VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunstil oli palju ühiseid jooni, seega võib neid käsitleda ühe teema all. Erinevusi aga leidub. Kreekas oli maalikunst väga tähtsal kohal. Eriti peeti lugu tahvelmaalist, kuna nemad selle ise ka leiutasid (5.-6. saj. e.Kr.). Võeti kasutusele valguse ja varju modelleerimise, katsetati ka perspektiivi. Enkaustika- tehnika, kus temperavärvid kaeti kuuma vahaga. Apollodorus Athenast suurim maalikunsti uuendaja ja edasiviija (5. saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud. Apelles - tõi maalkikunsti naisakti ("Veenuse (Aphrodite) sünd", talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas. Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad, kreeka päritoluga mehed.
*Rooma Pantheon - Tempel kõikidele Rooma jumalatele Etruskide valitsusaeg (8.6. saj eKr) Vabariigi aeg (51031 eKr) Keisririigi aeg (31 a eK476 a pKr) Vana-Rooma kaart Templid Akvedukt Amfiteatrid Basiilikad Amfiteatrid Kuppelehitused Termid Akveduktid Triumfikaared ja sambad Teedeehitus Basiilikad Kuppelehitused Apollodorus Cocceius Auctus Gygenus Gromaticus Lucius Vitruvus Cordo Rabirius Vitruvius *kuppel - Pantheon tähendab Kreeka keeles `'kõikidele jumalatele''. - Ehitise lage kaunistab 43,3m laiune kuppel. kuppel Seest poolt ja väljast poolt Amfiteater, mis mahutas 50 000 vaatajat. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis
· N: Versuse Carcalla ja Philippus Arabs'i büstid · Kõrgemast soost daamid-rõhutati rõivastust. Eeskujuks Praxiteles. N: Herkulaanlanna figuur. · hiljem naisportreel maaililine juuksekäsitlus Skulptuur · Valitsev realism · Käiki sõjalisi sündmusi anti edasi võimalikult täpselt ja selgelt · Näited: Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas Kapitooliumi väljakul, Traianuse sammas (h-38m, võimalik autor Apollodorus, puhas ja klaar, loomulik kujutav laad, teos suurepärane näide roomlastele omasest jutustavast kujutluslaadist) Maalikunst · vähe säilinud, enamus näiteid Pompeist, Herculaneumist ja Stabiaest. · 4 stiili: Inrustatsioonistiil, arhitektuuristiil, kolmas ja neljas stiil. · Ei esine ranges järjekorras vaid kattuvad osaliselt · Teema mitmekesine · Suurim kunstivaramu Fauni majas. Seal asub Isose lahingu mosaiik. 10. Varakristlik kunst Katakombid · 1.-2
pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk). Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi "Töö ja päevad" ning "Theogonia" ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi. Ülejäänud mütoloogia on laiali pillatud erinevates tekstides- lüürika, koolilüürika (Bindaros, võiduülistuslaulud), draamad ja tragöödiad jpm. Süsteemne esitus tuleb Rooma keisririigist pärit Apollodorus mütoloogilisest raamatukogust (http://en.wikipedia.org/wiki/Bibliotheca_(Pseudo-Apollodorus), sealt on kirjutatud lühike kokkuvõte kr.k. Müüdid on teada. Aga rituaale kreeklased ei kirjutanud, kuna need olid iseenesest mõistetavad. Säilinud siit-sealt pudemetena. Üks on, 2saj m.a.j, "Hellase kirjeldus" Pausaniase kirjutatud nö reisijuht, kus oli mk detailne kirjeldus. Kirjeldab vaatamisväärtusi, eriti pühamuid ja nendes tehtavaid rituaalne ja vahel sellega kaasnevad lugusid
VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunstil oli palju ühiseid jooni, seega võib neid käsitleda ühe teema all. Erinevusi aga leidub. Kreekas oli maalikunst väga tähtsal kohal. Eriti peeti lugu tahvelmaalist, kuna nemad selle ise ka leiutasid (5.-6. saj. e.Kr.). Võeti kasutusele valguse ja varju modelleerimise, katsetati ka perspektiivi. Enkaustika- tehnika, kus temperavärvid kaeti kuuma vahaga. Apollodorus Athenast suurim maalikunsti uuendaja ja edasiviija (5. saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud. Apelles - tõi maalkikunsti naisakti ("Veenuse (Aphrodite) sünd", talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas. Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad, kreeka päritoluga mehed.
annaabi.ee 
