Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm
"<
A sai aru, et mees on surnud, läks randa ja nägi surnukeha, ta tormas vette ja uppumise asemel moondus linnuks, K moondus ka linnuks ja nende armastus jäi muutumatuks. 16. Moirad saatusejumalannad, pole öeldud, kas elasid maal/taevas. Nad määrasid inimestele kas hea/kurja saatuse. Neid oli kolm: Klotho, elulõnga ketraja; Lachesis, lõnga pikkuse määraja ja saatuse üle otsustaja ja Atropos, kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni armastama, kuna Minos ei raatsinud sõnni Poseidonile ohverdada. Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks. Ta toitus noortest ateenlastest. Ohvrid liikusid seal, aga jõudsid ikka Minotauruse juurde, kui paigale jäid, siis ilmus M nende ette. M'i tappis
wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/Medea-Sandys.jpg/220px-Medea-Sandys Minose saabumine Theseus oli nüüd troonipärija. Iga 9 aasta järel saabus Kreeta saare kuningas Minos. Tema poeg suri ateenlaste kaitsmisel. Ateenlased pidi ohverdama 7 neidu ja noormeest Minos pani ilusat ja noort printsi tähele ja valis ta 14 ohvri sekka. Samuti aga räägitakse, et Theseus ise pakkus end ohvriks. Minotaurus Minotaurus oli Minose abikaasa Pasiphae järglane Minos palus jumalate käest võimalust tõestada ennast kui jumalate järeltulijat. Talle saadeti ilus pull, keda ta keeldus ohverdamast. Poseidon tegi karistuseks nii, et Minose abikaasa armus sellesse pulli ja sünnitaski pulli pea ja inimese kehaga järglase. Sõites Kreeta saarele, tegi Minos ühele neiule liiga. Theseus tuli talle appi öeldes, et see on tema, kui Poseidoni poja kohustus teda kaitsta.
kaevanud. Kaevamistega on paljastatud hulk linnu, losse ja kultuskohti - kõik väga rikaste leidudega. Saare keskkohalt põhjarannalt on välja kaevatud uhke Knossose kuningaloss. Teine tähtis - Phaistose - loss asus saare lõunarannal mitte kaugel Knossosest. Knossose lossiplaan Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal. Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada
19Nimeta materjal, millest olid tehtud olmeekide 3m kõrgused 47Mis on obelisk, püloon. Millisesse kultuuri kuulub? pead. Nimeta kultuur. Vana-Ameerika. basladist. egiptuse. Püloon 2 ülespoole ahenevat müüriplokki. Obelisk - 20Mida tähendab ukiyo-e? nimeta kultuur? nelja tahuline teravatipuline keersammas. Jaapani kultuur, graafiline kustivorm 48Millistest kultuurist on pärit minotaurus, labürint? Kes oli 21Nimeta rahvas kelle vallutusteni 16 saj alguses arenes Minotaurus? indiaanlaste rahvakust iseseisvalt. sõnnipäine koletis, Eugese kultuur, minose naise pasiphae ja ühe sõnnipoeg. 22Tempel, mis asub Indoneesias, Jaava saarel. Iseloomusta. 49Millise maa arhitektuuris ahanevad sambad allapoole? Bordridini tempel, astmeliselt tõusvatest terassidest
