KORDAMINE. Teadvuse seisundid I Vasta küsimustele: 1. Mis on teadvus? ................................................................................................................................. 2. Mida tähendab ärkvelolekuteadvus? ................................................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Une vajalikkuse kohta käib mitu teooriat. Too välja kaks. 1)................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 2)................................................................
ÕPPIMINE JA MÄLU Õppimine hõlmab kõiki inimtegevuse eluvaldkondi, alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamiseni nii koolis kui ka mujal. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suh- teliselt püsivad muutused inimese teadvuses (Uljas, Rumberg, 2002). Õppimise viise on mitmeid. Seda saab teha spontaalselt, ilma otsese sellekohase soovita, ja tahtlikult, nagu seda tehakse näiteks koolis. Samuti võib õppida kellegi tegevust imiteerides või kedagi- midagi jälgides (Toomela, 1999). Õpitakse seepärast, et elus võimalikult hästi hakkama saada ja endaga paremini toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult.
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI" Ära võta liigseid kohustusi Keskendu olulisemale Õpi tundma oma ajatsoone Puhka terviseks Õigus tunda kõiki tundeid Õigus keelduda Õigus olla isikupärane Õigus vahel eksida Rumberg, T.,Uljas, J. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/stress.htm #15 [22. Veebruar] http://www.slideshare.net/tkvg/stress2742001 [22.veeburar]
Nimi Perekonnanimi Kool Klass Mis on unenäod? Kuidas vältida Miks nähakse õudusunenägusid? unenägusid? Kuidas püüda Sagedasemad unenägusid kinni? unenäod CAPTCA Miks nähakse Kasutatud allikad õudusunenägusid? Oma kujutlused Psüühilised protsessid Emotsioonide kuningriik Unenäod on individuaalsed Kehalised häired Hingelised läbielamised Hirmud Meeltele mõjuv ärritus Kukkumine Lendamine Eksam Jälitamine Alastiolek Lahendamata jäänud probleemid Pingeline elurütm Alateadlik viis väljendada oma hirmu Liigne alkoholitarbimine Tervisehädad ja ravimitesöömine Vabane stressist Keskendu Lõpeta mõtete kerimine Kontrolli ravimeid Tarbi vähem alkoholi Püüda halvad unenäod kinni CAPTCA nimeline asi, mille peaks voodi kõrvale riputama ja see pidavat halvad unenäod k...
Koos mango- laimimaitselise veega müüakse Eestis viit eri maitse ja koostisega Crystalit. "Meie tarbijatel on jätkuv soov ja valmisolek proovida uusi maitseid; pakendatud ja maitsestatud vee turg näitab kasvutrendi ning seetõttu otsustasime suveks täiendada Crystal tooteperekonda uue veega," ütles Hea Vesi OÜ tegevjuht Mart Kaasik. Hea Vesi OÜ on Eesti suurim mittealkohoolsete jookide tootja ja müüja Eestis. Lisainfo: Nele Rumberg Avalike suhete juht Hea vesi OÜ 65 644 856 [email protected]
vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID geneetilised faktorid; keskkonna faktorid; õpetamine; enesearendamine. KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. 2. http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika- ajalugu.htm [17. veebruar] 3. http://www.ave.ee/download/Juta_piirlaid.d oc [17. veebruar] 4. http://www.et.wikipedia.org/wiki/Inimese_ar eng [17. veebruar] 5. http://www.vikerkaaresild.org/node/4238 [21. veebruar] Tänan kuulamast!
transformeerimisest, kontsentreerimisest, arendamisest, säilitamisest ja reprodutseerimisest närvisüsteemis."4 Vastavalt sellele mudelile toimub meie meeltest pärineva teabe töötlemine kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Uljas ja Rumberg on mälu defineerinud kui ,,organismi võimet omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälule toetuvad inimese kogemused, ilma mäluta oleks võimatu korrata oma saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada." 5 Seetõttu on mälu õppimise seisukohast väga oluline. Krull vaadeldes taju- ja mäluprotsesside kognitiiv-informatsioonilist mudelit rõhutab, et
l Simuleerimine on katse väljendada emotsiooni, mida antud hetkel ei ole. Kasutatud kirjandus: l Arma Eensalu (2011). l Emotsioonid.http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/emotsioonid l Aavo Luuk (2003). Psühholoogia alused. l Loengukonspekt II osa. Tartu. l http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf l Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. l Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo. Tänan kuulamast! Благодарю за внимание!
