Käisin galeriis Märtsi lõpus külastasin Tallinna Vaal galeriis kunstnik Miljard Kilgi isikunäitust ,,Areen". Muidu ma eriti suur kunstisõber ei ole aga see näitus üllatas mind positiivselt. Näitus koosnes kaheksast õlimaalist, mis olid maalitud viimase kümne aasta jooksul(2000-2009). Selle näitusega lõpetab Miljard Kilk ühtlasi ka nende aastate jooksul viljeletud stiili. Maalid: ,,Merekoletis" (2006a.) ,,Parise otsus" (2008a.) ,,Täringud" (2002a.) ,,Palve" (2000a.) ,,Areen" (2004a.) ,,Terass" (2002-2003a.) ,,Sinine kuu" (2007a.) ,,Saadikud" (2006a.) Kõigepealt maale vaadates torkab silma see kui värvilised nad on. Värve on kasutatud külluslikult ja veel rohkemgi. Samas on enamus kasutatud toonid hästi rõõmsad ja erksad. Läbiva värvina on Kilk kasutanud aga sinist, nii taevas kui merel ja ka erinevatel
lootes, et saab sedasi Perseusest lahti, kuna Medusa pea muudab inimesed kiviks. Et ülesandega hakkama saada sai Perseus jumalatelt kingiks erilise mõõga, kilbi, tiivulised sandaalid, koti ja nähtamatuks tegeva mütsi. Perseus sai ülesandega hakkama tänu võluasjadele ja raius Medusal pea, ilma et ta ise oleks kiviks muutunud. Perseus Medusa pead raiumas Tagasiteel nägi Perseus, et ühe kalju külge on aheldatud kaunis Andromeda, keda taheti ohverdada merekoletis Ketosele. Perseus tappis Ketose. Koju jõudes peeti juba tema ema Danae ja kuningas Polydektese pulma. Perseus võttis kotist Medusa pea välja, mille tagajärjel kõik pidulised kivistusid ja keegi peale Perseuse enda ei jäänud ellu. Perseus Medusa peaga pulmalisi tapmas Perseus ja Andromeda läksid tagasi Perseuse sünnikodusse Argolisesse, kus nad abiellusid. Neil sündis kokku 6 poega, keda nimetati perseiidideks. Poegade nimeks olid: Perses, Alkaios, Heleus,
Muinasjutu seadused (tunnused): Alguse seadus- Kord olnud kuningas.. Korduse seadus- Ühel päeval läks kuningas ja küsis targalt nõu, paar päeva hiljem läks, aga kuninga naine targalt nõu küsima. Numbrite seadus- merekoletisel oli 9 pead, kuninga poeg läks kolme aasta pärast koju tagasi, kolmandal päeval jõudsid kuningatütar ja kuningapoeg mere põhjast välja, pulmad kestsid 7 nädalat. Lavalise kaksuse seadus- kuningapoeg ja merekoletis võitlesid omavahel, kunigas küsis targalt nõu, kuningatütar pakkus kuningapojale süüa ja juua jne. Vastandite seadus- nõid oli halb, aga kuningapoeg hea; merekoletis oli julm, kuningatütar, aga tore ja lahke . Lõpu seadus- lool oli õnnelik lõpp. Kuningapoeg ja kuningatütar abiellusid ning elasid õnnelikult elu lõpuni. Muinasjutu moraal/ mõte/ sõnum: Loo moraaliks võis olla see, et alati ei loe see milline sa välja näed, vaid on tähtis see, mis sinu sees on
Kõik peale Aristaiose jooksevad paanikas laiali, kuid Euridice põlgab Aristaiose taas ära. Nümfid nutavad sõbra kaotuse pärast ja viivad ära ta surnukeha. III vaatus Orfeus ei suuda suurest kurvastusest iseg nutta. Halastamatu Parka kinnitab Orfeuse pruudile osaks langenud kurba saatust. Veenus ja Saatür kohtavad juhuslikult Aristaiost, kes on mõistuse kaotanud. Kord arvab ta, et on hunt, siis uss, draakon, merekoletis. Saatür ja Veenus laulavad temaga koos mõttetut riimikest. Vahepeal on Orfeus leidnud tee allilma ning soovib kohtuda Pluuto ja Proserpinaga. Viimased, olles võlutud Orfeuse kaunist laulust, on nõus Euridice peigmehele tagasi andma tingimusel, et too teel elavate maailma tagasi ei vaata. Emotsiooni ajel vaatab Orfeust tagasi, et heita pilk oma kaunile pruudile ning kaotab ta taas, seekord igaveseks. Hinged kingivad õnnetule neiule igavese une.
