Minakaitsmemehhanismid Hakkavad tööle siis, kui inimene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Minakaitsemehhanisimid on alateadlikud. 1) Represioon ehk tõrjumine - ärevust tekitavad tunded ja mõted surutakse tedvusest välja. Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada. Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid kogemusi, pealegi pole tõrjumine tavaliselt täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenägudes ning keelevääratustes. 2) Regressioon ehk tagasiminek - võib aset leida olukorras, kui inimene ei tea parajasti, kuidas toimida
mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B Isiksus ei ole vastsündinu ja vaimse alaarenguga in. vaimse alaarenguga in. ei saa kunagi isiksuseks. Kretscheri teooria järgi: leptosoom nõrga kehaehitusega, nurgelised vormid, näovorm on teravate joontega, pikad kondid, õlad kitsad; atleetiline arenenud lihased, võimsad õlad, lõug tugev, nina nüri, luustik tugev, jämedakondiline; pükniline
B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine
a)hääletamisega e-valimistega b)referendum 10)poliitiline kultuur- Klassikalise määratluse kohaselt on poliitiline kultuur suhtumiste, uskumuste ja tunnetuste kogum, mis loob poliitiliste protsesside mõtestamiseks teatava korrastatuse, annab neile mõtte ning varustab inimesed baasarusaamade ja reeglitega, mis suunavad nende poliitilist käitumist 11) populism- räägitakse rahvale meelepärast juttu. 5rikkama riigi hulka (REF) Kodukulud alla (IRL) baasarusaamad on alateadlikud, enesestmõistetavad, sõnades väljendamata veendumused maailma ja inimese kohta. Nad on aluseks väärtustele ja uskumustele.
UNEHÄIRED 1) INSOMNIA UNETUS E. VÕIMETUS MAGAMA JÄÄDA; 2) NARKOLEPSIA PIDEV KONTROLLIMATU UNEVAJADUS; 3) UNEAPNOE UNE AJAL TEKKIV HINGAMISKATKESTUS; 4) SOMNAMBULISM UNESRÄNNE. MIDA ARVATAKSE UNENÄGUDEST? 1) MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?) HÜPNOOS: TEADVUSE SEISUND, MIDA ISELOOMUSTAVAD TUGEV LÕDVESTUMINE JA SUUR VASTUVÕTLIKKUS SISENDUSELE; VIIB LÄBI TEINE INIMENE; HÜPNOTISEERIJA VIIB HÜPNOTISEERITAVA UNESARNASESSE SEISUNDISSE, VEENDES TEDA LÕDVESTUMA, UNUSTAMA VÄLISED ASJAD JA KESKENDUMA HÜPNOTISEERIJA SOOVITUSTELE; MEDITATSIOON: TAHTLIKULT ESILEKUTSUTUD
Minakaitsemehhanismid.Hakkavad tööle siis,kui iinmene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Nad on alateadlikud,inimene ise neid reguleerida ei saa.Nad on destruktiivsed(lammutav). Töötavad emotsioonide peale ja olukorda ei lahenda.Repressioon e. tõrjumine. Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja.Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada.Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid tegurid,pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes.
psühholoogiline töötlemine. Vahe on selles, et nt me kõik aistame muusikat, kuid meie taju sellele on erinev (kas meile meeldib see laul või ei jne) 8. Mälu: implitsiitne vs eksplitsiiitne. 3 mälu protsessi, pikaajaline vs töömälu · Eksplitsiitne mälu see on teadvustatud mälu. Nt ma mäletan mingit kindlat üritust 5 aastat tagasi · Implitsiitne mälu on alateadlikud teadmised. Nt ma oskan jalgrattaga sõita, aga ma ei tea kuidas. 3 protsessi: · Omandamise staadium informatsiooni sisestamine mällu · Säilitamine kogemus jätab närvisüsteemi jälje · Meenutamine talletatud info esile kutsumine ja kasutamine Pikaajaline mälu varamu, mis sisalab kõiki meie teadmisi ja uskumusi, millele me parajasti ei mõtle Töömälu selles mälus asuvad mõtted ja ideed, mis on parajasti aktiivsed, neid töödeldakse. 9
Keskseksiduks on seisukoht, et igal aregustaadiumil tähtsustatakse üht bioloogilist funktsiooni(söömine, joomine jne). Funktsiooni, mida arvatakse olevat peamiseks naudinguallikaks antud perioodis. STAATIUM VANUS KIRJELDUS Oraalne(suuline) 0-1 Anaalne(tagumik..) 2-3 Falloslik(noku) 4-6 Latentne 6-nooruk Genitaalne - u25a Minakaitsemehhanismid -alateadlikud strateegid, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks (rünnak ja kaitse) 1.Repressioon-väljatõrjumine. Negatiivsed impulsid lükatakse alateadvusesse tagasi. 2.Regressioon-tagasilangus. Inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varasemal arengutasemel. 3.Asendusreaktsioon-negatiivne tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. 4.Huumor-kõige parem pingete maandaja. a)Projektsioon(ülekanne)-oma ebasoovitud impulsside omistamine kellelegi teisele
