Apollon Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimses orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle.
kõigist jumalais. Tema sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Apollon mõrvas Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kajumao tapmist rajas ta sinna oma pühamu, kus preestritar Pythia ennusta temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Ta oli ka tõejumal. Ükski vale ei tule iial üle tema huulte. "Oo Phoibos, oma tõeaujärjelt, oma eluasemelt maailma südamest räägid inimsoole.
väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seotud vaimude ja jumalatega. Teispoolsus Click to edit Master text styles Second level Third level
põhjapõdrakasvatusega. Jahtisid põtru ja hirvi, mille tulemusel said nad värsket liha ja nahka riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri. Usk Tähtsamad sölkupi jumalad on looja Nom ja allilmajumal Kõzõ, maaema Ilenta Kota ja kultuuriheeros Iitje. Sölkuppidel on ka olemas loodusvaimud, samaani abivaimud ja allilmast pärit kurjad vaimud, kes toovad haigusi ja surma. Samaani roll oli üleloomulike olenditega suhtluse abil ravida haigeid, saata surnu hinge teekonnal teise ilma, otsida kadunuid asju jne. Ajalugu 1309. aastal oli kollektiviseerimine, ümberasustamine ja repressioonid. Peale II maailmasõda kannatasid kaluriartellide
haige koht kivi vastu. Tuntud võte oli ka vihtlemine kivil. Eriti suure väega inimesed( targad ja nõiad) olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandiks-paariliseks oli arvatavasti Maaema Mõneti ebaselge rolliga tegelane oli Murueit, kes võis olla Maaema analoog või siis teatud metshaldjas, aga võis ka olla seotud surmakujutelmadega Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani
Eesti maausk Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nime...
Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased - hirmuäratavad Mäed (Oroi). Gaia ei hakanudki neid lapsi armastama, sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku. Pärast mägede sünnitamisest toibumist tundis Gaia taas kedagi oma üsas liigutavat. Seekord aga oli rasedus meeldiv ja valutu. Keskööl kuulis ta õrna kihinat ning ta ootas uudishimuga, milline
Nimed Roomas algul 18 mehenime, 30 suguvõsanime. 3.nimi väljendas sageli välimust. Naine päris isalt keskmise nime naissoo variandi. Nimedele pandi järgarvud (prima). Nimedeks kasutati kaunikõlalisi sõnu. Flora (lill), Stella (täht), Regina (kuninganna), Margarita (pärl). Numbrid 1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanu...
· Argonaudid- olid Kreeka maadeavastajad. Tõid Klochisest Kreekasse kuldvillaku. · Artemis- Apolloni kaksikõde, jahijumalanna. · Athena- Kreeka kunstide ja sõjajumalanna. Sündis oma isa Zeusi peast. · Atlas- Oli titaan keda kreeklased pidasid taevavõlvi ülevalhoidjaks. Atlas- ,,see kes kannab" · Kentaurid- olendid, kellel on inimese pea, käed ja rind, kuid hobuse jalad ja alakeha. · Kerberos- kolme peaga koer, kreeka allmaailma valvur · Kronos- taevajumala ja maaema poeg, Zeusi isa · Demeter-Kreeka taimede-ja viljakusjumalanna · Dionysos-Kreeka viljakuse, veini ja naudingute jumal · Eos- tiivuline Kreeka koidujumalanna · Fuuriad- Kreeka kättemaksujumalannad · Gaia- maa, kes sündis Kaosest · Hiiglased- kreeka mütoloogias inim ese keha ja maotaolise sabaga · Hades- Kreeka allilma, surnute kuningriigi jumal · Hektor- Trooja kangelane · Helena- Leda ja Zeusi tütar, Trooja sõja põhjustaja · Helios- Kreeka päikesejumal
on nii raske, raske piin, öö su rohu latva toonud. ja kaob. tahaks hääbuda ja kustuda, rahu, rahu isuksin. Hoogad tuules, rahes, sajus, Üles, metsa kohal, hanipajus, maailmade otsata helki, kaotad janu mulla pinnas, maaliste kurbuse iil, Mõte janu maas, maaema rinnas. kohe laotuse põhjatu sinavat telki, Veel sündimata, salapärasena, nägemata pisarad, kesk aju säsi kuumenedes, Võlud kasvud ülenema, sfairide harmoniil, ta äkki, fosforiste loitudena, viljad tõusma, õilmitsema, tõusevad. lööb leegitsema, värisedes. annad elavile rammu, kosutad teekäija sammu.
Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased - hirmuäratavad Mäed (Oroi). Gaia ei hakanudki neid lapsi armastama, sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku. Pärast mägede sünnitamisest toibumist tundis Gaia taas kedagi oma üsas liigutavat. Seekord aga oli rasedus meeldiv ja valutu
Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased hirmuäratavad Mäed. Gaia ei hakanud neid lapsi armastama, sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku. Pärast mägede sünnitamisest toibumist tundis Gaia taas kedagi oma üsas liigutamas. Seekord aga oli rasedus meeldiv ja valutu. Keskkööl kuulis ta õrna kihinat ning ta ootas uudisimuga,
Ma olen kondiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. See ensemääratlus on Traadiga kaasas käinud tänini. Samas kogus seadis Traat oma eesmärgiks olla inimene 20. sajandi keskpäevast on saanud uue sajandi hommik, ent Traat jätkab endiselt oma näkku. Traadi luulet on nim. poeetiliseks autobiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu -tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine; äraminemine - maaema rüppe, sügisõhe, metsa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. Traadi luules mängib erilist rolli peaaegu 40 aasta jooksul kirjutatud tsükkel "Harala elulood", mis esmakordselt ilmus raamatuna 1976. aastal, viimased elulood on ilmunud 2002. aastal. Harala elulugude puhul on tegemist epitaafidega (kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus, mida sageli kasutatakse hauakirjana). Need kujutavad portreid konkreetsetest inimestest, kes enamikus on
[1] Samuti muutus oluliseks viljakusmaagia. Viljakuse ja sigivuse kaitsjatest on hilisemast ajast teada setude Peko ja Lääne-Eesti Metsik. Viljakust usuti peituvat ka lõikuse esimese või viimases vihus, mida kasutati maagilistes toimingutes. Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandiks-paariliseks oli arvatavasti Maaema. Mõneti ebaselge rolliga tegelane oli Murueit, kes võis olla Maaema analoog või siis teatud metshaldjas, aga võis ka olla seotud surmakujutelmadega. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. On oletatud, kuid on kahtlane, kas eksisteeris ka mingi surnuteilma valitseja (Tooni, Mana)
tartu kiilde pakku". Esikluulekogus "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine ; äraminemine- maaema rüppe, sügisöhe, metasa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. ,,Küngasmaa" (1964) väljendab huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. ,,Kaalukoda" (1966) algatab aegade ja tõdede suhet vaagiva sümboolika, süvendades elu ja kodu hoidmise motiivi ka rahva ajaloo luulendamisega. Rööbiti luulega on Mats Traat avaldanud pidevalt proosat, mille põhiprobleemiks on eetiline isiksus.
· Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. · Üheks taeva ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. · Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. · Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandikspaariliseks oli arvatavasti Maaema. · Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. · Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. · Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg.
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus "Vaid vaimsus kui organism on vastava kultuurkonna süntees kõigest sellest tõusude ja mõõnadega ringlevast ehk tsükliliselt keerlevast arenguprotsessist, mis lade lademelt on aegade jooksul sünkreetiliselt kogunend rahva hinge ja iseloomu, temperamenti ja elutundesse, maailmavaatesse ja eetikasse, usku ja elutarkusse, luuleloomingusse ja ühiskondliku elu korraldusse, teotsemistaktikasse ja suhtlusnormidesse, huvide ja harjumuste ringi. Alles tervikuna on see igal rahval ainulaadne ja mitte ainult ei õigusta, vaid otse kohustab iga rahvast oma olemasolu eest hoolitsema kogu inimkonna kultuuripildi mitmekesistamiseks ja rikastamiseks." (Oskar Loorits "Eestluse elujõud") Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks koostisosaks oli usund, mis kivi-, pronksi- ja rauaaja jooksul tegi läbi mitmeid muutusi, kuna muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Nad a...
