võimalik teise põlvkonna bioetanoolkütust toota. Teadlaste väljakutseks on veel jäänud lahendada probleem: kuidas oleks võimalik bioetanooli toota tõhusalt ja säästlikult. 3 Kasutatud kirjandus: 1) Kurazin M. (2010). Meetod tsellulaaside protsessiivsuse määramiseks Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikool. 2) Etanool (24.03.2011) Külastatud 5.04.2011, aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 3) Olesk, A. (2008) Kütus põllult ja metsast , Tarkade Klubi 08/2008 4) Karelson, M. & Tõldsepp, A. (2007) Orgaaniline keemia Koolibri 5) Ritslaid, K. (2009) Biokütused, külastatud 07.04.2011, aadressil http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/23_bioktuste_teine_plvkond.html
Aju tegevuses hoidmine aitab meil loovamalt mõelda ning probleemidele teise nurga alt läheneda.2 Kõigele lisaks on matemaatika eriti oluline just tänapäeval, võttes arvesse ülikiiret tehnoloogia arengut. Sama tähtis, kui on valemite tundmine, on ka selle informatsiooni iseseisev ülesleidmine. Tänapäeva noored on pädevad tehnika kasutamises ning kool ei peaks seda piirama, kuid aitama seda oskust teadlikus suunas arendada.3 Hetkeseis 1 Olesk, A. (2016). Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik. Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/3623111/matemaatikat-on-vaja-et-olla- enesekindel-kodanik? utm_source=arvamus.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content= 3623111&utm_campaign=fb_socia 2 Hallik, M. (2012). Martin Hallik: milleks meile matemaatika? Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/985724/martin-hallik-milleks-meile- matemaatika 3 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund
Südame töö Koostajad: Kerttu Olesk Maris Valge Merily Kermik Kätriin Tamm 10c Kuressaare Gümnaasium Probleem Miks suureneb südametegevus peale aktiivset kehalist liikumist? Hüpotees Tegevuse kiirendamine muudab südame rütmi. Teooria Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata organismi verd. Vere abil omastab organism hapnikku ja eluks vajalikke toitaineid. Mida aktiivsemalt inimene liigutab, seda rohkem
Uudissnad: Aeglema tillima, hngima Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron Pruunlane mustanahaline inimene ehk neeger Pulktuhlid friikartulid Rahard rahakas ja lbe inimene Tuulu tolmuimeja Vabakaasa elukaaslane rgplahvak Suur Pauk tsik indiviid TI lithtis inimene ehk VIP
Sisukord Lk 1- Sisukord Lk 2- Eessõna Lk 3- Arbujad Lk 4- Heiti Talvik Lk 5- Betti Alver Lk 6- Bernard Kangro Lk 7- Uku Masing Lk 8- Paul Viiding Lk 9- August Sang Lk 10- Kersti Merilaas Lk 11- Kokkuvõte Lk 12- Kasutatud kirjandus 1 Kasutatud kirjandus Lk 3- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 140 Lk 4- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 259 Lk 5- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 146-147 Lk 6- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 154-155 Lk 7- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 151-152 Lk 8- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 261-262 Lk 9- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep,
muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid. Eesti esimene eesti keelne teatrimäng"Vanemuises" oli "Teomees ja karjapoiss". 24.juulil 1870.a. esietendus "Vanemuises" Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onnapoeg". Kasutatud kirjandus: · "Eesti Ajalugu Elulugudes". · Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker "Eesti kirjanduslugu". · Ajaloo õpik "Uusaeg" 8. klassile.