kontrollimise eest, ei ole ühtegi objektiivset viisi mõõtmaks psühhoanalüütilise praktika tulemusi. Puhtalt teoreetilises mõistes kutsub Freudi teooria Alateadvuse impulsse alla suruvast Egost esile kriitikat. Seda eriti seetõttu, et see omistab konkreetsetele mõistuse valdkondadele tahtlikult vastuolulised või ettekavatsetud faktorid. Sartre kritiseeris Freudi psühholoogiat ebaloogiliselt esitatud väite tõttu, mille kohaselt teadlik tsensor, Ego, surub alla alateadlikud ihad. Kui ego ei ole teadlik alateadlikest ideedest või ihadest, siis kuidas on võimalik, et ta teab neid alla suruda? Sellel kriitikale vaatamata on filosoofia võtnud Freudi teoreetilised põhimõtted üldiselt hästi omaks. Freud ise on väitnud, et tema filosoofia esindab uut ,,Koperniku revolutsiooni". Just nagu Kopernik oli näidanud, et Maa ei ole universumi keskpunkt ning Darwin tõestanud, et inimene ei ole loomariigi isand ega käskija, vaid ainult üks
Tema meelest on "unenäod kuninglikuks teeks mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde". Freud eristas unenägudes manifestset ja latentset sisu. Manifestne sisu. On seotud päeva sündmustega, eelkõige just esimestes ööunenägudes. Samuti võivad mõjutada ka vahetud kogemused. Näiteks need, kellele pritsiti magamise ajal näole vett, nägid unes midagi veega seotud koske vms. Unenäo manifestse sisu taga peitub latentne sisu, kus tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Kuna need otseselt ei saa väljenduda, siis väljenduvad nad sümboolselt. Tegelikult puudub ammendav vastus, miks inimesed öösel unenägusid näevad. Osa uurijatest arvavad, et aju töötleb ümber saadud informatsiooni. Teised aga, et aju saaks puhastuda tarbetutest seostest. Mõlemad teooriad viitavad sellele, et see valmistab meid ette ärkvelolekuks. Kasutatud kirjandus: Õpik http://www.unekliinik.ee/
uuritavale nähtusele 38. Olulisemad teooriad psühholoogias 39. Biheivorism-uurib eelkõige inimese käitumist (SCR stiimultunne, teadminereaktsioon) 40. humanistlik psühholoogia- Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded kogemused ja eneseaktualisatsioon. 41. Psühhoanalüütiline psühholoogia- imese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44. Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46. Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) 47
Teadvus. Tähelepanu. Uni Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine: -primaarne(mis parasjagu toimub, mida me tajume) -reflektiivne -eneseteadvus Teadvusväline psüühika tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid - vastusreaktsioonid nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele - automatiseerinud liigutused - otsustele eelnevad protsessid psüühikas - käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse funktsioonid I: -prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine -mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine -käesoleva hetke märgistamine -abstraktse ja üldistatud teadmiste vahendamine -loovus -olukorra seisundi pidev jälgimine Teadvuse funktsioonid II: -isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas -nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine
Teine oluline osa esmamulje juures on kontakti asumine. Muidugi ei tohi professionaalne klienditeenindaja ära unustada kliendi tervitamist. Ma ei ole pealetükkiv ning lasen kliendil endal kaupa või teenust uurida ja vaadata. Ning seejärel vastan meelsasti kliendi küsimustele ja naudin tema aitamist või nõustamist. Teenindajana peab mul olema alati positiivne suhtumine klienti. Määrava tähtsusega on alateadlikud mõtted, mis avalduvad pilkudes ja kehakeeles. Klient samastab ennast alati teise kliendiga ja seetõttu tahab ta näha ja kuulda, et firmas suhtutakse kõikidesse klientidesse väga hästi. See on parim garantii, et ka tema on oodatud ja tähtis. Teenindajana tuleb mul püsida alati oma rollis nii hääletooni, sõnade valiku, emotsionaalsete reaktsioonide kui käitumisstiili osas. Näiteks kui klient kuuleb
