taimekasvu ja ,,Iliases" on Hades
Kui Ixion oma vallutusega hooples, sidus Zeus ta Tartarose igavesti tiirleva tuleratta külge, millel ta keerleb määramata ajani läbi õhu. Pilv aga sünnitas temalt Kentaurose, kelle pojad Tessaalia mägedega on kentaurid. "Ixioni ratas" on järjekordne vaste mingile rängale katsumusele või piinale. TARTAROS - (lad. Tartarus) Võimas, sünge, rauast müüri ja tulejõega ümbritsetud karistuspaik sügaval maa sees. Tekkis koos Gaia (Maa) ja Erosega (Armastus) kohe pärast Chaost. Tartaros asub samavõrd sügaval maapinna all kui kõrgel on taevas maa kohal. Rauast alasil kulub Tartarose põhja kukkumiseks üheksa päeva ja üheksa ööd. Ka allmaailma sügavaim osa, jumalate vangla, kus Zeus hoidis kurjategijaid ja jumalateotajaid (näiteks titaane, Tityost (Ixioni poeg), Tantalost ja Sisyphost). Neid valvasid sajakäelised hiiglased Briareos, Gyes ja Kottos. SIBÜLLA, SIBÜLLILINE NAER - Sibüllid (kr. sibylla) on naisprohvetid,
kogu tegelikkuse aluseks. Näiteks esindavad ürgjumalused universumi elemente: päeva, ööd, maad, merd, taevast jne. Chaos (Kaos) eksisteeris enne maailma tekkimist, ajal, kui elemendid maal olid veel korrapäratud. Chaosest sündisid Nyx (Öö), Erebos (Allilma pimedus) ja Gaia (Maa). Järgmises loomise faasis sünnitas Gaia Uranose (Taeva) ja Pontose (Mere). Mõningate väidete kohaselt aga kuulusid jumalate loomise esimesse etappi teised Chaose järglased Tartaros (Allilm), Eros (Iha) ja Gaia. Eros käis läbi Gaiaga ja põhjustas protsessi, mille käigus loodi olevused nagu linnud ja loomad. Gaia sünnitas Uranose ja Pontose ilma meheta. Uranose viljakast vihmast, mis armastavalt Gaiale langes, sünnitas Gaia rohu, lilled ja puud ning linnud ja loomad. Gaia oli tuntud oma ettekuulutuste ja ennustuste poolest. Gaia ühtimisest oma poja Uranosega sündisid koletuslikud kükloobid ja tekkisid võimsad titaanid, jumalate esimene põlvkond, kelle
Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas öösel tema maksa käis nokkimas. Päeval kasvas maks tagasi. Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema Allilm Valitses Hades oma naise Persephonega Paiknes maa salapaikades. Tee sinna läheb üle maa serva teisele poole Okeanost. Hiljem kirjeldatatakse ka teisi teid sinna (koopad ja sügavad järved) Tartaros allilma osa, Maa poegade vangla Erebos allilma osa, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist.Hämar varjude riik, mis sarnaneb hägusa unenäoga. Halbu karistatakse ja häid hüv häid hüvitatakse. Väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes sisse laseb kõik ja välja ei kedagi. Kolm kohtunikku Rhadamanthys, Minos ja Aiakos otsustavad heade ja halbade üle. Erinnüsed Tisiphone, Megaira ja Alekto karistasid allilmas kurjategijaid
Kreeka mütoloogias valitses alguses maailmas jumal Kaos (vormitu segadus, pimedus). Ta oli ihuüksi ja tema ümber polnud midagi peale tühjuse ja pimeduse. Kaos elas nii lugematu hulk sajandeid, ja tüdines lõpuks sellest. Siis tuligi talle mõte luua maailm. Kõigepealt lõi ta jumalanna Maa ehk Gaia elu andja ja toitja. See oli sõnulseletamatult kaunis, täis jõudu ja elu; temale rajati meie maailm. Seejärel sündis Sügavus (Erebos), millest sai alguse ka allmaailm Tartaros. See oli lõpmatu ja pilkaselt pime, seal elas ka Öö (Nyx). Seejärel asus looja osasse Gaia, kes tahtis luua midagi ilusat. Tema loomingust sündis Armastus, mis tõi kaasa korra ja ilu. Gaia sünnitas ka Mäed ja Mere ning lõpuks ka Taeva ehk Uranose, kellest sai maailma kõige vägevam jumal. Uranos mähkis maa sinisesse rüüsse, istus oma kuldsel troonil ja valitses kõiki vanema põlve jumalaid. Uranos võttis Gaia naiseks ja see sünnitas talle palju surematud lapsi