sisemise innustamise, lubaduse või hoiatuse poolt. 2 Enamjaolt kõik töö ja arenguga seotud küsimused taanduvad motivatsioonile. Et ennetada endale võetud või antud ülesannete mittetäitmist, stressi ja läbipõlemist, tasub endalt küsida: kas ma ikka tegelikult tahan seda teha ja miks? Kasutatud allikad: Bachmann,T, Maruste, R. Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 Uljas, J, Rumberg, T. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002 http://www.koolitusproff.ee/sisemine-motivatsioon/ 3
informatsiooni üldistamine ja töötlemine tertsiaarsed alad on perifeersete struktuuridega seotud kõige kaudsemalt, nad hõlmavad suure osa ajukoore pinnast, ning kattuvad omavahel suures ulatuses; neil on keskne tähtsus ajupoolkerade koostöö tagamises, nad täidavad ajukoore kõigekeerukamaid funktsioone Kasutatud allikad http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Peaaju#Otsaju Kasutatud kirjandus J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002 .. « »
negatiivset suhtumist ja pahameelt. • Selle emotsiooni väljendamine on enamuses kultuurides kontrolli all. Vastikus • Tärkab sageli koos vihaga, tuleneb vastumeelsusest kellegi või millegi vastu. • Vaatamata ebameeldivusele aitab meil keskkonnas paremini toime tulla. • Annab märku ähvardavast ohust. • Psühholoogilise päritoluga- ühes kultuuris vastuvõtmatuks tunnistatu võib teises kultuuris olla igapäevane ja hinnatud. Kasutatud allikad: • Uljas, J., Rumberg,T. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. - Koolibri,2002 • http://pcc.zptc.cn/read.asp? ClassID=1&GhID=288 • http://www.sqmedia.us/social- quotient/content-creation-services- the-emotional-gr • http://www.guardian.co.uk/science/20 08/jun/15/fear.science
http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13] 9. elunädalal on loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Lõpuspilud ja saba taandarenevad ning on võimalik teha kindlaks kas on tegemist poisi või tüdrukuga 12. elunädalal on loote pikkus ~90 mm ja kaal ~30 g. Loode suudab käsi liigutada, pead pöörata, silmi pilgutada ja suus avada. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm [2007, detsember 13] Kasutatud kirjandus: Uljas, J., Rumberg, T., 2002, Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Koolibri, Tallinn, lk 35- 36 Sarapuu, T., Kallak, H. 1993. Bioloogia XII klassile: üldbioloogia. Koolibri, Tallinn, lk 118-121 http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm [2007, detsember 13] http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13]
maailmapilt: aegruum, üldistatud kujutised, metafoorid, grammatika jne. III plokk Otsmikusagarad: tegevuse/käitumise kavandamine, reguleerimine ja kontroll. Aktiivsuse (sh tähelepanu) ja emotsioonide reguleerimine. Areng hüppeline, anatoomiline lõplik küpsemine 16 – 20 aastaselt. Talituslik areng sõltub I ja II ploki arengust, sotsiaalsest keskkonnast. Allikad Medicina (2006) Laste ja noorte psühhiaatria Meeli Roosalu (2006) Inimese anatoomia, Koolibri Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik Koolibri Karl Karlep (2010) Eritasemelised õppekavad - koolitusmaterjalid
Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue Nägemiskeskus asub kuklasagaras Kuulmiskeskus asub oimusagaras Kasutatud kirjandus · J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002. http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm · http://www.neurosciencerus.org/NeuroBrainEn.html · http://huehueteotl.wordpress.com/2008/02/19/amygdala-and-learning-fear/ · http://www.biologymad.com/NervousSystem/nervoussystemintro.htm · http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/BioBookNERV.html · http://brainconnection.positscience
REFERAAT Humanistlik psühholoogia Katriin Mangus 11.C 17.10.11 Tallinna 21.Kool Sisukord 1) Humanistlik psühholoogia 2) Humanistliku psühholoogia põhiideed 3) Humanistliku psühholoogia huvivaldkonnad 4) C.R.Rogers 5) Abraham Maslow 6) Kasutatud kirjandus Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon. Humanistlik teraapia keskendub inimese eneseväärtustamisele, ideaal mina ja reaalse mina erinevustele ja positiivsetele külgedele. Seda ei kasutata enam tihti k...
Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatas unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Uuringu tulemustest selgus, et naistel esines unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Ootamatu tulemusena leiti, et uinumisraskusi ja liigvarajast ärkamist esines 15-19 aastaste hulgas tihedamini kui 20-29 aastaste grupis. Kasutatud kirjandus Jüri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" Internetist : http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#40 http://et.wikipedia.org/wiki/Unetus http://www.nupsu.ee/?menu=news&page=viewnews&item=22940
htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg http://www.richard-seaman.com/Travel/Vietnam/MoellendorffsRatSnake.jpg http://farm2.static.flickr.com/1403/633071233_b4d11b6353.jpg http://climateprogress.org/wp-content/uploads/2006/12/polar-bear-tongue.jpeg http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/18243.jpg http://www.pbss.edu.hk/SAA/EED/kinabula.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:HumanNewborn.JPG Psühholoogia õpik gümnaasiumile, Jüri Uljas ja Thea Rumberg 8
Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 8 10 Kasutatud kirjandus: Psühholoogia GÜMNAASIUMIÕPIK Jüri Uljas , Thea Rumberg Tallinn 2002 http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/silm.html http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/kuulmine.html http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/maitsmine.html http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/haist.html 9
Sensoorne deprivatsioon aitab vähendada kehakaalu, loobuda suitstamisest ja alandada pikaks ajaks vererõhku. Hüpnoos on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosist on abi leidnud paljud inimesed, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud. Hüpnoosi kasutusala on praktiliselt piiramatu. Meditatsiooni kasutatakse praegugi edukalt meditsiinis ja kohtus. Kasutatud allikad : Jüri Uljas, Thea Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" (Tallinn, Kirjastus Koolibri, 2002, 215lk) http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCpnoos http://www.hagal.ee/meditatsioon http://www.budakoda.ee/meditatsioon http://www.joogaklubi.ee/meditatsioon http://miikaels.blogspot.com/2007/11/hpnoos-on-turvaline-ja-tervislik-nhtus.html http://www.teraapia.com/?topic=77 http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon http://www.terviseleht.ee/200001/1_meditatsioon.php http://www.bioneer
oluline tegur nii noorte kui ka eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine. Selle psühholoogia suunaga tutvumine ole väga hariv ning huvitav. Olles lugenud psühholoogia õpikutest selle suuna kohta, pean tõdema, et nõustun kõikide väidetega kognitiivse psühholoogia vallas. Paljud need väited tundsin ma elust enesest ära (nagu näiteks Leon Festingeri teooria), kuid poleks osanud arvatagi, et need kuuluvad kognitiivse psühholoogia valdkonda. Kasutatud allikad: Uljas, J., Rumberg, T. (2002). "Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik". Koolibri, Tallinn. Konstabel, K. (2002). "Psühholoogia gümnaasiumile". Toim. J. Allik, M. Rauk. Tartu Ülikooli Kirjastus. Kidron, A. (2001). "Psühholoogia põhisuunad". Kirjastus: Mondo.
esal.ee/TEM/02/reflex1.pdf (Refleksid) 3. Interneti lehekülg http://www.kliinikum.ee/nk/?1,6,2 (Aju uurimine- EEG) 4. Interneti lehekülg http://www.perekool.ee/art_fulltext.php3?id=176 (Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid. Artikkel) 5. Interneti lehekülg http://www.terviseleht.ee/200007/7_akupunktuur.php (Rakendused) 6. Kiin, Aili. 2000. ,,Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend". Viljandi. 7. Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. 2002. ,,Psühholoogia" gümnaasiumiõpik (lk 19, 27, 29, 30) Tallinn: Koolibri. Toimetaja Maret Kangur.
Enesehinnang Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Enesehinnang tähendab ka seda, mida inimene arvab oma tegevuste ja saavutuste kohta. Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad ju...