tooteid..), vastutulelik, usaldusväärne, stabiilne jms. Lk 3/ 8 Esmamulje tekib kiiresti ja püsib kaua Esmamulje on äärmiselt oluline, kuna seda on võimalik ainult üks kord luua ning tekib sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju (see määrab ära kliendi edasise hoiaku klienditeenindajasse). Samuti on määrava tähtsusega ka teenindaja pilgud ja kehakeel ehk alateadlikud mõtted, sest tavaliselt klient samastab ennast teise kliendiga, seetõttu tahab ta kuulda, et firmas suhtutakse kõikidesse klientidesse hästi. Oluline on, et kliendil tekiks tunne, et ka tema on tähtis ja oodatud. Sellepärast ongi tähtis luua positiivne esmamulje. Esmamulje loomist saab mõjutada: · Luues silmsideme · Naeratada · Hoolitsetud/korrektse välimusega · Kasutades laitmatut keelt, vältides parasiitsõnu
sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, tra- ditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. - 2015 II. Sisutasand • väärtused: teadvustatud, sõnastatud seletused ja õigustused; need on väärtused, mis on kirjas ametlikes dokumentides (hoolivus, avatus, siirus, ausus, kliendikesksus); • sügavamad baasarusaamad: alateadlikud, enesestmõistetavad, sõnades väljendamata arva- mused ja uskumused; need on üheskoos õpitud väärtused, uskumused, arvamused, mis tegelikult juhivad organisatsiooni liikmete käitumist. Baasarusaamade hulka käib aru- saamine inimese suhetest loodusega (inimene on looduse meelevalla all; inimene ei oota looduselt armuande, vaid võtab neid ise; inimene peab elama loodusega kooskõlas),
Herman Hesse ,,Stepihunt" C. G. Jungi seisukohad: · Inimesele meeldib uskuda, nagu oleks ta oma hinge peremees. Senikaua kui ta ei suuda valitseda oma meeleolu ja emotsioone ega olla teadlik musttuhandest salajasest kanalist, mille kaudu alateadlikud tegurid mõjutavad tema otsuseid ja tegusid, ei ole ta kndlasti enda peremees. · On kurb tõde, et inimese tegelik elu koosneb halastamatutest vastanditest - päevast ja ööst, sünnist ja surmast, õnnest ja viletsusest, heast ja kurjast. Me pole sugugi kindlad, et üks teisest võitu saab, et hea võidab kurja ja rõõm on suurem kui valu. · Igale ühiskonnale on omane arhetüüpne idee paradiisist või kuldajastust, mida
tõlgendus" (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu. Manifestne sisu seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad manifestset sisu mõjutada uneaja vahetud kogemused: nt need kellele pritsiti une ajal näole vett, nägid veega seotut koske vms. Latentne sisu tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Et need otseselt väljenduda ei saa, siis väljenduvad nad sümboolselt. Freudi arvates on une sümbolite seas palju niisuguseid, mis tähendavad alati ühte ja sedasama. Nt kuningas ja kuninganna kujutavad magaja vanemaid; printsess magajat ennast; piklikud esemed ja pikad/teravad relvad kujutavad mehe suguelundit; karbid, toosid, kapid, ahjud aga naise suguelundit; toad sümboliseerivad naisi. Samas tunnistab Freud, et sigar võib mõnikord tähistada tõesti ka sigarit.
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt.
, psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus
Mõned näpunäited: -hommik on õhtust targem -elus on alati nii head kui halba -maailm annab teed sellele, kes teab, kuhu ta läheb *ka negatiivne mõteviis põhjustab pingeid Selleks, et oma tundeelu paremini valitseda, tuleks selgemini mõista, mis meis emotsioonite tekkeajal või õieti toimub. Loomad/väikelapsed reageerivad vahetult, täiskasvanuil on aga just mõtted selleks võtmeks, millega ta oma tundeid ,,üle keerab" Mõtted on suures osas alateadlikud ja samasiseeneslikud. Nende teadvustamine pole lihtne. Negatiivsed mõtted on: -automaatsed -kasutud -moonutatud -usutavad -tahtmatud Enamiku probleemide lahendused peituvad sinus eneses-optimism ja tarm aitab nendega hakkama saada. *olukorra optimistlik lahtimõtestamine Stressi lisav on ka nn läbi mustade prillide vaatamise harjumus mõtestada olukord enda jaoks lahti muret, pinget ja meelehärmi tõstval viisil. Selleks tuleks olukord hoopis lahti mõtestada positiivselt.
sellest pärast midagi. Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob. · Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde. Manifestne sisu on seotud möödunud päeva sündmustega ja une ajal toimuvaga. Latentses sisus avalduvad inimese alateadlikud soovid ja vajadused. See väljendumine toimub sümbolite kaudu. Freudi arvates on sümbolitel enamasti kindel tähendus. 11. Meditatsioon, hüpnoos... · Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse). Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne · Esineb kahte liiki meditatsioone...
