Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Kui maas on valge ja kohev lumi saab kelgutada ja suusatada, kui aga on veel külmem ja maa on täiesti jääs on ohtlik kõndida, sest võib kukkuda, samas saab jää peal uisutada, mis on väga lõbus tegevus. Kui öösel on ilm selge võib taevas näha väga palju sädelevaid tähti. Lumised talve ööd on väga ilusad. Vahel on talvel ka soojad ilmad, siis on maa sombune ja päike sulatab kogu lume ära, samas on vahel ka talv väga pakane ja tuiskab. Kui on väga suured miinuskraadid ei pea kooli minema. Talv oleks kõige ilusam aastaaeg, kui maa oleks koguaeg valge ja saaks kelgutada. , . , . , , . . , . . , . - , . . .
Sügiskuudeks on september, oktoober ja november. Septembris saabuvad lapsed tagasi kooli, kus ootavad ees neid kallid õpetajad. Maapiirkondades käib hoogne kartulivõtt ja metsad on täis seenelisi. Sügisel muutuvad puude lehed värviliseks ja langevad puude okstelt maha. See meenutab kõigile, et suvi on möödas. Linnud kogunevad parvedesse ja valmistuvad lõunasse lendama. Tihti sajab vihma ja ilmad lähevad järjest külmemaks. TALV on kõige külmem aastaaeg. Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Maapinda katab lumine kasukas ja veekogusid jäine kate. Lapsed saavad hullata lumehangedes, ehitada lumemehi ja lumekindlusi. Saab suusatada ja uisutada, kuid vahetevahel on käre pakane ja esineb tihe lumesadu. Talv on ka aasta kõige pimedam aastaaeg. Talvel on inimesed ka tihti peale haiged, köhast ja nohust rääkimata. . , . , . , . - , . , . , - . . , . , . , ,
Uued mõõdudkaalud: Vanade mõõtudekaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Uus kalender: Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine. Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva. Kuude nimetused tuletati loodusest: Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept: ·Vandemjäär ·Nivoos lumekuu ·Zerminaal ·Messidoor viinamarjakuu ·Plüvioos idanemiskuu lõikuskuu ·Brümäär udukuu vihmakuu ·Floreaal ·Termidoor ·Frimäär külmakuu ·Vantoos tuulekuu õitsemiskuu kuumakuu Uus ellusuhtumine Ø Vooruse kultus:
ULTRAVIOLETTKIIRGUS SIsukord Ultraviolettkiirgus Mõju ja kahju tervisele UV-tundlikkus ja nahatüübid Kahju asemel kasu Individuaalne dosimeeter taskus Päevitamine Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talituses. Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja midasuurem doos, seda tugevam on selle mõju. Mõju ja kahju tervisele Enim tuntuid UV-kiirguse kahjulik toime on päikesepõletus, mille korral tekib nahas põletik koos rakkude kärbumisega. Päikesepõletusele tekivad nahapunetus ja villid. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud kahjustused ja põletik põhjustavad naha vananemise. Marrasnaha rohke paljunemine soodustab nahavähi teket. Riskifaktor ka silmakasvaja tekkeks. Pärsib immuunsüsteemi seda osa, mis kaitseb...
Virtsus sajab vähem ning on ühtlasi ka vähem sajupäevi kui Võrus. Võrus sajab kõige rohkem suvel ja sügisel ning kõige vähem kevadel. 6.Tuulekiiruse ja pilvisuse iseloomustus Joonis 4. Tuule kiirus m/s kuude lõikes Joonis 4. Tuule kiirus m/s Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes Joonis 5. Pilvisus pallides Nii Võrus kui ka Virtsus on kõige tuulisemad sügis- ja talvekuud. Virtsus on tuulisem , kuid selgem ilm. Võrus on tuule kiirus väiksem, kuid pilvisus suurem. 7.Kokkuvõte Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Võru ilmajaama andmed, sest Võrus on tuul väiksem, ilm pilvisem, suvel soojem ja talvel külmem. Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustavad Virtsu ilmajaama andmed, sest Virtsus on tuul tugevam, pilvisus väiksem, suvel jahedam ja talvel soojem.
Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui kleit või seelik tõmbub ümber säärte, eriti talvel, kui mantel seljast võtta. Taas üks staatilise elektri ebameeldiv külg. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, nende suurus sõltub ka õhu suhtelisest niiskusest. Külma talve korral on keskküttega korteri õhuniiskus umbes 30-35 %. Mida väiksem on õhuniiskus, seda suurem potentsiaal koguneb meie kehale. Kõige ohtlikumad kuud on talvekuud novembrist veebruarini, vähemohtlikud juunist septembrini. Staatilist laengut tunnevad inimesed erinevalt. Mõni on väga tundlik, teine ei tunne midagi, see oleneb naha elektrijuhtivusest. Tööstuses põhjustab staatiline elekter, õigemini staatilise elektrilaengu “maandumine” või potentsiaalide ühtlustumine märgatavaid probleeme ja kahju ning selle nähtuse ärahoidmiseks ja ennetaiseks tehakse suuri kulutusi. Üks põhiline tööstusharu, kus
inimlikule sümbolile, mis kõneles jalakäijatega lihtsas ja arusaadavas keeles: Kui sa helkurit ei kanna, võid põhjustada muret ja kannatusi ka oma lähedastele. 2008. aastal loodi reklaam, mille eesmärk oli läbi tugeva emotsiooni panna inimesi helkuri kandmise vajalikkust mõistma. Olukorda dramatiseeriti läbi tegusa ja optimistliku lapse, kes teab, et tema ema ei jõudnud koju, sest tal puudus helkur. Liiklusõnnetuste statistika põhjal on sügis- ja talvekuud liikluses osalevatele jalakäijatele endiselt kõige riskantsemad. Käesoleva aasta 10 kuu jooksul on asulavälisel teel pimeda ajal vigastada saanud 19 ning hukkunud 5 jalakäijat. 2007. aastal hukkus asulavälisel teel pimeda ajal 12 jalakäijat, 2008. aastal oli hukkunuid 17. Eeltöö algas juba 26.oktoobril alanud meedikampaaniaga, milles kutsusime üles inimesi oma lähedastele helkurit kinkima. Veebikeskkonna käivitamine oli meediakampaania nö teine osa,
1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana 2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud
Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe väga kiire.Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid,seened või termiidid.Kivimite lagunemine
lõunaneeme ning annavad saarele kerge kolmnurkse kuju. Poike oli kunagi eraldi saar aga Teravaka vulkaanipurske tagajärjel ühendusid kolm vulkaani Lihavõttesaareks. Saare geoloogiliste aarete hulka kuuluvad veel Rano Raraku kraater, laavapursetest maapinnale kukkunud jäätmetest kujunenud järsk mägi Puna Pau ja veel paljud vulkaanilised koopad ning väljasurnud laavakanalid. Lihavõttesaare kliima o Asub troopilise vihmametsa kliimavöötmes o Mereline kliima o Talvekuud on juuni,juuli ja august ning suvekuud on detsember,jaanuar ja veebruar o Kõrgeima temperatuuriga kuu on veebruar: 24°C kuni 28°C päevasel ajal. o Madalaima temperatuuriga kuu on august: 14°C kuni 17°C päevasel ajal. o Sajab aasta läbi üsna palju.(umbes 1118 mm aastas).Sademeterohkeim kuu on mai(umbes 153mm) ja sademetevaeseim on oktoober(68mm) o Merevee temperatuur kõigub umbes 18°C ja 25°C vahel.
TASMAANIA Referaat SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 Ajalugu, lähiajalugu lk 5 Geograafia, kliima lk 6 Mullad, Tasmaania kurat lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus 2 TASMAANIA Sissejuhatus Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Ta on saar Austraaliast kagus. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean idast ja India ookeani Suur Austraalia laht läänest. Ta hõlmab Tasmaania saare, mis on Austraalia mandrist eraldatud Bassi väinaga, ning väiksemaid saari Tasmaania saare läheduses, ja samuti Macquarie saare Lõuna-Jäämeres poolel teel Austraaliast Antarktikasse. Tasmaania saare pindala on 67 800 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 1617 meetrit. Elustik on omapärane, esineb palju endeeme. Kuulub Austraalia Liidule. Elanikke asub sellel saarel kuskil 484 700 (2005). Tasmaania pealinn on Hobart. Tasmaania lipp ...
