Hades(Pluto)-valitsemispiirkond-allilm, surnud.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks granaatõun. 3.Mütoloogilised olendid Saatür-deemonlik loodusvaim, inimkujuline, kuid hobuse saba ja hobuse või soku jalgadega ning sarvadega.Lõbustasid jumalaid oma jämedate naljadega. Kentaur-metsik ja himur hobuinimene, süngete mägede elanikud, Kentauruse pojad. Sireen-inimkehaga lind, kes imeväärse lauluga peibutas meresõitjaid oma saarele ja tappis nad seal. Sileen-hobuse saba ja hobuse kõrvad, aga inimese keha Muusa-lahutas pidutsevate jumalate meelt oma lauluga, Apollon saatis teda oma lüüral. Nümf-noor naine, pooljumalik olevus, kes elas mägedes, meres, puudes, allikates. Ta ilmus jumalate saatjaskonnas tantsivana, musitseerivana. Kükloop-,,sõõrsilm", ühe silmaga keskel, hiiglased, nad sepitsesid piksenooli ja välke Zeusi jaoks. Erinnüs e. Fuuria-kättemaksujumalanna
Et karistada inimesi Prometheuse tuleröövi eest, laskis Zeus Hephaistosel luua Prometheuse vannale Epimetheusele kinkimiseks veetleva neiu; ühtlasi andsid jumalad talle laeka, millesse igaüks midagi halba pani, ning keelasid tal seda avada. Pandora avas laeka siiski ning sealt lendas välja hulk kahtlusi, muresid ja õnnetusi. Pandora laegas on kõigi õnnetuste ja murede allikas. Nümfid - kreeka usundis kauni noore naisena kujuteldud loodusvaimud Najaad- allikanümf Sileen- (meessoost nümf) vanem hobuse saba ja kapjadega inimesesarnane olend. ta esineb meelsasti üksi ja on huvitatud pigem veinist kui nümfidest. Kreeklased on tõenäoliselt neid kummalisi olendeid armastanud, sest on raske leida kreeka vaase, kus neid lõbusaid veidrikke poleks kujutatud. Paan algselt oli ilmselt Arkaadia karjastejumal. Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemetega - ta on liiderlik kui sokk. Samas on ta kardetav oma vihas, ta võib halvata inimese ja loomi paanilise hirmuga
fantaasiat. · Olümposelt alla vaatama: ülevalt alla vaatama. · Nümf: kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, ei lubanud ennast surelikel näha ja põgenesid. · Najaad: veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Sileen: osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kuigi neid kujutati hobusekapjade, alati hobusesabaga. · Sireen: nad elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole teada, millise välimusega nad olid. · Amatsoonid: Arese ja Harmonia tütred. See rahvas koosnes naistest, kes olid kõik sõdalased.*eriti sõjakas, metsik või sportlik naine; meestega võrdväärsed, kuid samas kütkestavad naised.
· Kükloop- Tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Kükloobid kindlustasid Zeusile, tänuks nende vabastamise eest, ta valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke · Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid.
· Kükloop- Tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Kükloobid kindlustasid Zeusile, tänuks nende vabastamise eest, ta valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke · Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid.
Ta tapeti Trooja sõjas. · Laertes Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. · Penelope truudus Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastat, et jõuda koju. Penelope oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta oli kõik kosilased tagasi lükanud ja oli truuks jäänud vaid oma mehele. · Sileen Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobukapjadega jalgade asemel, puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Lugusid neist pole säilinud kuid neid võib tihti näha kreeka vaasidel. · Sireen Sireenid elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest mitte keegi, kes
kaunid naised) Saatür mängis aulost meheline meeskoor), aulose saatel Athena Leiutas flöödi Lisa: Hermes Leiutas lüüra Treen surnuitk, aulose saatel Paan (pooljumal) Paaniflööt e. sigrinx Hümenaios pulmalaul, aulose saatel Marsyas (Früügia Meisterlik Kokku nim. neid hümniks kandis ette koor, saatür e. sileen) flöödimängija tegemist on koorilüürikaga Saatüride naljadest arenes välja komöödia (comos nali) Ditürambist arenes tragöödia (tragos sokk)
Olümposelt alla vaatama: ülevalt alla vaatama. Nümf: kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. Najaad: veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. Sileen: osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kuigi neid kujutati hobusekapjade, puhuti hobusekõrvade ja alati hobusesabaga. Lugusid neist pole säilinud, kuid neid kujutati tihti kreeka vaasidel. Sireen: nad elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole teada, millise välimusega nad olid, sest mitte keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga, kuid neid samastatakse tihti näkkidega. Amatsoonid: Arese ja Harmonia tütred
