JEKATERINA TSINJAJEVA O15-012 · 1.Psühhiaater spetsialist, kes tegutseb psühhika- ja käitumishäirede diagnoosimisega, hindamisega, ravimisega ja ennetamisega. Tavaliselt tegeleb raske haigustega inimestega ning eelistab rohkem kasutada ravimeetodi pillidega. Psühholoog diplomeeritud spetsialist, kes sai haridust pedagoogilise või kliinilise proofilis. Psühholoog saab kasutada oma teadmised, mis oli omandanud õppimise ajal, et tegeleda psühhodiagnostikaga, psühhokorrigeerimisega, kutseuunitlusega, psühholoogilise
ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms). Mõned katkestused on traagilised (sõda, genotsiid, pagulus), mis jätavad mällu traumakogemuse. Suhe minevikku võib olla traumaatiline. Need kogemused eksisteerivad alateadvuses, psühhika ei suuda nendega toime tulla, samas mälestus neist sündmustest jääb häirima. See väljendub nii indiviidi kui kollektiivse mälu tasandil. Nn traumakirjanduse kaudu saab need esile tuua, nii ilmneb ka tugev side isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahel. Eesti kultuuris nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil (nt ei tohtinud rääkida 1940. aastate sündmustest, küüditamistest jms).
teinud,lihtsalt oli tasa ja vaatasin pealt. Tänu kiusamistele vahetas kaks õpilast kooli,kuna ei suutnud seda vastu pidada. Mida aeg edasi seda targemaks me saime, ning kiusamine sai läbi mingilmääral. Natukene oli ,aga mitte nii palju kui kunagi .Tagant järel on kohutava mõelda ,et ma ei räägind kellelegi mis koolis toimus.,oleks ju võinud aga ei . See mis sinuga kunagi koolis toimus jääb alati meelde, see ei unune kunagi .Mõnele võib see tema psühhika täiesti segamini ajada.Mõned aga toimuvad sellest,ja on kogu sellest üle.Mõni ei pruugigi sellest iial tomida ning ei saa enda eludega hakama,sest kardavad. On teada ka fakt ,et koolivägivald või lõpeda enda enesetapuga kui ka teiste õpilaste maha laskmisega. Koolivägivald on kohutav kogemus iga ühele,Kas kiusajale,kiusatavale või hoopis pealtvaatajale .See jätab neisse märgi,olevalt sellest kas nad soovivad seda või mitte.Tahaks loota ,et
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika
Ta on mässaja. Mässaja hinges. Väliselt vaikija. Vaikija, kes vihkab ja samas kardab rusikavõitlust, sest ta ei suuda iial vastasele silma vaadata. Kuidas saabki lapsi jumaldav noormees olla agressiivne mässaja? Ei saagi ju! Ta tahab ju vaid paremat paika, paika kus kõik oleks hea ja õiglane, kus täiskasvanud ei kõneleks vaid rahast ja võimust. Ning viimaks on ta kuri, sest keegi ei mõista ta muret. Täiskasvanud peavad seda psühhika häireks ja saadavad ta psühholoogi juurde, sest täiskasvanud on liiga kinni oma võltsis ja neetud maailmas, et nad ei märka, et Holden on tegelikult täiskasvanu, täiskasvanu oma enda kiitsakas teismelise kehas. Ja nüüd keset hullumaja on ta ihüksi, nii üski, et ta tahab oma loo kirja panna, ning vahest ka teada, kas kuskil on veel neid noorukeid, kes vihkavad täiskasvanuid sama jõuga, sama südamega, sama siirusega...ja et kas kuskil on veel neid, kes tahaksid olla püüdjad rukkis
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus.
5 (1a) Süüdimõistev otsus 5 (1b) Kinnipidamine konkreetse kohustuse täitmiseks. Tsiviil- ja kriminaalõiguslik tähendus 5 (1c) Õigusrikkumise või põgenike takistamiseks. Tegemist peab olema konkreetse rikkumisega. Peab olema põhjendatud kahtlus konkreetne õigusrikkumine saab teoks siis sellel alusel peab isiku kinni. Kriminaalõiguse tähendus. 5 (1d) Alaajalise kinnipidamise hariduse järelevalveks. Ei aa kohaldada täiskasvanutele. Alaealine. 5 (1e) ebaterve psühhika jne. Puudutas kinnipidamist narkomaanide, alkohoolikute, psüühikute. 5 (1f) Isiku kinnipidamine. Väljasaatmiseks või andmiseks. Ülejaanud lõigus on menetliskud. · Lõik 2 räägib sellest missugused info peab kinnipeetajale andma. · Lõik 3 kohtutoimimisest siis pärast vähistamisest. · 4 lõige rääkib edasikaebamise (kui isik ei nõustu sellega mis alusel teda kinni peetakse siis tal on õigus kaebata).
muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse seiklused takasiteel koju Trooja sõjast kümme aastat peale selle lõppu. "Odüsseia" koosneb 12 000 värsist ja on samuti jaotatud 24 lauluks. "Odüsseia" on kompositsioonilt keerukam kui "Ilias" kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse "Odüsseiat" nooremaks (Kleis 1980: 29). Eeposte tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psühhika on lihtne ja naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata, iseloomustamiseks kasutatakse dialooge ja monolooge. Sagedased on epiteedid ("välejalgne Achilleus") ja korduvad värsid (väikeste muudatustega korduvad värsid moodustavad umbes kolmandiku eeposte värssidest). Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimeste ideaali, teosed on elujaatavad ja humaanse ellusuhtumisega (Kleis 1980:35-37) Kirjandusliku eepose eelkäijaks on jumalatest ja heerostest jutustav eepiline rahvalaul
· Keele ja stiili harjumuspäratus · Animism elutud asjad ärkavad ellu ("saavad hinge") · Antropomorfism "hingestamise" erivorm. Nähtus või asi saab inimliku kogemuse vormi ja kirjelduse (mägede nägu, päikese naeratus) · Automatism- inimesele omistatakse mehhaaniline olemus (nt uneskõndimine, robotlikkus jne) · Ebakindlus või segadus seksuaalsuse suhtes · Haigused ja surmad · Eksootika elemendid · Psühhika äärmuslikud väljendused (hullus, hirmud jne) · Naudingud, kuriteod jt tabud 9. Luule värsisüsteemid ja mõõdud Rütm on klassikalist luulet kõige enam iseloomustav nähtus, saavutatakse sarnaste keeleosade (silpide) organiseeritud kordumise kaudu. Kord tuleb sellest, et teatava loogika järgi esinevad rõhulised ja rõhuta silbid. Rõhu vaheldumine mood luuletuse rütmi, rütmi määrab ära meetrum e värsimõõt.
................................ 14 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 15 SISSEJUHATUS 2 Varane lapsepõlv on eriline periood lapse elus. Sellel ajal toimub tormiline psühhiline ja füüsiline areng, pannakse alust lapse nagu isiksuse edaspidiseks kujunemiseks ja saamiseks.Varase lapsepõlve põhilisteks saavutusteks, millised määravad lapse psühhika arengu on: kehaga vallutamine, kõnega vallutamine, ainetegevuse areng. Kvaliteetsed muutused, millised laps talub esimese kolme aastate jooksul, on väga tähtsad ja on inimese psühhilise arengu keskkoht. 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL 3 Esimesed eluaastad on kõige intensiivse ja moraalse arengu periood, kus pannakse füüsilise, psüühilise ka moraalse tervise alust. Sellest, millistel tingimustel see hakkab
käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). • Nende väljendumine kirjanduses Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. • Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt
Vastavalt sellele valiti ka meetodid, mida kasutati inimese ravimiseks inimese piimnamine eesmärgiga ajada saatan kehast välja. 1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj)
Kui me paneme Freudi kõrvale Descartese, siis Descartes ütleb et kahtle kõiges, mis on meie ümber ja mis maalimas toimub. Me saame kahelda kõiges mis meie ümber toimub, aga me ei saa kahelda selles kes kahtleb ehk ise endas. Mõtlen järelikult olen. Aga Freud ütleb, et inimese mina ei saa lõpuni endas kindel olla. Inimese mina tõeline tuum jääb meile kättesaamatuks. Me ei saa ise ennast kontrollida lõpuni. Freudi psühhika seletus: Mina- ülimina-miski (Ego- superego-id). 1. Miski on inimese jaoks tume ja köttesaamatu sfäär, toidab inimpsühhikat energiaga, väga kaootiline sfäär, sellest on pärit kaks põhilist tungi: elutung ja surmatung. Soov rahuldada oma tunge ja vajadusi kiiresti. 2. Mina kujuneb välja välismaalima kaudu. See kuidas me korrastame oma maailma, kuidas olla moraalne. Me võime lollusi teha,aga me teame kuidas on õige
Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. - Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned – psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja otsuste vastuvõtmine) - Arengupsüh. – uurib, kuidas inimesed kasvavad, arenevad ja muutuvad oma elu
Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega
Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt
Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt
kollektiivne alateadvus (KA) Isiksuse alus omane kõigile indiviididile kultuuris, Isiksuse arhailine, kaasasündinud aluspõhi, on universaalne arhetüübid (KA elemendid, ürgsed mütoloogilised kujutused, käitumismustrid jne.) olulisemad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Kirjanik loob neile juurdepääsu, taaselustab psühhika osad, mis toetavad indiviidi arengut ja parandavad inimkonna vaimset ja emotsionaalset heaolu 73.Jacques Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarine ja sümboolne faas. Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt psühhoseksuaalse arengu staadiumid 30 keele-eelne e. imaginaarne faas (keele-eelne)
Kui Lilli kuulis, et kõik ei läinud plaanipäraselt, tunnistab ta kõik üles, mis ta oli Leo kuulsaks saamise jaoks teinud. Leo on masenduses. Tavaliselt minnakse südamega asja sisse ja kui läbi põletakse, teeb see jubedalt haiget. Leo läks lõpus hulluks Lilli = Mathilde Leo = Piibeleht Eeva = Laura Gustav = Vestmann Mõlema teose probleemid on igavesed. 8. F.Dostojevski elu ja looming Sündis Moskvas, isa oli arst. Ema suri kui oli 16 ja isa kui 18 (tugev psühhika mõjutaja). Lapsed pandi õppima pansionisse (ilmnes lugemiskirg, endasse tõmbumine). 40-ndate lõpus põrandaalune rühmitus, kus oli oht surma saada, tundis surmahirmu. Kirjanikuks tahtis saada, kuna tema jaoks oli inimene saladus. Töötas vaestehaiglas. Temast sai kristlane. Põdes elu lõpuni epilepsiat. Läks Nikolai I ajal nuhiks. Saadeti Siberisse vangilaagrisse. Tal oli sisemine verejooks, mille tõttu suri. Hasartmängusõltuvus, igavesed võlad.
annaabi.ee 