C)Doorlased:on Peloponnesose poolsaarele üks seni põhja pool elanud Kreeklaste hõim. D)Joonlase 3) Kreeta-Mükeene kultuuri saavutused - kirjaoskus, Knossose ja Mükeene lossid. A)Kirjaoskuk: B)Knossese: C)Mükeene lossid: 4) Kreeka kangelased ja müüdid (Herakles, Homeros, Ilias ja Odüsseia, Atlantis, Trooja sõda, Minos ja Minotaurus, kuldvillak) A)Herakles:Kreeklaste kõige kulsam ja armastatum kangelane.Elas enne trooja-sõda.Alustas oma vägitegusid juba hällilapsena. B) Homeros:Nii öelda rahva järgi arvatud "Llias "ja "Odüsseia" looja ehk pime laulik.Arvatekse , et need on tema eeposed. C) "Llias" ja "Odüsseia" Olevat eeposed mida lõi Homeros.(Eepos pikk jutustav teos , üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel
2000 1100 e Kr Balkani · Kato Zakros B Minoses poolsaar · Mükeene · Freskod · Agamemmon lossiseintel · Minotaurus · Theseus ja Ariadne Arhailine e kolonisatsiooni · Sparta · Esimsed · Philippos II 800-500 eKr · Balkani · Argolis olümpiamängu
meduusa-olend, kellel on juuste asemel maod , tema pilk kivistas muusad-neid oli 9 , apollon juhtatas nende laulu,nad olid kunstide-vaimse tegevuse kaitsjad nad innustasid kirjanikke. lerna hdra-heksapealine koletis fuuria(megr)-naiskttemaksu vaim , tnapeval kajastatakse ela , tigeda naisena nmf-noor naine,pooljumalik olevus draad-puude nmfid,elavad ja surevad koos puudega najaad-allika-,je- vi jrven+mfid titaan-jumalasugu kerberos-verejanuline,mitme peaga , madudest mbritsetud koer , valvas sisepsu Hadesesse kimr-tuldslgav koletis.Lvi , kelle seljast tuleb vlja kitse pea ja sabaks on madu sfinks-lvi kehaga , naise pea ja rinnaga olevus moirad-saatusejumalannad , vanad naised pegasos-tiivuline vluhobune saatrid-loodusevaimud,metsikud ja lemeelikud amatsoonid-sjakad,vallutushimulised naised , elasid omaette argonaudid-rndajad sireenid , linnu keha ja naise peaga kurjad deemonid , vlusid on kauni lauluga minotaurus-hrja...
kindlustamata, rahumeelne elanikkond 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad 1450 saarel vulkaanipurse, lossid hävinesid taas Kirja (lineaarkiri A) ei osati lugeda Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi Arthur Evans – Kreeta saarel arheoloog (1900) Knossose pale Kümnest lossist suurim Ruumid liigendatud sammastega Ruumid erinevatel tasapindadel Minotaurus (härja pea+inimese keha, lemmiksöögiks inimesed) Minotaurus Minose (kuninga) poeg Elas lossilabürindis, millest oli võimatu pääseda Kangelane Thesues tappis Minotauruse Keraamika Vaasid (inimfiguure pole, mereloomad) MÜKEENE Lossid olid kindlustatud -> kükloopilised müürid Lineaarkiri B Lõvivärav – Mükeene kindluse sissepääs Seinamaalid Lossid kaetud seest
Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai praeguse inimsoo esiema. Aoid (vanakreeka keeles aoidos 'laulja') oli Vana-Kreeka arhailisel ajajärgul (9.8. sajand eKr) kutseline laulik, kes kandis lüüra saatel ette eepilisi laule, neid suurel määral ise improviseerides. Sellist laulmist on kirjeldatud ka Homerose "Odüsseias". carpe diem nopi päeva, kasuta käesolevat päeva (Horatius) Minotaurus pooleldi härg, pooleldi mees. Poseidon oli kuningas Minosele saatnud imeilusa härja ,et see looma temale ohverdaks, Minos ei raatsinud looma tappa. Karistuseks pani Poseidon Minose naise Pasiphae härjasse armuma ja Pasiphae sünnitas Minotauruse. Minos laskis Daidalosel ehitada koletise jaoks labürindi ning Ateena linn pidi igal aastal saatma 7 noormeest ja 7 neidu Minotaurusele õgida, kuni Thesus ta tappis.
inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur Lerna hüdra ehk Hydra Veemadu Elas Argoses Lerna järve juures Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Minotauros Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele pulli Minos pidi pulli jumalatele ohverdama, kuid palus endale ta tujuparandajaks jätta Minos astus pulliga suguühtesse ja sündisgi Minotaurus Kerberos vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost Sireenid Kolm algselt linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku kurja deemonit Võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi Elasid Sirenum scopuli saartel Fööniks Lind, kes "tõuseb tuhast": mingi aja tagant ta sureb ning seejärel sünnib ta kohe uuesti Fööniksi pisaratel on ravivõime, mis parandavad isegi
(Tnp. tähistab see kujund erilist nutikust ja leidlikkust.) Meduusa pilk Meduusa oli üks gorgodestest (väga õel elukas), kelle pilk kivistas. Täna jumalate abile õnnestus Perseusel ta tappa. (Tnp. tähistab see kujund inimese väga halvasti mõjuvat pilku.) Adriane lõng Igal aasta pidid ohverdama Minose kuningale oma noormegi ja neide, keda ta sulges tohutusse labürinti, kus elas kohutav härg Minotaurus. Minose tütar Ariadne armus kreeka noormehesse Theseusse, kes andis talle lõngakera (Daidalose idee), mis juhtis Theseuse härjani, et see tappa ja lõnga abil sai ta hiljem tagasi välja. (Tnp. tähistab osavat abivahendit, mida keegi on suutnud välja mõelda.) Tantalose piinad Tantalos söötis taevalistele, et neid alandada oma keedetud poja liha. Karistuseks määrati talle igavene janu ja nälg. Ta seisis Hadese tiigis, ent kui ta kummardus, vesi kadus
• See oli ühtlasi ka tema relvaks • Lemmikloomaks hobune • Lõi inimkonnale hobuse Poseidoniga seotud müüdid Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT1: kord palunudKreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus , kelle tappis Ateena kangelane Theseus Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT2:Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva poolehoidu võita kinkis ta neile soolavee kaevu, kust sai kuulata kas meri on tormine või vaikne. Aga ka Athena oli tulnud ennast pakkuma linna kaitsejumalaks. Ta kinkis rahvale oliivipuu ja rääkis, et kui rahvas
visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6. Minotaurus mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena 8. Morpheus unenägude jumal. Suutis võtta ükskõik ,mis inimese kuju ja unenägudes end ilmutada 9. muusad kunstide, teaduse ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Zeusi ja Mnemosyne tütred 10. nartsissism väga enesekeskne ja edev inimene, uskumuse kohaselt oli narcissus
iseloomustavad kahjutut lollikest. Lk 268 · Ainult töö annab elule mõtte, kõik muu on vaid petlik vervendus. Lk 295 · Geeniusel ja kurjategijal peabki palju ühist olema, sest mõlemad on äärmiselt suured individualistid. Lk 301 · Kujutlus on samasugune tõe lähendus kui matemaatline tõestus. Tõde saavutada ei ole alati võimalik ratsionaalselt. Lk 302 · Sõda on kui Minotaurus, kes õgib ära noored ja jätab ellu vaid küünilised raugad. Lk 399 · Ei, tähed tähtede seas annavad tõepoolest vähe valgust, soojust veel vähem. Lk 403 · Majanduslik surutus ja tööpuudus viivad ühiskonna vaimsele uuestisünnile. Lk 403 · Eks ole kõik suured saavutused inimkonna ajaloos olnud eelkõige võit võimatuna näiva üle! Lk 422 · Kuid elu on juba kord nii seatud, et ööpimeduse hajudes tõuseb päike. Lk 427
Ja nõnda saigi Ateenast võimas merelinn ja kaev, mille Poseidon Ateena rahvale kinkis on tänapäevanigi seal akropolises. Üks teine legend rääkivat; et kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Poseidon on saatnud palju ülbeid meremehi naeruväärsetele retkedele ja neile raskeid katsumusi toonud. Ent enamjaolt merejumal siiski kaitseb laevu. Need, kes talle andamit maksavad, võivad olla kindlad, et nad seilavad rahulikel vetel ning täiuslikud tuuled viivad nad alati sihtsadamasse. Andmeallikad: http://www.miksike.ee/, http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon Raamatud. Iidsete aegade lood I , Vanakreeka ajalugu.
· Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid, millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. Kreetaga seonduvad legendid · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide
1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna,
1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2. Ariadne lõng*- Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseustandes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Tänapäeval raskest olukorrast väljapääs 3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige
iluideaali. 11. Egiptus helleniseerus ehk muutus kreekapäraseks( peale Aleksander Suure surma). 12. Kleopatra VII Ptolemaios on Egiptuse naisvalitseja. Temas oli kreekapärasusi, ta oli viimane valitseja, kes väljasurnud egiptuse keelt kõnelda oskas. Kreeta-Mükeene 1. Kreeta-Mükeene kultuuri nimetatakse Minose ehk minosiliseks kultuuriks. Seda nimetatakse nii valitseja Minose võimsuse järgi. 2. Minotaurus oli inimsõnn, kes elutses labürindis. 3. Knossose palee juures hämmastas mind enim labürint, kus elas minotaurus. 4. Kreetalased kujutasid seinamaalidel traditsioone, lootust, pidu ja pillerkaart. 5. Kreetalased kaunistasid maale loomade, inimeste(sõdalaste) ja muude kummaliste piltidega. 6. Kreeka kultuur hääbus kuna Kreeta alluvuses olnud ahhailased tulid 15. saj. sinna ja hävitasid Knossose. 7
Tema sümboliks oli kolmhark. Tema naine oli merenümf Amphitrite. 10 Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane http://www.zonalibre.org/blog/Lyzzie/archives/poseidon.jpg Theseus. 11 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon http://et.wikipedia.org/wiki/Hera http://et.wikipedia.org/wiki/Aphrodite http://www.zonalibre.org/blog/Lyzzie/archives/poseidon.jpg http://images.epilogue.net/users/isric/sun-god2.jpg http://th05.deviantart
ISELOOMUOMADUSED- Taltsutamatu, tujukas, isepäine, agressiivne, truudusetu SÜMBOLID- Kolmhark MÜÜT- Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. PILT- ATHENA NIMI- Athena ehk Minerva MILLE JUMAL- Tarkuse ja kudumise jumalanna KEDA KAITSEB- Sõjameeste, tsivilisatsiooni, põlluharijate, kangelaste ja käsitöö kaitsja. Kaises ka Ateena linna. PÄRITOLU/SÜND- Zeusi peast sündinud tütar ISELOOMUOMADUSED- Tark, hoidis õiglust, osav SÜMBOLID- Öökull, madu, oda, kiiver MÜÜT- Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud
Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid, sambaid ja muid detaile. Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi. Sambad olid puidust ja nendel domineeris punane värv. Sambad olid ülaosas jämedamad. Minotaurus - inimese keha ja pulli peaga koletis. Minotaurus elas Knossose labürindis. Kangelane Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist välja, sest ta oli oma teekonnal lahti kerinud Ariadne antud lõngakera. 12. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Kükloopilised müürid olid Mükeene linnamüürid. Need olid ehitatud meeletult suurtest
Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid, sambaid ja muid detaile. Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi. Sambad olid puidust ja nendel domineeris punane värv. Sambad olid ülaosas jämedamad. Minotaurus - inimese keha ja pulli peaga koletis. Minotaurus elas Knossose labürindis. Kangelane Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist välja, sest ta oli oma teekonnal lahti kerinud Ariadne antud lõngakera. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Kükloopilised müürid olid Mükeene linnamüürid. Need olid ehitatud meeletult suurtest kividest, müüri eesmärk oli linna kaitse
Augeiase tallid. Sidus kokku 2 kõrgemal voolavat jõge ja lasi neil läbi tallide voolata. (Tnp. tähistab see kujund erilist nutikust ja leidlikkust.) Meduusa pilk Meduusa oli üks gorgodestest (väga õel elukas), kelle pilk kivistas. Täna jumalate abile õnnestus Perseusel ta tappa. (Tnp. tähistab see kujund inimese väga halvasti mõjuvat pilku.) Adriane lõng Igal aasta pidid ohverdama Minose kuningale oma noormegi ja neide, keda ta sulges tohutusse labürinti, kus elas kohutav härg Minotaurus. Minose tütar Ariadne armus kreeka noormehesse Theseusse, kes andis talle lõngakera (Daidalose idee), mis juhtis Theseuse härjani, et see tappa ja lõnga abil sai ta hiljem tagasi välja. (Tnp. tähistab osavat abivahendit, mida keegi on suutnud välja mõelda.) Tantalose piinad Tantalos söötis taevalistele, et neid alandada oma keedetud poja liha. Karistuseks määrati talle igavene janu ja nälg. Ta seisis Hadese tiigis, ent kui ta kummardus, vesi kadus
2. KREEKA MÜTOLOOGIA JA USUND *Kreeka kultuuriruumi mõjutused pärinevad Egiptusest ja Makedooniast. *Mõned kuulsamad jumalad Kreekas ja Roomas olid peajumal, täeva-,pikse- ja tormi jumal Zeus (Kreeka) ja Jupiter (Rooma). Abielude kaitsjad Hera ja Juno. Sõjajumalannad Ateena ja Minerva. Valguse-, tõe- ja ennustuskunsti jumalad Apollon ja Apollo ning võidujumalannad Nike ja Victoria. *Kuulsad Kreeka müütilised tegelased olid näiteks Herakles, Hüdra, Kentaur, Faun, Minotaurus jpm. *Jumalate auks tehti pidustusi/ rituaale, püstitati templeid, müsteeriume (salajased jumalateenistused), palvetati. *Arvati, et peale surma satub inimene Hadese riiki (tume ja sünge riik), selle jaoks pidi ta ületama jõe paadiga ja selle eest pidi paadimehele tasuma, kas siis münt suus hoides või silmadel hoides. 3. KREEKA KULTUUR JA FILOSOOFIA *Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku 800 eKr ja see oli Foinikia eeskujul. Nimeks sai Alfabet.
