Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad erinevad väljendid, mis eristavad mehe armastust naise vastu, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silm...
Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enamasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, kui kasulik see on, sest hiljem on võimalik, et seda otsust hakatakse kahetsema. Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse, siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et asetatakse enda vajadused teisele kohale, ollakse selleks täiesti valmis. Inimesed, kes on armastanud, kuid ei ole saanud vastuarmastust näevad armastust kui tunnet, mis tekitab vaid valu. Kuid see, kui korra pettutakse, ei tohiks takistada taaskord läheduse ja soojuse leidmist. Seega peab ütlema, et armastusest on igal inimesel tekkinud
vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda
arenemiseks aega, kogemusi ja tundeid. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enasmasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, kui kasulik see on, sest hiljem on võimalik, et seda otsust hakatakse kahetsema. Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et asetatakse anda vajadused taha plaanile, ollakse selleks täiesti valmis. Inimesed, kes on armastanud, kuid ei ole saanud vastuarmastust näevad armastust kui tunnet, mis tekitab valu. Kuid kas armastus teeb haiget? Minu jaoks on vastus üpriski lihtne - JAH, muidugi teeb!
rohkem, kuna nii palju, kui palju on emasid, on ka erinevaid ema ning lapse armastamise väljanäitamise viise.(259) Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse, siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et asetatakse enda vajadused teisele kohale, ollakse selleks täiesti valmis. Inimesed, kes on aga armastanud, kuid ei ole saanud vastuarmastust näevad armastust kui tunnet, mis tekitab vaid valu. Kuid see, kui korra pettutakse, ei tohiks takistada taaskord läheduse ja soojuse leidmist. Seega peab ütlema, et armastusest on igal inimesel tekkinud oma ettekujutus, mis põhineb isiku isiklikel kogemustel. Kõige tähtsam armastuse juures on aga võime armastada.
Meeste ja naiste suhted Tsehhovi ,,Kajakas" Tsehhovi ,,Kajakas" valitseb meeste ja naiste vahelistes suhetes paras sasipundar. Teoses on palju ristuvaid suhteliine ja peaaegu kõik tegelased armastavad kedagi, samas leidmata reeglina vastuarmastust. Näidendi alguses kirjeldatakse Masa ja Medvenko kohtumist. Medvenko on õpetaja, kes on piiritult armunud Masasse. Ta on valmis iga päev jalgsi kõndima kuus versta edasi- tagasi, et vaid korrakski Masat näha. Samas aga ei saa Masa vastata Medvenko armastusele, kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks
manipuleerimisena, on käitumine, mis ei ole omane armastusele, vaid väljendab omamissoovi ja võimuiha. Liigne sõltuvus oma armastatust võib mõnda aega isegi meeldiv olla, kuid aja jooksul võib see hakata suhet koormama. Seetõttu on armastussuhtes oluline, et mõlemad partnerid säilitaksid oma isiklikud huvialad ja teised olulised suhted, sest see üksnes rikastab paarisuhet. Nii armunud olla kui armastada võib ka vastuarmastust leidmata. On loomulik, et oma armastusele oodatakse vastuarmastust. Samas ei saa mõnigi kord kindel olla, et tunnetele samamoodi vastatakse, sest ei saa keegi ju panna meid endidki vägisi kellessegi armuma. Vastamata tunnete või lahkumineku riskiga peab armudes ja armastades arvestama. Armastust ei saa kinni hoida või sundida. Oluline on lähtuda oma tunnetest ja olla aus partneri vastu. Olenemata sellest, kuidas armastust käsitada ja liigitada, võib öelda, et armastus on seotud inimese heaolu, tasakaalu ja turvalisusega kogu elu jooksul