Antud teraapia põhineb Nõustaja ja kliendi vahele Nõustamisel kasutatakse Lubab süüvida Keskendub väga mitmet PSÜHHO- psühholoogial ja inimese luuakse minimaalne ja psühhoanalüütilisi võtteid toomaks välja laiapinnaliselt perjoodideks inime tunnetusest arusaamisele. Teraapia osaliselt võõristav kontakt. alateadlikud protsessid teadlikule probleemidesse ja probleemide süvaanalüüs DÜNAAMILINE keskendub lapsepõlve mälestuste ja Inimene lamab või istub pinnale. sügavuti välja mis võivad kesta aastaid. mineviku üleelamiste seljaga terapeudi poole. On kaks alust: lähte positsioon ja juurida probleemid ja Väljaõpe kestab palju aasta
sa teda loomulikult aidata. Ülle Lember Ämmaemand imetamise nõustaja Sellest võime järeldada, et refleksid on eluks vajalikud ja alateadlikud. Refleksid arenevad loodetel välja koos aju arenguga. Need on eluliselt olulised nii vastsündinule kui ka täiskasvanule, sest nendega kaasneb ohu- tunnetus. Näiteks, kui kogemata puudutame midagi kuuma, siis tänu refleksidele tõmbame ennast ohust eemale. Vanusega kaasnevad mitmesugused muutused. Vastsündinute refleksid on enamasti toitumisalased, mida suuremaks organism kasvab, seda rohkem tekib reflekse. Kuid vanusega
-falloslik:3-6a. Erogeensed on genitaalid, millest naudingut saadakse. Nii poisid kui tüdrukud tunnevad vaid üht suguorganit-fallost. Selle olemasolu või puudumist uuritakse või elatakse üle. Avaneb Oidipuse/Elektra kompleks ja taandub. -latentne:5/6- Noorukiiga. Seksuaalsed huvid on vähetähtsad. Arenevad häbi, vastutustunne ja esteetiline suhtumine. Genitaalne: Nooruk-täiskasvanu. Seksuaalsete huvide taasärkamine ja küpsete seksuaalsuhete loomine. 6.Minakaitsemehhanismid on alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. ·Repressioon (väljatõrjumine)- vastuvõtmatud impulsid lükatakse alateadvuses tagasi. ·Regressioon (tagasilangus)- inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varajasel arenguastmel. ·Asendusreaktsioon- ebasoovitav tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. ·Huumor ·Ratsionaliseerimine-moonutame tegelikkust kui hindame meiega juhtunud, püüame leida õigustust oma käitumisele.
Efektiivse inimese 7 harjumust Olen kindle et nii mõnigi on lugenud mitmeid raamatuid mis räägivad sellest, kuidas olla efetiivsem, kuidas olla parem suhetes, oma rahaasjades jne. Leian aga, et see raamat on kõige alus. See on nagu maja vundament, ilma millet võivad asjad lihtslt kokkku kukkuda kui tuleb kõvem tuuleiil. Kuna harjumused on püsivad, tihtipeale ka alateadlikud mudelid, väljendavad need pidevalt meie iseloomu ning muudavad meid efetiivseks või ebaefetiivseks, Aristoteles on öelnud: “ me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole seega mitte üksik tegu, vaid harjumus. 1. ole proaktiivne ma polnud enne selle raamtu lugemist saanud aru proatiivsuse õigest tähendusest, või mis võiks olla selle vaste. REAKTIIVSUS. Tõin välja meie keelekasutuse, kui me oleme reaktiivsed või kui oleme proaktiivsed,
loomadele). Uuritakse: aju ehitus ja talitus, aju erinevate piirkondade roll psühhikas ja käitumises, keemiliste protsesside mõju psühhikale. Suur roll pärilikkuse uurimisel (temperament, vaimsed võimed, suhtlemisvalmidus, teatud isiksuseomadused) PSÜHHODÜNAAMILINE/ - ANALÜÜTILINE KOOLKOND Rajaja: Freud Põhiideed: käitumine on tingitud teadvustamata seesmite psüühiliste jõudude (alateadlikud soovid, mälestused) poolt, mille üle on inimesel minimaalne kontroll. Freudi teooria järgi on need soovid tihti seksuaalse iseloomuga. Lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja käitumisele täiskasvanu eas. Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku. Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: - ID (miski): alates sünnist olemas
