12 olümplast- taevalik perekond (1)

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND
Referaat
Koostaja: Katrin Koger
Juhendaja : Aavo Jakobsoo
12. jaanuar
2008

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
ZEUS 4
ZEUSI JÄRGLASED 5
HERA 7
LINNUTEE TEKKIMISE MÜÜT 7
POSEIDON 9
HADES 10
HESTIA 12
ARES 13
AHTENA 13
APOLLON 15
APHRODITE 16
HERMES 18
ARTEMIS 19
HEPHAISTOS 20
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22
INTERNET 22
RAAMATUD: 23

SISSEJUHATUS

Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna.
Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.
Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik.

ZEUS

( Jupiter )
Zeus ehk Dias („jumalik kuningas“) on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp , piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.
Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada . Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama .
Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.
Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana.
Zeusi suureks armastatuks oli kuningas Trosi poeg Ganymedes, kelle Zeus muutis surematuks ja kellest sai jumalate veinikallaja. Sellest tulenevalt oli ka kreeka vanematel meestel tihti suhted nooremate meestega. Naised olid meestele vaid seksida piirduvateks fantaasiaobjektideks või lihtsalt pereema rolli täitjateks.
Zeusi naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Zeus

ZEUSI JÄRGLASED

Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto .
Ares- sõjajumal ja Hephaistos- sepakunsti jumal, old Zeusi ja Hera pojad.
Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg.
Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased . Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia .
Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparata kuninga Tyndareose naine.
Herakles , kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg.
Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg.
Minos , Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega - Rhadmanthys ja Sarpedon. "Leda ja luik" Leonardo Da Vinci
Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid2 oli kokku üheksa- Kleio (ajaloo muusa ), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa), Terpsichore (tantsu muusa), Erato (armastusluule muusa), Polyhymnia ( muusika muusa), Urania (astronoomia muusa) ja Kalliope(eepilise luule muusa).
Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.
Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.

HERA

( Juno )
Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Ta oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Rooma usundis vastab talle jumalanna Juno.
Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Kuna Herat kujutati kodu ja abielu kaitsjana siis pani ta oma jumaliku abikaasa kõrvalhüppeid väga pahaks ning jälitas oma vihaga mehe mängukaaslasi ja nende järglaskonda.
Peale Zeusi ja tema armuskeste vihkas Hera ka troojalasi. Seda selletõttu, et Paris3 oli kuulutanud kõige kaunimaks jumalannaks mite tema, vaid Aphrodite.
Kuigi Hera vihkas kogu südamest Zeusi, võttis ta siiski ette Zeusi võrgutamise. Seda sellepärast, et astuda troojalaste vastu kreeklaste poolelet. Hera kaunistas end Aphrodite rinnavööga ja võitis silmapilkselt Zeusi südame.
Hera

LINNUTEE TEKKIMISE MÜÜT

Mitte vähem armukade kui Io pojale oli Hera Heraklesele, kes oli Akmene poeg. Kuidagi juhtus, et Hera andis Heraklesele rinda. Ent kui ta aru sai, kes imik on, tõmbas ta rinna järsult ära. Piim pritsis laiali ja sellest tekkis Linnutee ehk Galaktika .

POSEIDON

( Neptunus )
Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark . Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus.
Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks , sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo.
Tema naine oli merenümf Amphitrite, keda kujutati elamas veresügavuses asuvas palees . Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega (näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos). Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo4 Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos , kellest sai üks Poseidoni lemmikuid.
Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.
Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus , kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Poseidonit peetakse ka hobuste jumalaks

HADES

( Pluto )
Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma valitseja. Allmaailm oli jubeduste kehastus, ja sellepärast needsid kreeklased allmaailmajumala Hadese nimel või allmaailmajõe ja jõelumala Styxi nimel. Ent allmaailm oli ka maa- aune riik, millest maa aastast aastasse aina uut viljakusjõudu ammutab.
Hadese naiseks oli allmaailma jumalanna Persephone. Hades röövis Persephone kui too pahaaimamatult lilli noppis. Kuigi Zeus püüdis tütre ema aidata ja tütart allmaailmast ära tuua siis Hades tuli Zeusile vaid niipalju vastu, et kaks kolmandiku aastast lubas naisel maapeal olla. Ühe kolmandiku pidi aga allmaailmas veetma- sellel ajal maa peal taimestik puhkas.
Kreeklased on egiptlastelt üle võtnud müüdi, mille kohaselt mõistetakse surnute üle enne allmaailma või taevasse saatmist, kohut . Samuti on võetud üle kultus paadimehe kohta, kes surnud nende riiki viib.Allmaailma geograafia on segasevõitu, kuid kindlasti on seal Styxi jõgi, Lethe allikas, mille vee joomine paneb surnud möödunu unustama , ja mudane Acheroni jõgi. Hades ja põrgukoer Kerberos
Paadimees Charon