Sündisid kaksiklapsed Apollon ja Artemis. Apollon oli valguse-, päikese- ja ennustamisjumal. Ta oli ka muusikajumal ja selle kaitsja ning talle allusid muusad. Apollonil olid kuldsed juuksed ning ta kandis endaga kaasas lüürat. Hephaistos kinkis talle hõbevibu ja kuldnooled, mis kunagi märgist mööda ei lennanud. Apoloon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid. Ta tappis Delfi lähedal oleva draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps. Draakon elas Parnassose koopas, kuhu Apollon rajas oma pühamu pärast kaljumao tapmist. Hiljem aga Apollon kahetses oma tegu, sest Zeus sundis ta kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Zeusi ja Leto teine laps ja Apolloni kaksikõest Artemisest sai jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke ning sellepärast tema sümboliteks olid vibu ja nool, kuid loomade valitsejananna
Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kuj...
põlluharijate kaitsja, samas ka ratsutamiskunsti rajaja. Tema oli Zeusi lemmiklaps, kellele Zeus julges usaldada isegi oma piksenoole.Ta oli tarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon Oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle.
Apollon ja Artemis olid Zeusi ja titaanitar Leto lapsed.Nad olid kaksikud. Pärimuse järgi ei andnud Zeusi abikaasa Hera Letole kuskil asu,kuid lõpuks leisid Leto varjupaiga ujuval Delose saarel,kus ta kaksikud ilmale tõi. Apollonist sai kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalaid.Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja,kellele allusid muusad.tema sümboliteks olid vibu ja nool, lüüra. Ühe legendi järgi tappis Apollon Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas.Selle koha peale ehitas ta oma pühamu,kus kus preestitar Pythia teenis talle kui ennustaja ja ennustas Apollonile tulevikku.Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Artemis oli Apolloni kaksikõde,neitsilik jahi- ja loodusjumalanna.Teda kujutati tavaliselt lühikeses rüüs,vibu ja nool käes,saatjaiks hirv ja nümfid.
nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa saar pidama jäi. Artemis oli lastest vanem ja sündis kergelt, kuid Apolloni sünnitus oli valuline ja kestis eri andmetel ühest üheksa ööpäevani, sest Hera keelas vahepeal sünnitusjumalannal Eileithyial Letot aidata. Kui Apollon oli suureks kasvanud, siis tappis ta Pythoni. Apollon tappis draakon Pythoni Delfi lähedal. Python oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestritar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks saama. Legendi järgi oli Apolloni sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui
Iga kord kui Persepone maa peale tuli, oli Dementer väga rõõmus ja maa peal oli suvi. Kui ta aga surnute riiki pidi minema, saabus maa peale talv. Dementer oli põllunduse jumalanna.armastas inimesi ning õpetas neid maad harima. Ta oli lahke, nukrameelne ja ta laup oli pärjatud kuldsete viljapeadega. Tema ülesandeks oli hoolitseda, et maa vilju kannaks, nii et loomadel ja inimestel oleks piisavalt toitu. Kronos oli Kreeka mütoloogias taevajumal Uranose ja maaema Gaia poeg. Ta kastreeris Gaia abiga Uranose ja sai universumi valitsejaks. Paan oli jumalate käskjala Hermese poeg. See kreeka küngaste ehk lammaste ja kitsede karjamaade jumal oli ka ise kitsesarvedega ja -sõrgadega. Ta ilmutas ennast sageli unenägudes ning ehmatas oma välimusega inimesi. Sellest ka sõna paanika Ta uitas üksildastel mäenõlvadel mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest
Nende suhe polnud nii keeruline kui Hera ja Zeusi oma, ehkki Junot vihastas Minerva sünd Jupiteri peast ilma ema abit Mõndadest Zeusi järglastest Apollon: Vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kajlumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Sündis Deelosel. Loomade valitsejanna seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse ühels vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Ares: Vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa
4. Teisik - tagurpidi väeloom, inimese hing mis materialiseerib end teiste olendite kaudu. 4 ja 5 ärkveluned, kus inimene saab juhtida unenägusid. 5. Väeloom ehk teise olendi hing 6. Väed, õnned +, lamba või sea õnn ei tegele kaalika kasvatusega 7. Vead – jänesemokk, tedretähnid 8. + märgiga õnnistu – õnnistu on õnnistaja hing, - märgiga on needus. 9. Üldhinged; maaema, teavaisa. Esimene kevadine äike. Animistlike motiivide võrdlus monoteistlike motiividega, motiivide teisendamised ja võrgustikulise mõtlemise asendumine hierarhilise mõtlemisega. Animism on usk mitmetesse hingedesse, võrgustikuline mõtlemine. Monoteism on ühe Jumala uskumine ja teistest jumalatest ära ütlemine. Materjalismis hakkab kujunema hierarhialik, polüteismlik maailma vaade.