Armuvalu viib põrgusse Armastus on midagi, mis on inimeste elus tähtsal kohal. Kõik tahavad olla armastatud ning selle nimel tuuakse palju ohvreid. Kellestki sisse võetud olla on ilus ja südantsoojendav tunne, kuid armastus võib teha ka haiget. Armunud on valmis kallima südame võitmiseks paljudeks erinevateks tegudeks, kuid tihtipeale on vastuarmastust raske leida. Valuga, mida armastus endaga kaasa toob, on väga raske toime tulla. Armastus võib viia põrgusse, kuid mis see täpsemalt on? Sellel on mitu erinevat järku. Armutunne on raske ning ühepoolne armastus võib tekitada palju pingeid, mis võivad viia inimese äärmusteni, mida saab pidada selleks põrguks. Poolehoiu võitmiseks tehakse praegu ning tehti ka minevikus väga uskumatuid asju. Näiteks Sofi Oksaneni „Puhastuses” räägib peategelasest
poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod. · Ärapõlatud Quasimodo armastus mustlastüdruku vastu ning kurb paratamatus, et vastuarmastust loota ei ole. SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud mustlastüdruk Esmeralda päästab süütu kirjaniku, abielludes temaga. Tüdruku enda südamesse on pugenud aga noor ja ilus ohvitser. Nende kohtumisel tapab ülemdiakon suures armukadeduses ohvitseri ning saadab sellega Esmeralda nõias süüdistatuna surmanuhtlust ootama. Tänu küürakale kellalööjale Quasimodole õnnestub tüdrukul põgeneda. Maiste himude küüsi sattunud
Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda
Lugemiskontroll Giovanni Boccaccio ,,Dekameron´´ 1. Jutusta oma lemmiknovelli sisu : Federigo degli Alberighi armub, kuid ei leia vastuarmastust. Ta pillab armastatud naise eest kogu oma varanduse, kuid alles jääb ainult pistrik. Selle annab ta külla tulnud daamile lõunasöögiks, kuna tal midagi muud pakkuda pole. Kuid ta ei tea, et naine on tulnudki just sellesama pistriku järgi, mida tema haige poeg niiväga endale soovis saada. Alles selle ära söödud saab naine teada, et lõunaroaks oli pistrik. Poeg sureb ära. Peale sellist suurt sammu muudab naine suhtumist Federigosse, läheb talle naiseks ja jagab mehega oma vara.
Kondserdi arvutus Mina käisin 25.septembril Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber. Kuninga parim sõber oli väga lojaalne ning lükkas nõia ennustused ümber, ausate kavatsustega. Kui aga peaminister teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber olid teda petnud, kasvas temas raev nind lõpuks tappis...
Suur pauk? Ehk lõi selle jumal. · Kosmoloogiline tõestus. Kuidas on võimalik, et niisugune korrapärane on tekkinud? Kuidas see juhtus? Nt inimese silm on võimeline nägema, see on loodud eesmärgiga, see ei ole juhuslik. Jumal lõi looduse, et see edasi areneks. (Darwin) Pascal toob välja selle, et paradiisimüüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Mis on teodiike? Jumala õigustamine. Kristlik jumal ootab meilt vastuarmastust, sel pole väärtust, kui see toimub sunnitult.Teodiike moraalse kurjuse kohta on vaba tahe. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses.
Tema teoste meeleolu on rahutu, värvid intensiivsed, dünaamilised. Kõik tema tööd ( umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest kümne aasta jooksul. Tema kuulsad teosed on "Kartulisööjad," "Päevalilled," "Saapad," "Tähisöö," "Kirik," "Iirised," "Kohvikuterrass öösel" jpt. Van Goghi elust on nii palju teada tema kirjavahetusest oma vennaga, kes teda igati toetas. Iseloomult olid mõlemad endassesuletud, armastasid naisi, kuid ei suutnud leida vastuarmastust. Kui Vincenti vend Theo lõpuks abiellus, suhtus enamasti ainult prostituutidega suhelnud Vincent tema perekonda nagu enda omasse. Tagantjärele on palju arutletud teemal, kas van Gogh põdes mingit kindlat vaimuhaigust, kust tulenesid tema kohutavad märatsushood. Nõnda hävitas ta mitmeid oma töid ja kord lõikas endal kõrva peast. On täiesti võimalik, et sellised ajutormid olid iseloomult toksikoloogilist laadi. Van Gogh eelistas
ümber veenda. See kõik oli aga asjata. Vaene Isa Goriot, tal polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud järgi jäänud midagi. Mälestus isast oli veel sädelema jäänud. Kindlasti oli Isa Goriot positiivne tegelane. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib sellest, et ta ei saanud tütardelt vastuarmastust. Teda pimestas see, et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte keegi.