1864. Autor Johann Köler. 1 1853. aasta sügisel esindas Kreutzwald ÕESile 12 loost koosneva käsikirja, mis hakati nimetama "Alg-Kalevipojaks". See oli juba eesti keelne värsilugu. Täielikul kulul ilmus kalevipoeg 1857-1861. aastatel koos saksa keelse tõlkega.2 1 Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kreutzwald-k%C3%B6ler.jpg 2 Epner, Luule, Kristi Metste, Sirje Olesk 2005. Vanem Eesti kirjandus. Tallinn: koolibrii, lk 5358. 2. Eepose algus 19. sajandi alguse leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. Nii tegi Friedrich Robert Faehlmann Eesti Seltsi ettekande kalevipoja-muistenditsest. Pärast Faehlmanni surma jätkas kalevipoja kirjutamist Eesti Seltsi palvel Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet
Vanim eesti kirjakeelt sisaldanud raamat ei ole küll säilinud, kuid on kaudseid teateid vaadist, mis oli täidetud raamatutega ja teel Riiga, kuid kästi põletada. Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu algab reformatsiooniga ja et pole põhjust arvata nagu arendanuks katoliku vaimulikud eesti kirjakeelt juba reformatsioonieelsel ajal (Põltsam 2000). Sest reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aasta alguses. See tekitas vägagi suuri konflikte katoliiklaste seas ning selle tulemusel toimusid linnades pildirüüsted, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid
HAIGUSTE LEVIK NING SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID KÄTLIN SARIK, LOVIIS KALAMETS, RAIN ORGUS, REIN OLESK HAIGUSTE LEVIKU PÕHJUSED · Ränne · Reisimine · Rahvusvaheline transport · Inimeste teadmatus · Loomad · Saastunud vesi · Halb hügieen MEDITSIINILINE GEOGRAAFIA · ...on geograafia haru, mis uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke- ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. MALAARIA · Malaaria ehk halltõbi · Transmissiivne haigus · Punalibledes elavad eukarüootsed algloomad · Neli erinevat malaariavormi MALAARIA LEVIK · levinud troopikas ja lähistroopikas
Sagedased pausid, siirded ja ellipsid jätkuvad, kuid need rakendatakse nüüd aimava tõeotsingu teenistusse. Ilmse teadlikkusega lubatakse mõnel määral värssi tehnilisi konarusi, mis markeerivad siirast ja ilmutuslikku kõnet, ning keelendeid, mis ühendavad Karevat ka arbujate-eelse eesti luulega, näiteks J. Liivi ja E. Ennoga. Kasutatud kirjandus: M. Kalda. Eesti kirjanduse ajalugu. Kirjastus Eesti Raamat, 1991, lk 629-634 Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker. Eesti kirjanduslugu. Kirjastus Koolipri, 2001, lk 551-554
Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus: 1)Epner, L ;Metste,K; Olesk,S 2005 Vanem eesti kirjandus , Kirjastus Koolibri . 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus: 1)Epner, L ;Metste,K; Olesk,S 2005 Vanem eesti kirjandus , Kirjastus Koolibri . 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
kuue peale, vaid selle peale, kes kannab teda", siiski oma südames nad mõtlevad: ,, Ilus kuub on ikka parem kui sant kuub." Aga ole vait, Jaak! Mis sa räägid? Kui neil rahakott on käes siis nad ju ei vaata mitte koti peale!" Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Kasutatud kirjandus: L. Epner, K. Metstse, S. Olesk ,,Vanem eesti kirjandus" Kirjastus Koolibri 2005 http://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peterson http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kirjalikud_malestusmargid_peterson_maarja.htm
Geeniravi • Sonja Gross, Ketrin Puskar, Kati Olesk ja Liina Kosnap 64.tsee • Idee tekkis 1970ndatel Ameerikas • Algselt plaaniti pärilike retsessiivsete ühe geeni haiguste raviks • 1980. aastal Martin Cline muutis DNA- d. • Esimene edukas geenravi operatsioon Ajaloost 1990. aastal USA-s. • Immuunpuudulikkusega lapsele • Osaline ravi • French Anderson • 2006. aastal Andrew Z
Klaas saadakse Na2CO3, CaCO3 ja SiO2 kokku sulatamisel. Paljudest räni sisaldavatest materjalidest valmistatakse keraamikatooteid. Räni on tihti ka sulamite komponent, mis reguleerib korrosioonikindlust ja valatavust. Räni lihtainena on väga vähe aktiivne ning teda ei esine puhtal kujul peaaegu üldse. Ometi on ta meie organismis ja ümbritsevas elus väga tähtis element. Liina Olesk 10B klass