Hermese vahekorrast Aphroditega sündis Hermophroditos ja vahekorrast ühe nümfiga sündis Paan.Just Hermes viis väikese Dionysose nümfide juurde kasvatusele. Minos Minos oli Kreeta kuningas ning Zeusi ja Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadmanthys ja Sarpedon.Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias
nümfe kui ka harilikke naisi. Kandsid metskitsetallenahast rõivaid, tõrvikuid. Panid pidu, märatsesid, kõndisid üle mägede, metsadest läbi. Kujutati viinamarjadega. Mentor- Odysseuse sõber, tema hoolde jättis ta oma majapidamise, kui läks Trooja sõtta. Tänap- kogenud nõuandja, truu sõber. Midas- Früügia rikas kuningas- Kõik, mida puudutas, muutus kullaks. Vabanes sellest supeldes Lüüdias, seep seal on kulda. Minotaurus- koletis inimese keha ja härja peaga. Suleti labürinti, kus Theseus ta tappis. Moirad- saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred. Kujutati eelkõige vanade naistena. Mainiti pmst aint 3-e. Morpheus- Kreeka unenäojumal, ilmus inimestele unne erinevate kujudena. Kujutati enamasti tiivulisena. Muusad- kunstide (laul, tants, muss, kirjandus) kaitsejumalannad, hiljem ka vaimse tegevuse, teaduse kaitsjad. 9 tk, alguses arvati aint 3. Nartsissism- eneseimetlus ja edevus
Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid. Kreetaga seonduvad legendid: · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. MINOILISE KULTUURI ÕITSEAEG 2000 1500 A. E.KR. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu
maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil. tekkis u 15. saj. eKr · Lineaarkiri B (desifreeritud) · 1500 hõivasid Kreeta, mugandasid kreeta kultuuri tekkis uus kultuur
Sellised vannid on säilinud tänapäevani ning isegi see veejuhtmestik on siiani säilinud. Vannitubade seinu katsid delfiinide ja lendkalade pildid. (2) Lossi plaan on väga keeruline ning koosneb väga keerukatest käikudest ja koridoridest, mis teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe. Loss on ka mitmekorruseline. (2) Tänu nii keerukale plaanide on tekkinud müüt Kreeta saare labürindist, mis väidab, et Kreeta labürindis elas Minotaurus, kes kujutab endast härjataolist koletist ning et labürindist oli võimatu pääseda. Härga seostati labürindiga, sest ta oli Kreetal püha loom ja teda võis kohata nii elus kui ka kunstis. (2) Lossi üksteise kõrvale ehitatud ruumidel puudusid väliseinad ning seetõttu puudusid aknad. Kogu valgus tuli laes olevatest avaustest, mis võisid ulatuda läbi mitme korruse. Omapärased olid ka sambad, mis jämenesid ülaosas ja värviti piduliku musta, kollase ja punasega. (2)
Ühel sätendas kahekümnekaraadine briljant. · Sest mis see nali muud on kui väljakutse saatusele: kui me oma abituses ei naeraks loodusjõududele näkku, kaotaksime arvatavasti mõistuse. · Sõjast tulid kohutavad inimvared jalutud, käteta, pimedad, moonutatud nägude ja kägarasse krampunud liikmetega sandid! Ega sõda nendelegi halastanud, kes ei saanud surma ega haavata paljudel tuli edasi elada moonutatud hingega. Sõda on kui Minotaurus, kes õgib ära noored ja jätab ellu vaid küünilised raugad. Kuid ometi me unustame kõik ja hakkame sõda isegi ülistama. · Kirjanikud on üldiselt meeldivad inimesed, kuid peavad palju endale. Nad ei armasta jagada, mida teavad, hoides selle enamjaolt oma raamatute jaoks. Teadlastest võiks ehk toredat seltsi leida, kuid üksnes nende ilmumine võõrastetuppa halvab enamikul mõtlemisvõime. Kunstnikud on üsna tüütud, sest enamik neist tahab sind uskuma
*Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- merekoletised *Greif-kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom , tarkuse sümbol *Argonaudid- meresõitjad Argo-nimelise laevaga * 2. Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nim Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, mis on loodud 8 saj eKr kuni 5 saj pKr. Antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vanat ja muistset. 3.Kirjanduseelne periood