teda vastu ei armastanud. Tatjana oli hästi haritus ja valdas hästi prantsuse keelt. Ka kirja oneginile kirjutas ta prantsuse keeles, sest see keel oli kultuuri keeleks, milles sai väljendada oma tundeid ja mõtteid paremini.Kuid Tatjana armastust haavati. Nende roll vahetus. Nüüd oli Onegin see, kes armastust palus ja Tatjana see, kes ilma kulmu kortsutamata selle tagasi lükkas. Kui ta lõpuks enam olukorda ei suutnud talitseda, läks ta Tatjana juurde selgust nõudma. Kuid vastuarmastust ta sealt ei leidnud. Lenski oli Tatjana ja Onegini sõber. Tänu talle nägi Tatjana Oneginit esimest korda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, kes oli Lenski pruut. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi. Ta sai sellest sügava masenduse ja sellepärast lahkus. Olga abiellus hiljem sõduriga. Romaani esimeses peatükis sõidab Onegin maale sureva onu juurde ja Oneginit vaevavast spliinist
Referaat Vincent van Gogh Reet Silluste 8bk Tallinn 2006 Vincent Van Gogh'i elulugu: Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853. aastal Hollandis. Peres ei olnud ta ainuke laps, tal oli ka vend Theo, kes ka tema kunstnikukarjääris tähtsat rolli mängis. Kooli läks ta 1864. aastal ning hakkas siis ka joonistama.Vincent lõpetas 1869. aastal kooli. Seejärel siirdus ta Londonisse, kus 1873. aastal kohtus noore naisega, kellesse ta armus. Kahjuks ei leidnud ta naiselt vastuarmastust ja lahkus mõneks ajaks Pariisi. Tema psüühiline tasakaal kõikus pidevalt kogu tema elu jooksul. Tema tööd muutusid halvemaks ja 1876. aastal jättis ta maalimise tahaplaanile ning keskendus õpetamisele ja religioonile. Varsti peale seda lõpetas ta religiooniõpingud, kuid jätkas religioosset teed. Ta ühines kivisöekaevurite rühmaga ning el...
Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn Kui keegi on leidnud oma elus õnne, siis kindlasti leidub kusagil keegi, kes kannatab selle pärast. Oma sõpra õnnelikuna nähes on kõik rõõmsad, kuid sisimas on neil kadedus. Tihti tähendab ka ühe inimese õnn teise õnnetust. Kui keegi armastab kedagi ning ei leia vastuarmastust, siis muutub ta õnnetuks. Kõige parem näide raamatust õnne sündimise ja kannatusega on Krõõda surm. Andres oli kaua oodanud, et ta saaks endale poja. Kõik varasemad lapsed, keda Krõõt sünnitas, olid tüdrukud, kuid Andres tahtis pärijaks poega. Tugevat noormeest, kes suudaks talu üleval pidada pärats teda. Krõõt sünnitaski lõpuks talle poja. Kuid kõik ei läinud nii hästi. Naine ei elanud sünnitust üle. Krõõda
Inimese hing on surematu (Platon). · kristlik antropoloogia Rõhutatakse inimese erilisust kogu looduse hulgas. Inimene on jumala palge järele loodud olend, ta on seatud loodust valitsema. See ei tähenda, et inimese nägu on jumala näo sarnane, pigem on tegemist allegoorilise sarnasusega. Inimene on ainsana eetiline olend, kes on võimeline head ja halba eristama. Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Inimeselt oodatakse vastuarmastust, kuid seda on raske määratleda, mida ta tegema peab, kui jumalat armastab. Temalt nõutakse ka sisemist pöördumist. Inimest iseloomustab igatsus millegi puuduva järele. · romantismile omane antropoloogia Inimese mina, tema sisemine saladus peitub tema isiksuses, loomingus. Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon, ülim. · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Inimene koosneb mitmest osast
Mortimer" Irist, kes meeleheitlikult üritas Mortimeri külje alla pugeda. Selleks kasutas ta üht enam- vähem tavalist võtet tänapäeva noorte seas hakkas kurameerima poisi parima sõbraga. Mängides oma kaardid õigesti suutiski Iris end Mortimeri jaoks nähtavaks teha, kuid see ei kestnud kaua, sest tema plaan nähti väga kiiresti läbi. Peale sellist läbikukkumist ei kaotanud tüdruk veel lootust vaid rassis ainult edasi, et saavutada vastuarmastust. Seesugust jõudu võib inimene endas leida vaid armastuse kaudu. On ka tundeid, mis pimestavad ning muudavad inimesi nõrgaks, mille tagajärjel ei suudeta enam ise mõelda vaid oma lastakse kallimal enda eest otsuseid teha. Isiksusi , kes lasevad liialt ennast südamel juhtida, mitte mõistusel, leidub palju. Merimee poolt kirjutatud romaanis ,,Carmen" oli don Juan just täpselt selline mees, kes andis oma elu naise hoolde suuresti hetke tunnetest. Ta
Aliide Truu süüdistuskõne Aliide Truu on süüdi oma pere hülgamises, omakasupüüdlikkuses, ebainimlikus käitumises. Naise käitumist ei õigusta armastus Hansu vastu ning soov veeta elu temaga. Aliide on väga südametu inimene. Kui Hansul ja Inglil sündis tütar Linda, siis kiusas ta salaja last. Samuti soovis ta oma õele mõtetes sageli halba, sest oli kiindunud tema mehesse. Aliide hakkas spiooniks ning tegi kõik, et tema õde ja õelaps küüditataks Siberisse. Ta oli kaotanud juba oma vanemad, nüüd kaotas ka õe, kes temast väga hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks. Ta ei tahtnud elada hirmus, et Ingel tuleb tagasi. Aliide tahtis Inglile kätte maksta selle eest, ...