esinemistõenäosuse võrdsust - iga konktreetse iha teadvusesse ilmumise tõenäolsus sõltub teiste ülimuslike ihade rahuldatuse või mitterahuldatuse seisundist. Selline loend viitaks ka iga aje isoleeritusele kõikidest teistest ajedest (nad pole sel moel isoleeritud). Ning ka selline loend eeldaks et see põhineb käitumuslikul alusel siis see eiraks kõike, mida on teada ajede dünaamilisest iseloomust, nagu nt et nende teadlikud ja alateadlikud aspektid võivad erineda ning läbi mingi konkreetse aje võib tegelikult hoopis väljenduda mingid teised ajed. Motivatsiooni klassifitseerimine põhieesmärkide järgi. Motiveeritud käitumine ei ole hea klassifitseerimise alus, sest see võib väljendada paljusid asju. Nt inimene, kellel on iha toidu järele ja selle saamiseks õieti tegutseb, võib tegelikult hoopis otsida turvalisust. Ning inimene, kellel on terve
Arvas, et enamikul unesümbolitst on seksuaalne tähendus. 3. vabade assotsioonide meetod otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit. Patsiendil võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos. Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid: Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad automaatselt. MIKS ON FREUD NII POPULAARNE? 1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele 2. Irratsionaalsus 3. Seksuaalsus 4. Hingeabi KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks.
Isiksustestid jagunevad omakorda objektiivseteks, projektiivseteks ja isiksuse küsimusteks. OBJEKTIIVTESTID Välistatakse katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldused tehakse katseisikule antavate ülesannete põhjal. Ülesanded on aga sellised, et neid ei saa parajasti uuritava psüühilise omadustega otsesel seostada. Need testid aitavad hinnata erapooletult isiksuse omadusi. PROJEKTIIVTESTID Kui inimene saab ülesandeid, projitseerib ta nende lahendamisse enda oamdused ja alateadlikud tendentsid. Inimesel võidakse paluda mingi pildi joonistamist, jutu lõpetamist vms. Need testid jaotatakse oma korda 4 liiki : Hinnangtestid ,,Ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled." Konstruktiiivtestid ,,Näita mulle, kuidas sa midagi konstrueerid, ja ma ütlen sulle kes sa oled." Enim levinud on joonistamistestid. Inimesel palutakse midagi joonistada ja pildil olevate detailide või detailide asukoha järgi otsustatakse tema isiksuse üle.
- mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud) - alateadlikud soovid ja käitumised - lapseea kogemustel on suur mõju - tasakaalu otsimine - fiksatsioon 1) prelatentne periood (sünd – 6/7 aastat) - oraalne faas (sünd – 1 aasta) naudingute saamise vahend on suu *suu *agressiivne/passiivne - anaalne faas (1-3 aasta) *potilkäimise õppimine *retentiivne/ekspulsiivne - falloslik periood (3-6/7 aastat) *tüdrukutel peenisekadedus/poistel kastratsioonihirm *Elektra/Oidipuse kompleks 2) latentne periood (6/7 – murdeiga)
(d) on juhtuslikus ajalises seoses vastavate ajuprotsesside algusega 33. Emotsioonide iseloomustamisel kasutatavateks kolmeks baastunnuseks on (a) ohtlikkus, ohutus, neutraalsus (b) kestus, intensiivsus, polaarsus (c) teadvustatus, päritolu, motiiv (d) -, - -emotsioonid 34. Emotsioonid on (a) kognitiivsete protsesside kõrgem tase (b) subjektiivse hinnangu protsess, mis tuleneb vajadustest (c) alateadlikud keskkonnaga kohastumise reaktsioonid (d) ratsionaalsete probleemilahendusvariantide puudumisel kasutatav protsess 35. Emotsioonide füsioloogiliste aluste hulgas keskseks on (a) ajutüves toimuvad protsessid (b) vasaku ajupoolkera protsessid (c) väikeaju protsessid (d) limbilise süsteemi protsessid 36. Tajutud välist sündmust tunnetatakse enda toimingu poolt põhjustatuna sagedamini siis, kui
Et seltskonnas muljet avaldada, on kõige parem ette kujutleda, et koosolemine on korraldatud teie heaks. See aitab hajutada kõik madalaenesehinnangu ilmingid, pinge alaneb ja lõdvestute, tänu millele saate vabalt suhelda ja on kergem naeratada. 6. Peatükk ,,Kas sa pead mind kütkestavaks?" Paarilise ligitõmbamiseks on meie käsutuses laialdane valik signaale ja kurameerimiszeste, paljud neist on täiesti alateadlikud. Noorukiikka jõudes hakkame avastama omaenda seksuaalsust ja identiteeti. Kahaneb vajadus vanemliku füüsilise kontakti järgi ja me hakkame oma emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks kasutama sõpru ja sõbratare. Väga hästi annavad märku naiste puhul, et keegi neile meeldib kiired peazestid nagu vargsi silmanurgast piilumine ja ahvatlev pilk. Ka punastamine näitab tundeid kellegi vastu. Puudutamist kasutavad mehed ja naised, näiteks näpistamine, mis näitab soovi suurema
tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku nii klienditeenindajasse kui firmasse tervikuna. Oluline osa esmamulje kujunemisel on atmosfääril, mida klient firmasse sisenedes tajub. Esmamulje on äärmiselt oluline, kuna seda on võimalik ainult üks kord luua ning tekib sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju (see määrab ära kliendi edasise hoiaku klienditeenindajasse). Samuti on määrava tähtsusega ka teenindaja pilgud ja kehakeel ehk alateadlikud mõtted, sest tavaliselt klient samastab ennast teise kliendiga, seetõttu tahab ta kuulda, et firmas suhtutakse kõikidesse klientidesse hästi. Oluline on, et kliendil tekiks tunne, et ka tema on tähtis ja oodatud. Sellepärast ongi tähtis luua positiivne esmamulje. · Kliendile meeldib teenindajate ühtne vorm. · Teenindajate soeng ja make-up peavad vastama üldmuljele töisest teenindusbüroost. · Teenindaja liikumine ja kehakeel peavad vastama tema rollile, s.t
trutv.com/library/crime/criminal_mind/psychology/robert_hare/3.html 5. Hare, R. (1996). Psychopathy and Antisocial Personality Disorder: A Case of Diagnostic Confusion. Külastatud 26. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.psychiatrictimes.com/dsm-iv/content/article/10168/54831 6. Jüriloo, A. Vägivaldse riski hindamine. Külastatud 26. jaanuaril, 2012.a. aadressil http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/attachments/031_001_VR_hindamine.pdf 7. Kanger, L. (2011). Psühhopaadi reedavad alateadlikud kõnemustrid. Külastatud 22. jaanuaril 2012.a. adressil http://teadus.err.ee/artikkel?id=5484&cat=1 8. Psühhopaate toodab pärilikkus, mitte keskkond. (2009) Külastatud 22. jaanuaris 2012.a. adressil http://forte.delfi.ee/news/teadus/psuhhopaate-toodab-parilikkus-mitte- keskkond.d?id=24973017 9. Psychopathy. Külastatud 15. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.psychologytoday.com/basics/psychopathy 10. Ramsland, K. (2005). The Psychopath Defined. Külastatud 16. jaanuaril 2012.a.
Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. Unustamise hüpotees - une ajal kustutatakse mälust ebavajalik ja juhuslik info, et jätta ruumi vajalikule. Evolutsiooniline hüpotees - unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks eluohtlikes olukordades reageerima. Freudistlik lähenemine - kõik meie unenäod või enamus neist on ,,sooviunenäod”, st. meie unenäod on meie alateadlikud soovid. Õppematerjalid: Gleitmani jt õpikust peatükid: „Taju“ ja „Teadvus“ Bachmanni õpikust teema: „Tähelepanu ja tähelepanelikkus“ Loengukonspektid „Taju“, „Tähelepanu“ , „Teadvus. Eneseteadvus. Uni“
Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu (1). Joonis 3. Unenägu · Manifestne sisu seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad manifestset sisu mõjutada uneaja vahetud kogemused: nt need kellele pritsiti une ajal näole vett, nägid veega seotut koske vms (1). · Latentne sisu tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Et need otseselt väljenduda ei saa, siis väljenduvad nad sümboolselt. Freudi arvates on une sümbolite seas palju niisuguseid, mis tähendavad alati ühte ja sedasama. Nt kuningas ja kuninganna kujutavad magaja vanemaid; printsess magajat ennast; piklikud esemed ja pikad/teravad relvad kujutavad mehe suguelundit; karbid, toosid, kapid, ahjud aga naise suguelundit; toad sümboliseerivad naisi
Kui kaugel on objekt vaatlejast, kahe objekti vaheline kaugus. Probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust. Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused?