See ei tähenda, et oli enne rasestumist diabeet või et peale sünnitaist on, aga on tähtis et järgitaksnõuandeid, mis antakse, et nii beebi kui ka ema oleksid terved. Mida saaks teha, kui põetakse diabeeti ja insuliin saab otsa. Kuidas peab toituma, et elus püsida vähemalt nii kaua , kuni tuleb uus kogus insuliini.Diabeedik peaks silmad pidama, et tema toit peab olema väiksema rasva- ning suhkrusisaldusega. Samuti ka, et toidu kogus taldrikul olesk oma seisundile vastav. Üks tervislik taldrik koosneks : rusikas makarone või helbeid, pöial juust, peotäis pähkleid, peopesa lahjat liha ja pöidlaots margariini või võid. Seda kõik järgides, saab diabeetik väga hästi hakkama ning elada oma elu rahulikult. Diabeet on tänapäeval levinud haigus.Arvan, et teadlik olemine sellisest haigusest nagu seda on diabeet on üpriski tähtis. Kunagi ei või teada, kui inimene suhtlusringkonnas põeb mingisugust
Tallinna Ülikool Suhtekorraldus Sander Mets Hirmu apellatsioonid sotsiaal reklaamkampaaniates 21. sajandil Referaat Juhendaja: Arko Olesk Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Hirm kui tähelepanu köide...................................................................................... 3 Sotsiaalreklaami kampaaniate tulemuslikkus.........................................................4 Kasutatud kirjandus...............................................................................................
Samuti ka saksa teadlased järeldasid oma uurimustulemuste põhjal, et mobiiltelefonid võivad tekitada kroonilisi haigusi. Haiguste riskigrupiks peavad uurijad eelkõige lapsi. Näiteks oli 2002. aastal Suurbritannia valitsuse tellitud Stewarti raporti järelduseks, et mobiiltelefonide kasutamisega ei kaasne kahjustusi, kuid lastel soovitati siiski mobiili kasutada vaid hädaolukordades (Olesk 2004). 1 Joonis 5. Lapsed ja mobiil/ Olesk 2004 6. Kuidas ennast mobiilide eest kaitsta? Hiie Hinrikus arvab, et kõige lihtsam on mobiili mitte kasutada. Kindlasti peaksid kaitsema ennast noored, sest lõppmõju pole ju üldse teada (Alasoo 1999). Kuigi seni puudub teaduslik tõestus mobiilidega kaasnevate elektromagnetiliste lainete seosest vähihaigustega või meeste potentsiga, on siiski mõistlik end võimalike riskide eest hoida (Postimees 2004). 6.1. Mobiiltelefoni kiirguse eest kaitsevad püksid ja mütsid
15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse. Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920. a, mil ametisse astus I Riigikogu. Eesti Asutava Kogu liikmed Esimees August Rei I abiesimees Lui Olesk (23. aprill 10. oktoober 1919) I abiesimees Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) II abiesimees Aadu Birk (23. aprill 10. oktoober 1919) II abiesimees Jakob Westholm (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) Sekretär Hans Martna I abisekretär August Jürima II abisekretär Hugo Raudsepp Liikmed Augut Rei o Juhan Mihkel Ainson Johannes Ernesaks
Tagalapataljon • Ülem: major Janek Zõbin • Veebel: staabiveebel Gunnar-Taufik Matsu • Relvastus/varustus: Volvo 6x6 kütuseauto, meditsiini auto, recovery veok 2.JALAVÄEBRIGAAD • Ülem: kolonel Eero Rebo • Veebel: staabiveebel Margus Isotamm Luurekompanii • Ülem: nooremleitnant Jaak Joosep Rumvolt Kuperjanovi jalaväepataljon Miinipilduja patarei • Üksuse ülem: nooremlaitnant Allar Olesk • Relvastus/varustus: 120mm miinipilduja Suurtükipataljon • Resevpataljoni ülem: major Marko Tomenzuk • Relvastus/varustus: haubita 122mm Tagalapataljon • Ülem: major Tarmo Tameri • Veebel: staabiveebel Andrus Gross • Relvastus/varustus: tõstuk,kraana Rapla maleva tankitõrjerühm • Ülem: nooremleitnant Mati Mäe • Relvastus/varustus: 90mm tankitõrjekahur Harju maleva miinipildijarühm • Ülem, lippur: Indrek Grüünberg
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi ERNST ENNO ISIKULUGU Referaat Juhendaja: Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... ELULUGU ............................................................................................................................ ...