Nii Zeusist kui ka Anust peeti väga lugu ning neist põlvnevad paljud teised jumalad. Jumalaid kujutati tavaliselt inimeste sarnastena ning tihti olid neil ka inimestega sarnased pahed. Nad petsid oma naisi ning isegi tapsid. Näiteks tappis Egiptuse jumal Seth oma venna Osirise. Mesopotaamias ja Kreekas oli võimalik ka Jumala ja inimese vaheline armastus. Mesopotaamia taeva kuninganna Istar armastas mitut inimkangelast ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Ka Zeusil oli mitmeid surelikest armukesi. Jumalatel olid inimestega ka sarnased tunded, näiteks armukadedus. Zeusi kaasat Herat kujutati tihti armukadedana oma mehe arvukate lemmikute peale. Kõigest hoolimata olid jumalad inimestele suureks eeskujuks, neid austati ja kardeti. Olles jumalatele meelepärane, võis loota nende heatahtlikkusele. Jumalad olid inimestele ka abiks. Näiteks olevat Egiptuse Jumal Osiris, õpetanud rahvale põlluharimist, käsitööd, kirjatarkust ja
veel enne surma tööde algust. Tiina oli tagasihoidlik, alandlik, lapsemeelne, sõbralik, aus, truu ja kinnine inimene. Ta oli Indreku teenija linnas ning ta tuleb Indrekule maale järgi. Ta otsustab maale jääda ha vaatab Indreku õe juurde tüdruku koha. Tiina meeldib alguses kõigile, kuid noorte hulgas tekitab tema tulek pingeid ja intriige. Ta ei tekita neid teadlikult, sest tema jäi maale Indreku pärast, kellesse ta oli armunud. Nähes, et vastuarmastust pole loota, otsustas ta tagasi linna minna kuid Indreku õde ei lase tal lahkuda. Tiina räägib oma tunnetest ja Indreku lubadusest ta naiseks võtta ning lõpuks lähevad Tiina ja Indrek koos linna. Kõrvaltegelased olid Maret Andrese tütar; Sass Andrese väimees; Elli ja Oskar Andrese lapselapsed; Karla- Pearu poeg; Iida Pearu minia; Juuli, Olga, Helene ja Eedi Pearu lapselapsed; Ott- Mäe talu sulane. Kõrvaltegelaste ülesanne on teosesse suhteintriigide
Estonias. Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Peategelasi oli neli: Solor – noor sõdalane, kes armastab Nikiat, kuid keda sunnitakse abielluma radža tütre Gamzattiga (Michal Kremar); Nikia – bajadeer ehk templitantsijatar, kes armastab Solorit (Alena Shkatula); Gamzatti – radža tütar, Solori kihlatu (Luana Georg); Ülembrahmaan – templi ülempreester. Armastab Nikiat, kuid ei leia vastuarmastust (Aleksandr Kanapljov). Lisaks sai laval näha veel kuldset templijumalust (Jonathan Hanks), sõjamehi, varje, hindude tantsu soliste ja fakiire. Etenduse muusikalise poole eest kandis hoolt orkester, mille solistideks olid viiul, flööt, tšello ja harf. Lavatükk kestis 2 h 10 min ja oli ülesehituselt jaotatud kahte vaatusesse. Kontserti üldmeeleolu oli pinev ja tempokas. Õhus oli tunda ootusärevust. Silma jäid eksootiline
Neljas vaatus lõppebki sellega, et leitakse varjusurmas olev Julia, keda peetakse surnuks. VIIES VAATUS Mantuas olev Romeo saab teate Julia surmast. Kahjuks ei jõua temani asjaolusid selgitav kiri. Paris ja Romeo kohtuvad kalmistul, võitlevad ja Paris sureb. Romeo joob mürki. Kui Julia ärkab, leiab ta surnud Romeo ning tapab enda. 4. Olulised tegelased on Romeo ja Julia. Nad on mõlemad noored, romantilised. Tragöödia algul on Romeo kurvameelne, sest armunud, aga ei leia vastuarmastust. Ta arvab, et seetõttu pole elul mingit mõtet. Romeo ei ole päris uljaspea, sest ta püüab Mercutiot ja Tybalti lahutada, aga see ei õnnestu. Kui Romeo peab Veronast lahkuma, siis ütleb, et ei saa, sest tema maailm on seal. See tähendab, et ta pidas Juliat oma maailmaks ehk siis armastas teda tõeliselt. Julia on saamas 14, õrnahingeline, truu. Kui Romeo on tapnud Julia nõo Tybalti, siis Julia ei tunne kaasa mitte oma nõole, vaid oma mehele.