salvipurk Patroon: apteegid Gertrud Nivelle"i püha Gertrud (626-659), neitsi, benediktiini kloostri abtiss, abistas palverändureid: rahaga kaht iiri munka, et need saaksid ehitada Nivelle"i kloostri. Ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid, kloostreid ja hospitale. Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis, kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi.Atribuut: hiir või rott, Patroon: kassid, rändurid Franciscus Assisist elas vaesuses, lõi frantsiskaanide ordu, sai stigmata. Atribuut: rist, tuvi, linnud, loomad, stigmata, Tau rist birgitta rootsi esimesi kirjanikke. Nägi ilmutusi, kirjutas neist. Atribuut: sau ja kott, kroon, raamat. Patroon: Euroopa, Rootsi, lesed eliisabet tüüringist ungari kunni tütar. Atribuudid: Roosid, kroon, toidukorv.
(Istari satelliit, alati seotud Istariga) Dumuzil omaette pühamuid ei olnud, kuulus Inanna pühamute juurde. Võis olla Inanna poeg, abikaasa või vend. Maailma loomine: Kõigepeal oli vesi, midagi ookeanilaadset, ürgookean. Kõige tuntum versioon on teada Babüloonia maailmaloomiseeposest Enuma elis (Kui kõrgel üleval). Kõigepealt vesi (Apsu isane, magevesi, Tiamat emane, meri). Hakkasid järglasi sigitama. Maasfäär, taevasfäär. Anu sigitas järglase Ea. Kingu merekoletis. Marduk neli silma-kõrva ja hiigelsuur ja kellele anti kingituseks neli tuult, millega mängida. Tiamat sai pahaseks. Lõpuks leiti, et õige juht peaks olema Marduk. Marduk oli nõus, kui ta tõstetaks jumalate kuningaks. Jumalad võitsid merekoletisi, otsustasid Tiamati pooleks lõigata, ühest tema poolest tehti taevas, teisest maa. Kigu verest tegi Ea inimkonna, et nad jumalaid teeniks. Babülionis tehti Marduki tempel ja alguse sai maailmakorraldus
Ta on "Rigveedas" kõige enam esile kerkiv kangelane. Varasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist: ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada, nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat. Varuna teisik on Mitra, ilmalik valitseja. Hiljem on Varunat kirjendatud kui merede ja jõgede jumalat ning näidatud sõitmas Makkaraga (kes on merekoletis). 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". Hinduismis kipuvad universumit valitsevad suured jumalad lihtsurelike jaoks kaugeks jääma, sest nad ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Brahma, Visnu ja Siva, kes troonivad braahmanlikus teoloogias, jäävad rahvausundis sageli tagaplaanile, sest külajumalad on inimestele lähemal
PEGASOS koos oma venna Chrysaoriga. Aga nad kadusid Perseuse silmist nagu tuulispask. Ja ega meie heerosel polnudki suurt aega neid silmitseda, sest Medusa kahe õe eest tuli kiiresti põgeneda. Medusa pea paunas, jõudis Perseus Etioopiasse. Tema üllatus oli suur, kui ta nägi mere kaldal kalju külge seotud imekaunist neidu. Sangar hakkas neiuga vestlema ja sai teada, et kaunitari nimi on ANDROMEDA ja et kohe tuleb teda ära sööma hirmus merekoletis. Neiu rääkis veel, et tema ema oli end ilma igasuguse tagamõtteta nereiididest1 ilusamaks pidanud, mistõttu Poseidon nii vihastas, et saatis nende maale hirmsa koletise, kellele tuli ilusaid tütarlapsi ohvriks tuua. Perseus polnud argade killast. Ta ootas ära eluka saabumise, tappis meile tuttavate relvadega koletise ja nais Andromeda. NB! Suurenda pilti! Rubens. Perseus vabastamas Andromedat. Pildigalerii, Berliin.