Tänapäeval öeldakse „tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. Achilleuse kand-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. Ariadne lõng-Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. Prokrustese säng-Prokrustes oli röövel, kes varitses teelisi teel Ateenasse. Theseus tappis kõik röövlid sellel teel täpselt nii nagu röövlid olid tapnud teelised. Prokrustes oli teelisi tapnud raudses sängis, kuhu ta sidus oma ohvrid
Medeia katel- Iluravi, kaotatud nooruse igatsus. Nõid Medeia keetis mingit nooreks- muundavat värki, kuningas hüppas sinna sisse ja sai surma. Medus- madudest juustega, kiviks muutva piluga, kihvadega surelik naiskoletis. Mentor- Odysseuse sõber, kellele viimane usaldas Trooja sõtta minnes majapidamise. Ka kogenud ja tark nõuandja ning õpetaja. Midas- Früügia kuningas, palus, et kõik, mida ta puudutab muutuks kullaks. Hiljem sai endale eeslikõrvad. Minotaurus- Koletis, kellel oli poolenesti härja, poolenesti inimese keha. Elas labürindis, iga aasta saadeti talle söögiks 14 noor inimest. muusad- 9 kunstide ja teaduse kaitsejumalannat. nektar- Surematuks tegev jumalate jook. Ka hõrgutav jook. Oidipuse kompleks- Tugev erootiline kiindumus emasse ja alateadlik vaen isa vastu. Esineb enamasti poistel. Pandora laegas- Laegas, kus olid peidus kõik inimkonna pahed, tal oli keelatud seda avada, aga uudishimust tegi ta seda ikkagi.
Medusa- surelik koletis, kes elas oma õdedega Okeanose taga kauges läänes. Neil olid maod juuste asemel ja kõik, kes neid vaatasid, muutusid kohe kivideks. Persesus tappis ta ja viis enda aitajale, Athenale, Medusa pea. Medusa läks allmaailma nagu kõik ja seal ta pilk ei kivistanud. Mentor- Odysseuse sõber, kellele viimane usaldas Trooja sõtta minnes majapidamise. Ka kogenud ja tark nõuandja ning õpetaja. Midas- või kuningas Midas muutis kõik, mida ta katsus puhtaks kullaks. Minotaurus- härja peaga ja mehe kehaga koletis, kes asus keset labürinti. Muusad- kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Nektar- jumalate jook. Oidipuse kompleks- poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga.
· Achilleuse kand Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. · Ariadne lõng Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu. · Prokrustese säng Prokrustes oli röövel, kes varitses teelisi teel Ateenasse. Theseus tappis kõik röövlid sellel teel täpselt nii nagu röövlid olid tapnud teelised. Prokrustes oli teelisi tapnud
kunsti palju kreekalikku.Muutus kreekapäraseks. 12.Kleopatra-kreeka päritoluga viimanePtolemaioste dünastiast Egiptuse kuninganna, oli seotud Julius Caesar ja väjuht Antoniusega, tark ja haritud, ei olevat olnud kaunitar. Kreeta-Mükeene kunst. 1.Teisiti nimetatakse Minose ehk minoiliseks kultuuriks kreeka mütoloogias Kreetat valitsenud kuningas Minose järgi, kes olevat peajumal Zeusi poeg. 3. nimetus Egeuse kultuur. 2.Minotaurus-sõnni pea ja inimese kehaga koletis, Minos laskis rajada labürindi tema jaoks. Igal aastal toiduks 7 noormeest ja 7 neidu. 3.Knossose palee-sajad ruumid, vannitoad veetorustikega ja vesiklosetid. 4.Kreetalaste seinamaalid kujutati peamiselt inimesi, rõõmsalt värvikad, ühele seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi ,,Pariisitar". 5.Kreetalaste vaasid varasematel esineb üksnes geomeetrilisi mustreid, hilisematele maaliti lilli, tigusid, korallisarnaseid kaunistusi. 6
Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Hades oli surmajumal , mitte aga surm ise. Ta on allilma ehk surnute kuningriigi valitseja ehk surnute jumala nimi. Teda on hüütud ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli väga kuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Ta lahkus harvavõib öelda isegi, et väga harva oma pimeduseriigist, et külastada Olüpost või maapealseid. Kuid ega keegi ei oodanudki teda sinna, ta oli halastamatu , kuid õiglane.