Heloise'i ja Abelard'i lugu võiks olla näiteks kõigile, kes näevad armastust igavesena. Armastusena, mida ei suutnud hävitada inimeste ega jumala seadused, füüsiline eraldatus, kehalised vigastused ega aeg. Enesearmastus on üks inimarmastuse osa. Kui meil pole kaaslast, kellesse me armunud oleme või keda me armastme, siis ei pruugi keegi olla meile kallim kui me ise. Sellisel juhul sarnaneme me paljuski Narcissusega Ovidiuse tuntud müüdist, kauni noorukiga, kes suri, leidmata vastuarmastust oma peegelpildilt tiigiveel. Nartsissism ja enesearmastus on inimesele hävituslikud ning viivad võimetuseni kedagi teist armastada. Isegi partneri olemasolu puhul tekitab alateadvuses loodud pilt täiuslikust kaaslasest reaalsusega ilmseid kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses
Kükloop Ühesilmsed hiiglased. Sireen Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Saatür Sokkinimesed, ebainimlikult inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks Poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi
Ta lootis ta et teda armastava Tatjana on veel olemas, kuid leidis temasse külmalt suhtuva abielus naise. Onegin üritas taas Tatjanat ennast armastama panna, millest kujunes Onegini armastus tema vastu, kuid Tatjana teda vastu ei armastanud. Nüüd nende roll vahetus. Onegin oli see, kes armastust palus ja Tatjana see, kes ilma kulmu kortsutamata selle tagasi lükkas. Kui ta lõpuks enam olukorda ei suutnud talitseda, läks ta Tatjana juurde selgust nõudma. Kuid vastuarmastust ta sealt ei leidnud. Nüüd oli see Oneginile raske ning ta läks tagasi maal kus ta ka suri. Autorist: Aleksandr Sergejevits Puskin (vene ) (6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajajaid. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast (arvatavasti Eritreast või Tsaadist. Suri duellil prantslasest südametemurdja d'Anthési käe läbi 10. veebruar 1837 Peterburis.
Kes kunagi on lugenud V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" peab teost kindlasti traagiliseks. Ka seda, kuidas ta lõpeb. Õnnetud armastajad surevad üksteise järel vastuarmastust leidmata. Kas see pole siis traagiline? Julgen väita, et teost algusest lõpuni läbiv traagiline joon jõuab kokkuvõtteks õnneliku lõpuni. Ja seda kõigi tegelaste jaoks. Teost läbivad kaks teemat ema-lapseotsingud ning vastamata armastus. Emalt on varastatud tema laps, laps jäetud ilma emast. Mõlemad otsivad meeleheitlikult teineteist, kuid tulutult. On valus arvata 16 aastat, et Su laps on varastatud, muudetud koledaks kääbuseks, ära söödud või lihtsalt surnud. Emal on veel
(Kool) Referaat Romaani põhjal ,,Jumalaema kirik Pariisis" V. Hugo Koostaja: Tallinn 2010 Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armee, reisis Hugo juba lapsena palju. Vanemad läksid peagi lahku ja alates 1812 aastast elas Hugo ema juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821. aastal suri, loobus ta isa toetusest. 20-aastasena hakkas ta saama Louis XVIII-lt luuletajapalka, mis võimaldas tal abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem...
