(14) päev peale viljastumist – ligikaudu 8-nda rasedusnädalani. *looteline staadium – ligikaudu 8. rasedusnädal kuni sünd. Apgari hindamissüsteem: Mida hinnatakse? – südame löögisagedus, hingamine, naha värvus, lihastoonus, vastus ärritusele. Psühholoogilistel näitajatel põhinevad testid: Brazletoni skaala; n vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Näiteid hinnatavatest aspektidest: emotsionaalsus, aktiivsustase, sotsiaalsus. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed refleksid: *seotud lapse ellujäämisega, *tahtelisele liigutusele eelnevad, *võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit. Näited: Ärkvelolekus on lapse käed ja jalad painutatud. Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata. Refleks on vajalik imemise väljakujunemiseks. - Osa reflekse, mida sünnijärgselt saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul
· Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab, ning kiirus, kui kiiresti kulutab Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine väärtuslik ,,tasu" Neuroloogiline areng Sündides 25% Täiskasvanu aju suurusest Esimese eluaasta lõpul 50% Teise eluaasta lõpul 75% Vastsündinu meeleline tundlikkus NÄGEMINE Nägemismeel - 1
Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle; Temperatuuri regulatsioon; Erinevused stimulatsioonis. Õhk, valgus, puudutused on teistsugused. Wolff. 6 vastsündinu seisundit: · Sügav uni; · Kerge uni; · Unisusseisund; · Passiivne ärkvelolek; · Aktiivne ärkvelolek; · Nutmine. Beebide temperamendi aspektid: · Emotsionaalsus kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on; · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse; · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Keele arengu perioodid: Eellingvistiline: lõppeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. · 8-10 nädalat pärast sündi hakkavad lapsed moodustama esimesi häälikuid (koogamine);
võimalusi mikroorganismide kasvuks. Luues mikroorganismidele võimalikult ebasoodsad tingimused mõjutades pH-taset, vee aktiivsust ja temperatuuri, on võimalik vähendada vajalike säilitusainete sisaldust. Suhkur võib siin olulist rolli mängida. Kuna suhkur seob vett, vähendab suhkru lisamine vee aktiivsust. Mida väheaktiivsem on vesi, seda kauem toode säilib. Mikroorganismid saavad elada ainult "vabas" vees. Kui vee aktiivsustase on piisavalt madal, ei saa mikroorganismid toitu rikkuda. Kasutades 500 g suhkrut ühe kilo marjade või viljaliha kohta saame vee aktiivsustasemeks suhtarvu 0.97, kuid kasutades 1 kg suhkrut ühe kilo marjade või viljaliha kohta väheneb vee aktiivsus suhtarvuni 0.92. Toote keetmisel takistab sellises proportsioonis suhkru lisamine tootele ka hallitusseente teket. 7. KÄÄRIMINE Käärimisprotsessi on sajandeid kasutatud toidu tootmiseks ja säilitamiseks.
võimalusi mikroorganismide kasvuks. Luues mikroorganismidele võimalikult ebasoodsad tingimused mõjutades pH-taset, vee aktiivsust ja temperatuuri, on võimalik vähendada vajalike säilitusainete sisaldust. Suhkur võib siin olulist rolli mängida. Kuna suhkur seob vett, vähendab suhkru lisamine vee aktiivsust. Mida väheaktiivsem on vesi, seda kauem toode säilib. Mikroorganismid saavad elada ainult "vabas" vees. Kui vee aktiivsustase on piisavalt madal, ei saa mikroorganismid toitu rikkuda. Kasutades 500 g suhkrut ühe kilo marjade või viljaliha kohta saame vee aktiivsustasemeks suhtarvu 0.97, kuid kasutades 1 kg suhkrut ühe kilo marjade või viljaliha kohta väheneb vee aktiivsus suhtarvuni 0.92. Toote keetmisel takistab sellises proportsioonis suhkru lisamine tootele ka hallitusseente teket. 7. KÄÄRIMINE Käärimisprotsessi on sajandeid kasutatud toidu tootmiseks ja säilitamiseks.
tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. "Ettevõtja" (Enterpreneur) ja "omanikjuht"(ownermanager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja kasvuettevõtja (orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile), kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine Omanikjuht elustiili ettevõte ( juhib ja korraldab ettevõtte tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule), mugav aktiivsustase, äraelamiseks piisav sissetuleku tase, rutiinne, taktikaline juhtimine 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1) salarysubstitute firms firmad, mis põhimõtteliselt pakuvad omanikele samal tasemel palka, mis nad teeniksid tavalisel tööpostil. NTX raamatupidamine 2) lifestyle firms firmad, mis pakuvad oma omanikele võimalust järgida mingit kindlat eluviisi ja teenida sellega elatist
une pikkust mõjutavad geenid nt geen ABCC9; unevajadus vastsündinu 12-18h, väikelapsed 12-14h, koolilapsed 10-11h, täiskasvanud 7-9h 329. Inimese tsirkadiaansüsteem: 24h bioloogiline kell, 02.00 Sügavaim uni, 04.30 Madalaim kehatemperatuur, 06.45 Kiire vererõhu tõus, 07.30 Lõpeb melatoniini sekretsioon, 08.30 Seedetrakt hakkab tööle, 09.00 Kõrgeim testosterooni sekretsioon, 10.00 Kõrgeim aktiivsustase (virkus), 14.30 Parim koordinatsioon, 15.30 Kõrgeim reaktsioonitase, 17.00Suurim jõud (veresüsteemi efektiivsus), 18.30 Kõrgeim vererõhk, 19.00 Kõrgeim veretemperatuur, 21.00 Algab melatoniini sekretsioon, 22.30 Seedetrakt lõpetab töö 330. Ajavahe ja melatoniini tase: aklimatiseerumisperiood- organismis sünkroniseerub normaalne 24-tunnine rütm, läänest itta
Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. - Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned – psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud:
Wolff (1959, 1966) Eristas vastsündinu (käitumist), seisundit: 1) Sügav uni 2) Kerge uni 3) Unisusseisund 4) Passiivne ärkvelolek 5) Aktiivne ärkvelolek 6) Nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid üksteisest erinevad; · Emotsionaalsus kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga etgutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on (peaks olema kaasasündinud, temperament). · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse. · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Neuroloogiline areng Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest. Esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%. Esimese küpsusmomendi saavutab aju 3.kuuks. Aju areng lõppeb 21 (kuu?aasta?) lõpuks
Esmased ülesanded: Toitumise muutus hingamise muutus seedeeritus temperatuuri regulatsioon erinevused stimulatsioonid Wolff 1959, 1966 eristas 6 vastsündinu käitumist sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest: emotsionaalsus. Kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on. aktiivsustase- energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse. sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd o suhtlemine lapse jaoks väärtuslik tasu. Neurootiline areng: Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest, esimese eluaasta lõpul 50 ja teise eluaasta lõpul 75%. Vastsündinu meeleline tundlikkus: Nägemine
Koolieelikud (3-5 aastat) 11-13 tundi Koolilapsed (5-10 aastat) 10-11 tundi Noorukid (10-17 aastat) 8,5-9,25 tundi Täiskasvanud (k.s. vanurid) 7-9 tundi 13. Inimese bioloogiline kell 00.00 Kesköö 02.00 Sügavaim uni 04.30 Madalaim kehatemperatuur 06.45 Kiire vererõhu tõus 07.30 Lõpeb melatoniini sekretsioon 08.30 Seedetrakt hakkab tööle 09.00 Kõrgeim testosterooni sekretsioon 10.00 Kõrgeim aktiivsustase (virkus9 14.30 Parim koordinatsioon 15.30 Kõrgeim reaktsioonitase 17.00 Suurim jõud (veresüsteemi efektiivsus) 18.30 Kõrgeim vererõhk 19.00 Kõrgeim veretemperatuur 21.00 Algab melatoniini sekretsioon 22.30 Seedetrakt lõpetab töö 14. Lennureisid, melatoniin Melatoniin. Õhtul tõuseb inimese melatoniinitase, mistõttu inimene jääb uniseks ja saab uinuda. Melatoniini manustamisel taastub ajavööndi muutusest
Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit: Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Eneseregulatsiooni saavutamine- kõige olulisem ülesanne. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest: · Emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on. · Aktiivsustase- energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see hulk energiat kulutatakse. · Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Neuroloogiline areng: sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest, esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%. Vastsündinu meeleline tundlikkus
Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit: Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Eneseregulatsiooni saavutamine on kõige olulisem ülesanne. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest: Emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on. Aktiivsustase- energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see hulk energiat kulutatakse. Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal laps õpib kasutama oma keha, kooskõlastama lihaste tööd (roomamine, käimine), õpib käega esemeid haarama, suhtelisi mõõtmeid, kaugust-lähedust mõõtma. Motoorne areng toimub
on selles süsteemis meeldetulekut eesmärgist Tähelepanu on võimalik tahte protsessidega arendada Juba nelja aastased suudavad oma tähelepanu juhtida Tähelepanu juhtimise mehhanismid: on tegemist väga keerulise konstruktiga; parem sotsiaalsus ja parem stressitaluvus neil, kes suudavad vahukommi söömist edasi lükata ja oodata veidi Tähelepanu ja temperament? Temperament: sünnib kaasa käitumiste muster, mis avaldub juba noores eas erinev aktiivsustase emotsionaalsus - rõõmsameelsemad/kurvad enda kontrollimine Tähelepanu: Kõik ei avaldu iseenesest, vaid selles peab olema mingi faktor, millal ja miks midagi avaldub MÄLU Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi Lühiajaline mälu - püsib materjal lühikest aega (mõni sekund kuni 30.sekundit); 9-10 ühikut mälumaht
annaabi.ee 
