2008b). Eluohtlikud rütmihäired on kõik häired, mis kulgevad vereringe seiskusega (vatsakeste virvendus) ning häired, mis kulgevad kardiogeense šoki (seisund, kus süda äkki ei saa piisavalt verd pumbata, et rahuldada keha vajadusi) nähtudega (Talvik ja Sipria 1988). Südame rütmihäirete diagnostika Põhiuuringud: anamnees arstlik läbivaatus (tausthaigused, sümptomid, kahinad, haiguse esinemise tõenäosus) EKG (rütmihäirete tüüp, südamehaigused) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Lisauuringud: ööpäevane monitooring (rütmihäirete tüüp ja omadused) koormustest (rütmihäirete tüüp ja omadused, südamehaigused) ehhokardiograafia (südame ehitus ja tegevus) kallutustest (minestuse põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Tavaliselt pannakse diagnoos elektrokardiograafia, koormustesti ja Holter- monitooringu abil (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete diagnostika
DIEEDID Mis on dieet? Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine. Milleks on vaja dieedi? On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist,näiteks: -rasvtõbi -buliimia -anoreksia -suhkurtõbi -varikoos -erinevad südamehaigused Atkinsi dieet Selle dieedi töötas välja kardioloog Ameerikast Robert Atkins 1972. aastal. See dieet on üks kuulsamaid maailmas. Selle dieedi ajal sööb inimene toitu, milles on võimalikult vähe süsivesikuid, sest väidetavalt tekitavad need kergesti ülekaalu ja südamehaigusi. Menüüst langevad välja süsivesikuterikkad toiduained, nagu makaronid, riis, leib ja rikkalikult suhkrut sisaldavad maiustused.
tasakaalutus võib süvendada ja isegi tekitada järgnevaid tervisekahjustusi. Selle teema olulisuses on raske kahelda, füsioloogiakursuse juures on see kahtlemata vajalik. Minu isiklik kokkupuude südamehaigusega kindlasti kallutab mu hinnangut, aga mulle tundub, et ta teeb seda mõistlikumas suunas. Ülevaatliku kursuse puhul piisab antud teema puhul paarist loengust, et anda füsioloogiline ja anatoomiline ülevaad ning lähemalt tutvustada ka piirkonnaga seotuid levinumaid haigusi. Südamehaigused kohanemine ja abitus Südame haigestumise puhul võib langeda inimese üldine elukvaliteet ja tõsisemate kahjustuse puhul ka oodatav eluiga. Varajaste südamesurmade tõttu läheb Eestis igal aastal kaduma ligi 40 000 eluaastat need on varajaste surmade tõttu elamata jäänud aastad (Viigimaa 2010: 12). See on märgatavalt suur number, mis näitab, et see probleem omab ka ühiskondlikul tasandil suurt kaalu. Inimeste suutlikust tervisemuredega hakkama saada peegeldab ühiskonna
lihasevalud. Osaliselt kaetakse suurenenud energiavajadus immuunsüsteemi arvelt, seetõttu on stressis inimesed tihti vastuvõtlikumad haigustele. Füüsiliste vaevuste tekke üks olulisi põhjusi on happeliseks muutunud organismi sisekeskkond. Tugev tung ülesöömiseks tulenebki sellest, et organism üritab toota sisekude, mille sisse liigset hapet ladustada. Krooniline stress toob endaga unehäired, südamehaigused, paanikahäired,konsentratsioonivõime vähenemise, depressiooni, meestel impotentsuse ja naistel mentruatsioonitsükli häired. Vallandumist soodustavad tegurid võivad olla tööstress, pingeline kodune õhkkond, pärilikkus, unehäired jne. Pikaajalise stressi mõju organismile Pikka aega vaevanud krooniline stress viib depressioonini, mis on tõsine haigusseisund. Ravi on kompleksne (depresiooniravimid, haiglaravi, psühhoterapeutilised võtted) ning õige ravimeetod
Arutlus Interaktiivne inimene vs kehaliselt aktiivne inimene. On selge, et inimese keha on mõeldud liikumiseks. Et keha heas vormis hoida tuleb end liikutada. Nii hoiad saad ära näiteks tervise probleemid mis tekivad interaktiivsetel inimestel kes ei liiguta ennast. Kõige peamised tervise probleemid mis interaktiivsetel inimestel tekivad on järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid. Inimesed kes tegelevad spordiga on rohkem lõõgastunud ja vabamad igapäevastest pingetest. Nad vabanevad stressist ja pingetest tehes sporti mis aitab neil olla õnnelik ja lõõgastunud. Tervise kõige tähtsamad komponendid on näiteks aeroobne võimekus,tugi-ja liikumissüsteemi võimekus ja motoorne võimekus. Kehalise koormuse liikidest tuleks
· Pealinn: Santiago · Rahvaarv: 16 970 000 (2009) · Pindala: 756 950 km2 · Rahaühik: Tsiili peeso · Riigikeel: hispaania keel · President: Sebastián Piñera · Tippdomeen: .cl RAHVASTIK RAHVASTIK ASUKOHT KAARDIL HALDUSJAOTUS · Tsiili jaguneb 15. haldusjaotuseks. · Suurimad haldusjaotused: o Magalhães ja Tsiili Antarktika o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi · 100 000 elaniku kohta: o Mõrvad: 5 o Vägistamised: 10 o Vargused: 667 AJALUGU · Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. · Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. · Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tsiili põhjaosa. · Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães.
