1

docx

Tabuleerimine

#include #include int main(void){ double x, a, h, b; printf("funtsiooni sqrt(x2+x-20)/x2+x-10 tabuleeriminen"); printf("Sisesta algv a: n"); scanf ("%lf" , &a); printf("Sisesta samm b: n"); scanf ("%lf" , &b); printf("Sisesta sammude arv h: n"); scanf ("%lf" , &h); int i; for (i=0; i= 4) //funktsioon ei lahendu selles piirkonnas { printf("tulemus: %gn" , sqrt(x*x+x-20)/(x*x+x-10)); // 30 funktsioon } else { printf("vastus puudubn"); } } } 4. Klaviatuurilt sisestatakse argumendi algväärtus a, samm h ja sammuude arv n. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides a, a+h, a+2*h, ... , a+n*h. 

Informaatika → Programmeerimine

153 allalaadimist

28

xls

Ökonomeetria Lab10 2011

21 muutuja x1 kasvab lineaarselt 1 cobb douglase funktsiooni graafikuks on kumer pind 2 cobb douglase funtsioon on kasvav funtsioon 3 muutuja x2 suurenedes funtsioon kasvab oluliselt mittelineaarselt(kuna as 4 muutuja x1 suurenedes funtsioon kasvab praktiliselt lineaarselt(kuna sten uuritakse kapitali (x1) ja tööjõu(x2) funtsioon eeldab ressursid on vastastiku asendatavad astendajad a1 ja a2 näitavad kapitali osakaalu toodangus

Kategooriata → Ökonomeetria

59 allalaadimist

2

docx

Bioloogia - rasvad ja lipiidid

- osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus ­ temperatuuri regulatsioon - polaarne ­ kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos ­ mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka ehituslik funtsioon. nt. Tärklis (glükoosi varu taimedes) ja tselluloos (taimede rakukestades) Rasvmolekuli ehitus ja õli ja rasva võrdlus Rasvmolekuli pea on hüdrofiidne (märgav) ja saba hüdrofoobne (vett hülgav) KÜLLASTUNUD rasvhapped on toa temperatuuril tahked (loomsed rasvad) KÜLLASTUMATA rasvhapped on toa temperatuuril vedelad (taimsed rasvad ­ õlid) Mida rohkemkaksiksidemeid, seda madalam sulamis temperatuur. PEA SABA Lipiidide funktsioonid (5tk + 1 seletusega) 1

Bioloogia → Bioloogia

7 allalaadimist

2

rtf

Tunnikontroll teemal Klaviatuur

TUNNIKONTROLL 9. KLASSILE "ARVUTI KLAVIATUUR" Nimeta arvutiklaviatuuri · tähtede klahvid 5/ klahvide gruppe · numbrite klahvid · funtsioon klahvid kursori klahvid Kirjelda ,milleks arvutile on · sellega sisestame andemeid ja värk 2/ vaja klaviatuuri? · korralduste anmine käib läbi klaviatuuri Milleks on klaviatuuril nupp · registriklahv 2/ "Shift"? · saab selle abil teisi märke Milleks on klaviatuuril nupp · tab e. tabeldusklahv 3/ "Tab"? · teeb taandrea

Informaatika → Informaatika

10 allalaadimist

11

pptx

Barokkstiilis arhitektuur Eestis ja Venemaal

oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos ­ Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dekoreeritud). Katariina kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level

Ajalugu → Ajalugu

9 allalaadimist

11

pptx

Barokkstiilis arhitektuur Eestis ja Venemaal

oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos ­ Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dekoreeritud). Katariina kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Mõised

Ajalugu → Ajalugu

8 allalaadimist

2

pdf

Rekursiooni- ja keerukusteooria harjutus 3

Olgu f bijektiine ja rekursiivne, kui A sisaldab vähemalt 3 elementi, siis f (A) samuti tänu bijektiivsusele 2. On tühi samuti tänu bijektiivsusele 3. On lõputu 2 Margus Martsepp, Rekursiooni- ja keerukusteooria harjutus 3.nb samuti tänu bijektiivsusele 4. On rekursiivselt loenduv (RL) A on rekursiivselt loendub hulk, ta on kas tühi (siis 3.) või leidub totaalne funktsioon f , nii et A range f . Olgu g suvaline bijektiivne rekursiivne funtsioon B g(a), B range (g f ), kus g f on totaalne arvutatav funktsioon ja annab täpselt B ele- menti. x f (x) annab A elementi, g on totaalne. g saab sisendiks ainult A elemente, seega tulemuseks ainust B elemendid. Millised neljast omadusest: 1. A = {x | x on paarisarv} Tegemist on rekursiivse funktsiooniga, sest eksisteerib karakteristlik funktsioon 1 , kui x mod 2 0 Xa x . 0 , kui x mod 2 0

Keemia → rekursiooni- ja...