Trooja sõjas riietas ta end Achilleuse soomusrüüsse ja viis tema sõdalased lahingusse. Patroklos surmas palju vaenlasi, kuid Trooja väravas langes ta kahevõitluses Hektoriga. Nüüd kahetses Achilleus kibedasti oma tüli kreeklastega ja maksis oma sõbra surma eest kätte. Laertes Laertes oli kuningas. Ta osales suure metssea tapmises koos erinevate kangelastega. Metssiga tapeti ning au langes seda esimesena haavanud neiule. Elu lõpu lähedal võitles ta ka oma poja kõrval. Sileen Sileenid olid osalt inimesed osalt hobused. Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobusekapjadega jalgade asemel, puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Medusa Medusa oli üks Gorgodest. Ta oli neist ainus surelik. Perseus lubas tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Talle anti eriline mõõk, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, kilp, mis peegeldas nagu peegel, tiivulised sandaalid, koti, mis iga asja jaoks
Kuid selle asemel nad hoopis armusid üksteisesse. Pygmalion naistevihkajast kujur . Mees, kes armus enda tehtud skulptuuri. Saatürid - olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja sokujalad ning sarved ning tohutu nõrkus nümfide vastu. Elasid metsikus looduses. Tuntuim saatür oli Paan. Semele -Teeba printsess, Kadmose ja Harmonia tütar, Dionysose ema. Sibüll - naisennustaja. Igal maakonnal oli oma sibüll. Sileen Nad on daimoneid. Daimoneid on jumalad, kelle vägi avaldub looduses ning seepärast kujutatigi neid pooleldi loomadena. Sageli sattusid nad Dionysuse kaaslaste hulka. Neil on hobuse saba, kabjad ja kõrvad ning nad peavad väga lugu veinist. Sireen - algselt linnu keha ja naise peaga imeilus ohtlik kuri deemon, kes võlus ja hukutas oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele.
oma turjale. Nii saigi, Herakles võttis õunad ja kadus. 12)Kõige raskem töö: Herakles pidi ära tooma 3-pealise Kerberose. Ta päästis ka Theseuse `unustuse istmelt'. Herakles tohtis kasutada ainult kätejõudu. Ka pidi ta pärast koera tagasi viima, kuna Eurystheus ei tahtnud teda endale jätta. Midas ja teised Midas oli Früügia kuningas. Tema losside ümber laiusid roosiaiad. Neisse eksis ühel päeval Sileen, purupurjus nagu alati (Dionysose käskjalg vist ma pole kindel). Midas võttis Sileeni hästi vastu ning viis mehe Bakchosele tagasi. Jumal oli rõõmus ning lubas Midasel ühe soovi täita. Midas soovis mõtlematult, et kõik, mida ta puudutaks, muutuks kullaks. Eine ajal ei suutnud kunn ise süüa, sest kõik muutus ju kullaks. Ta läks tagasi jumala juurde, et too mehe soovi tagasi võtaks. Bakchos käskis kunnil end Paktolose jões pesta. Nii saigi ja
mida ilmnes palju Lesbose saarel, sh peotess Sappho, siis nimetati seda lesbiliseks armastuseks. See kehtis aristokraatide seas, lihtrahvas pidas seda isegi taunitav. Häbiväärne oli poiste homoseksuaalne prostitutsioon, mille eest vöeti ka kodanikuöigused ära. §17 Usk Kreeka usund oli polüetistlik loodususund, jumalad olid antropomorfsed (neil olid inimlikud puudused kadedus, ahnus jne). Nende elupaik oli Olümpose mägi Kreeka pöhjapiiril. saatür ja sileen kitsejalgsed ja hobuse sabaga olevused, kellega Dionysos ringi rändas Hesiodos ,,Jumalate pölvnemine" (7 saj eKr). Sajapealine tuldpurskav madu Typhon. titaan Gaia ja Uranose järeltulija Inimkonna tekkimine Promotheus varastas tule Olümpose mäelt, seepärast Zeus karistuseks käskis ta Kaukasusesse kalj külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele tasus Zeus kätte
Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf najaad sileen plejaadid Isikud. Cassandra Kassiopeia Agamemnon Iphigeneia Laertes Priamos Lugeda: Hamilton'i ''Antiikmütoloogia''. Piiblimõisted. Piibli kujunemise lugu 10 käsku Messias A&O Apokalüpsis Apokriiva
A jõudis õigel ajal koos etruskide suure sõjaväega kohale ning vastased tapetakse. Viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses, kuid A oli muutunud hirmuäratavaks imeelukaks, ta oli tohutu suur jne. Kuna A oli niivõrd tugev, Turnus sureb. Aeneas abiellub Laviniaga ja paneb aluse roomlastele. 21.pilet MIDAS, NARKISSOS Midas oli Früügia kuningas. Tema losside ümber laiusid roosiaiad. Neisse eksis ühel päeval Bakchose (Dionysos) saatja Sileen, purupurjus nagu alati. Midas võttis Sileeni hästi vastu ning viis mehe Bakchosele tagasi. Jumal oli rõõmus ning lubas Midase 1 soovi täita. Midas soovis mõtlematult, et kõik, mida ta puudutaks, muutuks kullaks. Eine ajal ei saanud ta enam süüa, sest kõik muutus ju kullaks. Ta läks tagasi jumala juurde, et too mehe soovi tagasi võtaks. Bakchos käskis M'l end Paktolose jões pesta. Nii saigi ja siiamaani leiab selle jõe liivast kulda.