võimelised arenema ükskõik mis keha rakuks Tänu sellele on võimalik tekitada asendus rakke erinevatele kudede ja organite nagu süda, maks, kõhunääre ja närvisüsteemi jaoks Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes *Eestis Esimene vereloome tüvirakkude siirdamine Eestis 1993 Tartu Ülikooli Kliinikumis 2006 aastal lisandus PõhjaEesti Regionaalhaigla *Ravi Parkinsoni tõbi, insult, leukeemia, südamehaigused, diabeet, vähk jt Ravitavate haiguste loendisse lisandub iga päev uusi näidustusi *Luuüdi siirdamine Vereloome tüvirakkude ülekannet patsiendile Taastada normaalne vereloome Keemia ravi järel Luuüdi sisaldab algrakke, mis arenevad veres leiduvateks rakkudeks: Punaverelibledeks Valgeverelibledeks Vereliistakuteks *Tänan kuulamast
Honore de Balzac Marten Arandi Honore de Balzaci elu • Sündis 20. mail 1799. aastal Toursis, Prantsusmaal. • Suri 18. augustil 1850. aastal Pariisis, Prantsusmaal (ületöö, südamehaigused, kopsupõletik) • Talupojast isa oli prokurör ja ema oli oma mehest 31 aastat noorem. • Esimesed eluaastad veetis kasuvanemate juures, põhjuseks karm ema. Side perekonnaga nõrk. • Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust, hiljem jättis isa vastuseisust hoolimata õpingud pooleli. • Kirjutamist pidas vahendiks, millega kuulsust ja jõukust saavutada. Samuti ajendasid teda kirjutama hiiglaslikud võlad. • Elas luksuslikult. • 1822. aastal tutvus endast 22 aastat
luude ja hammastehõrenemist. Suhkru seedimine sunnib keha kaltsiumit ja muid olulisi mineraale kaotama, luues eeldused osteoporoosiks, artriidiks ja diabeediks. 5) Tulemuste anal üüs ja järelduste tegemine : Karastusjookide tarbimine on tervisele kahjulik. Uuringutest on selgunud, et tänapäeva noor omandab vaid umbes poole kogu vajalikust kaltsiumikogusest ning põhjuseks peetakse siin just vähest piima ja suurt karastusjookide tarbimist. Kuigi suuremad kahjustused(näiteks südamehaigused) tekivad alles siis, kui inimene tarbib karastusjooke suurtes kogustes. Kakskümmend viis aastat tagasi jõi keskmine inimene piima kaks korda enam kui karastusjooke, siis nüüdseks on tarbimine muutunud maailmas suisa vastupidiseks.
füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit mao verejooksu ja maomulgustumise risk Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv Bronhiit Ajuinsult Südameinfarkt Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia
Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid Dvitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Millest koosnevad lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Kasutatud kirjandus http://www.brooklyn.cuny.edu/bc/ahp/SDPS/SD.PS.LipPol.html http://cellbio.utmb.edu/cellbio/membrane_intro.htm http://www.annaabi.ee/Lipiidid-ja-valgud-nende-jaotus-ja-omadused-m60975.html http://www.annaabi.ee/Organismid-lipiidid-m13450.html
Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine Südame ja veresoonkonna haigus kõrgenenud vererõhk suitsetamine vähene kehaline aktiivsus alkohol soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine vähene puu ja juurviljade tarbimine ülekaalulisus stress Kolesterool halb? Hea? Ebatervisliku toitumisega kaasneb "halva" kolesterooli tõus Normaalne Suureneb triglütseriidide sisaldus organismis hea kolesterool ei suuda halvast vabaneda ning kolesterooli see ladestub arterite seinale näit on alla 5,0 Tagajärg SÜDAMEHAIGUSED mmol/l Hea kolesteroolinäit vähemalt 1,0 mmol/l Ainevahetussündroom Istuva eluviisi ja rasvumise ...