võrgutada. Ühe võitluse käigus langes tema seeme maapinnale, misjärel sellest sai maokuningas Erichthonios. Lähemale lapse saamisele Athena ei jõudnud kunagi. Apollon, Artemise kaksikvend, oli muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini juml ning kariloomade kaitseja. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Apollon oli kõikides jumaladest kõige nägusam, aga ta ei abiellunud kunagi. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Artemis, Apolloni kaksikõde ning jahi, metsa ja metsloomade jumalanna. Artemise ja Apolloni päritolu pole kindel, peetakse neid tavaliselt Zeusi ja Leto lasteks. Tänu sellele kannatasid nad Hera tagakiusamise all. Üks legend räägib, kuidas Artemis aitas kättemaksuks Hera vaenulikuse eest Apollonil tappa madu Python, kes nagu räägiti kuulus Herale. Artemise metsikus on ilmne mitmes müüdis. Kui Artemise lemmikkaaskondlane
ehtida ei sobi, kui surnud majas kellad seisma kui surnu majas (eriti pommiga kellad) igapäevaseid töid ei tehta (välditakse lärmitegevaid töid) 17.11.2011 Kaali meteoriit 5 m.... Kaali kraater 450 m Surnu seadmine: põrandale-kõva pind headel inimestel kerge surm halbadel inimestel piinarikas surm elukutsest lähtuvalt lõhuti elatusallikas surnu kohal et anda see surnule kaasa. 24 NOVEMBER Majahaldjas( koduhaldjas ; kodujumal) - > Maa, koht.- > Maaema (viljakus) Keelud: ei tohi haavata maad, ei tohi asjata rohtu kakkuda, kuuma vett ega supivahtu ei tohtinud maha kallata, Suurel Reedel ei tohi maad kaevata ega oksi, lehti murda ; 25 märts e PaastuMaarja(Maaema) päev- naised jõid punast veini, jõhvikamahl, kääbused/kääbas (1 sugu) härjapõlvlased(habemega, tujutsevad, sepatöö, 2 sugu, kärnkonn, sipelgad) - maa-alused
mässu tõstnud. Ja siis tegi ta hirmsa otsuse: ta käskis oma naist Rhead, et see tooks kõik lapsed, kes sünnivad, tema kätte, ja iga kord, kui naine oli käsu täitnud, neelas Kronos lapse otsemaid alla. Niiviisi neelas ta viis lapsukest, kelle Rhea talle sünnitas: Hera, Demeteri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Rhea oli taas käima peal ja teda murdis mure. Ta ei osanud oma lapsukese päästmiseks midagi ette võtta. Sestap läks ta oma vanemate, Uranose ja Maaema juurde, ja need andsid talle nõu tuua laps ilmale Kreeta saarel, Dikte mäel ühes koopas, mis oli metsa sees hästi varjul. Selles pühas koopas sünnitaski Rhea lapse ja usaldas ta metsanümide hoolde, kes teda mahasaamisel olid abistanud. Seejärel läks ta salaja Kronose paleesse tagasi ja hakkas kõvasti karjuma, et sünnitusvalud on alanud. Kohutav Kronos uskus, et naisel on tõesti käes aeg maha saada ning ta ei jätnud
hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Apollon Apollon oli Vana- Kreeka mütoloogias Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid kõik muusad tema imeilusa välimuse pärast Apollon tappis Delfi lähedal draakoni, kes oli maaema Gaia laps ja elas Parnassose koopas. Kastaleia oli Apolloni püha allikas, Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu,
Sageli aga pöördus Ares oma halamise ja abipalvetega oma isa Zeusi poole. Apollon oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle.Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama.Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle
rännata maailmas. Sel perioodil oli positiivne suhtumine surnutesse. Kujutelm elavate ja surnute kokkukuuluvusest. Usuti, et surmaga ei lahku surnu hing automaatselt elavate juurest (40 päeva elavate seas). Surm puudub. Surnut ei jäetud kunagi üksi. Usuti, et surm elab hauas edasi või et surnu viibis vabahingena kas elavatega samas elueas, surnute linnas või vaimude linnas. Usuti hingedesse kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged. Loodus usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi.