Kui Hekate on taevas, on ta Selene, kui maa peal, siis Artemis, kui maa all, siis Persephone. Kuuga seondumine annab talle kolmenäolisuse kui kolm kuufaasi. Ta oli ka öiste ristteede jumalanna, kus rituaalselt pakuti öiseid Hekate lõunaid- kuukujuliste pätside pakkumine ja teistpidi halva välja viskamine. Seega seondus ta ka menstruatsiooniga. Koeraohver, koer oli Hekate lemmikohvriloom. Ta on seotud ka merega. Tema partnerid võisid olla Triton ja merekoletis Phorkys Skylla. Ta oli õudsa alatooniga näkineid, madujad merekoletis oli Hekate järglane. Üldjuhul seondub öise ja allilmselga. Ta oli Tartarose laps, öö tütar. Kui Persephone allilmast üles tõusis, võttis Hekate ta vastu. Teda on nim ka Hadese abikaasaks. Ta on seotud ka nõidusega, st teda sostatakse Kirke ja Medeaga. Mõlemad nõiad olid väga erootilised tegelsed Hekate on natuke Aphrodite ja Artemise vahepealne ja seotud öise nõidusega, eriti aga armunõidused
pattudest. VARUNA - tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Varuna on samuti taeva ja universumi vaimne valitseja. Varasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist; ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada; nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat. Teda on kujutatud püünisega, millega ta seaduserikkujaid püüab. Makkara on merekoletis, kelle Varuna sõidab. 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”. Hinduismis kipuvad suured universumit valitsevad jumalad lihtsurelike jaoks kaugeks jääma, sest nad ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Inimestele on külajumalad lähedasemad. Kuigi suured jumalad jäävad
Taeva ja universumi vaimne valitseja.Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. arasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist; ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada; nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat.Teda on kujutatud püünisega, millega ta seaduserikkujaid püüab. Makkara on merekoletis, kellel Varuna sõidab Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor. Õhusfääri tähtsaim jumal, ilmajumal, kellele allusid äike ka pikne (kujutatakse sageli piksenool käes), ka vihma toov ja lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane, kõige inimkujulisim neist, punase nahaga kujutatud. Saab peajumalaks peale Varuna taandamist ja enne Šivat-Višnut. 36. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kāmakhyā templiga seotud tantra praktikad
Foiniiklased olid ka suurepärased meresõitjad. See tõi kaasa kaubandusliku ekspansiooni Vahemerel. Rajati tugipunkte Küprosele, Põhja-Aafrikasse, Hispaaniasse, Vahemere lääneosa saartele. U 600 sooritasid foiniiklased retke ümber Aafrika. Jumalatest figureerivad maailma looja ja taevaisa El. Eli naine Asarat oli merejumalanna. Kangelaseepikas figureerib piksejumal Baal (Enlil). Baali kõrval oli oluline tema õde, viljakusjumalanna Anat. Baali kangelastegudest on olulisemad merekoletis Yami võitmine (vt Marduki ja Tiamati lugu) ning surma Motu alistamine (Baal vahepeal tapeti). Hilisematest tekstidest on jumalad veidi teisenenud. Baalide arv suurenes, tähtsaim oli Tyrose Baal, kujunes ka armastusjumalanna Astarte (Istar). Astarte juurde kuulus ka Adonis (Tammuz), kes on samuti surev ja taassündiv jumal. Palestiina allutamine (XIII XII saj-l) ? vallutasid iisraellased, pärimuse järgi Joosua juhtimisel, Kaanani. Algas nn
kõige ustavamat teenrit. Nii saabki Iiobist patuoinas Saatana asemel ning Jahve ei pea temaga tegelema, vaid võib enda probleemidest mööda vaadata. (JUNG 2002:21) Iiob mõistab Jungi sõnul lõpuks seda, et Jahve pole ei õiglane ega ustav eetikale ega iseenese poolt seatud kümnele käsule. Iiobi kogemus selgitab talle, et teatud aspektides on Jahve ,,inimesest vähem", olles instinktide poolt hallatud looma tasemel, millele viitab tema poolt esitatud merekoletis Leviathani kiitus. (JUNG 2002:23-24) Iiob mõistab seega, et Jahve tõepoolest teeb, mida ise tahab. ,,Jahve on fenomen, mitte inimolend." (JUNG 2002:24) Sellesama asjaoluga põhjendab Jung ka ilmnevat kahesust: Jahve ei näi põrmugi hoolivat Iiobi kannatustest ning ei paku enda käitumisele ka mingit selgitust. Sellele vastandub teisal tema soov, et inimene oleks tema partner ja kaaslane. Taoline hoolimatus ühelt poolt ning läheduse soov teiselt poolt seab inimese raskesse olukorda.
annaabi.ee 