tundmine. · Kiire kaalutõus või järsk rasvumine. · Väga madal enesehinnang. · Toidust fantaseerimine. Tagajärjed · Ülesöömisega kaasneb üldiselt süümetunne või hiljem ka depressioon. · Kompulsiivne ülesöömine viib väga sagedastel juhtudel kaalutõusu ning rasvumiseni. · Ravimata kompulsiivne söömishäire võib viia tõsiste meditsiiniliste häireteni: kõrge kolestorooli tase, mao ningseedeelundkonna haigused, diabeet, südamehaigused, kõrgvererõhutõbi, une apnea või sügav depressioon. · Pikaajalise põdemisel esinevad kõrvalnähtudena veel neeruhaigused, liigesepõletik, luude hõrenemine ning rabandus. Ravi ja abi · Kompulsiivset ülesöömist ravitakse nõustamise ja teraapiaga. · Keskmiselt 80 % kannatajatest, kes saavad professionaalset abi, paranevad täielikult või neil vähenevad sümptomid väga suurel määral. Kasutatud materjalid · http:// et.wikipedia
47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Alkoholi tarvitamise probleemid Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid alkoholitarvitajale on tavaliselt seotud * pikaajalise regulaarse tarbimisega: alkoholi kuritarvitamine pikema aja vältel põhjustab psüühikahäireid (sõltuvus, psühhoos) ja organite patoloogiat (maksahaigused, südamehaigused, maohaavandid, kasvajad jne). * joobeseisundiga (kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused, mürgistused jne): vigastused võivad olla nii tahtmatud (õnnetused) kui ka tahtlikud (tapmised, enesetapud). * alkoholisõltuvusega (ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine) SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED Südame-veresoonkonna haigused on kõige olulisemad alkoholi liigtarbimise põhjustatud haigustest. Alkoholi mõju südamele on väga kompleksne.
saavutamiseks. (Veigel, 2014) Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks. (Landõr, 2016) 1.1 Treenides ennetatavad südamehaigused 1.1.1 Tromboos Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve e. tromb blokeerib verevoolu veenis või arteris, takistades või lõpetades selle täielikult. Tromb võib tekkida vereringe erinevates osades. On kaks peamist tromboosi tüüpi: venoosne tromboos, kus hüüve tekib veenis ja arteriaalne tromboos, kus verehüüve tekib arteris. (Tromboos, 2016)
võrdväärsed võimalused (Asberg jt. 2011) Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ning tihti uuringutel käia. (EKG, ehhokardiograafia, invasiivsed uuringud) (Kettunen jt. 2010) Kasutatud allikad: Kettunen, R., Kivelä, A., Mäkijärvi, M., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (2010). Südamehaigused. Medicina Asberg, M., Hõrrak, E., Kerb, H., Kavets, M., Kuum, M., Müürsepp, E., Orasmaa, M., Remmelgas, E., Taimalu, T., Tupits, M., Šteinmiller, J., Zeel, O. (2011). Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetuse alused. Hooldustöötaja riikliku õppekava rakendamist toetav õppematerjal. Tallinn http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haiguste_hooldus.pdf (14.09.14) Boston, L., Paves, A., Tamm, L., Tälli, H. (1993). Lastehaigused: Kardio-reumatoloogia. Gastroenteroloogia ja nefroloogia
TARBIMINE TÖÖTLEMINE toiduaine-, tekstiili-, naha-, jalatsi-, farmaatsia jm tööstus TOIT alatoidetud 50% maakera inimestest krooniline alatoitlus 40% inimestel Aafrikas -Sahara kõrbest lõuna pool. 40 mln inimest/a sureb nälga Põhja riigid (1/5 maakera inimestest) tarbivad poole maailma toidust. TOIT Toiduained jaotuvad ebavõrdselt Ebatervislik toit põhjustab erinevaid haigusi (südamehaigused, rasvumine, diabeet, kaaries jpm) Südamehaigustesse ¼ USAs toodetud toidust sureb Põhja riikides visatakse ära 40% meestest , 20% naistest TULEVIK ÜRO prognoosi kohaselt elab maakeral 2050 aastal 10-12 mld inimest ja põllumajanduslik potentsiaal peaks suutma sellele vastu panna.....
Jalavõlvi lamenemine; Säärelihaste ülekoormus ja vigastused; Põlveliigese ülekoormus- '' hüppaja põlv'' jm; Sääre luuümbrise põletik; Achilleuse kõõluse vigastused; Jalatalla lihaste fastsiit; Ülemise hüppeliigese vigastus. Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul: Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk; Ületreening; Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus; Suur ülekaal; Südamehaigused, valdavalt südamelihase talituse häired; Raske kõrgvererõhutõbi; Südamerütmi häired; Jalavõlvi lamenemine 4 Mexico sprindi rekordid 1968. aasta Mexico olümpiamängude fantastilised maailmarekordid sprindis (100-400 m), tõkke- ja teatejooksudes ning kaugus- ja kolmikhüppes - kokku (M+N) 13 alal! - on lõpuks kõik ületatud
ja luid hõrenemise eest, ning hoiab tasakaalus vererõhu. Põhjustab emaka limaskesta paksenemist pärast menstruatsiooni. Raseduse ajal soodustab östrogeen rindade ja emaka kasvu, stimuleerib ka sünnituse algust. Östrogeeni hulk väheneb anovulatsiooni ajal - siis, kui munarakud ei küpse või küpsevad puudulikult. Näiteks kliimaksi ajal jäävad ära menstruatsioonid, algab luude hõrenemine, kiireneb veresoonte lupjumine ja nahk kaotab elastsuse. Tagajärjeks on luumurrud, südamehaigused, suguelundite allavaje, uriinipidamatusja Alzheimeri tõbi.