Psühhoanalüütiline teooria on üks põnevamaid psühholoogia uurimisviise ja usun, et seda teooriat arendatakse ja analüüsitaks veel tulevikus palju, sest inimese teadvuses, mõtlemises ja käitumises on veel nii palju, mida uurida. 4 Kasutatud kirjandus: 1. V. Kolga ,,Psühholoogia keskkoolile" 2. J. Uljas, T. Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" 3. J. Allik, J. Harro, P. Tulviste jt. ,,Psühholoogia gümnaasiumile" 4. Eesti Entsüklopeedia nr.3 5. http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm 5
peab ja mida ta tahab teha. Huvitav on tõsiasi, et kui üks esmastest vajadustest rahuldamata jääb, satub inimene eelmisesse faasi ning peab uuesti pingutama hakkama. Järeldusena võin tõdeda, et inimene, kes pole piisavalt motiveeritud, pärale ei jõua. 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Strongman, K. (2009) Psühholoogia igapäevaelus teejuht algajale. Tallinn: Pegasus. 2. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Optimaalseisund [26. märts] 4. http://www.rajaleidja.ee/eneseteostusvajadus/ [26. märts] 5. http://www.smt.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise %20%F5piobjektid%202/palgaarvestus/raha_ja_motivatsioon.html [17. veebruar] 6. http://www.vabatahtlikud.ee/vta/public/vt_motiveerimine.pdf [17. veebruar]
selle põhjusi. Kõige parem viis stressi ennetamiseks on leida aega iseendale tänapäeva kiires maailmas. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Stressi teejuht Kuidas saada lahti liigsest pingest?"; Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Uno Traat, Maria Teiverlaur; Tallinn 1997 2. ,,Psühholoogia" Jüri Uljas, Thea Rumberg 3. http://www.inimene.ee/pages.php3/1616 4. http://www.oonyks.ee/index.php?keel=1&id=29 5. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=news&action=article&id=792 6. http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf 7. http://www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonipsyhholoogia/stress.html 11
Teised aga väitsid, et hipid on väga ohtlikul eksiteel. Hipid valisid oma tunnete väljendamiseks pisut teistsugused vahendid, kui kliendikeskne teraapia välja pakkus ja jõudsid üsna kiiresti narkootikumide juurde. Ilmselt üsna vähesed neist olid tol ajal kuulnud midagi Rogersist ja Maslowist. Kasutatud kirjandus Leppik, P. Õppimine on tõesti huvitav. 2006 Rauk, M., Kikas, E. Psühholoogia ülesanded Uljas, J., Rumberg, T. Psühholoogia gümnaasiumile en.wikipedia.org isiklikud konspektid
Püsimälus säilib materjal kaua, ilma kadumata Põhiline mäluhäire on amneesia Mäluprotsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. Leppik, P. 2003. Mõtlemine on huvitav. Tallinn. REKK 2. Tulving, E. 1994. Mälu. Tallinn. Kupar 3. Uljas, J. Rumberg, T. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn. Koolibri 13
igaühe enda teha. Suur ja uhke elukaar on jõudnud oma lõppu. Muutis see kindlasi paljude elusid ning maailmgi muutus koos sünni ja surmaga. Öeldakse ju, et igaüks on oma saatuse sepp ja kuidas ning millise jälje kellegi elu teistele ja maailmale jätab sõltub täielikult inimesest endast. 7 Kasutatud kirjandus: Interneti otsingumootorist Google vaatasin mõnd tööd, aga suurt midagi ei leidnud! Jüri Uljas, Thea Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" 8
See on tervisekasvatuse ülesanne, aga tervisekasvatus ei pea olema kuivade faktidega hirmutamine. Et uimastid on halb valik, saagu noortele inimestele selgeks muu elu see, mis pakub neile võimaluse ennast hästi tunda ja põnevalt aega veeta. KASUTATUD KIRJANDUS Jaanus Harro ,,Uimastite ajastu'', Tartu Ülikooli kirjastus, 2006 Mike Haskins ,,Meelemürgid'', inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, Essen, 2003 Anita Ganeri ,,Uimastid'', Egmont Estonia, 2000 Juri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia'', gümnaasiumiõpik, Koolibri, 2002
Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8 Kokkuvõte....................................................................... 10 Kasutatud kirjandus........................................................11 Lisa................................................................................12 2 Sissejuhatus, Ligi kolmandiku om...