Bella on üks sellistest tegelastest, kes teab, mida saavutada tahab, hoolimata teiste arvamustest. Bella julgeb ja tahabki teistest erineda. Sel juhul ei taheta olla iseendid ning arvatakse, et teiste moodi on parem olla, kuid seda eriliselt. Kui ollakse rahul oma uue minaga, samas olles ka iseendid, siis võib pidada seda õnnestunuks muutumiseks, kuid samas jäädes siiski iseendaks. On inimesi, kes on varasemalt olnud erilised, kuid on hakanud järgima teiste eeskuju. Arko Olesk on oma essees ,,Looduse tüütu kroon" öelnud: ,,Pärast esimest sammu on teist teha juba märksa keerulisem". Esimeseks sammuks võib lugeda, kui on vastu võetud otsus, et hakatakse elama teiste järgi ning teiseks, kui lõpuks tuleb siiski soov olla mina ise ning tahetakse oma endiste eluviiside juurde tagasi pöörduda. Kuid selline tagasipöördumine võib muutuda keeruliseks, kuna inimesed ümberringi on harjunud praeguse isiksusega. Tekib
1952-1954 oli direktori kt Salme Lõhmus. Aastatel 1953-1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseum nime E(NS)V TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. 1954-1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor Eduard Ertis. 1958. aastal ilmus esimene köide Eesti Kirjandusmuuseumi poolt publitseeritavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed". Nüüdseks on kogumikku ilmunud 19 köidet. 1990. aastal valiti Kirjandusmuuseumi direktoriks Peeter Olesk, kes oli sellel kohal kuni 1993. aastani. 1993. oktoobrist kuni 1995. a. märtsini täitis direktori kohuseid Rutt Hinrikus. 2 Sisukord. 1. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 2. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 3. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 4. Eesti kirjandusmuuseumi osakonnad 5. Eesti kirjanusmuuseumi tähtsus RAKVERE AMETIKOOL 3. kursus Jüri Kuslap EESTI KIRJANDUSMUUSEUM
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid
Nende viimane puhkepaik asub Suure-Jaani kalmistul, kus puhkab ka Eesti kunsti suurmees Johann Köler. Suure-Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas. Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Suure-Jaani Järvepidu peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1961. Vallavanemad Suure-Jaani vallavanemad on olnud Ain Olesk (1992-2002) ja Maie Käba (2002-2009). Alates 2009.aastast on vallavanem Tõnu Aavasalu. Vaatamisväärsused Suure-Jaani linna esindusvaade Suure- Jaani paisjärvele ja Ristija Johannese kirikule. Rahvapärimuse järgi leitud Suure-Jaani kirik ennevanasti suure metsa seest sambla alt, kust ainult torni ots välja paistnud. Olustvere mõis on üks Eesti paremini
"Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942) 3 ALLIKAD 1. Hinrikus, Rutt; Kronberg, Janika; Olesk, Sirje; Tepandi, Tio (2003). Maria Under. Tartu, Kirjatus : ,,Ilmamaa" ja autorid. 2. Kruus, Oskar; Puhvel, Heino (1995 ja 2000). Eesti kirjanike leksikon. Kirjastus: OÜ Eesti Raamat 3. Koolielu. Pagulaskirjanikud. www.koolielu.ee/files/Pagulaskirjanikud.ppt ( 15.02.2009) 4