Regiooni suurima pindalaga riik on Hiina (9 572 900km²). Väikseima pindalaga riik on Macau (28km²). 34. Mis meelitab turiste Aasia riikidesse? Aasia riikidesse meelitab turiste lugematu arv vaatamisväärsuseid, ajalugu ja kultuur. 35. Millises Austraalia regioonis valitseb turismiks sobivaim kliima? Rannaäärsed alad Vaikse ja India ookeani ääres, suusatamiseks Austraalia Alpide piirkon. (Põhja-Austraalias ja Ida-Austraalia, kus on troopiline kliima. Talvekuud on soojad ja suvekuud rannikualadel kuumad). 36. Millised veekogud ümbritsevad Aafrikat? Aafrikat ümbritsevad Atlandi ookean (Vahemeri) ja India ookean (Punane meri). 37. Millised on Aafrika peamised kõrbed? Sahara kõrb, Liibüa kõrb, Namibi kõrb ja Kalahari kõrb on Aafrika peamised kõrbed. 38. Millised märksõnad seostuvad Aafrika kui turismisihtkohaga? Tantsud, trummid, maskid ja müstika, metsik loodus, suured loomad, päikseline 39
Kateriina Ehapalu TH1 [email protected] Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja. Peatükile lähtudes ostab tööandja endale tööjõudu ehk palkab inimesi, kes teenivad temale kasumit. Kapitali seisukohast on oluline, et toimuks pidev protsess ning Marx on toonud illustreeriva näi...
· Seda rakendati ka ajaarvamises päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit jne. · Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele 1870. aastail. d) Uus kalender: · Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. · Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine. · Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva. · Kuude nimetused tuletati loodusest: Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept: Vandemjäär Nivoos lumekuu Zerminaal Messidoor viinamarjakuu Plüvioos idanemiskuu lõikuskuu Brümäär udukuu vihmakuu Floreaal Termidoor Frimäär -külmakuu Vantoos - tuulekuu õitsemiskuu kuumakuu Prerial - heinakuu Früktidoor viljak. 3. Uus ellusuhtumine
suuremad ja aasta keskmine temperatuur madalam langedes 17-19oC ni. Vihmarokeim on Amazonase piirkond (üle 2000 mm aastas), ülejäänud Brasiilias on aasta keskmine sademete hulk 1000 ja 1500 mm vahel. Kõige kuivem on maa kirdeosas, kus vihma sajab harva ja niiskus aurustub kiiresti.Vihmasem periood kestab detsembrist aprillini. Kuna Brasiilia asub lõunapoolkeral on aastaajad Brasiilias meile vastupidised st. et juuni, juuli, august on talvekuud, 22.dets.-21.märtsini aga kestab suvi; sügis on 22.märtsist-21 juunini; talv 22.juuni-21.september; kevad algab septembris ja kestab 22.sept.-21.dets.-ni. Seega saabume meie Brasiiliasse kevadel. Ekvaatori läheduse tõttu on seal meie mõistes siiski soe aastaringselt.(13- 18oC). Loodus Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks: ·põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ja kuhu ulatuvad ka Guajaana mägismaa haruahelikud,
Rahvaarv: 190 011 000 elanikku Keel: portugali keel Rahaühik: riaal (BRL) Pealinn: Brasília Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud
Saarel valitseb soe lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on pikad, kuumad ja kuivad, talved jahedad ja niisked. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, nendel aegadel võib temperatuur ületada 40°C. Samas on keskmine temperatuur suvel umbes 30°C. Vältimaks kuuma aja perioodi oleks kõige parem Küprost külastada märtsist kuni mai lõpuni või siis septembris ja oktoobris. Nendel aegadel püsib ilm meeldivalt soe ja temperatuur püsib 25°C ringis. Talvekuud nagu ka Eestiski on detsember, jaanuar, veebruar. Nendel kuudel on ilm tavaliselt vihmane ja tuuline ning keskmine temperatuur on kuni 12°C. Kõrgel mägedes võib siiski olla üsna jahe. Talvel leidub seal sageli lund. Mõnikord saab talvel minna lõunarannikul koguni ujuma, et pisut hiljem minna mägedesse suusatama. Niisketel kuudel sajab vihma keskmiselt 500 mm, läänepiirkonnas koguni 1100 mm. See-eest on ülejäänud osa aastast kuiv. 2.4. Rannajoon
ja teine võrdlemisi niiske. Temperatuuri pidev püsimine on põhjustatud kahest hoovusest: Golfi ja Brasiilia hoovustest. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud. Oma suure territooriumi tõttu on Brasiilia kliima paiguti väga erinev. Amazonase piirkonnas ei tõuse temperatuur tavaliselt üle 27 °C. Suvel on temperatuurid kõrged Rios ja Brasiilia kirdeosas. Ülejäänud aasta keskmine temperatuur jääb 25 °C ja 30 °C vahele. Lõuna-