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
, Ensling M. (2012). Mälu. https://docs.google.com/presentation/d/11O0K16swh2UWVSpT5c7MHJYG5czOYBytFK ENzmfhE2I/edit?pli=1#slide=id.g24b07250_1_0. 3. Vikipeedia koduleht. Mälu liigid. http://et.wikipedia.org/wiki/. [15.05.2015] 17 4. Sissejuhatus psühholoogiasse. Mälu http://eek-malu.weebly.com/luumlhiajaline-ja- pikaajaline-maumllu.html. [16.05.2015] 5. Eesti Entsüklopeedia köide 6 Tallinn: Valgus, 1992 6. Rumberg, T., Uljas, J. Psühholoogia gümnaasiumiõpik Tallinn: Koolibri, 2002 7. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 3. köide Tallinn: Valgus, 1984 18
Loodan, et minu referaat aitas mõista nii intelligentsuse mõistet ennast kui ka selle mõõtmist. Referaati koostamise käigus sain aimu intelligentsuse mõistest ja erinevatest intelligentsuse mõõtmis vahenditest., kuna minu teadmised sellel alal polnud just kiita. Sain teada, et intelligentsuse mõõdu IQ võttis kasutusele saksa psühholoog William Stern. 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus 3. http://www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Intelligentsus%20ja %20selle%20mõõtmine2.rtf 4. http://tnk.tartu.ee/0intelligentsus.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Raymond_Bernard_Cattell 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsustest 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Binet%27-Simoni_test 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Raveni_progresseeruvad_maatriksid 9
looduslik aine. Eriti populaarseks on muutunud kanep noorte seas. On see keelatud või mitte, jõuab see siiski turule ja seda peatada ei saa. Erinevalt mõnedest teistest riikidest, ei ole kanep Eesti traditsiooni ja kultuuri osa, kasutades seda mõnuainena. Rõhutan veekord, et minu arvates ei tohiks kanepit seaduslikuks muuta. 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. Jüri Uljas, Thea Rumberg. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn Koolibri. 2. Veiko Vasar. 2000. Narkoloogia, Tallinn Medicina. 3. http://www.hot.ee/sabunuki/kanep.htm 4. http://kodu.neti.ee/~ku003a/ . 13 14
mis ma töö alguses endale esitasin. Loodan, et need inimesed, kes peaksid seda referaati lugema ja on kokku puutunud või tarbivad eel nimetatud narkootikume mõtlevad põhjalikult, selle üle järele, kas see end ära tasub. Kokkuvõtteks selle referaadi tegemine haris mind ning see töö meeldis mulle väga. 13 KASUTATUD ALLIKAD 1. Otter, M. (1997). Narkootikumid, Tallinn: Huma 2. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Meskaliin [22. veebruar] 3. http://www.kool.ee/?274 [22. veebruar] 4. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/marihuaana.html [23. veebruar] 14
Peale koolivägivalla on koolis veel teisigi stressoreid, näiteks õppetööga seotud raskused, või halb läbisaamine klassikaaslaste ning õpetajatega. Üldiselt pidas minu arvamus stressist jagu saamise kohta paika tuleb tegeleda endale meeldivate asjadega, leida sobiv hobi. Siiski sain ka hulgaliselt uusi teadmisi ning loodetavasti suudan edaspidi stressi ära hoida või sellest üle saada, kas siis enda või mõne lähedase inimese puhul. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia. Tallinn: Koolibri. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolistress.htm [27. veebruar 2008] 3. http://www.rae.ee/s6numid/2001/j6ulud/4.html [1. märts 2008] 4. http://www.escu.ee/ [1. märts 2008]
Ecstasy füsioloogilised muutused: · langeb krambilävi: lõualuud · südame rütmihäired kisuvad krampi, silm tõmbleb, · söögiisu kaob värinad · ärevus, paanika hood · iiveldus · depressioon · higistamine · unetus · vee puudus Kasutatud kirjandus: 1. Jüri Uljas, Thea Rumberg ,,Psühholoogia" gümnaasiumiõpik 4. Pt 2. http://209.85.129.104/search? q=cache:l9ESvnbQbd0J:www.koolielu.ee/pages.php/03220403%3Ftxtid %3D3605%26get%3D0+Stimulandid&hl=et&ct=clnk&cd=14&gl=ee 3. www.meaitamesind.ee 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kofeiin 5. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=682 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Kokaiin 8. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/kokaiin.html 9. http://www