säilitamisraskused) või liigvarajane ärkamine hommikul. Kellel esineb insomniat? Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, Unehäired segavad igapäevaelu, vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Mis põhjustab insomniat? Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on: Infektsioossed haigused Alkohol Südamehaigused Nikotiin Kõik valusid põhjustavad Kofeiin haigused Vererõhku alandavad Kroonilised ravimid kopsuhaigused Steroidid Stress Vähivastased Paanikahäire preparaadid Kohanemishäire Jet lag Depressioon Kasvajad Kuidas ravida insomniat? Sageli tekivad unehäired mõne kindla haiguse kaasnähuna.
südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Peamised surmapõhjused Euroopas Mittenakkuslikud haigused Mittenakkuslikud haigused, nagu vähk ja krooniline kopsuhaigus, on Euroopas 80% surmajuhtumite põhjuseks. Vereringesüsteemi haigused (südamehaigused, ajurabandus jne) põhjustavad selles regioonis kõige sagedamini enneaegset surma (enne 65. eluaastat), moodustades ligi poole kõikidest surmajuhtumitest . Teine peamine surmapõhjus on vähk ning kolmas vigastused ja mürgitused, mis moodustavad kõigist surmajuhtumitest vastavalt ligikaudu 20% ja 9%. Euroopas esineb ligikaudu 30% surmajuhtumitest enne 65. eluaastat. Vananeva rahvastiku tõttu suureneb vähki haigestumise oht. Vähk on peamine enneaegse
Tänapäeval on palju inimesi, kes harrastavad ebatervislikku eluviisi, mistõttu võivad tervise ressursid otsa saada. Üheks väga kahjulikuks eluviisiks on füüsiline passiivsus. Vähene aktiivusus on levinud pigem täiskasvanute seas. On väidetud, et umbes üks kolmandik täiskasvanutest kogu maailmas ei ole piisavalt aktiivsed ning see on toonud sama palju surmasid kaasa kui suitsetamine. Mitte piisav aktiivsus toob kaasa erinevad haigused nagu diabeedi ja südamehaigused. Kuna füüsiline passiivsus on muutunud maailmas väga suureks probleemiks, siis tuleks inimesi hoiatata kaasnevatest riskidest ning suunata neid rohkem sporti tegema. Teiseks kahjulikuks eluviisiks on suitsetamine. Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Suitsetamisega kaasnevad suured terviseohud.
On olemas seisundeid ja olukordi, mille puhul on hingamine raskendatud. Vastasel korral korrigeeritakse see operatsiooni või ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist. Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene) Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt) Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu) Vererõhu- ja südamehaigused Hingamise elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised Hingamist kõige otsesemalt mõjutavad bioloogilised tegurid on selle toimingu jaoks vajalikud organid ja nende talitlused. Need on vereringe- ja lümfisüsteem, koos hingamissüsteemiga. Füüsiline aktiivsus (hingamine ja pulsisagedus kiirenevad- lihased vajavad rohkem hapnikku) Magamine/ puhkamine (hingamine aeglustub, samuti pulsisagedus)
Haiguse tekkimise riskitegurid On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. 1. Riskifaktorid, mida ei saa muuta - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel) - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk) - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel) - lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) 2. Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused - ülekaalulisus - vähene kehaline aktiivsus RAVIVÕIMALUSED, INFARKTI SAANUD ISIK
• 2006. aastal Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello said Nobeli meditsiinipreemia selle eest Puust ja punaseks Mis see on? Miks see on? • Geeniteraapiat ehk geenravi • Geeni lisamine • Geeni asendamine • Geeni ära võtmine • Hetkel on teada umbes 10 000 geeni, mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: • Südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, Alzheimeri tõbi, artriit, diabeet ja kasvajad • Kasutatakse somaatilise rakke (ehk keharakke), vähem ka sugurakke • Sugurakkudega tehtava teraapia tulemused kanduvad ka järglastele • Kehasisene in vivo ja kehaväline ex vivo • Geeni kehasse viimiseks kasutatakse kandjat ehk vektorit • Nt adenoviirused, vähem ka retoviirused • Ravi töötatakse välja haigustele, millele senine ravi on olnud tulemusteta või puudu Lubada või mitte lubada,