Kõige igapäevasemate toimetuste ja harjumuste muutmine muudab ka elukeskkonda ja aeglustab globaalse soojenemise protsesse. Uurimustöö tulemusena saab Jõgeva linna elanikele soovitada arvestada probleemidega, mis selgesti juba praegu mõjutavad keskkonda ja põhjustavad kliimamuutusi. KOKKUVÕTE Kuna jõgeva linn on tuntud enda külmarekordite poolest, siis seati uurimuse eesmärgiks vaadelda õhutemperatuure sügis ja talvekuul, võrrelda talvekuud 2007. aasta tulemustega ja leida võimalikele erinevustele põhjus. Õhutemperatuuride mõõtmiseks kasutati Celciuse skaala termomeetrit, mis asetses maapinnas ligikaudu 2 meetri kõrgusel. Vaatlustel selgus, et eriti talvekuudel on Jõgeva linnas õhutemperatuurid tõusnud. Vaatlused viidi läbi Suur tn 68-a, Puiestee 28 ja Mustvee mnt 21. Kuna Puiestee 28 asetseb linna läbival voorel, siis eeldati, et seal on ka kõige soojem, paraku see nii ei olnud
läinud: Rootsit ja Eestit räsiv torm kannatab välja väikese orkaani nimetuse, Malaisias uputab, USA keskosas seiskab jäätuisk elu tervetes osariikides. Ent jutt, et ilm on hukas nii otseses kui ka kaudses tähenduses on tegelikult sama vana kui inimkond. Kui mõelda viimastele aastatele, meenuvad tunamullune ülitugevate orkaanide hooaeg USAs, 2003. aastal kümneid tuhandeid inimesi tapnud kuumalaine Euroopas ning meie enda jaanuaritorm ja heitlikud talvekuud, mis toovad kord krõbedat pakast, siis jälle lumevabu nädalaid. Kõik need sündmused on toonud ohtralt tähelepanu inimese põhjustatud kliimamuutustele ja teadvustanud vajadust piirata kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, mis üleilmset soojenemist põhjustab. Kõiki looduskatastroofe kliima soojenemise kaela ajada on muidugi absurdne. Kliima on keeruline süsteem, sel on omad tsüklid näiteks tormide või temperatuuridena, ent viimasel ajal on teadlased
talumeeste hobuseid, siis 60.-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks traditsioonilisele vankrile, reele, palgikelgule konstrueeriti mitmeid lohisteid ja kõik võimalikke abivahendeid. Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad. Hobusega tegeleja pidi olema "fanaatik", kes oskas ehk nn. oli sunnitud ise hobuseriistu tegema või kaubandusest saadavaid ümber kohendada. Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa olulisi jälgi. Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia, tööstus vajas puitu pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE......................
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühend...
Vaid avatud kamina ees kõrgub põrandast suur tahumata kaljurahn. Ornamentide vältimise, esimese avatud põhiplaani ning betoonist valatud horisontaalsete detailide poolest meenutab Fallingwater rahvusvahelise stiili ehitisi. Kui Mies van der Rohe ning Le Corbusier' majad ei arvesta sageli oma ümbrusega, siis Fallingwater on iseteadvalt loodusesse sobitatud. Pilid toodud Lisas 3. 6.3. Elu kõrbes: Taliesin West 1930-ndatel aastatel soovitas arst Wrightil talvekuud soojemas kliimas veeta. Seepärast ostis ta Arizonas sobiva maatüki, et ehitada sinna talvekorter. Kõrb oli tema jaoks uuenemise ja vabanemise koht; siin tundis ta vahetut kontakti loodusjõududega. 1938. aasta jaanuaris püstitasid Wrighti õpilased Taliesin Westi talvekorteri puit-ja telklaagrina, mis asendati järk-järgult püsivamate hoonetega. Müürideks kasutati põllukive, sideainena tsementi; kattekontstruktsioonid tehti männipuidust ja purjeriidest
LISA 2. Seitsmenda küsimuse 9 vastaja endapoolne põhjendus lähtuvalt valikust ,,On küll. Saksamaaga võrreldes võib rannikuäärsetel aladel isegi tulemus parem olla." ,,On küll. Jahedam ilm. Suvel pikad päevad." ,,Ei ole. Talvel, kui enim vaja oleks, on tootlus madal." ,,On küll. Topelt paneelidega saab hakkama." ,,Ei ole. No oleks seda päikest rohkem." ,,On küll. Välja arvatud paar talvekuud." ,,On küll. Päikesepaneelid on juba üpris hea tehnoloogiaga ja kasutegur on sellest tulenevalt päris hea isegi pilves ilmaga." ,,On küll. Suvel päev pikk ja päikest palju, talvel tuleks kasutada tuult või vee-energiat." ,,Ei ole. Hetke tehnoloogia tundub olevat veel toores. Enim kasu annaksid Päikest jägivad paneelid kuid need on liiga kallid. Talvel on energia tootmine küsitav (lumi katab paneele).