HESTIA

(Vesta) Hestia
Hestia oli koldejumalanna, sõna tähendab kollet. Ta oli Kronose ja Rhea esmasündinu, kõrgelt austatud jumalanna, kes sümboliseeris kodu vankumatust. Kolle oli perekonna elu keskpunkt ja laiemas mõttes ka riigi elu kese . Seetõttu austati ka selle valvajat- Hestiat väga kõrgelt.
Hoolimata suures austusest, mis Hestia nimega seostub, on ta mütoloogiline, teda võib pidada väljaarendamatuks. Enne iga einet sai Hestia niisiis oma osa ja ohvritalitluste juures nimetati teda esimesena; nõnda kindle on see komme olnud, et väljend “Alusta Hestiaga!” sai kõnekäänuks, mis tähendas “Hakka peale!”
Ehkki nii Poseidon kui Apollon käisid Hestia kätt palumas siis otsustas tema jääda neitsiks. Zeus kinnitas tema soovi ja vastutasuks andis talle aukoha kõigil pidustustel.

ARES

( Mars )
Zeusi ja Hera poeg, täitmatu, möirgav, verejanuline, metsik tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda jälestas isegi tema isa Zeus. Kreeka mütologias täidab ta sõjajumala kohta. Sümboliteks on kiiver ja kilp.
Ares polnud populaarne ka inimeste hulgas, teda käsitati pigem sõjadeemoni kui päris jumalusena.Tema verejanu on ammendamatu.Võitluses saadavad teda Phobos ja Deimos, Hirm ja Õudus, ja võitlussagin on Arese pärisosa. Ares
Ares oli abielus armastusjumalanna Aphroditega ja neil oli tütar Harmonia , kes oli ilu ja tugevuse sigitatud.

AHTENA

( Minerva )
Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga- linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit.
Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele- Pandorale. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Athena
Zeus hüüdis teda "öökulliilmseks" ja suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Kui Zeus oli just oma isa Kronose kastreerinud ning jumalate kuningaks hakanud, ihaldas ta naiseks titaan Metist, kes oli kõige targem jumalate ja inimeste seas. Kui jumalana oli rase , sai Zeus oraakllt ennustuse, et Metis ilmale tüdruku ning seejärel poja, kellele on määratud Zeus troonilt tõugata. Nii neelas Zeus Metise alla ja jäi ise rasedaks. Nii algasid Zeusil kohutavad peavalud ja lõi osavaim käsitööline jumalate seas Zeusil pea kirvega õhki. Sündis Athena täies sõjarüüs.
Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust.

APOLLON

( Apollo )
Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks olivibu ja nool , lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad.
Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas . Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Apollon
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled- hüatsindid.
Apollon oli noor väga sportlik mees. Tal oli imeilus kehaehitus. Tema naeratus laseb uskuda, et ta võib olla julm. Teiselt poolt on ta aga kiindunud muusadesse ja on suurepärane muusik . Nii on Apollon olnud lääne meheideaal 2500 aastat.
Apollon oli väga kõvasti kiindunud Daphnesse- Gaia preestrinnasse. Kuid Daphnes oli armunud Leukipposesse ja polnud Apollonist huvitatud. Apollon küll tappis kavaluseda Leukippuse kuid naise südant ta ei võitnud ja nii muutis Gaia ta loorberipuuks. Apolloni armuvalu oli lohutamatu. Ta punus endale loorberiokstest pärja ja kandis seda leina märgiks. Ka tänapeäval kroonitakse võitjaid loorberipärjaga.

APHRODITE

( Venus )
Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna . Sümboliteks olid tuvi ja mürt. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus .
Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite sündimine
Aphrodite oli abielus sepp -jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega , näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Lõpuks veenis merejumala Poseido Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks.
Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas, et kolmandiku aastast veedab Adonis omaette , kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega.
Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse.

HERMES

( Mercurius )
Hermes („piirikivide hunnik “) oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp .
Hermes oli Zeusi ja nümf5 Maia poeg.Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius.
Hermes sündis koopas Kyllene mäel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka psühhopomp (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks („hingede juht“). Hermes
Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias.
Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.
Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid.