· Suurtes kogustes jooduna tõstab kohv vererõhku ja kurnab südant · Suuremad kofeiiniannused võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. · Kohviga liialdamine põhjustab rahutust, ärritust, unehäireid Millal hoiduda kofeiini tarbimisest? · Veekaotus · Närvisüsteemi häired · Kurnatus ja stressiseisund · Maohaigused haavandtõved · Osteoporoos luuhõrenemine · Uinumishäired · Südamehaigused · Kõrge vererõhk · Krooniline kõhulahtisus · Rasedad, sportlased, lapsed KOFEINISM · Kujuneb sagedaste suurte kofeiiniannuste, tavaliselt 600750 mg päevas, tarbimisel ja mille korral kofeiin võib organismis kuhjuda. · Võõrutusnähud: unetus, ärevus, rahutus, südamepekslemine, kõhulahtisus, kaalulangus, peavalu, väsimus/uimasus, masendus, kergesti ärritatavus, keskendumisraskused, viirushaigustele omased sümptomid nagu iiveldus,
Toksiin- mikroobide poolt toodetud mürgid. Vaksineeritakse: puukentsefaliit; gripp; sarlakid; mumps, leetrid Allergia- ülitundlikus mingile välisele või organismis olevale tegurile. (allergeenid) Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: 1)lümfotsüüte; 2) koevedelikust pärit olevaid aineid; 3)rasvaosakesi Suurimad lümfisõlmed on kaelal, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus. Südamehaigused: südamelihase infarkt; tromb; Süda ei väsi pika töötamise vältel, sest südame töö on jaotunud kaheks osaks. Pool ajast süda puhkab ja teise poole töötab. (0,4sek:0,4sek) Veenilaiendid tekivad selletõttu, et veri jääb kauemaks ajaks püsima ning laieneb. Või tekitavad selle ladestunud soolad ja rasvad. NB-tuleks vältida sundasendit ja toitumist jälgida.
Tavaliselt on südamekodade ja vatsakeste töö koordineeritud. Seda tööd juhib elektriline impulss, mis liigub siinussõlmest atrioventrikulaarsõlme ning sealt edasi vatsakestele. Ebanormaalselt kiire südametegevus võib olla põhjustatud erinevatest juhtesüsteemi osade (kodadest või vatsakestest) töö häiretest. Lisajuhtetee kujutab endast erutuvate kiudude lisakimpu, mis võib olla paigutunud erinevatesse juhtesüsteemi osadesse. Tahhükardiate tekkes on mitmeid põhjusi: mitmed südamehaigused, närvisüsteemi häired, süsteemsed haigused, mürgistused jne. Sümptomid ehk avaldumine Kuna enamus tahhükardiaid algab äkki, siis inimene tunneb täpselt hoo algust. Pulsi kiirenemisele kuni 200 (250) korrani minutis võib eelneda ekstrasüstoleid ehk lisalööke. Inimene muutub ärevaks ning tekib hingeldus ja ebamugavustunne. Südametegevuse tugeval kiirenemisel võib tekkida teadvuskadu. Erinevalt kodadest põhjustatud tahhükardiast on ventrikulaarne kiire rütm ohtlikum ning
enam terviseprobleeme, kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, kasvab. Kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus Milliseid harjutusi eelistada? Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge.
Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g 38,9 kJso 9,3 kcal Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon
aktiivsed? Kõige lihtsam on vaadata elulisi, klassikalisi näitajaid: treppidest käimine hingeldamata, mahtumine eelmise suve riietesse, rahulik uni terve öö vältel. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on rohkem terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel inimestel. Organismiski valitseb ju seadus- kõik mis liigub, see kasvab. Peamised terviseprobleemid, mis kaasnevad vähesest kehalisest aktiivsusest on : 1) Ülekaalulisus 2) Südamehaigused 3) Kõrge vererõhk 4) Valud liigestes 5) Stress 6) Depressioon ja ärevus Inimese keha optimaalne kaal sõltub väga erinevatest asjaoludest, nagu näiteks vanus, pikkus, kehakaal, lihaste mass, uude mass. Ülekaalulisuse näitjana usaldatakse siiski tänapäeval kehamassi indeksi. Selle leidmisel jagatakse kehkaal kilogrammides pikkuse ruuduga (meetrites). Kehamassi indeksi hindamine: KMI Hinnang Ülekaalu %