Miks muutus keha modelleerimine loomulikumaks, aga näo ilme mitte? Allpool paiknevad Egiptuse skulptuurid 5 Vaasimaal - esialgu mustafiguuriline - alates 530 eKr punasefiguuriline stiil, rakursi kasutuselevõtt (vrd lk 110 ja 121) – kunstnik hakkas arvestama objekti vaatenurgaga 560 eKr Theseus ja Minotaurus on 6.saj eKr 460 eKr 6 Arhailise perioodi võrdlus Egeuse kultuuri perioodiga võrreldes ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud bürokraatliku süsteemiga lossivalduste asemele tekkisid linnriigid seal oli juhtroll endiselt aristokraatide käes, kuid lihtkogukondlased daid poliitiliste otuste juures kaasa rääkida
Venus andis talle märku tuleleegiga ning Pygmalion läks koju. Ta suudles kuju ning talle tundus, et kuju reageeris. Ning tõesti, Venus oli kujust päris inimese teinud. Pygmalion nimetas neiu Galateaks ja nende pulmas oli kohal ka Venus ise. Paarikese poja järgi aga nimetati venuse lemmiklinn. Pilet 11 - Kuldvillaku otsimine Pilet 12 - Daidalos Daidalos andis Ariadnele teada, kuidas pääseb labürindist, ehk kuidas Ariadne saaks päästa Theseuse. See õnnestus ja Minotaurus sai surma. Siis pandi Daidalos ise labürinti kinni, aga tema ja ta poeg põgenesid isetehtud tiibade abil. Pilet 13 - Phaeton Kord tuli Phaeton päikese lossi ja küsis, kas ta on tema isa. Tema ema rääkivat et on, aga poisid koolis naervat ta üle. Päike naeris ja ütles, et on küll. Ta tõotas Styxi nimel, et täidab Phaetoni ühe soovi. Nooruk palus luba päikesekaarikut juhtida. Päike teadis, et oli teinud rumaluse, ja proovis Phaetoni ümber veenda, aga see ei õnnestunud
temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend. Minotaurus. Poseidonit kutsuti ka maaväristajaks ja teda kujutati alati kolmhark käes; selle riistaga võis ta väristda ja raputada, mida iganes soovis. 6 Hades (Pluto) Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda kutsuti veel jõukuse jumalaks ning maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Tihti kutsuti teda ka nimega Dis, mis tähendab ladina keeles Rikas.
· Gaza · Anukis · Minos · Smürna · Kaptah · Jeruusalemm · Habirud · Madruk · Hattusa · Pime maja/Knossose pale · Pepitamon/Pepitaton · Byblos · Isis · Baal · Inteb · Keelatud org · Surma maja · Thutmosis · Oneh · Thotmes · Tagapalgeline · Egiptus · Ptaho · Liibanon · Nofretete · Siinai · Roju Kühmkukal · Keftiu · Minea · Naharan · Sehkmet · Hetimaa · Kreeta · Babüloonia · Süüria · Minotaurus · Aziru · Istar · Ahet-Atoni · Ehnaton · Heliopolis · Ra-Herakht · Ramos · Mitann · Jehou · Tadukhip · Thot · Seth · Baketaton · Memphis · Sekenre · Tutanhammon · Siidon · Eje · Kadesh Karakterite võrdlus teiste raamatute tegelastega Sinuhe ja Väike Prints (Antoine de Saint-Exupéry samanimeline teos) Selles teoses läks Väike Prints oma koduplaneedilt teistele planeetidele
Polydektes Seriphose valitseja. Muutus Medusa pead vaadates kivikujuks ning tema asemele asus troonile vend Diktys. Poseidon - merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Psyche - Erose abikaaasa. Kena printsess. Inimesed hakkasid hoopis teda Aphrodite asemel kummardama. Aphrodite läks selle peale raevu ja saatis poja Erose talle halba tegema. Kuid selle asemel nad hoopis armusid üksteisesse. Pygmalion naistevihkajast kujur . Mees, kes armus enda tehtud skulptuuri. Saatürid - olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja sokujalad ning sarved ning tohutu nõrkus nümfide vastu. Elasid metsikus looduses
