tulemustes Unustamise põhjused · Infot ei korrata kohe piisavalt palju · Interferents ehk vastastikune häirumine Nt õpite järjest kaht erinevat ainet, hilisem võib varasema mälus püsimist segada või pole enam kindel, mida millises aines õppisite · Valed taastamistunnused · Konteksti mõju eelnev kogemus ja keskkond Suunavad küsimused tekitavad valemälestusi · Motiveeritud unustamine eelkõige sündmuste puhul (ebameeldivused) Valemälestused (false memories) · Eredad mälestused sündmustest, mida tegelikkuses pole toimunud · Tihti traumaatilise sisuga · Erinevused aju aktiivsuses: tõeliste mälestuste meenutamise puhul on rohkem aktiivsed aju sensoorsed piirkonnad. Nt varem nähtud kujundi äratundmisel aktiveerus ventraalne temporaalkoor (Schacter, 2003). · Elizabeth Loftus Kuidas õppida, et materjal jääks võimalikult hästi meelde? Mäluhäired Meenutamise häired
22. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Salvestamine e kodeerimine, Meelespidamine e säilitamine,Mäletamine e reprodutseerimine. Meeles sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just “omakasupüüdlikult”), efektiivsust mõjutab ka: Uus pealetulev info; tekitab interferentsi, Eksitav info,Valemälestuste (konfabulatsioonide) tekke oht, Alkohol jt uimastid, Valemälestused mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving) - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 23. Arenguteooriad – Freud, Erikson, Piaget
Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi. 5a hiljem mõisteti õigeks kuna mälupildid olid pärit ajalehtedest. Elisabeth Loftus valemälestused, eriti efektiivne võltsitud fotodega -> juurdlusorganite sisendavad küsitlused võivad viia valetunnistuseni, alateadvusesse tõrjumine võimatu, mälupildid vaid hägustuvad ja muutuvad uue informatsiooni sisenedes IQ vaimset võimekust oluline mõõta, kuna psühholoogid peavad teadma, millisest piirist alates ei ole inimene võimeline oma tegudest aru saama ja oluline on osata seda ka mõõta. Kohtuprotsessid - Gilesi IQ 61, süüdi mõrvas
25. Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor. Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Tuleks tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust, (ca 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. 26. Mis on valemälestused? Kuidas tekivad? Valemälestusi (pseudomälestused) defineeritakse tavaliselt kui ebakorrektseid uskumusi minevikusündmuste kohta, mis on saanud mälu pärisosaks ja mille tõesust inimene ise usub. Need võivad olla mõjutatud/tekitatud mälestused. 27. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Mille lõi Binet? Inetlligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha
subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud tervik (infoühik). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011). - Meeles pidamine: e säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Oleneb isikust, tema kogemustest ja hoiakutest info suhtes. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust, kui pidevalt ei korrata. Kõik tajutu ei salvestu! Säilivuse efektiivsust mõjutavad ka interfents, mõnuained, valemälestused. - Meeldetuletamine: e reproduktsioon. Talletatud info uuesti esiletoomine. Toimub läbi äratundmise (tahtmatu), meenutamise (tahtlik) või meenumise/mäletamine (tahtlik + tahtmatu). Kodeerumise spetsiifilisuse printsiip – Tulving, oluline on keskkond kus meenutatakse. Areguteooriad – ??? Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem, mis annab võimaluse suhelda, õppida, mõtelda
pigem halb unenägu, kui reaalne sündmus. Kui nad aga hiljem psühhiaatrilise uurimuse käigus siiski avastavad, et tegemist oli ikkagi reaalse sündmusega, valdab neid hirm ja ebakindlus võimalike korduvate juhtumite pärast tulevikus. Ei ole olemas mitte ühtegi tõendusmaterjali selle kohta, et tulnukate inimröövid oleksid põhjustatud mingisugustest psühhotraumadest või muudest patoloogilistest kogemustest. Mack leidis ka seda, et need ei ole valemälestused ega ka inimeste enda poolt loodud mälestused. Uuritavate peal on kasutatud ka hüpnoosi võtteid, et läbielanud 11 saaksid oma kogemusi võimalikult täpselt taas üleelada ja neid siis kirjeldada. Mack leidis, et hüpnoos on võimeline segama inimese mälu funktsioneerimist, kuid seda ei tasu ka eeldada. Tulnukate inimröövi üleelanud inimesed kannatavad mingilmääral traumajärgse stressi all, kuid see
annaabi.ee 