Üks portsjon on umbes 1viil leiba, 1/2 klaasitäit täisteraviljast pastatooteid või keedetud täisteravilja Tervise seisukohalt on kõige väärtuslikumad täisteratooted. Nad sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid, mis hoiavad veresuhkru stabiilsena. Väldi valget saia, valgest jahust tooteid, valget riisi, sest nendes on vaid tühjad kalorid. Täisteraviljarikkad dieedid aitavad kaitsta selliste haiguste vastu nagu vähk, südamehaigused, diabeet, veenilaiendid, pärasoolehaigused, hemorroidid ja soolelaiendid. Samuti hoiavad veresuhkru taset ja söögiisu parema kontrolli all. Vaatamata toitainete sisaldusele on kartul, mais, kõrvits, pastinaak kõrge glükeemilise indeksiga ning seetõttu tarbi neid mõõdukalt. Väldi praetud kartulit ja soolaseid snäkke. Kaunvilju on soovitav tarbida iga päev 2-3 portsjonit, kusjuures 1portsjon on 1/2 klaasitäit kaunvilju. Nad on head valgu allikad ja sisaldavad rikkalikult
*Haridustase ja elustiil (töötutel, madalama haridustasemega, pensionile jäänutel ja koduperenaistel on rohkem unetust) *Stressirohke töö *Vähene füüsiline aktiivsus *Sotsiaalsete suhete halvenemine *Ravim- või alkoholsõltuvus *Ravimite kõrvaltoimed (stimuleerivad rohud, kortikosteroidid, südamerohud). *Erinevad haigused (meeleoluhäired, psühhiaatrilised haigused, unelämbustõbi (apnoehaigus), kroonilised kopsu-, närvi- ja südamehaigused, ainevahetushäired jm) Melatoniinivaegus Sagedaseks unehäirete tekitajaks on melatoniini vähesus kehas. *Melatoniin on hormoon , mis valmib käbinäärmes, vähemal määral ka seedetraktis ning mis reguleerib une-ärkveloleku tsüklit. Sagedamini esineb melatoniinivaegus vanemaealistel inimestel.Melatoniini tootmine on kõige suurem puberteedieas. Melatoniini lisamine organismi võib olla tõhus unehäirete leevendamiseks.
Tallinna Tööstushariduskeskus Füüsilise aktiivsuse tähtsus Merilin Adelbert 201/204RS 2012 Kuidas füüsiline aktiivsus ikkagi tervist parandab? Füüsiliselt mitteaktiivsus tähendab selgelt kõrgemat riski haigestuda erinevatesse haigustesse nagu südamehaigused, diabeet, vähk, kõrgvererõhutõbi, luu- ja liigesehaigused ja depressioon. Tundub, et on tegemist lausa lineaarse efektiga kui sa oled füüsiliselt aktiivsem, on su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse mõju vähendada, kui see sul juba on
kolesteroolisisaldus) naistel) Vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on Vererõhk (kõrgenenud vererõhk) infarkti haigestumise risk) Pärilikkus (eelsoodumus südamehaiguste tekkeks: Diabeet (kõrgenenud veresuhkur) südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulstel) Suitsetamine, narkootikumid, liigne Lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel alkoholitarbimine, toitumine (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) Ülekaal (liigne kehakaal) Vähene füüsiline (kehaline) koormus Stress ja vaimne pinge
Viljakus on halvem kuna tervist kahjustavate eluviiside ja keskonna saastumine on suurem. Enamus naised saavad lapsi kunstliku viljastamise teel. Suremust mõjutavad: vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis.arengumaades ja arenenud maades erinevad Surma põhjused : Arengumaades sureb iga 5s laps enne 6aastaseks saamiseni haigustesse või siis nälga aga arenenud maades see nii noorelt ei juhtu. Arenenud riikides kõige rohkem surevad ikka inimesed südamehaigused, vähk, õnnetused ,vägivald.Arenenud riikides ja arengumaades erineb suremus: arengumaades sureb palju väikeseid lapsi. Aga arenenud riikides kõige rohkem sureb keskmise eluea inimesed. Demograafilise ülemineku etapid:1)Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Sündimus väga kõrge-30-40 Suremus väga kõrge-30-40 Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike Tänapäeval-Aafrikas(Mali)
Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Süda ja liikumine. Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail. Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse.