See lugu seostus ka rituaaliga. See hõlmas siis kuritegu ja lunastust ja see oli lavastatud nagu katastroof. See toimus septerionis. Oli tehtud suur telk kui türanni loss, seal oli rikkalikult kaetud laud ja sellele lähenes suursugusest suguvõsast poiss. Ta ründas telki, lükkas laua ümber jne. Ja siis minnakse templiorgu? Järgneb Daphnephoria e loorberikandmise pidustus. Apolloni äraolek Delfist. Ta oli kohal seal vaid 9 suvekuud. 3 talvekuud oli põhjas kuskil kevademaal. Kui ta öra oli, siis oli Dionysus Delfis peremees. Dionysus kui surev jumal ja Apollon säilitas tema tükid. Ka oli ta seotud Heraklesega, kellega tal tekkis tüli. Apollon keeldus teda lunastamast, Herakles sai vihaseks ja sisi kiskusid seal ja Zeus tuli vahele. Apollon pidevat vastandub surevatele tegelastele. Apollon on jumaliku tõe väljakuulutaja, tal oli kõige enam oraakleid. Jumalik selgeltnägemise värk. Sibyllid võisid olla tema tütred
Oopereile, milles julm sotsiaalne ebavõrdsus kangelaste saatusega traagiliselt kokku põrkab. Pariisi ja kodumaa vahel jagatud aastad tõid helilooja ellu häiriva ebakindluse ning 1850. a. pöördus Verdide abielupaar Itaaliasse tagasi. Et kusagil kanda kinnitada ja loodusele lähemal olla, osteti Busseto lähedal paiknev kaunis ja vaikne, ent täiesti hooldamata Sant` Agata mõis, mis jäi maestro armastatumaks peatus- ja loomingupaigaks elu lõpuni. Vaid külmad talvekuud veetis ta Milaanos ja Genuas, vaatetornide ja terrassidega "Palazzo Dorias". Esimene aasta uues kodus oli ooperitemaatika otsinguist tulvil. Verdit paelus A. Gutierrezi "Trubaduuri" karakterite ja situatsioonide jõulisus, ta mõtles A. Dumas' (vanem) draamale "Kean", kavandas Shakespeare'i "Kuningas Leari". Ooperiks, mille kallal ta lõpuks tööle asus, osutus hoopis E. Souvestre'i ja E. Bourgeois' unustatud näidendi alusel kirjutatud "Stiffelio".
3-5 aastatase vahemiku järel on soovitatav eemaldada vanemad oksad, sest see lisab elujõudu. Heki puhul lõigatakse pärast istutamist tugevalt tagasi, et nad hargneksid mullapinna lähedalt. Hilisemal pügamisel jäetakse hekk alt laiemaks kui pealt, sest siis püsib ta kauem ilus ega hakka alt laasuma. Regulaarne lõikus soodustab heki tihedat kasvu. Noori hekitaimi tuleks lõigata tihedamalt, et moodustuksid uued võrsed ja tihe oksastik. Soodsaim aeg tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003). 35 Hooldus külvil Kõigepealt tuleks umbes meetrilaiune maariba umbrohtudest puhastada. Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata.
3-5 aastatase vahemiku järel on soovitatav eemaldada vanemad oksad, sest see lisab elujõudu. Heki puhul lõigatakse pärast istutamist tugevalt tagasi, et nad hargneksid mullapinna lähedalt. Hilisemal pügamisel jäetakse hekk alt laiemaks kui pealt, sest siis püsib ta kauem ilus ega hakka alt laasuma. Regulaarne lõikus soodustab heki tihedat kasvu. Noori hekitaimi tuleks lõigata tihedamalt, et moodustuksid uued võrsed ja tihe oksastik. Soodsaim aeg tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003). 4.1.3. Hooldus külvil Kõigepealt tuleks umbes meetrilaiune maariba umbrohtudest puhastada. Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