Tallinna Ülikool Kommunikatsiooniinstituut PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA KOERTEL referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Arko Olesk Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus: 3 Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA: 4 Arukas aretus: 5-6 Kasutatud allikad: 7 SISSEJUHATUS Areneva silmavõrkkesta kõhetumise, PRA(Progressive Retinal Artrophy), näol on tegemist silmahaigusega, mida esmakordselt on kirjeldatud 20.sajandi alguses. Progresseeruv
muigamapanev minevik. Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks.........................................................................................................................27 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................28 Aaver, E., Laanekask, H., Olesk, S. 1994. Lydia Koidula 1843-1886. Tallinn: Ilmamaa........28 Hansson, M. 2001. Naine, perekond ja töö. Tallinn: TPÜ kirjastus......................................... 28 Junkkari, K. M. 1997. Naine, nagu sa oled. Tallinn: Valgus....................................................28 Kala, A. suuline vestlus. (09.01.2008)......................................................................................28 Mihkla, K. 1965. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat..................
üldistavale, semantikalt paljutähenduslikumale, klassikaliselt kirjanuduslikult traditsioonilt individuaalsemale ja rahvaomasemale väljendusele, luulekeele võimaluste erakordselt rikkale kasutamisele. 7 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. http://www.annaabi.com/Betti-Alveri-elu-ja-looming-m60181.html 20.11.2012 2. AILI PAJU ,,Betti, kibuvist õitseb" Tartu, 1992 3. ANNUS, E., EPNER L., JÄRV A., OLESK S., SÜVALEP E., VELSKER M. ,,Eesti kirjanduslugu" l.k 2001 4. KALDA, M. ,,Eesti kirjanduse ajalugu" V köide 2. raamat. l.k, l.a 8
Raskete kaotuste ja õnnetustega toimetulekuks vajame aega. Tavaliselt reageerime traumale ebatavaliste tunnete, mõtete ja käitumisega. Olenemata kriisi sügavusest või kestvusest läbib kriis üldjuhul kindlad etapid või astmes. Üksiketappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt või erinevas järjekorras. Sokk Kriisireaktsioon algab sokiga, sokk on psüühiline kaitsereaktsioon inimese taluvuspiiri ületavate ärritajate vastu ning see võib kesta mõnest minutist mõne päevani. Selle käigus ilmnevad üliemotsionaalsus või siis apaatia, ebatõelisuse tunne, ajataju-, mälu- ja mõtlemishäired, otsustamisi ja tegutsemisvõime vähenemine, südamekloppimine, hingamisraskused, värisemine jpm. Reaktsioonifaas Selleks võib kuluda 4-6 nädalat ning kaasnevad tugevad negatiivsed emotsioonid: ängistus, hirm, viha, kurbus, süüdistamine, kuid võib esineda ka ohjeldamatu rõõm selle üle, et keset üldsit õnnetust endal õnnestus pääseda. Inimene kä...