14.Kroisos väga rikas 15.Küllusesarv sarv, mis on täidetud toiduga 16.Labürint keerdkäikudega palee 17.Lootosesööjad e. lotofaagid kes seda sõid, unustasid kodumaa 18.Maailma naba Omphalos, Apollo tempel, tähelepanu tahtev inimene 19.Medeia katel kaotatud nooruse igatsus 20.Meudsa koletis, kellel olid juuste asemel maod 21.Mendaadid Dionysose saatjad 22.Midas Früügia kuningas, kui midagi katsus see muutus kullaks 23.Minotaurus härja pea, inimese keha 24.Moirad saatusejumalannad (3tk) 25.Muusad kunsti kaitsejumalannad (9tk) 26.Nartsissism enesearmastus 27.Nektar jumalate jook 28.Nestor kangelane Trooja sõjas 29.Penelope kudumistöö mõttetu töö, midagi mis ei saa kunagi valmis 30.Proksustese säng sobimatu olukord 31.Sisyphose töö midagi lõputut tegema 32.Tantalose piinad see, kes on õnne kõige rohkem nautinud, kuid mitte selle vääriliseks osutunud 33
temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. HADES (Pluto) Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma valitseja. Allmaailm oli jubeduste kehastus, ja sellepärast needsid kreeklased allmaailmajumala Hadese nimel või allmaailmajõe ja jõelumala 4 Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik
9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal, Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased: Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks. 11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12. Kükloobilised müürid: Losse ümbritsevad võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kreeka pärimuse järgi ehitasid need müürid ühesilmsed hiiglased kükloobid. KREEKA KANGELASED Herakles: (ld.k Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg Homeros: oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose (Ilias ja Odüsseia) autoriks.
Domineerisid lilled, linnud, teod. Härg oli püha loom. Oli spordiala 'üle härja hüppamine'; härjakultus. Valitseja palee oli Knossose palee: 3 korrust, 1 maa all. Maa all olid hoiuruumid, üleval eluruumid. Paar tuhat ruumi. Andis aluse legendile laburündist. Seal elas u 1000 inimest. Väljakaevaja oli inglane Arthur Evans, avastas palee kahe maailmasõja vahel. Kreeta kultuur on aluse andnud kolmele Vana-Kreeka tuntud müüdile: *Müüt laburündist ja selle ehitamisest *Minotaurus (Minose poeg) ja Pheseus (tappis esimese) *Daidalos ja tema poeg Ikalos (põgenesid Kreeta saarelt). Kreeta kultuur hävis kiiremini kui 100 aastaga, kuna u 200 km kaugusel oli Therea e Santoriini saar, kus toimus ülivõimas vulkaanipurse, pärast mida kandus 300 km radiusesse tuhka ning Kreeta ujutati kivirahega üle. Mükeene kultuur. Mükeene linn oli Lõuna-Kreeka üks suuremaid linnu ja tolle perioodi suurim keskus
minna, sest paberite järgi on ta kristlane kuid siis tuletab endale meelde, et ta ju ikkagi vihkab selliseid inimesi kes vaid kriisis lähevad Jumala poole pöörduma. Laksu all näeb ta igasuguseid hallutsioone ja nagu näiteks Isebeli kes toas ringi sahkeldab ja teda laevale kutsub mis teel ohverdama 7 süütut noormeest ja tütarlast Minotaurosele. Laeva esiotsas on Zoloogia õpetaja võrguga lootuses püüda Minotaurus kinni. Arvab ka, et Pärn Saan ning vanake allkoruselt jälgivad teda, ning otsustades habetajada kuid lõikab endale rängalt sisse, peale seda häirib teda ka teravalt kõlavad helid tänavatelt linnas. Näeb ta ka veel kohtu istungit ja omaette räägib kaasa selles istungis kus vatsas tal zoloogia õpetaja kes süüdistab teda meeltesegaduste tekkitamises. Siis veel teeb ta veel ränga vea ning käitub lapsikult kui näitab vara hommikul vanakesele keelt
annaabi.ee 