ARTEMIS

(Diana)
Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Samuti oli ta ka emajumalatar, samaaegselt hea ning karm, loomariigi valitsejanna, abistaja sünnitustel, kuu- ja surmajumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga.
Välimuselt on ta sportliku kehaehitusega naine, kes koerte saatel mööda metsa ringi liigub. Käes kannab ta vibu ja seljal on nooletupp.
Kuigi Artemist seostatakse tihtipeale emalusega võib müütidest lugeda aga hoopis vastupidist olemust. Arthemis oli Zeusi norem tütar, kes jälestas mehi. Ta oskas end meeste pealetükkivuse eest- vajadusel ka vägivalda kasutades- kaitsta. Enamasti sõbrustas ja veetis Artemis aega nümfide seltsis , kes samuti suhteid ei loonud. Kord aga viljastas Zeus nümfi Kallisto. Kui teised kaaslased selle avastasid heideti ta sõpuskonnast välja ja muudeti karuks. Artemis- jahi- ja kuujumalanna

HEPHAISTOS

(Vulcanus)
Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal.
Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.
Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas . Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal . Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti.
Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus.
Hephaistos oli osavaim jumalate seas, ent lonkurina sündinud ning seetõttu ema poolt merre vistud, kust Thetis ta üles korjas ja tema eest hoolitses. Tänutäheks päästmise eest sepistas ta Thetise pojale Achilleusele toredad relvad. Ka Zeus viskas poja kord Olümposelt alla kuna too häbematult esines. Vaatamata ema- isa halvast kohtlemisest valmistas Hephaistos jumalatele hiilgava palee .
Mees oli abielus jumalanna Aphroditega, kuid see ei olnud mehele truu ja pettis teda Aresega.

KOKKUVÕTE

Kõik Olümpose jumalad on aktuaalsed ka tänapäeval. Kasvõi ristsõnade lahendamiselt, mälumängudes aga ka filmides ja teatris- ooperis. Seda taevaliku perekonda võib võrrelda mõne tänapeäva seebiooperiga, kus on väga palju armumist ja vikamist, palju järeltulijaid, palju truudusetust. Loodan, et see kokkvõte andis väikese ülevaate jumalate olemusest ja elust-olust.

KASUTATUD KIRJANDUS

INTERNET

• http://et.wikipedia.org/wiki/Olümpos
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_mütoloogia
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Olümpose_jumalad
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus
  
• “Zeus” http://etc.usf.edu/clipart/1400/1447/zeus_1_lg.gif
  
• „"Leda ja luik" Leonardo Da Vinci“ http://www.en.utexas.edu/amlit/gifs/leda_vinci.jpg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon
  
• “Poseidoni peetakse ka hobuste jumalaks” http://etc.usf.edu/clipart/1400/1450/poseidon_1_lg.gif
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Hades
  
• „Hades ja põrgukoer Kerberos“ http://www.legionxiiii.com/images/Kids/rome_hades.jpg
  
• “Paadimees Charon” http://www.bergoiata.org/fe/divers12/charon.jpg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Hestia
  
• „Hestia“ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6b/Hestia-meyers.png
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Hera
  
• “Hera” http://etc.usf.edu/clipart/1400/1462/hera_2_md.gif
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Ares
  
• „Ares“ http://www.pantheon.org/areas/gallery/mythology/europe/greek/ares.gif
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Athena
  
• “Athena” http://etc.usf.edu/clipart/18800/18856/athena_18856_lg.gif
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon
  
• „Apollon“ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/06/Apollon.png
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Aphrodite
  
• „Aphrodite sündimine“ http://www.myastrologybook.com/[email protected]
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Hermes
  
• „Hermes“ http://etc.usf.edu/clipart/1400/1463/hermes_1_lg.gif
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis
  
• „Artemis- jahi- ja kuuumalanna“ http://www.archeryhaven.com/Archers/Pictures/Artemis.jpg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Hephaistos
  
• “ Hephasitos ” http://z.about.com/d/atheism/1/0/K/Q/Hephaestus-l.jpg
  

RAAMATUD:

• Dommermuth Gudrich, Gerold „Müüdid : tuntumad vanakreeka müüdid „
  

Tallinn : TEA Kirjastus, 2004, 2006, 311 lk

• Gerhald Fink „Kes on kes antiikmütoloogias“ Tallinn: Avita, 2000, 327 lk
  
• Loe Hjortso “Kreeka jumalad ja kangelased” Tallinn: Tänapäev, 2003, 311 lk
  

1 Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 poissi ja 6 tüdrukut.
2 Vanakreeka mütoloogias olid muusad kunsti ja teadust kaistsvad jumalannad . Neid kujutati noorte neidudena. Kokku oli muusasid üheksa.
3 Trooja valitsejate poeg, trooja rahva kaitsja.
4 Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes.
5 Nümf ehk mäejumalanna