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg). Gaia ühtis Ur...
Apollon 1 ÜLESANDED Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. 2 TÄHTSAMAD TEOD Apollon tappis Delphi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas,
Pärnu Hansagümnaasium ,,Kaksteist olümplast taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vasted rooma mütoloogias." Autor: Gerdu Jaansalu Klass: 10 c Sissejuhatus On erinevaid arusaamu jumalate kohta. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja ...
http://www.ohtuleht.ee/379451 http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BC%C3%BCt http://miksike.ee/docs/referaadid2005/muut_legend_siim.htm http://zzz.ee/index.php/M%C3%BC%C3%BCt http://foorum.keskmaa.ee/viewtopic.php?f=34&t=2258 20 Mütoloogilised olendid Raamatus ,,Eesti rahva ennemuistsetes juttudes" oli palju mütoloogilisi olendeid: libahundid, jumalad, haldjad, külmkingad, koerakoonlased, maa-alused, tuulispask, maaema, vanapagan, näkid jt. Enamus nendest on pahatahtlikud. Kuid mõned (nt haldjad ja näkid) on heatahtlikud. Oletatakse, et «haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.») Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt tegutsevaiks kaitsevaimudeks)
MAI-AGATE VÄLJATAGA L O E N G 4 26 oktoober 2009 Kuidas tekitada tundeid? Teie tekitate endale igapäev tundeid seda endale tähele panemata. Kahjuks me tekitame endale tundeid negatiivses suunas. Egiptuses oli see nõue, et kui õpilane tahtis pühitsuse läbi teha, siis ta pidi oskama tundeid kustutada ja tundeid luua. Meie oleme rääkinud pikka aega tunnete kustutamisest. Oleme rääkinud, et kui teil on ebameeldiv tunne, siis vaadelge seda tunnet aga ärge samastuge selle tundega. Aga tavaliselt on nii, kui teil on ebameeldiv tunne, siis saate üheks selle tundega. Ütletegi mõttes endale, et see ongi minu tegelik reaalsus - nii ebameeldiv, nagu ma praegu tunnen. Selle asemel, et öelda: ma praegu kogen seda ebameeldivat energiat ehk tunnet. Me siin kahe jalaga maa peal kõndides oleme ära unustanud, et me kõik oleme inglid. Üks naine küsis nõu: mis ma pean oma lahutatud meh...