66 allalaadimist

31

pdf

Lihasmapp

TALLINNA TEENINDUSKOOL **** ***** KT20-KES1 LIHASMAPP JUHENDAJA: SIRET RANNIK TALLINN 2020 1 Sisukord Ülajäseme pindmised lihased ........................................................................................................... 3 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis ...................................................................................................... 6 5. Trapetslihas m.trapezius ..............................................................

Meditsiin → Anatoomia

12 allalaadimist

5

docx

Ajalugu Vana-Rooma

Patroon kaitses o ma klienti igas m õttes ja samal ajal pidi klient patroonile lojaalne ole ma. Kliendilt oodati NT:  sõjakäikudel osale mist, positiivse reklaami tege mine. Ühel patroonil kujunes välja terve klientide võrgustik. Poliitiline korraldus vabariigi ajal Roo ma vabariik ehk res publica ladina k. ühiskondlik asi. Olid ole mas mitmed riigiv õi mu organid. 1) Rahvakoosole kkoosnes roo ma kodanikest. Rahvakoosoleku funtsioon ei andnud v älja seadusi, kuid sai neid kinnitada v õi tagasi lükata. 2) Senat ­ tegelik otsustaja vabariigi perioodil, algatas seadusi ja mingil m ääral ka täitis neid. Senat koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne 3) Magistraadid ­ olid riigiam etnikud , neil oli puhtalt täitesaatevõi m , igal valdkonnal olio ma magistraat. Magistraadid valiti kollegiaalsuse p õhi mõttel, se e tähendab et korraga oli am etis kaks magistraati

Ajalugu → Kreeka kultuur

6 allalaadimist

10

xlsx

Biomeetria kodune töö 2

RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti M 180 74 56 42 1 3 Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 ...

Põllumajandus → Biomeetria

18 allalaadimist

8

pdf

Aminohapped, peptiidid, valgud

­ signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid ­ antioksüdantsus ­ pole toime suur, OH- radikaali püüdja ­ puhverdusvõime ­ eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks ­ kelateeriv toime ­ antiglükosüülimine ­ glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin · sisaldab inimkeha keskset aminohapet (glutamaat ehk glutamiinhape, Glu) · ebatavaline -peptiidside (isopeptiidside) · reaktiivne tioolrühm (-SH) ­ väävliaatomi elektronstruktuur on reaktiivsuse aluseks (redoksreaktisoon jt) Glutatiooni biofunktsioonid

Keemia → Biokeemia

127 allalaadimist

13

doc

Matemaatiline analüüs I 1. kt teooria

· Eksisteerib lõplik vasakpoolne piirväärtus lim f(x) · lim f(x) = f(a) Def. Funktsiooni f nimetatakse paremalt pidevaks punktis a, kui · f on määratud argumendi väärtusel a, st a X · Eksisteerib lõplik vasakpoolne piirväärtus lim f(x) · lim f(x) = f(a) Def. Kui funktsioon f on pidev vahemiku (a,b) kõigis punktides, siis öeldakse, et see funktsioon on pidev vahemikus (a,b). Def. Kui funtsioon f on määratud lõigul [a,b], pidev vahemikus (a,b) ning lõigu otspunktides a ja b vastavalt paremalt ja vasakult pidev, siis öeldakse, et see funktsioon on pidev lõigul [a,b].  Def. Põhilised elementaarfunktsioond on kõigis oma määramispiirkonna punktides pidevad. Seda võib näha nende funktsioonide graafikutelt. 16. Def. Kui leidub punkt x lõigult [a,b] nii, et iga teise punkti x korral samalt lõigult kehtib võrrratus

Matemaatika → Matemaatika analüüs i

297 allalaadimist

11

docx

Närvisüsteem

Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud. Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid

Bioloogia → Bioloogia

5 allalaadimist

13

doc

Matemaatiline analüüs I 1 kt teooria

· Eksisteerib lõplik vasakpoolne piirväärtus lim f(x) · lim f(x) = f(a) Def. Funktsiooni f nimetatakse paremalt pidevaks punktis a, kui · f on määratud argumendi väärtusel a, st a X · Eksisteerib lõplik vasakpoolne piirväärtus lim f(x) · lim f(x) = f(a) Def. Kui funktsioon f on pidev vahemiku (a,b) kõigis punktides, siis öeldakse, et see funktsioon on pidev vahemikus (a,b). Def. Kui funtsioon f on määratud lõigul [a,b], pidev vahemikus (a,b) ning lõigu otspunktides a ja b vastavalt paremalt ja vasakult pidev, siis öeldakse, et see funktsioon on pidev lõigul [a,b].  Def. Põhilised elementaarfunktsioond on kõigis oma määramispiirkonna punktides pidevad. Seda võib näha nende funktsioonide graafikutelt. 16. Def. Kui leidub punkt x lõigult [a,b] nii, et iga teise punkti x korral samalt lõigult kehtib võrrratus

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2

104 allalaadimist

20

pdf

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

= lim∆ ∆ = ( ) = ( ). Pideva juhusliku suuruse vahemikku (x,x+∆x) sattumise tõenäosuse ja selle vahemiku ∆x suhte piirväärtust, kui ∆x läheneb nullile, nimetatakse juhusliku suuruse jaotustiheduseks punktis x. 16. Pideva juhusliku suuruse karakteristlik funtsioon. Tema seos tihedusfunktsiooniga. Keskväärtuse ja dispersiooni leidmine karakteristliku funktsiooni abil Juhusliku suuruse X karakteristlik funktsioon gX(t) = E(eitx) = ∫ ( ) Seos tihedusfunktsiooniga: ( ) = ∫ ( ) ( ) ( ) ( )=

Matemaatika → Tõenäosusteooria ja...

162 allalaadimist

26

docx

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

sündmuste põhjused olid kontrollitavad või ei.  Emotsioon – positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid võivad olla geneetilist päritolu või õpitud, põhjustatud org sise- või väiskeskkonna tegurite poolt. Tulenevalt situatsioonist võivad tekkida, kas pos või neg emo-id, neg rohkem, sest neil on signaliseeriv funtsioon – hoiatavad ohtude eest. Emotsioonide omadused: tekib, kui inimene peab olukorda enda jaoks oluliseks; haaravad kogu keha; kaasnevad muutused inimese füsioloogias; emot võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (pos, neg) või üksikute kategooriate kaupa (rõõm, kurbus, viha, üllatus jne). Emotsioonide funktsioonid: signaliseeriv (teavitavad võimalustest/takistustest, ohtudest/turvalisusest); motiveeriv ja reguleeriv (valmistavad meid ette tavaolukorras

Psühholoogia → Ülevaade psühholoogiast

69 allalaadimist

32

docx

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

P (x< X < x+ ∆ x) F ( x +∆ x )−F (x) lim = lim =F ' ( x )=f ( x ) . Pideva ∆ x→ 0 ∆ x ∆ x →0 ∆ x juhusliku suuruse vahemikku (x,x+∆x) sattumise tõenäosuse ja selle vahemiku ∆x suhte piirväärtust, kui ∆x läheneb nullile, nimetatakse juhusliku suuruse jaotustiheduseks punktis x. 15. Pideva juhusliku suuruse karakteristlik funtsioon. Tema seos tihedusfunktsiooniga. Keskväärtuse ja dispersiooni leidmine karakteristliku funktsiooni abil ∞ Juhusliku suuruse X karakteristlik funktsioon gX(t) = E(eitx) = ∫ e itx f ( x ) dx −∞ ∞

Matemaatika → Tõenäosusteooria ja...