Lilleküla Gümnaasium Johannes Aavik Referaat Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog...
vahemikus toimib elu. 7 5. Kasutatud kirjandus: · Rast, Horset, 1988, Vulkaanid ja vulkanism. · Mägi, K. 2005, Toidulisandid ja lisandid toitudes, Lemmik, 9. · Perry, S, 1997, Planeet maa. · Eller,M; Ennuste,Ü; Kaevats, Ü; Karjahärm, T; Kasemaa, K; Koger,T; Koppel, A; Risthein, E; Valt, L; Varrak,T; Õiglane, H, 1995, Eesti Entsüklopeedia · Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees (http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste (http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf) · Piirimäe, K,2008, Kas Eesti läheb üle fosfaadivabadele pesuvahenditele, Bioneer
2. Kase Kajar ,,Postimees" Kättesaadav: http://www.postimees.ee/?id=53359 (01.12.08) 3. Kättesaadav: http://klubikad.pri.ee/index.php?topic=338.0 (05.12.08) 4.Pilgrim. Kättesaadav: http://www.pilgrimbooks.ee/page/3194/?cid=3155 (05.12.03) 5.Eesti Päevaleht. Doris Kareva kohtub fännidega. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/452809 (05.12.08) 6. Kruus Oskar. 1995.a. ,,Eesti Kirjarahva Leksikon" Tallinn, ,,Eesti Raamat",lk.183-184 (10.01.09) 7. Annus Epp, Epner Luule, Järv Ants, Olesk Sirje, Süvalep Ele, Velsker Mart. 2001.a. ,,Eesti Kirjandus Lugu" Tallinn, ,,Koolibri", lk.551-553 (10.01.09)
EVS 812-4:2011 EHITISE TULEOHUTUS Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning garaazide tuleohutus Mart Olesk 2012 Käsitlusala · See standard sätestab ehituslikud tuleohutusnõuded tööstus-, lao- ja põllumajandushoonete ruumide (VI kasutusviis), garaazide (VII kasutusviis) ning vastava tegevusega muude hoonete üksikruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks Üldist · Standard täpsustab VV 27.10.2004 määruse nr 315 toodud ehituslikku tuleohutust puudutavaid üldiseid määratlusi ja sätteid
Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998................................................................................................11 ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003..............................................................................11 ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002...................................................................................................................11 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk........................................................................11 ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk...11 KIRJAVAHETUSED........................................................................................................ 11
hetkel võttis vastu endise President Bushi positsiooni poliitiks, mida ta oli kritiseerinud oma kampaania käigus. Clinton kaitses end, öeldes et ameerika rahvas võib arvata, et ta oli rumal, et ta ei muutnud oma poliitikat, kui olukorrad muutusid. Clinton valetas vaid juhul, kui ta oleks sel hetkel, kui kritiseeris Bushi, teadnud, et tema on mõeldud jätkama sama poliitikat. Loomulikult oli ta oma varajasemas kampaanias lubanud mitte tõsta makse, kuid teda olesk saanud süüdistada petmises juhul, kui ta teadis, et kavatseb murda lubadust. Ka mitte mäletamine ei ole valetamine, kuigi valetajad proovivad ennast tihti välja sellega vabandada. Kui nad on paljastatud ja süüdistatud valetamiseks on tihti põhjuseks mälu probleemid. Uskuda, et vale saab tõeks Kui keegi muretseb väga vale selgitamise pärast, mis on juhtunud, ei tähenda see kohe, et isik kavatses valetada. Kui ei ole kaalutletud
Kui suri Tomi vanaisa, ta ei tulnud isegi matustele). See, mis mõne jaoks on hiigelsumma on Toomase jaoks odav ning ajab naerma. Kaur Kenderi arvates tähtsaim meie elus on raha ja tervis, sest kõik muu on võimalik osta . Taolisest positsioonist tulbki teose käsitluslaad. Tegelased on peamiselt karaktiriseeritud nagu raha, narkootikumide ja seksi sõltlased, kõik pöörleb selle ümber. Pole tähtis, kus või kellega tegelased on peaasi, et olesk raha, viina, kokaiini ja pakk kondoome. Oluliseks stseeniks võib pidada seda, kus Tom läks ööbima enda sõbra armukese juurde, kuna tal ei tulnud, midagi targemat pähe. Varahommikul äratas punapea(sõbra armuke) Tomi üles ja ütles, et ta peab ära minema. Tom lahkus kiiresti. Tema auto rattad olid ära varastatud. Ta istus väga kaua autos, ei teadnud kuhu minna ja kellele helistada. Tom ei tahtnud koju minna. See stseen tõestab, kui üksik peategelane on.