Hadese maailm on hämar maa-alune paik,kuhu surnu sai ainult juhul kui,ta oli korralikult maetud.Surnu juhatas sinna paika Hermes,kuid paadimeheks oli Charon,kellele tuli maksta 1 obaal,et too ta üle teisele kaldale viiks. 1.Acheroni jõe(hädade jõgi) 2.Kokytose jõe(hädakisa jõgi) Lisaks neile kahele jõele oli veel kolm jõge,mis eraldasid allilma maast: 1.Phlegeton tulejõgi 2.Styx jumalate murdumatu tõotuse jõgi 3.Lethe unustusejõgi Teisel pool Kokytose jõge asub Tartaros,mis on sügav org kuhu saab ainult läbi teemantvärava,mida valvab põrgukoer Kerberos.Kerberos on aga kolme pea ja draakonisabaga koer,kes laseb sisse kõik hinged,kuid välja mitte kedagi.Pärast sisenemist tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette,kelleks on Rhadamanthys,Minos ja Aiakos.Nemad otsustavad kuhu allmaailma ossa hinged saadetakse.Halvad hinged läkitatakse igavesse piina ja head hinged õndsuse paika,mida kutsutakse Elysioni väljaks. Allilmas elasid veel: 1
kui Kaos maapinnast ülespoole. Kui sellesse tühjusesse oleks lastud kukkuda raudalasi, oleks see järjepanu langenud üheksa päeva ja üheksa ööd ning alles kümnenda päeva koidikul jõudnud maapinnale. Ja kui ta oleks maapinnalt edasi langenud Tartarose poole, oleks kukkumine kestnud veel üheksa päeva ja üheksa ööd, ning alles kümnenda päeva hommikul oleks alasi jõudnud sügaviku lõppu. Nii sügaval maa sees asus Tartaros ja sellepärast ongi seal pimedus nii tihe ja pilkane. Ja Tartarosel pole piire. Kui sinna siseneksid, võiksid sa lõputult edasi liikuda, lükatuna ja tõugatuna raevustest tuulekeeristest, ja isegi aasta pärast ei jõuaks sa allilma teise otsa. Selle koleda paiga südames, mida isegi surematud jumalad kardavad, kõrgub igavesti mustadesse pilvedesse mähituna Öö tume eluase. Kogu päeva istub Öö siin, ja kui hämarus laskub, laotub ta üle maa.
Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA VESTA Üks kolmest neitsijumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. 2. pilet ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid: surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitust. Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab olema hammaste vahel teeraha ja keha peab olema korralikult maetud, siis saab üle vee.
Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA – VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid: surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitust. Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma - Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab olema hammaste vahel teeraha ja keha peab olema korralikult maetud, siis saab üle vee
Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. HESTIA - VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. "ALLMAAILM" Allmaailma valitsejaks on Hades ja tema kuninganna Persephone. Tee allmaailma läks algupäraste müütide põhjal üle maa serva teiselepoole Okeanust. Hiljem muutusid pääsudeks allmaailma ka koopad ja sügavad järved. Allmaailma osadeks peeti Tartarost ja Erebost. Tartaros kui sügavik, surnute vangla ja Erebos kui põrgu sissekäik. Allmaailm pidi olema hämar koht, kus ei eksisteeri midagi ja puudub reaalsus. See oli Homerose seisukoht. Allmaailm pidi alguse saama Hädade jõest, mis suubub Hädakisajõkke. Seal seisab Charon paadiga, kes viib üle ainult need surnud, kes on maha maetud ja kellele on teeraha hammaste vahele pandud. Allmaailma valvab Kerberos- kolme peaga ja draakonisabaga koer, kes laseb kõik sisse kuid välja mitte kedagi