sain, olid väga olulised ning kavatsen neid teadmisi tulevikus kasutada selleks, et minu õpiedukus oleks parem. 18 KASUTATUD ALLIKAD 1. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 3. köide Tallinn: Valgus, 1984 2. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 4. köide Tallinn: Valgus, 1986 3. Rumberg, T., Uljas, J. Psühholoogia gümnaasiumiõpik Tallinn: Koolibri, 2002 4. Eesti Entsüklopeedia köide 5 Tallinn: Valgus, 1992 5. Eesti Entsüklopeedia köide 6 Tallinn: Valgus, 1992 6. Eesti Entsüklopeedia köide 10 Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Pavlov [01.03] 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Endel_Tulving [02.03] 9. http://www.annaabi.com/oppematerjal/921/%C3%83%C2%95ppimine_Kaidi_Kii si_konspekt [25.02] 10. http://www.tmk
Mil viisil tema väljatoodud kolme komponendi seosed toimivad, pole siiski päris selge (1:119). 14 5 KOKKUVÕTTE Ma sain referaadist palju uusi fakte ja teadmisi, mida mul läheb kindlasti ka tulevikus vaja. 15 6 KASUTATUD ALLIKAD 1) Rumberg, T., Uljas, J. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Multiintelligentsuse_teooria 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Wechsleri_intelligentsusskaalad 4) http://tnk.tartu.ee/0intelligentsus.html 5) http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html 16
kultuurile, milles me elame, erinev", on minu meelest sisuliselt tõestatud, et iseloomul on siiski bioloogiline põhi, ehk siis me saame oma iseloomu siiski kaasa oma vanematelt. Ka ühiskond vormib meid, kuid kui meil on tugevad vanemad, siis ei suuda ka keskond kasvatada meis jõhkrust, vägivalda jms. 10 Kasutatud kirjandus. Erich Fromm, Autentne elu. 2003 Jüri Uljas, Thea Rumberg :Psühholoogia 2002 http://www.ut.ee/REAM/Loeng.html http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/K_Kepler2.html http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/7-896/remme.htm 11
tegelikult selle asja kohta võib olla väär või moonutatud. Iga väiksemgi killuke infot mida võib pidada tõeks aitab vähendada seda moonutust ja tuua inimest eriti lääne inimest tõele lähemale ning see inimene omakorda mõjutab teisi ning sedasi kogu ühiskonda. 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. H. Raudla 2007 Sada mõtet teele kaasa Tallinn Ilo 2. J. Uljas;T. Rumberg 2002 Psühholoogia Tallinn Koolibri 3.et.wikipeedia.org(01.02-29.02.08) 4.iml.jou.ufl.edu/projects(05,02.08) 5.www.buddhanet.net(08.02.08) 6.www.freemeditations.com(01.02-29.02.08) 7. www.teosoofia.com (01.02-29.02.08) 8. www.teraapia.com(22.02.08) 9. www.terviseleht.ee(22.02.08) 13 LISA 1 MANTRAD joonis 3 mantra joonis 4 mantra 14
GHB võib põhjustada raskeid mürgitusi, millega võib kaasneda surm. GHB maustamine koos alkoholiga suurendab raske mürgituse ohtu. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 ) 17 Kasutatud kirjandus 1) Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat. 7. 9. klassile ja gümnaasiumile. Lk 42-62. Tallinn 2004. Kirjastus Ilo. 2) Uljas, J., Rumberg, T., 2002. Psühholoogia gümnaasiumi õpik lk 64-65 3)http://www.postimees.ee/100107/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/238413.p hp 4) http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=263198&d=20080121&a=1 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Kofeiin 6) http://www.mees.eu/?nodeid=68&lang=et&articleid=72 7) http://www.inimene.ee/pages.php3/1710,700#Kofeiin 8) http://et.wikipedia.org/wiki/Kokaiin 9) http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,17,50 10) http://eusk.tai.ee/index.php?otsi=kokaiin 11) http://www.narko