Frederici Alt-Zellest, Simon Wanradt ja Johann Koell. Samuti olid need kõik kirjutatud tänu kristlusele ning selle levitamisele ja propageerimisele. Seega tuleb eestikeelse kirjanduse alustoe paika panemise eest tänada suurelt nii kristlust kui ka eelnevalt tekstis nimetatud välisautoreid. 5 Kasutatud kirjandus Epner, L., Metste, K., Olesk, S. 2005. Vanem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri. Murray, Alan V. Eesti keel Heinriku kroonikas. www.keeljakirjandus.eki.ee/559-572.pdf. 25.04.11. Eesti keele ajalugu. www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keele_ajalugu. 25.04.11. Millest jutustab Käsu Hans?. www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32. 25.04.11 Lühhike öppetus. www. et.wikipedia.org/wiki/Lühhike_öppetus. 25.04.11. Tarto maa rahva Näddali-Leht. www. et.wikipedia.org/wiki/Tarto_maa_rahva_Näddali-Leht. 25.04.11. 1
Hakkas Päevalehes kirjutama Ivan Orava lugusid, millest pandi mõnikümmend aastat hiljem kokku "Ivan Orava mälestused". Irooniline kirjanik. Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees" - kirjutab irooniliselt Savisaare valitsusest. Mutt oli Lennart Meri ametnik, kes kutsuski oma ametnikeks kirjanikke, kuna need oskasid võõrkeeli (sh ka nt Peeter Volkonski). Kasutanud oma teostes ka Meri karakterit - Šeff. Õpik: Ants Järv, Luule Epner, Ele Süvalep, Epp Annus, Sirje Olesk, Mart Velsker „Eesti kirjanduslugu“, Tallinn: Koolibri 2001. Lugeda eksamiks: Friedebert Tuglase novellid: „Toome helbed“, „Maailma lõpus“, „Kuldne rõngas“, „Inimesesööjad“ Peet Vallak „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Betti Alveri luule August Gailiti kaks novelli kogust „Saatana karussell“ Arvo Valtoni novellid „Rohelise seljakotiga mees“ ja „Kaheksa jaapanlannat“ Arvo Valtoni lühiromaan „Õndsusesse kulgev päev“
Tänapäeval ilmub sudoku perioodilistes väljaannetes ja on muutumas üha populaarsemaks. Nikoli hoiab siiani kaubamärki sudoku nimele; teised avaldajad Jaapanis kasutavad alternatiivseid nimesid. Esimesed maailmameistrivõistlused sudokude lahendamises peeti 2006 aastal Itaalias Luccas. Tollane võitja oli Jana Tylova Tšehhist. Järgmisel kahel aastal võidutses Thomas Snyder USA-st. Samuti on alates 2006. aastast peetud Eesti meistrivõistlusi. Esimesel kahel tuli Eesti meistriks Arko Olesk, kahel järgmisel Ain Salula. Eesti on ka maailmameistrivõistlustel osalenud. Siiani on parim tulemus 2009-ndal aastal saadud võistkondlik 13. koht. Individuaalseks eestlase parimaks kohaks sudoku MM-il on Aivar Pardla 44. koht. 4. VARIANDID 4.1 MINI SUDOKU Variant nimega ''Mini Sudoku'' ilmub ameerika ajakirjas USA Today ja see põhineb 6x6 ruudustikul, 3x2 regioonidega. See on sama, mis tavaline sudoku, kuid numbrimäng kasutab numbreid ainult ühest kuueni. Sarnane
Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada.