· Detsimatsioon (lk 378) - iga kümnenda tapmine paljudes sõjavägedes. Need, kes sõjas ära jooksid või kelle kohort ära põgenes, püüti kinni ja iga kümnes tapeti. Hirmutati, et sellist asja enam ei korduks. · Reserv (lk 386) tagavara, varu. · Kvestororid (lk 394) Vana-Rooma riigiametnikud. Ühed neist valitsesid riigikassat, teised saatsid väejuhti sõjakäigul ja nende hoole all oli sõjaväekassa. · Tartaros (lk 394) kreeklaste uskumuste kohaselt sünge kuristik allmaailmas, kus piinlesid patused. · Preetor (lk 394) oli konsuli järel teine kõrgem riigiametnik Vana-Roomas. Temal lasusid kohtunikukohused; samuti asendas preetor konsulit viimase äraolekul. XXI peatükk Spartacus Lukaanias. Linnupüüdja, kes sattus võrku Artorix palus Mirzalt, et too avaldaks oma saladuse talle, miks ei saa nad koos olla. Artorixi sõnad
Homerose eeposi. Antiikaja inimeste silmis täiendas Hesiodose rahuliku töö ülistamine Homerose tegelaste sõjalist kangelaslikkust. Hesiodose teine säilinud poeem ,,Theogonia" käsitleb maailma ja jumalate tekkimist ning viimaste põlvnemislugu. Poeem algab muusade ülistamisega, millele järgneb üleminek teemale. Maailma alguseks oli Kaos (Tühjus); sellele järgnesid Ge (Maa), Tartaros (Allilm) ja Eros, loomisjõu ja armastuse jumal. Need olid kolm ürgjõudu. Kaosest ja Gest sündisid eri sugupõlvedes Uranos (Taevas), Erebos (Pimedus), Öö, Aither (Õhk), Päev, Meri, Päike, Kuu jne. Uranose ja Ge lapsed olid titaanid, nende hulgas Kronos, Zeusi isa. Järgnevalt loetletakse kõik kreeka mütoloogia tähtsamas jumalad, keda austati Hesiodose ajal. Suure üksikasjalikkusega peatub poeet üleminekuvõimu
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
"Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva Zeusiga, mis lõpeb viimase võiduga ja uute jumalate kuningriigi asutamisega. Pärast Zeusi järeletuleva põlve loendust Olümposel järgneb peatükk jumalannadest, kes naitusid surelikkudega, ja nende järeletulevast soost, millega eepos lõpebki. Eros(armastus, paneb paljunema), Tartaros ja Erebus(pimedus, sügavus Hadese vallas), Nyx (öö), Aiter (ollus, mis piirab maailmaruumi), Nemesis (kättemaksu jumalanna. Figureerib Trooja sõjas kui Helena ema). Athe (tipp, millele järgneb kättemaks), Orchos. Gaia- maa, selle luuleline vorm. Sellel sündis kaks järglast- Pontos (meri), Uranus (taevas). Sai nendega järglasi (vt pilti kaustast ja loe juurde) Gaia ja Uranus sünnitasid titaanid. Cronus ja Rhea tegid enamik olümpialasi. Uranus kartis oma lapsi ja surus maapõue. Gaia
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus ol...
Ilma taolise hirmukampaaniata poleks usujuhtidel midagi, millega oma järgijaid vaos hoida. Germaani surnutejumalanna Loki tütre nimi oli Hel, ta oli paganlik karistuse ning piinamise jumal. Veel üks ,,L" (inglise keeles tähendab Hell Põrgut) lisati Vana Testamendi loomisel. Prohvetid, kes Piiblit kirjutasid, ei tundnud sõna Hell; nad kasutasid heebreakeelset sõna Sheol, kreekakeelset sõna Hades, mis tähendas hauda, kreekakeelset sõna Tartaros, mis oli langenud inglite loss, allilm, ning heebreakeelset nime Gehenna, mida kandis Jeruusalemma lähedal asuv org, mida valitses Moloch ning kus ladustati ja põletati prügi. Just sealt ongi pärit kristliku kiriku idee igavesti põlevast põrgutulest. Nii protestantliku kui ka katoliku kiriku Põrgud on igavese karistamise paigad. Katoliiklased usuvad isegi et on olemas koht nimega Puratoorium, kuhu kõik hinged mõneks ajaks satuvad, ning Limbo, kuhu satuvad ristimata hinged
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