Samuti on erinevaid ajendeid raske eristada kuna paljud neist võivad oma sarnasuse poolest kattuda. Motivatsiooni klassifitseerimine põhieesmärkide järgi Inimese põhieesmärgid võivad olla eksitavad. Näiteks inimene, kellel on iha toidu järele , saavutab oma eesmärgi ja saab süüa, võib tegelikult toidu asemel otsida hoopis turvalisust ja kasutab söömist aseainena. Seeläbi jäävad meile ainsaks motivatsiooniteooria klassifitseerimise aluseks suurel määral alateadlikud põhieesmärgid või -vajadused. Loomade andmete puudulikkus Rottide peal on tehtud palju katseid, aga inimesed erinevad neist liialt palju. Inimestelt saame nende eesmärkide kohta küsida, rottidelt aga mitte. Seetõttu on mõtekas rotid motivatsiooni uuringutel kõrvale heita. Keskkond Inimese motivatsioon avaldub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Kuid ikkagi on keskseks uurimisobjektiks organism. Vajadus korraldab ja isegi loob välist reaalsust
1 Selleks, et oma tundeelu paremini valitseda, tuleks selgemini mõista, mis meis emotsioonide tekke ajal õieti toimub. Loomad ja väikelapsed reageerivad välismaailma sündmustele vahetult, täiskasvanud inimesel on aga just mõtted selleks võtmeks, millega ta oma tunded "üles keerab". Kehva meeleolu või sisepinge seisundis ei taju me enamasti oma tundeelu seost mõttetööga - äsjaste või just praegu tekkivate hinnangute, prognooside ja järeldustega. Mõtted on suures osas alateadlikud ja samas iseeneslikud. Nende teadvustamine pole lihtne. 1 lk 81-83 Terje Aarna 9 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 3 PINGE LEEVENDAMISE VÕTTED 3.1 Kiirlõõgastumise võtted Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida. Tihti on see seotud harjumusega endas pidevalt mingi kehaline
Armastus. Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido–sugutung) Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa“ Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/ reeglite vahel Arengustaadiumid S
22.loogilise mõtlemisega 23.lugupeetud edukas 24.paljude teadmistega edukas 25.enesekriitiline 26.heldekäeline 27.saladusi hoidev 28.arukas 29.järjekindel edukas 30.tagasihoidlik 31.atraktiivne 32.elurõõmus hea 33.külm 34.teisimõistev hea 35.alati korrektne 36.agressiivne 37.tahtejõuline edukas 38.põhimõttekindel Minakaitsemehhanismid Minakaitsemehhanismid on alateadlikud. Minakaitsemehhanismid olukorda ei lahenda, kuna neil on destruktiivne (lammutav) iseloom ja nad töötavad ainult emotsioonidel. Need hakkavad tööle siis, kui inimene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Repressioon ehk tõrjumine Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja. Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada. Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid
Bowly ja M.S Ainsworth)- läheduse ja lähedaste olemasolu. Emotsionaalne side lapse ja ema või hooldaja vahel. Katse: kuidas laps käitub võõras olukorras? o Väljakujunenud kiindumuse liigid: Kindlalt/turvaliselt kiindunud; Ebakindlalt/ärevalt kiindunud; Vältivalt kiindunud; Kaootiline. o Psühhodünaamiline lähenemine (S.FREUD): Alateadlikud soovid ja käitumised- need juhivad meid Lapseea kogemuste suur mõju Tasakaalu otsimine Fiksatsioon (keele arenguteooria) o Prelantne periood (sünd-6./7.a): Oraalne faas (sünd-1.a): suu (hammustamine- hiljemas elus nätsu, pliitais otsa närimine); agressiivne/passiivne (vajadus midagi süüa, teha suitsu) Anaalne faas (1
Kõige sagedamini tekivad pinged näo ülaosa (silmad-kulmud-laup), näo alaosa (suu-lõug), kael-kurk-õlgade ülaosa, rindmikuosa, diafragma(ringkere alumine osa), kõhupiirkond, vaagnapiirkond. Isiksusekäsitlus Isiksus koosneb kolmest kihist, mis üksteisest sõltumatud. Esimene- pealispinnakiht- vale, väärastunud ja silmakirjanik. Inimese tegelik nägu on varjatud hea ja meeldiva maskiga. 2.- vahepealne e vahe kiht. Antisotsiaalne, asuvad alateadlikud tungid, nt jõhkrad, sadistlikud impulsid. Kolmas- sügav kiht e isiksuse tuum. Koosneb looduslikest ja loomulikest impulssidest, mida järgides inimene on võimeline siiraks inimlikuks armastuseks. Tuum ei saa välja tulla ja areneda, sest ühiskond on keelav ja pidurdav, et inimene peab enda tungid ja vajadused ohvriks tooma ühiskonna pealesunnitud vajadustele. Võivad tekkida neuroosid. Ideealiks oli viia kokku Marxi