Pärast tragöödiat Onegin lahkus maalt, püüdes jätta halvad sündmused selja taha. Onegin suundus murede unustamiseks reisidele. Saabus Peterburgi tagasi päeval, mil toimus vürst Tsatski juures ball. Suure üllatusena kohtas ta seal Tatjanat. Oneginis tärkas aga Tatjanat kohates tõeline kiindumus neiusse, mälestused tütarlapse kunagisest armuavaldusest hakkasid uuesti elama. Oma alateadvuses oli ta Tatajanat alati armastanud, kuid siis, vastuarmastust enam ei tulnud. Kui oled ikka läbielu olnud üks igavene küünik siis pole ka midagi oodata!
Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved.. Tema koduks olid kõik metsikud paigad, tihnikud, metsad, mäed. Paan oli suurepärane muusikant. Tihti uitas ta metsades ja mägedes ning mängis pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Silenos oli mõnede müütide järgi Paani poeg, teiste järgi tema vend. Silenos oli joviaalne paks vanamees, kes liikus tavaliselt eesli seljas, sest purjus peaga oli raske käia. Teda seostatakse nii Bakchose kui Paaniga; ta oli noore veinijumala õpetaja ja nagu nähtub tema
Hinnad tõusid kümneid kordi. Ta võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Sealt tuli tema tulu ja rikkus. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot'i hästi, sest ta oli haritud olekuga, rikka ja puhta olekuga ning see meeldis eriti pansioni omanikule, proua Vauquer'ile, kes armus Goriot'i. Kui aga Vauquer ei saanud vanakeselt mitte mingit vastuarmastust, siis muutus ka tema suhtumine Goriot'i. Ta hakkas meest nimetama naistemeheks, kuna oli tähele pannud, et isa Goriot'l käivad vahel noored kenad näitsikud külas. Kuid need olid kõigest tema tütred. Ja keegi poleks uskunud, et need noored kenad neiud oleks tema tütred, sest kuidas saabki olla sellisel vanamehel niisugused prouad tema tütred, pigem ikka armukesed.Ja seepärast ta ka jääb kõigi teiste pansionielanike naerualuseks.
Kättemaksuhimu, mida ei saa kunagi rahuldada, sest see on suunatud elu enese vastu. Inimene vajab halvimat, mis temas leidub, et saavutada parimat, mis temas on. Inimesed kel pole midagi kaotada, ei mõtle mitte kunagi igavesele elule. Ta sooritas kuriteo oma südames, kuid ei olnud võimeline sooritama seda tegelikkuses. Kui tahad inimest valitseda, pane ta hirmu tundma. Vesi: maitseta, lõhnata, värvita ja sellegipoolest tähtsaim asi maailmas. Kes armastab vastuarmastust oodates, raiskab asjatult aega. Elu võib olla lühike või pikk, kõik oleneb sellest, kuidas seda elada. Ei tohi aega raisata, isegi siis mitte, kui loodad, et elad veel kaua. Kuulsuse ja rikkuse karid Põhjendused probleemi kohta On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad Chanel. Kuigi paljud inimesed naudivad raha, selle võimu ja kuulsust, ei piisa õnnelikuks eluks ainult selles
kõik mehed on liiderdajad, sest tema isa oli suur naistekütt. Siinkohal jääb truule ja lojaalsele partnerile vaid kaasa tunda, sest mõtlemisega on juba kord niimoodi, et kergem on moonutada reaalsust, kui muuta oma väljakujunenud hoiakuid. Nii otsibki selline armukade naine kõikvõimalikke (nii ilmseid kui ka olematuid) märke, mis tema uskumust kinnitaksid. Toon siinkohal ära mõned tüüpilisemad armukadeda inimese uskumused. · Mu elu on kohutav, kui mu armastus ei leia vastuarmastust. · Partner, kelle olen valinud, peab mind kogu aeg väga-väga armastama. · Ma ei suuda taluda olukorda, kus mu partner ei armasta mind sama palju kui mina teda. · Kui ma pole suutnud partneris nii suurt armastus äratada, kui oleks pidanud, pole ma inimesena (naisena) midagi väärt. · Kui praegune partner mind piisavalt ei armasta, on ebatõenäoline, et ma üldse kunagi leian kellegi, kes mind tõeliselt armastab.