Referaati kirjutades sain enam- vähem päris hea ülevaate sellest mis asi siiski on stress ning kuidas sellest ka vabaneda. Lisaks selle oskan ma paremini kasutada ka tekstitöötlus programmi Microsoft Word. Ma arvan, et sain referaadi vormistamisega ja sisu edasiandmisega hästi hakkama ning sellise töö vormistamise oskus tuleb kindlasti ka hiljem elus kasuks. 16 KASUTATUD ALLIKAD 1. Rumberg, T.,Uljas, J. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri 2. http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/stress.htm#15 [22. Veebruar] 3. http://www.slideshare.net/tkvg/stress-2742001 [22.veeburar] 17
Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus lõikerooside järele • Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, Tallinna aiandussovhoos, Pirita aiandussovhoos, Luunja aiand jne • Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 1970 E.Kaarep, kus floribundroosid oli suurte värvirühmadena • Omandireformi käigus on aga paljud rosaariumid hävinud
lepo.it.da.ut.ee/~kpata/ppt/Loominguline.doc [28.12.2008] [WWW] Õppida mõtlema.(2005). http://www.hot.ee/eririnne/heureka/title_heur.htm [28.12.2008] Einon. D (2000). Meie tark laps. Maalehe raamat. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus. Rumberg, T., Uljas, J. (2002) Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik. Tallinn : Koolibri. Tiko, A. (1996). Lapse areng ja selle jälgimine. Alushariduse õppekava projekt (tööversioon). 15
Harcourt Brace College Publishers. · Mental Well-Being. (2006). Special Eurobarometer. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_248_en.pdf,11.02.2007. · Sternberg, R.(2003). Praktiline intelligentsus argielus. Kirjastus Külim. · Teiverlaur, M. (2003). Ego kaitsemehhanismid. Kirjastus Külim · Toomela, A.(1999). Ülevaade psühholoogiast. I osa. Tallinn: Koolibri. · Tulving, E.(2002). Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Uljas, J. Rumberg, T. (2002). Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. · Vadi, M.(1995). Organisatsioonikäitumine; Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Veinmann, M. (2005). Vajadus olla mõistetav. Kirjastus Eesti Teatriliit. · Wilber, K. (2005). Integraalne psühholoogia. Külim. ·
1989.a elas samal territooriumil aga 89 inimest. 8 2000.a. Rahvaloenduse andmeil oli külas 85 elanikku. ( ) (http://www.eestigiid.ee/?CatID=93&ItemID=1170) 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963) Jalgsema Algkool oli Praeguse Järva-Jaani Gümnaasiumi (2008/2009) koolipiirkonna üks vanemaid koole.. Kooli asutas kohalik pastor Ferdinand Gebhardt (1803-1869) umbes 1850.a. Esimeseks koolmeistriks oli olnud Rumberg 1861.a. tuli Jalgsemale õpetajaks Madis Kokk, kes oli olnud enne Võhmuta valla Tõrvaaugu koolis õpetajaks ja õppinud pastor Gebhardti poolt asutatud õpetajate ettevalmistamise koolis Puka karjamõisas. Algul asunud Jalgsema kool temale kasutada antud suitsutares (maja asus hilisema põlenud koolimaja krundi idapiiril vastu heinamaad). Õpetaja palgaks oli koolimaade kasutamine. Lisakohustusena tuli õpetajal igal laupäeval pidada Seliküla mõisas palvetundi
Tuleb päevakorda eriti juhtudel, kui inimese enda seisukohad erinevad käsuandja omast. Kuulekuse väljaarendamine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega. Vastupanukäitumine võib tähendada isiku enda elukäigu kehvemaks muutmist. ’ Kasutatud kirjandus: Understanding Psychology, Robert S. Feldman (TÜ psühholoogia osakonna tõlge, Tartu 1997) Psühholoogia gümnaasiumiõpik, J. Uljas, T. Rumberg Kordamisküsimused psühholoogia eksamiks, Akadeemia Nord (V. Kolga) Inimese füsioloogia ja anatoomia, Medicina 2009 Inimese anatoomia, Meeli Roosalu, Tallinn 2006
füsioloogilise erutuse olemasolu. A. Lee eristab 6 armastuse stiili: Eros, Agape, Mania, Ludus, Storge ja Pragma. K. Bartholomew eristab 4 kiindumusmudelit, mille aluseks on eelnevatest suhetest saadud kogemus ja nende suhete tõlgendus, inimese enesekäsitlus ja arusaam teistest ning kiindumusega seotud eesmärgid ja motiivid. INFOALLIKAD Paberkandjal: ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" Jüri Uljas ja Thea Rumberg Internetileheküljed: parkinson.ee tmk.ee et.wikipedia.org depnet.ee pk.kliinikum.ee tnk.tartu.ee lookool.ee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
