3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul Nomos- reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima 6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest
Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia kaarte joonistamine käega. Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr Aoid- kutseline laulik Rapsood- rändlaulik, laulab teiste laule Paiaan- kultuslik laulutüüp, Apollonile pühendatud Treen- surnuitk, matustel Hümenaios- pulmalaul Nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks
· Ktesibios vesiorel · Jaguneb 7 helilaadiks. Loetakse ülevalt alla. Lääne teatri alusepanija Thespis. TV Vana-Kreeka kultuuri seos Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga: Ühised pillid (topelt)aulos, harf, lüüra. Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna nende ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik - lauldes ettekantud luule. Vana-Kreeka muusika apollonlik ja dionysoslik alge, kuidas muusikas väljendusid? Apollonit peeti I muusikuks, ta mängis lüürat. Tema mängu ajal tõusid kivid iseenesest Teeba müüriks. Dionysos aulost (matkib inimhäält). Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionüüslik ekstaatiline ja meeleline. Topeltaulos topelthuulikuga puhkpill, sama, mis salmei Barbiton lüüra väiksem variant, pikkade (sirgete) harudega. Forminks lüüra tüüpi pill
Iseloomustage neid! Erinevus seisneb selles, et dionysuslik on mittepildiline kunst ehk muusika. Nad on kaks vastandit, mis üksteist ergutavad ja läbi selle sünnivad kunstiteosed. Apollonlik kunstitung on kujutav ja on seotud unenägude ning läbi selle ka luulega. Unenägu on meeldiv kogemus ja nauding. Et Apollon on kujutava kunsti kõigi jõudude jumal on ta ühtaegu ka ennustusjumal ehk, et ta valitseb fantaasiamaailma kauni näivuse üle. Peaksin põhijooneks näivust. Dionysoslik kunstitung sarnaneb joobumusele. Selle tundeliigutuse tugevnemisel kaob subjektiivsus kuni eneseunustuseni. See toimub uimastava joogi või kevade lähenemise mõjul, mis täidab kogu looduse rõõmuga. Kaob vaen ja sõlmitakse uuesti liit, inimese ja inimese vahel samuti ka inimese ja looduse vahel. Peaksin siin põhijooneks reaalset olemasolu, näiteks mainitud ürgloodus. Milline on Nietzsche mõju hilisemale esteetikale? Miks? Kunsti ei saa võtta objektina
Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste ,,üliinimene". Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja.
Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste „üliinimene”. Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele – köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst – ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust – Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja.
Vein pluss rituaalsed tantsud ekstaasi saavutamiseks. Väga kärarikkad pidustused/orgiad, saavutati ekstaatiline meelteseisund. Dionysose saatjateks olid alati naised bakhandid, kes ekstaasi minnes saavutasid üliinimliku jõu ja olid võimelised inimesi tükkideks rebima. Sisuliselt masside mäss aristokraatliku kultuuri diktatuuri vastu. Dionysose pidustused leidsid aset paar korda aastas, muul aja Apolloni kord/seadused. Apollonlik kultuur vs Dionysoslik kultuur. Teater tekkis polisliku ühishääle realisatsiooni ideoloogilise relvana. Enne massimeedia teket oli see väga tugev ja võimas ideoloogiline relv. Teatri elemendid: · Kasutati ära Dionysose kultus (seal oli saatürikoor, lauldi jumalatele ülistuslaule, teatris sai temast traagiline kangelane). Ta oli kõikidest jumalatest kõige traagilisem (pidevalt surev ja taas ülestõusev jumal).
oma ebaõigluse eest ja olen astunud välja kannatuste ja valu ringist ja sukeldusin ktoonilise kuninganna rüppe. Siis saad sa jumalaks inimese asemel. Platon ütles, et keha on hingele haud, kus ta peab viibima seni, kuni ta kõik lunastanud on. Inimese keha on titaanlik. Kuna titaanid sõid ära DIonysose, siis peab selles tuhas, millest tehti inimesed olema ka jumalik loomus. Seega on inimestel jumalik loomus, mis tuleb Dionysoselt. Kui keha on titaanlik, siis hing on dionysoslik/jumalik. Empedokles- arvas, et vaimud rändavad 30 000 ajastut ja lähevad läbi kõigist inimlikest kujudest. Herodotos arvas, et 3000 a peab inimese hing käima ja minema läbi kuiva maa, mere, õhu sfääri ja taas inimesesse. Hinged onn sunnitud rändama, kuna keha on hingele vangla. Hing peab ennast lunastama, et rändest vabaneda. Tuleb elada kasinat elu, hoiduda vereohvrist, olla taimetoiduline, täita teatud tabusid. Erinevatel gruppidel olid erinevad nõuded
annaabi.ee 