Kui inimorganism saab toitaineid liiga vähe või palju... · Toitainete puuduse korral võib tekkida verevaegus, suur veekadu, madal vererõhk, kilpnäärme alatalitlus, ainevahetuse aeglustumine, skorbuut, nahakuivus ja kestendamine, nõrk nakkushaigustele vastupanu jne. · Liiga suure toitainete sh. vitamiinide või mineraalide tarbimine võib kaasa tuua ka vastupidiseid nähte: liiga suur vee kogus organismis, naha- ja südamehaigused jne. Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Toitainete säilitamiseks tuleb leida õiged tingimused ja teha kõik, et toiduainete kvaliteet ei kannataks. Paljud toitained oksüdeeruvad õhuhapniku toimel, ei kannata temperatuuri kõikumist, UV-kiirgust, niiskust jne. Osad vitamiinid on kergemini omastatavad, kui neid on vähe kuumtöödeldud. Éi ole hea liigne keetmine või keetmine liiga suure veekogusega ja lahtise
Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 1.1 SÜDA JA TERVIS 4 Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail. Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse
Peaaegu kõik inimesed on kunagi tundnud rütmimuutusi, ehk südamekloppimist. Tavaliselt on tegu täiesti kahjutute üksikute lisalöökidega. Lühema või pikema kestusega südamekloppimine esineb küllaltki harva. Seda esineb vähem kui 5%-l alla 65-aastastest inimesest. Vananedes rütmihäirete esinemissagedus suureneb. Üle 75-aastastel esineb rütmihäireid juba umbes 15%. Rütmihäirete tekke ohtu suurendavad südame isheemiatõbi, südameinfarkt, klapivead ja muud südamehaigused (Mäkijärvi jt 2010). Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäireid kahte suurde rühma - tahhükardilisteks ja bradükardilisteks arütmiateks, sest tahhükardilisi rütmihäireid ravitakse nn. antiarütmikumidega, mis on üldiselt vastunäidustatud bradükardiliste rütmihäirete korral (Maramaa 1991). Rütmihäirete ravi põhineb nendel leidudel, mis tulevad esile patsiendi anamneesist,
Loote arengut mõjutavad haigused. Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet..................................................................
rinnaaort. See siirdub läbi diafragma, minnes üle kõhuaordiks, mis vaagnaõõne lähedal haruneb ühisteks niudearteriteks, mis varustavad verega keha allosa. Aordiklapp on kolmest poolkuuklapist koosnev klapp, mis asub aorti ja vasakut vatsakest ühendavas suudmes, mille süstoolne avamine võimaldab hapnikurikkal verel jõuda aorti ning selle diastoolne sulgemine peatab voolu ning takistab vere tagavalgumist aordist vatsakesse (Vique, 2004). 1.1 Süda ja haigused Südamehaigused on Eestis üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Aastas sureb neisse 10 000 12 000 inimest. Südamehaigustesse haigestumise peamised riskifaktorid on vale elustiil, kõrge vererõhk ning liiga kõrge vere kolesteroolitase, mida esineb sagedasti elatanutel. Samuti kuuluvad riskifaktorite hulka suitsetamine ning diabeet. Kõikide nende riskifaktorite pärast haigestutakse Eestis südame- ja veresoonkonna haigustesse juba keskeas. Ka mujal maailmas on südamehaigused suur problem
Koolis pakutakse ka piima ning vett mis on väga kasulikud ja vajalikud. Kuid hoolimata erinevatele võimalustele enamik noori ei saa kätte oma igapäevast vajalikku kogust erinevaid mineraalaineid ning vitamiine. Selle tulemusena võivad alguse saada mitmed erinevad tõsised haigused mis kulgevad alles välja vanemas eas ning selleks ajaks enam mingit tagasiteed ei leidu. Nagu on teada ei toitu enamik noori vastavalt vajadustele. Sellest põhjustatuna on hakanud ülekaalulisus ning erinevad südamehaigused ründama juba lapseeas. Vanemad ei pane piisavalt rõhku lapse söögikordadele ning selle söögi sisule. Asi ei piirdu vaid vanemate mitte tähelepanelikkusega vaid ka nende teadmistega. Paljud vanemad ei ole teadlikud vajalikest mineraalainetest mis tagavad nende laste täisväärtusliku ja terve elutee. Ei pakuta piisavalt puu ega juurvilju, kui ka pakutakse tehakse seda liigselt ja ka sellest võivad lapsel tekkida tõsised probleemid. Kõige
viivitamatult kui esineb mingeid haiguslikke märke nt. oksendamine, kõhulahtisus, köhimine, aevastamine. Vaktsineerimine ja sise- ning välisparasiitide vastane profülaktika on niisama vajalik nii vanale kui noorele koerale. Nimekiri sagedamastest vana koera probleemidest , millega loomaarsti poole pöördutakse: 1. nägemisprobleemid võib viidata suhkruhaigusele 2. suurenenud janu emakapõletik, suhkruhaigus, maksa-, neeru ja südamehaigused 3. köha südamepuudulikkus, kopsuhaigused 4. isu muutus hormonaalsed haigused 5. äkiline kaalumuutus hormonaalsed haigused, seedeprobleemid, kasvajad 6. sagenenud või harvenenud urineerimine, veri uriinis neeru-, põie- ja eesnäärmehaigused 7. voolus tupest emakapõletik 8. uudismoodustised piimanäärmetes või kehal - kasvajad