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
APOLLON (Apollo) Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks olivibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas,
et siis täpselt oma peatuses virguda.) Kui juhtud midagi kaotama, siis tõenäoliselt leiad oma kadunud asja hiljem leiubüroost. Ainus, mis (peale maavärinaohu - viimane Big One, mis Tokyo maatasa tegi oli küll aastal 1923, kuid väiksemaid tuleb ette pidevalt; ühel öösel ärkasin selle peale, et me 5-korruseline paneelmaja nagises ja vibreeris, ning köögis kolisesid nõud itc. Keegi ei oska ette kujutada, mis juhtuks tänapäevases pilvelõhkujalinnas, kui maaema end taas korralikult raputama suvatseks hakata) su turvalisust ehk häirida võib, on käperdajad. Mul endal seda küll kordagi kogeda ei õnnestunud kuid kuulsin mitut tüdrukut rääkimas ontliku välimusega keskealistest meestest, kelle käsi rahvarohkel tipptunnil metroos otsekui kogemata õrnalt üle su rinna vms. libiseb. Häda on selles, et esimese hooga ei saa ju aru, kas see tõesti polnud vaid juhuslik puudutus. Jaapani
(mütologeemidena) · Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia "liistule" 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund o Loodusjõud o Teadja/ravitseja o Maja- ja paigahaldjad o Esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund o Dualistlikud kontseptsioonid o Maaema ja taevajumal o Viljahaldjad o Külapühamud ja preestrid 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikku komi loomismüüdis · Veelinnud maailma loomas: maa(ema) tekkimine veelinnu kehast · Munast sündivad vastandlikud alged Jen ja Omöl' (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid; NB! dualistlik müüt (bogomiilide mõju?)
Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud, teadjad, ravitsejad, maja- ja paigahaldjad, esivanematega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nadohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi.
Kangelased: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Vibuane. Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad, Endel(Ilmarise poeg), Juta(Vanemuise tütar), Koit ja Hämarik. Metsa, vee ja õhu vaimud. Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia. 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteonid"? Petersonil olid erineva astme jumalad: Esimese astme: taevajumalad, pikne/kõu, Maaema, laulujumal, päike, kuu, tähed, Karu (Ot) ja maajumalad (turri, hisi). Teise astme jumalad ehk nümfid, deemonid. Seejärel tulid hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad ning nende järel müütilised loomad. Faehlmannil oli ainult üks peajumal Vanaisa/Taara/vana. Teised olid tema pojad/kangelased ja nende järeltulijad. Mõlemad esinevad aga müütilised olendid. Faehlmani puhul olid sellels vee, õhu, maa ja metsa vaimud. 22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk
kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: Põhjapõdrakasvatajad olid paiksed, neil oli ilmajumal, maal, veel ja põllul jms omad jumalad. Alepõletajatel loodusjõud nagu õhk-tuli-maa-vesi, teadjad ravitsejad, maja-paigahaldjad, esivanemtaga seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. Artika ja subarktika kütid: looduslähedus, seaduserikkumisel on tagajärg, maailma loomine, oli šamaan ehk ravitseja, kes oli ka kogukonnajuht, kes suhtles vaimolenditega, kelle võimuses oli saagi andmine. Ka loomade isandadkaru hinge lepitamine. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud
Tal olevat pikk hall habe ning ta suutvat oma kasvu muuta lühikesest inimesest kõrge puu pikkuseks. Seljas kannab ta laiaäärelist kaabut ja kuusekoorekasukat – heas tujus olles kannab ta ehteid (Masing 1998:131). Metshaldjas võib esineda ka metslooma kujul või sarnaneda hoopis loodusele ning tihti pole haldjat ennast näha, kuulda võib vaid tema naeru (Masing 1998:177). Viimane näide pärineb veel ajast, mil haldjas oli veel loodusega üks ega omanud materiaalset keha: maaema sulab liivlastel maaga ühte – söögi keetmisel ei tohi tulist vahtu huupi välja visata, sest see võib kõrvetada maaema silmad; noaga maad lõigates torgatakse talle südamesse. Rohi on maaema juusteks, mida ei tohi katkuda ega lõigata. “Muidugi oli vahel vaja seda teha ja sellepärast piirati teooria praksises sellega, et kui säärast tempu tehi asjata, siis see oli lubamata.” (Masing 1998:149) 32