EGO tähelepanu-, mälu-, mõtte- ja liikumisprotsess. Reaalsuse põhimõte, teadvustamata enesekaitse. Sisemine harmoonia on ego teene! 3 Põhiesindaja Sigmund Freud (1856-1939) oli erialalt arst (psühhiaater). Esindajad: C.G. Jung; A. Adler, E. Erikson Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Isiksuse struktuur Freudi käsitluses:
ühele rühmale soe ja teisele külm. Kui õpilased teadsid, et ta on soe või külm, nad ka käitusid vastavalt. Need, kes said omaduse soe küsisid rohkem. Soojus külmus Kõrge intelligentsus madal intelligentsus Sotsiaalsus eemale tõmbumine SOTSIAALSED ENNUSTUSED Ootused, mis mõjutavad inimeste taju ning järgnevat käitumist Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajusse Enamasti alateadlikud ja kontrollimatud Sildistamine on alati negatiivne märgistamine, mis võib mõjutada käitumist. See, mis mõjutab inimeste edukust/edutust, on see, kuidas ta ise usub oma võimetesse. Eksperimendi tulemsed sõltusid sellest, kuivõrd õpilased uskusid enda võimetesse.
on isiksuse arengu huvides, Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Piaget uskus et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Freud psühhodünaamiline lähenemine, alateadlikud käitumised ja soovid(seksuaalne alatoon), lapseea kogemustel suur müju, tasakaalu otsimine, fiksatsioon. Kohlberg erinevad staadiumid. I staadium (3-10a) hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine. II Staadium (10-13) teiste arvamus, seadused ja kord III Periood (13-...a)sisemine koodeks ja üliinimlikud normid ja väärtused. Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Omadused konstruktiivne ja loov, struktureeritus, mõtestatud, osuta ja
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni,
töövõimet. · Püsimälu kinnistamine. Sügava une ehk deltaune staadiumis on inimese aju aktiivne. Lihaspinge on olemas. Unenägusid näeme REM une ajal, mis oma iseloomult on vastuoluline ehk paradoksaalne, kuna aju on aktiivne samas inimene magab sügavalt. Inimesed mäletavad unenägu paremini, kui äratada REM une ajal. Sigmund Freudi järgi on unenägude manifestne sisu seotud päevasündmustega. Latentne sisu toob esile alateadlikud soovid ja vajadused. Inimese areng Arengupsühholoogia uurib : · Millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastumise hetkest inimese surmani. · Kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus, kuivõrd keskkond ja kasvatus. Evolutsioon areng Involutsioon taandareng Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul Kasvamine füüsiline areng
mäleta sellest pärast midagi. o Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob. Sigmund Freud unenägudest - Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde. - Manifestne sisu on seotud möödunud päeva sündmustega ja une ajal toimuvaga. - Latentses sisus avalduvad inimese alateadlikud soovid ja vajadused. See väljendumine toimub sümbolite kaudu. Freudi arvates on sümbolitel enamasti kindel tähendus. Meditatsioon ja Hüpnoos Meditatsioon - Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse). - Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne - Põhimõtteliselt esineb kaht liiki meditatsioone: 1
Siinjuures tuleb märkida, et konfliktis ilmnev agressiivne käitumine ei pruugi olla põhjustatud ainult isiksuslikest, vaid ka keskkonna teguritest. Samas kannab iga inimene kaasas oma konfliktipotentsiaali alateadlike tahtmiste ja soovide näol. Konflikt tekib ja hoitakse elus kahesugustel motiividel. Ühed on teadlikud motiivid, mida osapooled sõnastavad oma vajaduste, eesmärkide või põhiküsimusena. Teised on aga alateadlikud, isikupärased, tegelikud põhjused, millest inimene ise ei pruugi endale aru anda. Ilmselt oleme märganud, et need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme, on konfliktsemad. Inimese sisemine konfliktsus võib avalduda võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlevalt kalduvad 22
annaabi.ee 