329 allalaadimist

23

doc

Matemaatiline analüüs KT1 vastused

selle vahemiku kohal pidev joon. Lõigul pidevad funktsioonid. Selleks, et saavutada joone pidevust lisaks vahemikule (a;b) ka otspunktides a ja b (so tervel lõigul [a;b]) peame me nõudma funktsioonilt ka parempoolset pidevust vasakpoolses otspunktis a ja vasakpoolsest pidevust parempoolses otspunktis b.  Kui funktsioon on määratud lõigul [a;b], pidev pahemikud (a,b) ning lõigu otspunktides a ja b vastavalt praemalt ja vasakult pidev, siis öeldakse, et see funtsioon on pidev lõigul [a;b] Elementaarfunktsioonide pidevus. Põhilised elementaarfunktsioonid on kõigis oma määramispiirkonnas pidevad. Kuna elementaarfunktsioonid on saadud põhiliselt elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise kaudu ning nimetatud tehete puhul pidevus säilib, siis on ka kõik elementaarfunktsioonid oma määramispiirkonnas pidevad.(Näited konspektis) 16

Matemaatika → Matemaatiline analüüs i

105 allalaadimist

25

doc

MATEMAATILINE ANALÜÜS I TEOORIA KONTROLLTÖÖ Küsimused vastustega

Lõigul pidevad funktsioonid. Selleks, et saavutada joone pidevust lisaks vahemikule (a;b) ka otspunktides a ja b (so tervel lõigul [a;b]) peame me nõudma funktsioonilt ka parempoolset pidevust vasakpoolses otspunktis a ja vasakpoolsest pidevust parempoolses otspunktis b. Kui funktsioon ƒ on määratud lõigul [a;b], pidev pahemikud (a,b) ning lõigu otspunktides a ja b vastavalt praemalt ja vasakult pidev, siis öeldakse, et see funtsioon on pidev lõigul [a;b] Elementaarfunktsioonide pidevus. Põhilised elementaarfunktsioonid on kõigis oma määramispiirkonnas pidevad. Kuna elementaarfunktsioonid on saadud põhiliselt elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise kaudu ning nimetatud tehete puhul pidevus säilib, siis on ka kõik elementaarfunktsioonid oma määramispiirkonnas pidevad.(Näited konspektis) 16

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 1

43 allalaadimist

20

doc

RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012

Vajalikud ja piisavad optimumitingimused. Funktsiooni (range või mitte range) kumeruse ja nõgususe tuvastamine. Funktsioon (x) on kumer (ehk allapoole kumer), kui tema tuletis argumendi suurenedes monotoonselt kasvab ehk 2/y2 > 0. Kumeruse määrang sirglõigu abil: Y = Y1+(1 ­ )Y2, milles 0 < < 1. Funktsioon (x) on kumer piirkonnas y-yy+ kui mistahes y1 ja y2 jaoks on selles piirkonnas täidetud võrratus: [y1 + (1 ­ )y2] (y1) + (1 ­ )(y2). Lineaarne funtsioon on nii kumer kui ka nõgus, kuid mitte rangelt. Kumerate funktsioonide summa on kumer funktsioon. Funktsiooni kumeruse tuvastamise: Kui on tegemist mitme muutujaga funktsiooniga, siis on tema kumeruse kindlaks tegemine küllaltki keeruline. Kasutatakse Hesse maatriksit. H(Y) = [2(Y)/YiYj] 2 2 2 2/Y1 > 0 2 2 y12 y1 y2 y1 y3

Matemaatika → Süsteemiteooria

146 allalaadimist

32

doc

Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega

suuruseks. 10. Funktsiooni piirväärtus. Funktsiooni vasak- ja parempoolne piirväärtus. Olgu funktsioon y = f(x) määratud punkti a mingis ümbruses või selle ümbruse mõnedes punktides. Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks kohal a, kui iga arvu > 0 korral leidub niisugune arv > 0, et kehtib võrratus | f(x) . A | < alati kui 0 < | x . a | < ja kirjutatatakse: Kui funtsioon f(x) läheneb piirväärtusele A1 argumendi x lähenemisel mingile arvule a nii, et x omandab ainult arvust a väiksemaid väärtusi, siis kirjutatakse ja arvu A1 nimetatakse funktsiooni f(x) vasakpoolseks piirväärtuseks punktis a. Kui x omandab ainult arvust a suuremaid väärtusi, siis kirjutatakse ja arvu A2 nimetatakse funktsiooni f(x) parempoolseks piirväärtuseks punktis a.

Matemaatika → Matemaatika

118 allalaadimist