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Maa Väga paljudes erinevates usundites on taevas ja maa paarilised. Taevas meessoost ja maa naissoost. Taevas viljastab maa, mille tulemusena hakkavad maal kasvama taimed. Vihm annab maale elu. Maa ise on hingestatud olend ning on kaudseid keelde ja uskumusi, mis võib-olla praegugi püsivad. Ei tohi nuga maa sisse lüüa, maad ei tohi jalaga lüüa. Vesi Vesi kui element on puhastava toimega. Ristimine veega, ristimise mahapesemine veega (LH 1223). Veekogudest on meri, midagi maaema sarnast: hingestatud olend. Ka meri on elav. Panga panga juurest on merele ohverdatud. Järvesid on vähe pühaks nimetatud. Eestis on kokku kuskil kümmekond Pühajärve. Küll on aga järvedega seotud üks laialt levinud pärimus – järvede rändamine. Järved võivad vahetada kohta, võivad ära minna. Järved tulevad taevast suure musta pilvena, mida võib juhatada näiteks härg või linnud. Taevast hoiatab hääl, et järv tuleb. Kui keegi jääb
tagasi, suure saagi puhul osa tagasi. POTERMAN – laevavaim, laevahaldjas. Esineb enamasti inimesena. Tuleb kui mast püsti pannakse. Potermani töötamiseks peeti heaks endeks. Näitab ennast väga harva, kui näitab tuleb torm. Kui tüürimees potermani ei kuula, saab ta vastu kõrvu. Potermani laevalt lahkumine ennustab laevahukku, kus käis kotiga on lootust, et keegi jääb ellu. Ta nõuab enda austamist. MAJAHALDJAS – 1. paigavaim – temaga peab saavutama kokkuleppe. a) maaema (paks maanaine) b) maa-alused (härjapõlvlased-kärnkonn, kuklased, päkapikud); 2. ehitusohver – tavaliselt mingi loom; 3. nurgakivi panek (hõbe, viin, leib, suhkur) – selle alla pannakse hõbe, leib, viin ja suhkur; 4. sarikad (viin, leib – lakka ohvrianniks); 5. katus; 6. esimene tuli (kõige rohkem väestatud kolle, ahi) – esimese tule süütab maja peremees; 7. regulaarsed ohvrid (suurte pühade ajal, millegi uue puhul); 8. esimene surnu – maetakse teiste riitustega.
Sel perioodil oli positiivne suhtumine surnutesse. Kujutelm elavate ja surnute kokkukuuluvusest. Usuti, et surmaga ei lahku surnu hing automaatselt elavate juurest (40 päeva elavate seas). Surm puudub. Surnut ei jäetud kunagi üksi. Usuti, et surm elab hauas edasi või et surnu viibis vabahingena kas elavatega samas elueas, surnute linnas või vaimude linnas. Usuti hingedesse – kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged. Loodus – usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi.
Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ravitseja, maja- ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal (deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid ERINEVUSED NÄITEKS KÜTTIDE JA VILJAKASVATAJATE USUNDIS 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Novgorodi esimene leetopiss (umbes 1071) Jumal = eestis kurat (elavad sügavikkudes,
. Oraaklid olid spetsialiseerunud jumaliku tõe selgitamisele, tavaliselt Apolloni templis. Manteion või chresterion tõlgitav kui küsija. Sellonid- kandsid ühte rüüd, magasid palja maa peal ja ei pesnud jalgu.. ehk olid maaga ühenduses. Olid olemas ka uneoraaklid- inimene uinus pühamus, rääkis oraaklile unest ja see tõlgendas. Oli ka surnuoraakel, kes võimaldas surnutega nõu pidada. Lebadeia oraakel oli selline Delfi oraakel oli kõige kuulsam. Algselt oli see maaema pühapaik, Ge(?), k.a Themis ja Poseidon ka. Pythoni koobas. Kuulutamine sai alguse Koretaselt. Kits käis mäenõlval söömas ja Koretas märkas, et kits käitub veidralt. Kits oli avastanud lõhe maa seest, kust tulid aurud. Ka tema sai neist mõjutatud. See tõi siis esile jumaliku tarkuse. Kohalik tüdruk Phemonoe pandi sinna istuma ja hakkas kuulutama tarkust. Kuna ta oli liiga kena ja noor, siis ahvatles liiga, sp määrati hoopis küpses eas naine sinna. Adyton- kuhu siseneda ei tohi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