Toitu terviseks Maailmas on palju rahvaid ja väga palju erinevaid toitumistavasid. Uuemal ajal on aga kunagised traditsioonilised toitumisviisid üha rohkem taandunud, asendudes järjest enam universaalse, arenenud riike iseloomustava toitumisviisiga, mida on nimetatud ka toidusedeli ,,läänestumiseks". Mitmed uurijad on toitumisviisi ,,läänestumist" otseselt seostanud üha massilisema haigestumisega varem suhteliselt harva esinenud tõbedesse, nagu näiteks südamehaigused, diabeet, vähk, reumatoidartriit, podagra ja mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid
Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi. Stressis oleval inimesel võib esineda mitmeid erinevaid sümptomeid milleks võivad olla näiteks energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime,peavalu, probleemid suhtlemisel perekonnaliikmetega ning teiste inimestega jne. Stressikoormuse tagajärjel võivad hakata kimbutama mitmesugused haigused või vaevused, näiteks nagu kõrge vererõhk, südamehaigused, psühholoogilised haigused. Pideva stressikoormuse all kannatamisega võib inimene langeda ka depressiooni. Stressi äratundmine võib olla kerge. Inimene, kes on stressis ,võib olla endasse tõmbunud ning ei taha eriti suhelda. Stress võib olla näiteks koolist ,või sellest, kui tööl ei lähe hästi, rahamured jne. Stressi tõttu ei pruugi inimene enam tahta kooli või tööle minna. Koolistress
7) aplastiline aneemia; 8) psühhoosid; 9) alkoholism, narkomaania, toksikomaania; 10) vaimne alaareng; 11) kesknärvisüsteemi põletikulised protsessid; 12) kesknärvisüsteemi pärilikud ja degeneratiivsed haigused; 13) sclerosis multiplex; 14) epilepsia; 15) lihasdüstroofia; 16) silma võrkkesta irdumine; 17) glaukoom; 18) vaatevälja defektid silmapõhjas; 19) nägemise langus mõlemal silmal alla 0,05; 20) veresoonte- ja südamehaigused vereringe puudulikkusega; 21) rasked kuulmishäired; 22) reumatism aktiivses faasis; 23) südame klapirikked vereringe puudulikkusega; 24) aordi aneurüsm; 25) bronhiaalastma rasked vormid; 26) bronhoektaasiatõbi; 27) äge ja krooniline maksapuudulikkus; 28) glomerulonefriit; 29) äge ja krooniline neerupuudulikkus; 30) rasked või aktiivses faasis sidekoe süsteemsed haigused.
Minimaalsest hulgast toiduainetest peab saama maksmimaalse hulga meile vajalikke aineid. Loomne toit ei sobi, sest see pole inimesele loomulik toit. Seda toovad oma õpetustes välja budistid ja joogid. Kogu india filosoofia õpetab, et loomade elu on sama väärtuslik kui inimeste elu . Raamatus juhitakse tähelepanu sellele, et elanikkond sööb liiga palju kunstlikke ja kahjulikke toiduaineid. See aga toob kaasa mitmesuguseid haiguseid, näiteks : diabeet, südamehaigused, vähk. Autor toob näiteid, kuidas toidulaua muutmine taimetoidu kasuks on toonud inimestele abi rasketest haigustest ülesaamisel, või nende pidurdamisel. Samas toob näited ka sellest, kui inimene sööb liigselt loomseid rasvu, rafineeritud toite, siis mil määral need tervist kahjustavad ja kuidas inimesed ei oska süüdistada tekkinud hädades oma toitu ja toidu reziimi. Toitumisala asjatundjad on üsna palju toitlus küsimuse selgitamisel ära teinud, kuid
KORDAMINE KARDIOVASKULAARSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIMID 1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib? Süda ei suuda varustada kõiki organeid piisava hulga verega. Südame pumbafunktsiooni nõrgenemine viib kudede hüpoksiani ja elundite düsfunktsioonini. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Põhjusteks on südameisheemiatõbi, arteriaalne hüpotensioon, aordi- mitraalklapi rikked, mitteisheemilised südamehaigused. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? * löögisageduse tõstmisega * veresoonte kontraheerumisega * müokardi rakkude kasvu kiirenemisega 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Parandada elulemust, sümptomite ja füüsilise koormuse taluvust. * Vähendada südame järelkoormust. * Vähendada südame eelkoormust. 5
unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail? -Segadus seisund kus eakal väheneb enda ja keskkonna teadvustamine. Põhjusteks on vananemine, orgaaniline kahjustatus, ajutrauma, südamehaigused, infektsioonid, ajusised häired, ravimite järsk katkestamine , kuulmise/nägemise kadumine 8.Mida tähendab paranoia (tooge näide)? -Psüühikahäire kus inimesel esineb ärkvelolekut ja umbusklikku suhtumist inimestesse , suurem tundlikkus ümbritseva keskkonna suhtes, kus inimene võib näha hallutsinatsioone, arvab et temalt koguaeg varastatakse, teda jälgitakse. Mõttemaailma väärastumine. 9
annaabi.ee 