Delfi: Elutark. Kasutatud 22.11.2015 http://elutark.delfi.ee/raamatud/malestus-toost-ekp-keskkomitees-valget-maja- raputab-paleepoore-karl-vaino-venestamispoliitika-algusaastad-19781980?id=72195891. 13 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (2015). Vikipeedia. Kasutatud 20.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/N %C3%B5ukogude_Liidu_Kommunistliku_Partei_Keskkomitee. 14 Olesk, P. (2015). Parim aeg rääkida natsismist? Lääne Elu. Kasutatud 21.11.2015 http://online.le.ee/2015/05/25/peeter-olesk-parim-aeg-raakida-natsismist/. 15 Ukaas (2014). Vikipeedia. Kasutatud 21.11.2015 https://et.wikipedia.org/wiki/Ukaas. KOLMAS KODUTÖÖ VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“ 1. Nõukogude õiguses üldkohustuslikku õigusnormi sisaldavat õigusakti nimetati normatiivaktiks
17 Kasutatud kirjandus ,,Kirjandus" 9. klassile, Märt Hennoste Kalju Lepik, ,,Öötüdruk" Kalju Lepik ,,60luuletust" ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", E.Nirk ja E.Sõgel ,,Eesti kirjandusrahva leksikon", Oskar Kruus ,,Eesti kirjanike leksikon", Oskar Kruus ja Heino Puhvel ,,Eesti Kirjanduslugu", Epp Annus, Luule Epner, Sirje Olesk, Ants Järv, Ele Süvaleo, Mart Velsker http://www.sirp.ee/2003/25.04.03/Kirjand/kirjand1-3.html 18
[Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm , Tänapäev 2006, 91 lk. (5) 9 KIRJAVAHETUSED Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429 Rutt Hinrikus, "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122
Ta tõlkis Puskinit, Bloki ja Issakovskit. Tema looming jääb alatiseks eesti kirjanduse ajalukku. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik.htm (25.11.2005) 11 Lisa 1 12
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED.......................................
hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.html 3. http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.htm 4. http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm 5. http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf 6. http://www.ekspress.ee/Arhiiv/1999/30/Areen/Kirjandus.html 7. http://web-static.vm.ee/static/failid/481/Eestlased_Latis.pdf 8. http://www.viljandimaa.ee/turismiinfo/maakonna_filed/20050601105413.pdf 9. L. EPNER, K. METSTE, S. OLESK. Vanem Eesti kirjandus, gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri 2005 10.http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/aja telje_materjalid? item_id=32&table=Persons 11. M. Hennoste. Kirjandus 9. klassile. AVITA: 2003 12. A. Kitzberg. Libahunt. Tallinn: Mixi kirjastus
ohumärguanded, töövahendikasutamine, isikukaitse vhaendite kautamine, esmajuhendamine regristreeritakse allkrija vastu, 3)väljaõpe on praktiline, kestus 10min kuni 2 nädalat, reg samuti allkirja vastu ja märgitakse ära iseseisvlae tööelehele lubamisaeg, sisu ja mahu määrab tööandja, viiakse läbi uutse õigusaktide kehtestamisel või muutuva ohtusjuhendid, või kui töötaja on puudundu toolt üle 3 kuu. Üleviimine teisele tööle, kui töötaja rikkus ohtusnõudeid, mis olesk võinud põhjustada või põhjustasid tööõnnetuse, kui seda nõuab tööjuht TÖÖÕNNETUSED JA NENDE UURIMINE Tööõnnetuse mõiste - tööõnnetus on tervisekahjustus või surm mis saabus tööülesannet täites(segauds liiklusõnnetustega, kui seos tööga siis on see tööõnnetus), tööandja loal tehtavad tööd, tööaja hulka arvataval vaheajal, kõik vaheajad mida näeb ette töötervishojuseadus/TTS
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus.......................................................................................
tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 8 Kasutatud kirjandus 1) ,,Eesti NSV ajaloo lugemik" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. 2) ,,Eesti NSV ajalugu" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. 3) Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. 4) Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. 5) Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 6) Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 7) http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 8) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