selliseks, et mees jääbki teda taga ajama. Kuna see toimus selliselt iga reede, kutsus Nastagio pidulikuks söögiks kokku tähtsad inimesed, kelle seas ka ta armastatu. Kohutav vaatepilt kordub ja see hirmutas armastatu ära nii, et selle viha Nastagio vastu muutus armastuseks ja nii saigi Nastagio tütarlapsega abielluda. 9. novell Sarnaneb 8. novelliga, kus oma varandust armastuse nimel ohverdatakse. Federigo degli Alberighi armus aadlidaami Giovanmasse, kes aga Federigole vastuarmastust ei pakkunud. Federigo raiskas oma viimse varanduse ja jäi vaeseks. Kolis talukohta oma väiksesse mõisa, endal vaid armastus ja väike pistrik. Selle mõisa lähedal asus ka Giovanna mõis, kuhu see elama oma pojaga tuli, kui mees suri. Poeg jäi haigeks ja arvas, et vaid Federigo pistrik raviks teda. Kord kui Giovanna Federigole külla läks, lasi Federigo talle pistriku söögiks valmistada. Kui Giovanna rääkis oma poja loo ära, et soovib Federigo kõige kallimat pistrikut, siis seletas
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope le...
edaspidised võimalused või tingimused elu jätkamisest ja need on saadud perekonnalt. Minu arvates on isegi perekonnatüübid ajaloo jooksul korduvad, pole ühtegi unikaalset perekonda, varasest ajast on traditsioonid jäänud korduma, ei ole midagi uut. Kõige õilam tunne, mida igaüks kogeda soovib ja on soovinud läbi aegade on armastus. Armastus on rõõmustav, kui see on vastastikune, kuid armastus, mis ei leia vastuarmastust võib valmistada tõsiseid hingepiinu. L. Tolstoi on kirjutanud teose ,,Anna Karenina", milles ta kajastab armastuse ilu ja valu. Ta on raamatusse kirjutanud armumise esimesest silmapilgust, petmise ja reetmise ning kõik nendega kaasneva. Kahjuks on sellel tundel ka negatiivne mõjuvõim, millest võime lugeda ka L. Tolstoi teosest, kus nimitegelase igati keeruline elu leiab traagilise lõpu tema enda käe läbi. Ka tänapäeval on noori, kes leiavad oma kurva lõpu keeruliste suhetega
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli ...
truuks. Lodovico on ainus laps peres, enne rüütlite ülistavat juttu Beatricest polnud noormees veel kunagi armunud olnud. Bolognosse elama asudes kasutas ta Anichino nime. Novellist võib järeldada, et ta väga sihikindla ja viisaka käitumisega oli. Arvan seda, sest Lodovico loobus aadliseisusest ja kõigest muust ning hakkas teenriks, et ainult oma armastatule lähedal olla ja tema hea käitumine väljendub selles, et ta oma isanda lugupidamise ja usalduse välja teenis ning Beatrices vastuarmastust suutis tekitada, arvestades, et naisel austajaid palju oli. Egano dei Galluzzi tundub olevat mugavusi nautiv mees, kuna tekstist võib välja lugeda, et tal palju teenreid oli. Samuti arvan, et ta on kergeusklik ja usaldav, kuna ta Lodovico tegelikke kavatsusi läbi ei osanud näha ning temast oma usaldusisiku tegi. Beatrice on teoses kirjeldatud enneolematult kauni naisena nagu kirjeldasid ka Kristuse haua juurest tulnud maailma näinud rüütlid. Beatrice on väga tark naine,
uinutada. Cerberuse ära toomine oli Heraklese 12. vägitegu. · Paan Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. · Nümf Nümfid on väiksemad loodusjumalad. · Kentaur Kentaurid olid pooleldi inimesed, pooleldi hobused. Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem loomad kui inimesed. Siiski oli üks neist Cheiron tuntud kõikjal oma headuse ja arukuse poolest. · Kükloop
· Allemande · Courante · Sarabande · Gigue Prantsuse barokk · Õukonnaballett · Poeesia- ja muusikaakadeemia · Ballettkomöödia · La petite bande · Prantsuse rahvusooper · Prantsuse stiilis avamäng · Tragédie lyrique muusikaline tragöödia Jean Baptiste Lully Ooper Armide · 5 vaatust · põhineb Quisault'i libretol Tegelased: · allegoorilised tegelased: Kuulsus, Tarkus, Viha · Armide võlulossi printsess, kes valdab nõiakunsti ja leiab vaid seeläbi vastuarmastust · Rinaldo ristirüütel, kes vabastab Armide pahameeleks teiste võlurite poolt vangistatud ristirüütlid. Armide armastab Rinaldot, kuid too on vastasleeris.