A jõudis õigel ajal koos etruskide suure sõjaväega kohale ning vastased tapetakse. Viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses, kuid A oli muutunud hirmuäratavaks imeelukaks, ta oli tohutu suur jne. Kuna A oli niivõrd tugev, Turnus sureb. Aeneas abiellub Laviniaga ja paneb aluse roomlastele. MIDAS, NARKISSOS Midas oli Früügia kuningas. Tema losside ümber laiusid roosiaiad. Neisse eksis ühel päeval Bakchose (Dionysos) saatja Sileen, purupurjus nagu alati. Midas võttis Sileeni hästi vastu ning viis mehe Bakchosele tagasi. Jumal oli rõõmus ning lubas Midase 1 soovi täita. Midas soovis mõtlematult, et kõik, mida ta puudutaks, muutuks kullaks. Eine ajal ei saanud ta enam süüa, sest kõik muutus ju kullaks. Ta läks tagasi jumala juurde, et too mehe soovi tagasi võtaks. Bakchos käskis M’l end Paktolose jões pesta. Nii saigi ja siiamaani leiab selle jõe liivast kulda.
Ta põgeneb algul, ja Athena ilmub ta ette Parisena ja julgustab teda Achilleusega võitlema. Hector hukkubki. Kättemaksuks sõbra tapmise eest veab Achilleus Hectori keha mööda Trooja linna, mida Trooja kuningas Priamos näeb. Ta läheb kinkidega oma poja keha lunastama, mille Achilleus tagastabki. Eepos lõpebki Achilleuse ja Priamose leinaga. Midas Midas oli Früügia kuningas, kes kostitas enda juures 10 päeva Backhose kaaskonnast mahajäänud joodikut Sileeni. Tänutäheks lubas Sileen ühe soovi endale esitada, Midas soovis, et kõik, mida ta puudutab muutuks kullaks. Nii läkski, kuid kohe mõistis ta enda rumalust, sest ei saanud süüa ega juua. Apollon soovitas tal end pesta Paktolose jões, et võimest vabaneda. Midase rumalus avaldus ka võistlusel Apolloni ja Paani vahel, kus oli ta määratud kohtunikuks. Nimelt mängisid mõlemad pille, Apollon hõbelüürat ja Paan roopilli. Midas valis Paani võitjaks ja karistuseks
Apollon pidevat vastandub surevatele tegelastele. Apollon on jumaliku tõe väljakuulutaja, tal oli kõige enam oraakleid. Jumalik selgeltnägemise värk. Sibyllid võisid olla tema tütred. Aga ta oli ka hästi tihedalt seotud muusikaga. Koos lüüraga oli ta poeetilise inspiratsiooni lähtekohaks. Muusikaga on tal ka inimlikud ja surevad vasted. Nt Orpheus, kes oli Apolloni jünger ja sai oma lauluande temalt. Ta oli ka hingesurematuse õpetuse algataja. Marsyas oli sileen Väike-Aasias, kes oskas hästi vilepilli. (Lüüra oli rohkem hellenlik nagu vilepill oli barbarlik ja hulluksajav), aga see oli rohkem Dionysesega seoses. Tema muusika oli Apolloni oma vastand. Ta oli ka vilepilli leiutaja või leidja. Ta valdas ka arstikunsti. Tema nooled tõid ka tõvesid. Sageli oli kultustiitel Snintheus, hiire v rotitapja. Askleipos oli tema sigitis ja ka arstikunsti jumal. Kentaur Cheiron kasvatas ta üles. Ta oli
Aeneas jõudis etruskide sõjaväega kohale õigel ajal, et leeri päästa ja raevukas sõda lõi lõkkele. Toimuvad lahingud nagu igas teises sõjaski. Enamus vastasleeri omi on surnud, aga ka Aenease enda meestest oli hukkunuid. Viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses. Aeneas oli muutunud täielikuks imeelukaks ning võitis Turnust. Aeneas paneb alguse rooma rahvale. PILET NR 21 MIDAS JA TEISED Midas oli Früügia, roosidemaa kuningas. Tema roosiaedadesse eksis ühel päeval vana Sileen, kes oli purjus. Teenijad leidsid Sileeni magavana roosiaiast ja ehtisid ta lilledega ära ning viisid kuninga ette, kellele see nalja pakkus. Midas kostitas Sileeni 10 päeva ja viis ta siis tagasi Bakchose (kreeka Dionysos) juurde, kes ütles Midasele, et täidab tema ükskõik millise soovi. Midas soovis, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks. Midas aga ei taibanud, mis ta teinud oli ja kui ta hakkas sööma, siis muutus toit samuti kullaks
annaabi.ee 