alles tegevust alustanud Tallinna gümnaasiumi õppejõudude hulgast liitusid P. Flemingi lähimaks tutvuskonnaks. Moodustanud nn. lamburite ühingu, sidus neid Flemingi eeskujul luuleharrastus. Neist eesti kirjanduse ajalukku jäänutest võiks mainida näiteks Reiner Brockmanni, Timotheos Polust, Georg ja Joachim Salemanni. Eriti tugevad olid sidemed Niehusenite perekonnaga, kuigi ta esmaarmastatu Elize süda oli vahepeal muutunud "jäigemaks kui Lasnamäe paas". Uut vastuarmastust leidnud nooremas ões, kavatses poeet 1640. a. Saksamaalt Tallinna pöörduda, et siin arstina tegutseda. Tema kavatsuse lõpetas teel siia Hamburgis saabunud surm. Paul Fleming ja Reiner Brockmann 400 Kaja Tiisel , 10/2009 KAKS JUUBELIT EUROOPA JA EESTI KIRJANDUSLOOST: 2009. aastal on meil haruldane võimalus tähistada korraga kahe 17. sajandi literaadi ja poeedi 400. juubelit, kes mõlemad mängisid tähtsat rolli Tallinna ja Eesti kirjanduselus
Vajadus, et armsam võtaks täielikult omaks Fantaasiakujutlused partneriga Oht kaotada emotsionaalselt iseseisvust Oht kaotada sõltumatust Kiire armumise tulemusena läbipõlemine (igavus, tädimus) Kastutatud allikad : Buduaar Armumine ei ole veel armastus Tuleb teha selget vahet armumise ja armastuse vahel. Tavaliselt algab suhe armumisega ja võib hiljem üle kasvada armastuseks. Kui armastus toimib võrdsuse printsiibil ja eeldab vastuarmastust, siis armumine on väga tugev ühepoolne ja egoistlik tunne, mille korral tekivad organismis spetsiifilised ühendid, mis vastavad teatud narkootilistele ainetele. Nn "armuvalgu" e. neurotrofiinide taseme tõus kehas põhjustab eufooriat ja kiindumustunnet. Inimene on õnnelik ja rahulolev. Tihti minetavad tähtsuse kõik varasemad tõekspidamised, moraalinormid (partnerit kiputakse tihtipeale idealiseerima). Kuna see seisud kurnab keha, ei saa see lõpmatult kesta
Paan Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemed. Ta oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti - pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Nümf Sageli olid kreeklaste kujutluses need olendid naisssoost ega olnud inimestele ohtlikud, neid võib võrrelda Põhjamaade haldjataridega. Neile anti erilisi lisanimesid selle järgi, kus nad elasid (Oreaadid mägedes, drüaadid puudes ...). Nümfid seltsisid meelsasti teiste loodusjumalustega,
pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Paan - kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Pandora otsetõlkes : kingitus kõigile. Ta oli esimene naine maal. Ta saadeti maale nuhtluseks. Talle anti kaasa ka laegas, kus olid sees lootus, hädad ja valed. Paris Trooja kuninga poeg. Parise ja Helena tüli oli üheks peamiseks Trooja sõja põhjuseks. Parnassos - mägi Kesk-Kreekas
hobused mõistsid ,et juht on teine ja lendasid maale liiga lähedale. zeus viskas piksenoole ja phaeton kukkus eridanuse jõkke ja nümfid matsid ta sinna. etioopialased on sellest ajast saati mustad 67. Paan- kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim.tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved,Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud.Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. 68. Orpheus ja Eurydike- O kuulus pillimees ja muusik. Kõik teadsid ja austasid teha. Eurydike oli tema armastatu. Kord ,kui nad omaette olid mängis O pilli ja E tantsis ,kuid astus kogemata maopessa ja suri. Orpheus läks talle allilma järgi ,kuid tal ei õnnestunud teda tagasi tuua
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda s...
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennas...
Isa Goriot: Minu täisnimi on Jean-Joachim kuid mulle tundub, et nad ei vaja mind nii Goriot. Ma töötasin nuudliärimehena. Ma palju kui mina neid. Olen pühendanud panin oma varandusele aluse siis, kui kogu oma elu sellele, et mu tütardel oleks ’’kuulsa nälja’’ ajal müüsin jahu kümme hea elu, kuid vastuarmastust ma neilt pole korda kallimalt, kui tootmine mulle saanud. maksis. Ma läksin pensionile kuna mu tütred soovisid seda ja oma tütarde nimel Paljud inimesed räägivad, et te ma teeks kõike. hoolitsete liialt oma tütarde eest, kuid enda heaolule pöörate palju vähem Kas te olete abielus olnud ning mitu last tähelepanu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
